või varikatuseid. Kultuurkihis leidus katkisi luu- ,sarv- ja kiviesemeid, samuti toidujäänuseid - metslooma- ja kalaluid. Pullist saadud luuesemed on iseloomulikud Kunda kultuurile. Rohkesti leidub nende seas mitmesuguse jämedusega naaskleid ja sirge või nõgusa teraga talbu - naha- ja puidutöötlemise riistu. üksikute katkenditena on esindatud ahingute, heiteodade ja tuurade otsad. Märkimist väärib koonusekujulise tipu ja pika rootsuga nooleots, samuti pajulehekujuline nooleots, mille servas soon tulekiviterade jaoks. Päevavalgele tuli ka amulettidena kantud loomahammastest ripatseid. Enamik kiviesemeid on valmistatud tulekivist. Seesugust tumedat kõrgekvaliteedilist tulekivi Eesti alal looduslikult ei leidu. Nähtavasti on Pulli asukad lõuna poolt, võib- olla praeguse Valgevene või Leedu territooriumilt tulles seda endaga kaasa toonud. Asula kultuurikihis avastati jälgi ka tulekivi töötlemisest. Valmistatud on köövitsaid, uuritsaid, noakesi, nooleotsi
Taimed ja loomad Taimed ja loomad on omavahel seotud. 2 Toiduahel koosneb lülidest 1. lüli 2. lüli 3. lüli 3 Esimene lüli on taim Toiduahela esimene lüli on alati taim. Taimed saavad energiat päikesevalgusest ja sünteesivad ise vajalikke toitaineid oma elutegevuseks. 4 Noole suund Toiduahela ülesmärkimisel kasutatakse nooli. Nooleots on alati selle lüli poole, kes teist lüli sööb. mänd metskits hunt 5 Toiduvõrgustik KASK LEHETÄI SIPELGAS RÄHN KANARBIK LÕOKE REBANE LEPATRIINU KASSIKAKK HUNT MÄND PÕDER 6 Sinu toiduahel · Mõtle, mida sa viimati sõid.
hiljem tegid seda veel ka rootslased. Kuna linnus oli nii halvas seisus, kustutasid rootslased Rakvere linnuse kindluste nimekirjast. Sellest ajast peale seisab linnus varemeis. Linnuse varemeid on korduvalt osaliselt konserveeritud. Rakvere linnusega on seotud „Viimses reliikvias“ kujutatud tegelane Ivo Schenkenberg, kes Rakvere linnuses venelaste kätte vangi langes ja hiljem Pihkvas julmalt hukati. Vanimad muinasesemed linna teritooriumilt-keskmisse rauaaega kuuluv nooleots ja odaots- on leitud Vallimäelt Vallikraavi ja Pika tänava vahelt 30-50m sügavuselt. Veel on linnuse alalt leitud jookide kaasa võtmiseks kasutatud välipudel, ammunooleotsi, hõbemünte, savinõukilde ja luust täringuid. Tänapäeval on Rakvere linnus saanud linna üheks kõige populaarsemaks vaatamisväärsuseks. Linnuses on mitmed töötoad, näitused ja programmid, kus kujutatakse elu keskajal
sõltuvus teineteisest) Ökosüsteem Isereguleeriv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoopist. Elukooslus: taimeriik, loomariik, seeneriik, bakterid ja protistid. Ökotoop- eluta looduse osa. Kivimid, valgus, õhu liikumine, sademed jne. Ökosüsteemis olevad populatsioonid on omavahel seotud toitumissuhetega. Toiduahel (nugiahel, laguahel, kiskahel) algab alati taimega, nooleots on sööja suu suunas. Toiduahelad moodustavad omavahel toiduvõrgustiku (ühte toitu võivad süüa mitmed loomad). Kerahein rebane jänes hiireviu rästik konn rohutirts hiir õiesikk tihane Kerahein -> tihane, rohutirts, õiesikk, hiir, jänes -> hiireviu, rebane, rästik, konn -> rebane Nugiahel- iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Puuleht -> lehetäi -> seened -> mikroviirused Laguahel- algab surnud orgaanilisest ainest
