1.Bioloogia seos teiste teadustega. Keemia : Biokeemia (valgud, DNA, RNA, keemilised protsessid), Füüsika : Biofüüsika (liikumine, energia, optika), Matemaatika: Biomeetria, Geograafia : Biogeograafia, Meditsiin : Üldandmed (füsioloogia), farmaatsia, Biomeditsiin, Rakendusbioloogia: Biotehnoloogia, Bioonika, Ajalugu: õietolm, seemned, õietolm, dendrokronoloogia, Ladina keel: Liikide nimed, Eesti keel: Nimetused, Põllumajandus: Agronoomia, Zootehnika (veterinaaria) 2.Fundamentaalteadus: Kui uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. Rakendusteadus: Teadus, mis tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumaj, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm tarbeks.
) b) arheoloogilised kaevamised 2) Kameraaltööd (puhast&konserveerimine, aruandlus, andmete analüüs, teadustöö) aeroarheoloogia, eksperimentaalarheoloogia, arheolaserskannimine (õhust), georadar (maapinnalt ma sisse) fotogrammeetriline plaan kihtide järgi kaevamine dateerimismeetodid. 1) stratigraafiline meetod 2) tüpoloogiline meetod (esemete klassifitseerimise põhjal) 3) loodus ja täppisteaduslikud meetodid a) dendrokronoloogia (puu ringid) b)radioaktiivse süsiniku meetod (puit, süsi, teimne, luu, jm orgaaniline materjal) 2. Esimesed hominiidid. hominoidid hominiidid hominiinid homo ülemsugukond sugukond alamsugukond perekond homo habilis – osav inimene homo erectus – sirge inimene griphopithecus – käpuli ja karvane australopiteek – püsti ja karvane Pronksul – üks vanimaid inimahve Ardi – 4,4 mlj vana Etioopiast (karvane, kahel jalal)
Teadlased näevad kõvasti vaeva, et linnastutes soojussaare efekt ilmajaamade andmed ega lõpptulemust ei moonutaks. Kaudseid temperatuuri mõõtmise viise on mitmeid ning nende võrdlemisel ilmavaatlusandmetega on võimalik välja töötada meetodid, mille alusel on üpris suure täpsusega võimalik välja lugeda nii mineviku õhutemperatuur, sademete hulk kui ka mõningate territooriumide puhul tuule suund. Kõige vanem ja tuntuim neist meetodeist on dendrokronoloogia -- teadus mis tegeleb puude aastarõngaste uurimisega. Mida vanem puu, seda rohkem on tolle puu läbilõikel näha aastarõngaid - iga ring on ühe aasta kohta. Puu aastarõngaste paksuse ja keemilise koostise analüüsimine lubab teadlastel minevikku vaadata ning kindlaks teha, millistel aastatel olid tingimused puu kasvuks kõige soodsamad. Kui on teada, millised tegurid soodustavad ning pärsivad vaadeldava puuliigi kasvu, siis on puude
Kultuurmaastik – Maastikuarheoloogia – Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia Süntees – Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine – Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise lahtimõtestamine Laboriuuringud Puhastamine Konserveerimine Dateerimine Radioaktiivse süsiniku meetod dendrokronoloogia Määrangud Materjali koostis Päritolu-uuringud aDNA • Arheoloogilist uurimistööd rahastatakse riigieelarve kaudu (teadus- ja arendustegevus) • Mälestised paiknevad enamasti eramaal – oluline koostöö omanikuga • Arheoloogia kui avalikku huvi pakkuv tegevus – ajaleheartiklid, blogid, suhtlusvõrgustike grupid, infopäevad jne • Väljapanekud – leidude, arheoloogide töö, uute uurimistulemuste ja teemade tutvustus
Eestis on esemelised kõige varasemad, siis on kirjalikud ja kõige nooremad on suulised. Sest üle 3-4 põlvkonna nad ei säili ja et nad säiliks, tuleb need kirja panna. Eesti ajaloo kohta pärinevad kirjalikud allikad 13 sajandist. Need on objektiivsed, sest on kirjutatud teiste rahvaste esindajate poolt. Kirja panemise eesmärk polnud eestlaste ajaloo kirjeldamine vaid eestlasi nimetati mõne kindla sündmusega. Esemeliste ajalooallikate vanust määratakse radiosüsiniku meetodiga ja dendrokronoloogia abil. Dendrokronoloogiaga uuritakse puude aastaringe, sest need on erinevad ja on koostatud kalender, mille abil saab võrrelda puidust valmistatud esemeid. Tänapäeval kombineeritakse neid kahte meetodit. Eestis on läinud vanemaks kiviaja ja pronksiaja leiud. Kiviaeg Kõige vanem periood paleoliitikum Keskmine mesoliitikum Noorem neoliitikum Eesti aladelt pole leitud paleoliitilisi leide, sest väga pikka aega kattis Eestit mandrijää ja see sulas alles 13000 a tagasi