Üks päev kammkeraamika kultuuris Tere! Olen Ilp ühest järveäärsest asulakesest. Hommikul vara ärkasin kahtlaste loomahäälte peale. Meie onnide vahel liiguvad tihti hundid ja karud. Läksin välja, oda käes, millel oli minu enda tehtud tulekivist nooleots, ning hiilisin vargsi välja vaatama ega kedagi majadevahel luusimas pole. Ainuke heli, mida ma nüüd kuulsin, oli kõhukorin erinevates hurtsikutes. Oleme mitu päeva elanud ainult marjade peal. Meestel pole olnud jahil õnne. Täna loodetavasti saavad meie kõhud rasvast liha täis, sest rammu on meil vaja, talv on tulekul. Hiljem hommikul poisikesed juba imetlesid oma äsja valminud jahiriistu, mis olid tehtud juba uhkemast moondekivimist. Nad nimetasid neid kirvesteks
18.Kas eestlaste sõjaline tase oli muinasaja lõpul piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Tooge kinnituseks 2 näidet. Vastused: 1. Võis küll, kuid pole teada, kuna tuli Jääaeg. 2. Paljastas paepinnad; lihvisid kaljupanku, millest tekkisid rändrahnud; tekkisid järved ja sügavate orgudega jõed; kuppelmaastik (Vooremaa) 3. Kuna Jääaeg tuli peale. 4. Mesoliitikumi tööriistad: lihvitud on vaid serv; puudus silmaauk ja tera seoti puuvarrele. Neoliitikumi tööriistadel oli nooleots ühtlaselt töödeldud ning kivikirved olid silmaauguga. 5. Elati peamiselt veekogude lähedal rannikul, kuna seal on lihtsam kalandusega tegeleda, mis oli ka peamine toiduallikas. Tööriistadeks oli mõne sentimeetrine odaots ja kirves. Tegeleti peale kalanduse veel küttimise ja korilusega. 6. Kammkeraamika kultuuri ajal sängitati surnuid. Lisaks olid tööriistad lihvitud, savinõud paremad-vastupidavamad. Ka kunstioskus oli kõrgem (merevaigust kujud) 7
Üks päev kammkeraamika kultuuri esindajana Hommikul vara ärkasin kahtlaste loomahäälte peale. Meie onnide vahel liiguvad tihti hundid ja karud. Läksin välja, oda käes, millel oli minu enda tehtud tulekivist nooleots ning hiilisin vargsi välja vaatama ega kedagi majade vahel luusimas pole. Ainuke heli, mida ma nüüd kuulsin, oli kõhukorin erinevates hurtsikutes. Oleme mitu päeva elanud ainult marjade peal, sest mehed pole veel jahilt tagasi tulnud. Loodetavasti jõuavad nad peagi tagasi ja rammu oleks meil vaja, sest talv on tulemas. Poisid otsustasid kalale minna, sest marjadest ei saanud kõhtu täis. Kala püüdmiseks
arvutamine savitahvlitel. Sumeri keel Kunst Arhitektuuris kasutati eelkõige üksteise peale laotatud päikese käes kuivatatud telliseid, kui ka tugipiilareid, nisse, poolsambaid, seotisi. Kasutati savinaelu. Enamik säilinud ehitisi on templid. Sumerite tempel Sumerite Eanna tsikuraat Uris Tehnika Puri Kirka Saag Kirves Meisel Nuga Haamer Oda Puur Nooleots Höövel Mõõk Nõel Liim Nael Saabas Ehitus Sumerite kultuur oli teadaolevalt esimene, kus matemaatika oli kõrgelt arenenud. Arvatakse, et nad leiutasid võlvi ning rajasid Uri, Uruki ja Lagasi näol vanimad teadaolevad monumentaalehitistega linnad. Kohalikke ehtusmatejale ei olnud. Kivi, metalli ja puitu tuli sisse vedada. Enamik maju ehitati savist ja pilliroost. Ur
pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest märkimisväärsemad on sarvkõplad, linakammid ja -mõõgad ning suitsekangid. Jahi- ja kalapüügivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on leitud suhteliselt vähe: mõned pronksist odaotsad, kahe pronksist lühimõõga katkendid ja üks pronksist nooleots. Ehetest on leitud luust ja pronksist ehtenõelu, pronksist käe- ja kaelavõrusid, luust ja pronksist nööpe, pronksist oimurõngaid, pronkssõle fragment, pronksist tutulus, mõned merevaikehted ja luuripatsid. Vanem rauaaeg Vanem rauaaeg (50-200 AD). Eestini on Rooma riigi mõju ulatunud siiski ainult kaudselt, läbi paljude vahendajate, ning materiaalses kultuuris on selle kajastajaks vaid vähesed rooma mündid, Kavastu rabast leitud pronkslamp ja mõned ehted
Tamm). 1989. a. avati taaniaegse hoonestuse jäänused konvendihoone siseõues (K. Jaanits). Linnusekompleksi konserveerimisel (1975-87, arh. F. Tomps, ins. G. Kirss, kunstiajal. J. Kaljundi; 1989-92, arh. M. Keskküla, kunstiajal. K. Alttoa) on rakendatud nn. varemetepargi meetodit, konvendihoone esimese korruse osas ka rekonstrueerimist. Jaan Tamm Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997 Vanimad muinasesemed linna territooriumilt - keskmisse rauaaega kuuluv odaots ja nooleots - on leitud Vallimäelt Vallikraavi ja Pika tänava vaheliselt alalt 30-50 cm sügavuselt. Noorema rauaaja juhuleidudest on muuseumi jõudnud vaid 1 pronksist hoburaudsõlg endiselt postijaama põllult ning üks 196 hõbemündist koosnev aardeleid. See 11. sajandil maha maetud ja peremeheta jäänud varandus leiti Rakvere linnast või selle lähedusest 1881. a. Ainus linna piirides asuv kinnismuistis - Vallimägi - oli väiksema ulatusega kaevamise objektiks 1959.-60. a. (E. Tõnisson)
kohtab ka kultuuri lõunapiiri muististes · Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres · Asulaid leidus isegi mererannal ja väikesaartel · Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole · Sageli arvatakse, et kiviajal elati peamiselt vaid ritvadest püstitatud püstkodades · Kaevamised on näidanud, et on püstitatud neljal postil tuginevaid hooneid · Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid tublisti arenenumad · Nooleots oli teritatud ja töödeldud ühtlaselt üle pinna · Laialt levinud olid moondekivimist valmistatud kirved ja talvad · Tunti elanike matmiskombeid(tähtsamad sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla) · Lahkunutele pandi kaasa noake, kõõvits ja ehteid, nt loomakihvadest amulette, luust kujukesi või merevaiku(arvatavasti eluks teises ilmas) · Mitmed leiud viitavad kõrgele kunstitasemele · Luust, ka merevaigust vooliti loomade,
kõrge vanus. Lisaks oli tal väga palju tervisehädasid. Tema kaela, selja alaosa ning paremat puusa oli kahjustanud artriit. Sooletikust aga leiti parasiite. Nelja viimase kuu jooksul olid teda tabanud umbes kolm raskemat haigushoogu. Need kõik küll soodustasid Ötzi surma, kuid peamine põhjus see siiski polnud. Kuni 2001. aastani usuti, et need haigused kui ka külmus kokku tapsidki Hauslabjochi mehe, kuid siis tuli ilmsiks veel üks asjaolu: tema õlast leiti kivist nooleots. Tõenäoliselt oli ta jahil või matkamas mujale, kui sattus varitsuse ohvriks. Praegu asub Ötzi Bolzanos, Lõuna-Tirooli arheloogiamuuseumis. 6 3. LOOMAMUUMIAD Egiptuses oli laialt levinud komme palsameerida ka lemmikuid ning jumalatega seostuvaid loomi, näiteks veiseid. Selleks oli neli peamist põhjus: et armastatud lemmikloomad saaksid oma omanikuga surmajärgsesse ellu
MUINASAJA INIMESTE TABRIMISESEMED Esiaeg e. muinasaeg, e. esiajalooline aeg, e. eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Pärast muinasaega algas ajalooline aeg. Erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega. Muinasaja perioodid: I Kiviaeg I Paleoliitikum II Mesoliitikum (u.7500.a. e.Kr.) III Neoliitikum (u. 3000.a. e.Kr.) II Pronksiaeg- (u. 1000 a. e.Kr.) III Rauaaeg- V saj. e.Kr - XIII saj. p.Kr IV ...