Eesti ajalugu Muinasaeg Enamjaolt vaid esemelised ajalooallikad selle perioodi kohta, kuid on ka kirjalikke, mis ei ole eestaste endi poolt kirja pandud. Leidude vanus määratakse radiosüsinikumeetodi (selle ladustumine organismides) ning dendrokronoloogia (puude aastarõngaste lugemine) abil. Muinasaeg periood esimeste inimeste saabumisest muistse vabadusevõitluseni Eesti muinasaeg algab aastaga 9000eKr. Vanemast kiviajast pole Eesti puhul allikaid, kuna Eesti pind vabanes jää alt aastaks 11000eKr. Pärast jää taganemist (kronoloogilises järjekorras): taimestiku tekkimine, loomad, inimesed. 9000eKr-5000eKr oli Eestis mesooliitikum (keskmine kiviaeg). Sel perioodil oli Eestis Kunda
Kui on tegu orgaanilise ainega mis sisaldab süsniku, mis on radioaktiivne, siis saab süsiniku 4 kaudu vanust määrata. Elukäigus seotakse süsinikku, hiljem hakkab vaikselt eralduma. Eeldus: proovid ei tohi saastuda süsinikuga väljaspool prooviala (leiud pakitakse kohe hermeetiliselt) Dendrokronoloogia puu aastaringid on nagu triipkoodid. Iga aastaring on kindla mustriga vastavalt sellele milline on olnud ilmastik (puu aastaringides peegeldub ilmastik muster on seega üks) Mullastik ja pinnaseprofiilid maakasutus muudab mullastikku, peegeldub ka mullaprofiilis (sekundaarse mullaprofiili teke taasmetsastamisel), ehitiste esinemisel pinnaseprofiili struktuur võib olla ümber paigutatud jäänuseid savi- või liivatäitest,
muistse vabadusvõitluse kaotuseni. Muinasaega on võimalik uurida esemeliste, kirjalike (teiste rahvaste omad, seetõttu teave väga väike, Läti Henriku Kroonika, üksikud Vana-Vene kroonikad, Vana-Rooma kirjalikud allikad, Skandinaavia kroonikad) ajalooallikate kaudu. Peamine võimalus kindlaks määrata esemete vanust on radiosüsiniku meetod, aga tänapäeval kasutatakse kalibreeritud radiosüsiniku meetodit (täiustatud). Teine võimalus puude aastarõngaste järgi = dendrokronoloogia. Eesti muinasaeg algab keskmise kiviajaga ehk mesoliitikumiga 9000 eKr - 5000 eKr. Vanemat kiviaega pole, sest ei tea kas Eesti oli sel ajal üldse asustatud, sest Eesti ala oli pikka aega kaetud jääga (see polnud pidev, temas oli ka lühemaid soojemaid perioode, ehk vb oli ka sel ajal asustus, aga selle kohta pole mingeid kindlaid tõendeid).Viimase jääaja lõpp algas 13000 eKr, kui jää hakkas taanduma kagu-loode suunas, 10500 eKr oli Eesti jääst vaba. Pärast seda
Dateerimine Stratigraafiline meetod Kihtide järgi muistise dateerimine, koostatakse suhteline kronoloogia. Tüpograafiline meetod Esemete uurimine, leidude asendi analüüsimine. Oskar Montelius eristas pronksesemete tüüpide põhjal Põhjamaade pronksiaja 6 alaperioodi. Dendrokronoloogia Kasutatakse puittaimede aastaringe. Vaja luua dendrokronoloogiline skaala, mis algab tänapäevast. Üsna täpne, kuid ei aita eriti vanade leidude dateerimisel. Radioaktiivse süsiniku meetod Selle abil saab määrata puidu, söe, taimejäänuste, luude jm. orgaanilise materjali vanust
kaasnenud ideede, uskumuste või keelte ülevõtmine. Edasine arheoloogiline areng on seostunud loodusteaduslike jm meetoditega. Radiosüsiniku meetod (14C) on enimkasutatud dateerimismeetod arheoloogias. Selle meetodi mõtles välja Willard Libby ning see põhineb radioaktiivsete isotoopide lagunemisel. Aluseks on võetud radioaktiivne süsinik. Süsinikku kasutavad enda ehitamiseks kõik elusorganismid ning kui organism sureb, siis nendes jäänustes hakkab see süsinik lagunema. Dendrokronoloogia on üks täpsemaid meetodeid ning see põhineb puude aastarõngastel. Selle mõtles välja Andrew Ellicott Douglass, ta töötas välja meetodi, kuidas aastarõngaste abil dateerida. Eestis on põhiline dendrokronoloog Alar Läänelaid. Mida uuritakse materiaalse kultuuri uurimisel Ese on osa tehnoloogilisest süsteemist, mis üksinda ei tööta. Tehnoloogilise süsteemi näiteks on näiteks vabrik, mis moodustab ühe terviku. Terviku alusel