Sissejuhatus Vanimat ajastut nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. See ajajärk kestis Eestimaal esimeste inimeste saabumisest 13. sajandi alguseni. Esimesed teadaolevad inimasutused tekkisid Eestis 8. aastatuhandel e.Kr. Seega oli muinasaeg väga pikk aeg, üle üheksa aastatuhande. Muinasaeg jagatakse peamiste tööriistade materjali järgi kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Pronksiaeg kestis Eestis 1500. kuni 500. aastani e.Kr. Umbes kolm ja pool tuhat aastat tagasi õppisid eestlased teiste rahvaste kaudu pronksi tundma. Pronks on vase ja inglistina sulam. Vanimate pronksesemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarelt leitud sirpi. Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. Rauaaeg jagatak...
• Idapoolne päritolu või mõju – epi-Gravetta kultuur (tänapäeva Ukraina ja Lõuna- Venemaa aladel) ning nn Swidry-järgsete kultuuride varased etapid, nagu Butovo (Volga ja Oka jõgede vahel), Veretye (Äänisjärve piirkond), samuti Kunda, kõiki neid seostatakse tavaliselt mesoliitikumiga Hamburgi kultuur Dateering: 13500-11000 eKr Eelkõige Põhja-Saksamaal Seostatakse Weichseli jäätumisperioodi lõpuga – põhjapõdrakütid jääserva lähedal Tüüpese: nooleots, samuti sarvetöötlemisel kasutatud peitlid Swidry kultuur Dateering: algus ca 10 000 eKr, lõpp ebaselge, tehnokompleks jätkub mesoliitikumi Levik: suuresti tänapäeva Poola aladel Nimimuistis: Świdry Wielkie asulakoht Poolas (uuritud alates 19. saj-st) Üks Kunda kultuuri võimalikke lähtekohti Tüüpese: taas nooleots, iseloomulik: ulatuslik eeltöötlus ja vähene retušš Ahrensburgi kultuur Levikuaeg – ca 15 000 – 10 000 cal eKr
Viimane jääaeg (Weichseli jäätumine) algas 110 000 aastat tagasi ning lõppes üle 10 000 aasta tagasi. Selle ajal olid jäävabad ainult Jüütimaa lääneosa ja Lofoodid Norra põhjaosas. Maastikku kujundas jää lisandumine, raskus ja sulamine. Jää lihvis kaljud ümaraks ja siledaks ning purustas neid. Maa oli jää raskuse all kokku surutud ning hakkas jää taandudes kerkima. See protsess oli põhja pool kiirem kui lõuna pool. Ahrensburgi kultuuri nooleots Kui jää hakkas taanduma, said esimesed inimesed võimaluse vabanenud maale elama asuda. Sedamööda, kuidas jääkate sulas, tuli praeguse Rootsi alale inimesi lõunapoolselt alalt, mis vabanes jääst varem. Vanimad teadaolevad inimeste jäljed on 12 kuni 13 tuhat aastat vanad. Neid jälgi on vähe ning nad pärinevad peaaegu eranditult Skånest. Leitud on küttide peatuspaiku. Rootsi alalt on leitud kolme hilispaleoliitilise kultuuri jälgi
soovist. Samas saab kihlust ka enne abiellumist tühistada, ilma liigsete seaduste ja formaalsuseta. (http://toomkirik.ee/toomkogudus/talitused/abielu-ja-laulatus/ ; 31.12.2012) 1.2.1 Kihlasõrmus Kunagi, kui abielu oli veel kauplemine, tähendas kihlasõrmus seda, et pool raha pruudi eest on makstud ning samuti sümboliseeris ka peigmehe häid kavatsusi pruudi suhtes. Tänapäeval peetakse klassikaliseks kihlasõrmuseks kuldsõrmust väikese teemandkiviga. Vana uskumuse kohaselt oli Amori nooleots samuti teemandist. Sõrmus antakse üle kinnises karbis, saaja avab karbi ning kinkija paneb sõrmuse sõrme. Valdavalt kantakse kihlasõrmust vasaku käe nimeta sõrmes, kuid see võib olla erinevate rahvaste juures erinev. Kihluse katkemise korral tagastatakse sõrmus kinkijale. Kui katkestajaks pooleks on sõrmusekinkija, siis sõrmust ei tagastata. Sõrmus tagastatakse ka abielulahutuse korral. (http://pulmad.ee/pulmad/pulmablogid/traditsioonid/kosjad-kihlused ; 31.12.2012) 1.2
pronksiaega, kuulub enamik neist siiski kas nooremasse pronksiaega või viikingiaega. Eesti laevkalmed kuuluvad kaheldamatult sellesse vanemasse rühma, seda nii ehituse kui ka leidude põhjal. Sõrves Lüllel oli kaks teineteise järel asunud laevkalmet, mis 1967. aastal Lõugase poolt läbi kaevati (EE, joon 104). Esimeses laevas oli kaks kirstu, mis olid ehitatud põletusmatuste jaoks, ning siit leiti pronksist nooleots, pintsett, pronkseseme katke ja nivendiline kõrvaga kausike. Teises kalmes oli üks kirst, mille kõrvalt saadi riibitud savinõu kilde ning kaugemalt jahvekivi ja kivikirve toorik. Kalmete rajamine dateeriti uurija poolt pronksiaja IV ja V perioodi vahetusse, seega u aasta 900 paika eKr. Väo laevkalme oli mattunud eelrooma rauaaja kivikirstkalme rusude alla. Pronksiaegsete laevkalmete kodumaaks peetakse Ojamaad, kus neid rajati alates IV perioodist kuni eelrooma rauaaja alguseni
Valmistatud 17 eritüüpi puidu- või taimematerjalist. Rõivaste ja tööriistade juures oli kasutatud 8 erineva looma nahku ja luid + tulekivist esemed ja vaskkirves, mis Ötzi juurest leiti. Vaskkirves (rekonstruktsioon) ja tulekivist nuga puust käepidemega. Sellel ajal pidi vaskkirves olema küllaltki kallis (3200 eKr), tollel ajal olid neid küllaltki vähe. Ötzi juustest leiti ka jäänuseid, mis sisaldasid metalli. Osa uurijaid pakkus välja, et Ötzi oli vasemaagiotsija. Kas nooleots põhjustas Ötzi surma? (nooleots oli lastud tagant selga, see oli arteri lähedal ja oli küllaltki suur verekaotus). Põgenes mägedes, olid jälitajad, üks jälitajatest lasi noole selga (alt poolt). Ötzi võis vahepeal ka jää seest välja sulada. Sulamise käigus võis muljuda saada, mille tõttu olid ribiluud katki. Ötzi Bolzano (Bozen) muuseumis Mõni arheoloogiline avastus võib tekitada palju tähelepanu ja huvi: Ötži kujuga tatoveeringud, suveniirid, Ötzi õlu jne.