uurijad. * Seemned ja viljad, samuti puitunud taimeosad, aga ka lehtede jt. taimeorganite makrojäänused. * Võimalik liiki üsna täpselt määrata * Turbasse või järvemutta satuvad peamiselt vee- või sootaimed, * Peaaegu täielikult puuduvad aga kuivemate alade rohttaimed. Vahel säilivad söestunud viljaterad. Proovide vanust määratakse põhiliselt radiosüsiniku meetodil, viimase aastatuhande puidu puhul ka dendrokronoloogia abil (Eestis ulatub skaala aastasse 916). Radiosüsiniku (14C) meetodit absoluutse vanuse määramisel rakendati Eestis alates 1959. aastast Tartus zooloogia ja botaanika instituudis. Radioaktiivne süsinik tekib atmosfääris pidevalt kosmilise kiirguse mõjul, taimed omastavad need fotosünteesil koos mitteradioaktiivse süsinikuga. 14C hakkab pärast teket lagunema. Surnud elusolendites 14C sisaldus ainult väheneb ning 14C sisalduse põhjal saab määrata objekti vanust
koostamine Dateerimine Stratigraafiline meetod (oluline kronoloogia, mis ajast objekt pärineb. Leida saab ajaliselt paika panna, vastavalt sellele, kus see asi maa sees paikneb) Tüpoloogiline meetod (Oskar Montelius eristas pronskesemete tüüpide põhjal Põhjamaade proksiaja 6 alaperioodi ja hakkas vaatama, millises ajaperioodil esinevad koos) Loodus- ja täpisteaduslikud meetodid: dendrokronoloogia (põhineb puukasvu ringidel, selleks et seda rakendada, selleks tuleb luua dendrokonroloogiline skaala (loomine: mõõdetakse puu rõngad ära). radioaktiivse süsiniku meetod (leiutas USA keemik Willard Frank Libby 1949. a) Määratakse: puidu, söe, taimejäänuste, luude ja muu orgaanilise materjali vanust. see meetod pole täpne. Inimluude keemiline uurimine (aitab uurida, millest inimesed on toitunud tollel ajal) * Pada muinaskalme (12.-13. sajand)
Lisaks kuulub iga ese omasuguste seas teatud 4 kindlasse arengujärku kajastades oma aja tehnilisi oskusi, maitset ja stiili. Esemete seeriad, mis on valmistatud ühest materjalist, jagatakse kindlate välistunnuste alusel tüüpideks tüpoloogiline sari. Analüüsitakse muutusi eseme kujus. Ideaalse tüpoloogilise sarja puhul on igal esemetüübil mõningaid ühiseid tunnuseid nii talle eelneva kui järgneva tüübiga. Dendrokronoloogia Põhineb puidu aastaringide määramisel. Sõltuvalt looduslikest tingimustest kujunevad puudel igal aastal kasvuperioodil mõjutajad (niiskus, soojus, valgus), mis on ühesugused suurtel aladel ning mõjutavad ühtemoodi seal kasvavaid puid. Nii langevad ühe puuliigi puudel kasvu kõikumised samas ajavahemikus kokku. Seda seaduspära arvestades ning kõrvutades puu aastaringide kasvu kõverat vastava ajajärgu meteoroloogilise skaalaga, on võimalik kindlaks määrata, mitu aastat varem või
Allogeenne: kooslused teisenevad väliste tingimuste muutumise tõttu ◦ Autogeenne: koosluse vahetumine põhjus on senise koosluse enda mõju toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis ◦ Primaarne: uue kasvukoha hõivamine ◦ Sekundaarne: koosluse taastumine levise fondi abil Suktsessiooni uurimise meetodid Otsesed ◦ Kirjeldus ◦ Katse ◦ Materjal – taimne ◦ Materjal – arhiivides Kaudsed ◦ Aja asendus ruumiga ◦ Maastikuelemendid ◦ Populatsiooni struktuur ◦ Dendrokronoloogia ◦ Ajalooürikud, muistendid, nimed Mudelid Suktsessioon Ennustatavad muutused taimkatte dünaamikas Primaarne: ökosüsteemi kujunemine uuele pinnale, kus pole varem ökosüsteemi esinenud, puudub muld ◦ Pioneeriliigid ◦ 1-aastased liigid ◦ Mitmeaastased rohttaimed ◦ Puhmad/põõsad, valgust vajavad puud ◦ Varju taluvad liigid, kõrgekasvulised puud Kliimakskoosluse ajaks on kujunenud puude jaoks piisav mullakiht Dünaamika ajaskaala järgi Kliimakskooslus
annaabi.ee 