09.1991 Saksa turistid. Samamoodi oli tulnud välja 1934. aastal kaduma läinud alpinist. Austria-Itaalia piiril tekkis vaidlus politsei vahel, Austraalias kuulis seda uudist K. Spindler, kes hakkas Ötzi uurimisgrupi juhiks (147 teadlast) - ,,Mees jääs", kelle juurest leiti 70 erinevat varustuse osa: 7 erinevat rõivastuselementi; 17 erinevast puu- või taimematerjalist; 8 erinevat looma naha- ja luu jäänust (näiteks nahkpüksid, vöö, nahklapats). Surma põhjuseks on nooleots südame lähedal 2. Nebra pronksketas (taevakujutis) kullast kaunistusega 32 cm läbimõõduga ketas (1600 eKr), mis leiti 1991. aastal. See üritati Saksamaal ja Sveitsis maha müüa. Omaaegne tähistaevakujutis, mille abil üritati määratleda pööripäeva - Nebra kandis elati selle järgi (millal künda, millal külvata). Eseme pronks pärit Ida-Alpidest, kuld Karpaatiast 3. Stonehenge - ehitamine algas 6000 eKr. Kiviblokkide keskmine kaal on 4 tonni, kõrgus umbes
Arheoloogia (loengu materjalid) Ird ja Kinnismuistised. Arheoloogilised allikad jagunevad ird-ja kinnismuististeks. Irdmuistis on üksik leid, nt kivikirves, odaots. Kinnismuistised on inimese tegevuse tegajärjel tekkinud ainelised objektid, mida iseloomustab kultuurikiht. Arheoloogiline kultuurikiht on tekkinud inimese tegevuse või paigalseismise tagajärjel, seal on kive, sütt, ehitusjäätmeid ja esemeid. Kultuurikihi paksus sõltub: 1. inimese paigaloleku ajast 2. inimese tegevuse intensiivsusest (paksemad Tartu linnuses kuni 4m) 3. hävingute hulgast (hävinud hoonete kiht lükatakse laiali, et uued peale ehitada) Nt. Kesk-Aasias on kuulturkiht mõnes kohas 30m paks (nim tellideks). Hooned savist st. peab vastu 20 aastat, lagunemisel ehitati uus hoone kohe peale Kinnismuistised: 1. Elupaigaga seotud asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud as...
parajate jämedustega varbadeks ning neist neljakandilistest varbadest vooliti ilusad ümarad nooled. Noolevars peab olema ideaalselt sirge, et nool otse lendaks. 2002. aastal tuli Viljandis välja üks hästi suur ammunooleots, mis kaalus kuskil 3- 4 korda rohkem, kui tavalised ammunooled. Tavalised kaaluvad kuskil 15 g. Suur ammunooleots tuli välja linnusest kuskil 150 m kauguselt. Seda tüüpi ammunooleots on leitud ka Riiast. Taolised on olemas ka Turaida linnuses. Üks raskeammu nooleots on leitud ka Tartust Jakobi tänava kaevamistelt välja, kuid see on putkega ning see on küllatki väändunud. 15. sajandist on leitud raskeambe, mis on sätitud koguni vankri peale. Neid kasutati küllaltki palju piiramistel. 15. sajandi lõpust – 16. sajandi algusest on pärit veel jooniseid päris hiidambudest, kuid neid 13. sajandil kindlasti ei eksisteerinud ning võib-olla ka mitte isegi 15.-16. sajandil. Võivad olla lihtsalt tehnoloogiahuviliste joonised,
omaga. Teksti või joone parameetrite muutmiseks tee hiire paremklikk tekstile ning vali Entity Info 96 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein Muuta saab: Choose paint - värvi (vaikimisi tume hall) Change Font - kirjatüüpi Arrow - joone otsa: mitte midagi, täpp, suletud ja avatud nooleots Leader - määrab kuidas tekst meile kuvatakse. Pushpin - kuvatakse igal võimalusel View Based - kuvatakse tekstid, millele osutatud on meie poole nähtavad 20.3 Mõõdud Mõõdud oma detailile lisa Dimension tööriista abil. Mõõdud antakse reeglina kahe punkti vahele. Ringide ja kaarte puhul piisab kaarele klikkimisest. Raadiuse ja diameetri vahel valimiseks tee parem klikk mõõdul ning vali Type>Radius või Diameter
Kerakujulise pinna puhul lisatakse läbimõõdumärgi või raadiusetähise ette mõõtarvu kõrgune täht S. Terminid puutuja – касательная viirutusjoon – линия штриховки tsentrijoon – центровая линия ümardusraadius – радиус cкругления Katkestused ja ruumi puudusel mõõtmete kandmine joonisele Sele 59. Mõõtmestamine Kui mõõtejoone nooleots ületab kontuur-, distants-, viirutus- või muid jooni, siis viimased kat- kestatakse noole otsa kohal. Mõõtarvu kirjutamiseks ei ole lubatud katkestada nähtavat kontuurjoont ega kirjutada ka mõõt-, telg- või tsentrijoonte lõikumise kohale. Telg-, tsentri- ja viirutusjooned katkestatakse mõõtarvu ja tema juurde kuuluvate leppemärkide kohal. Ruudumärk Sele 60. Ruudumärk ja selle kasutamine
sadas peale ja suri. Peeti ka maagiotsijaks, juuksekarvadest leiti maagijälgi. Äkki tegeles teatud määral vase sulatamisega. Katkised ribid ja veri noal võivad viidata mingile konfliktile. Väga tõsise kaalumise all oli ka variant, et ta varastas külast kirve ära, põgenes ja teda hakati jälitama, tappis jälitaja ära ja läks mägedesse. Keegi ei julgenud sinna järgi minna ja siis oligi kadund ja suri. Tal oli keres ka nooleots, mis oli ühe seljaarteri purustanud. Tõenäoliselt kaotas ta väga palju verd ja võis verekaotusesse surra. Ta üritas noolt kätte saada, varre saigi, aga otsa ei saanud. Mees oli söönud kaljukitse liha leivaga. Paar tundi enne surma oli söönud punahirve liha. Leiti ka humala pöögi õietolmu, mis õitseb kevadel. Tema ümbruses aga üleval mägedes oli selliste taimede tolmu, mis õitsevad sügisel
mõmmile liha külakostiks. Kuid juhtus see mis kunagi pidi juhtuma ehk nimelt vanaisa pratsatas taevast all noolehaava pärast, mures Leemet tormas vanaisa juurde ja üritas jahile käinud raudmehi eemale tõrjuda aga neid oli lootusetult palju ning mõõgahoop tagant vastu pead lõi Leemeti teadvusest. Taas teadvusele tuli ta aga rannas, taas posti külge seotult ja ümbritsetud raudmeestest ja munkadest. Vanaisa kõnetas poissi ja nagu Leemetile olid ka tema rõivad verised ja katkine nooleots endiselt õlas. Ta rääkis, et raudmehed tahtsid ta mürgihambaid võtta aga küll ta võitles ja hammustas kui raudmehed talle kaikaga vastu suud panid ja silmad pea pimetaks peksid kuid ei õnnestunud neil see temp ja ta saab surra koos oma kihvadega. Vanaisa palus ka andeks, et nii lolli asja peale pidi langema ja lapselast ei näinudki kuid Leemet lohutas teades, et kord pidi kõik lõppema. Siis tulid raudmehed ja viisid
nuga. Noa peal leidus inimverd, mis polnud tema enda oma. Teda on peetud maagiotsijaks, sest juuksekarvadest leiti metallijälgi. Itaalia üritas ötzit välja nõuda, lõpuks saidki. Nad üritavad mõnda Ötzi kohta käivat teooriat ümber lükata ja uusi leida. Tõenäoliselt võitles Ötzi kellegagi, 23 põgenes mägedesse ja suri seal verekaotusesse. Kehast leiti nooleots ühe seljaarteri lähedal st mehel olid väga suured verekaotused. Tema maos oli väga palju säilinud, oli palju liha söönud, leiti ka õietolmu, mis kuulus humalpöögile. See näitab, et ta suri kevadel, tema ümber oli aga sügisel õitsevate taimede tolmu. Suri kevadel orus ja viidi sügisel üles. Polnud aga võimalik nii kaua laipa säilitada. Võimalik on, et jääsulamisveed liigutasid teda, nii võisid ka roided katki minna. Nahal leiti märke, mida peetakse tätoveeringuteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
