Puuduseks on, et nad ei peegelda struktuurilist eristust nende kategooriate/elementide vahel, mida peasõna nõuab ja mida mitte. 10. X'-teooria. Mis on projektsioon, maksimaalne projektsioon, peasõna, domineerimissuhe, vahetud moodustajad, leksikaalsed kategooriad, funktsionaalsed kategooriad? Puustruktuurid X'-teoorias: (XP, X', X; IP, CP jne); komplement, määratleja, vaba laiend e adjunkt; ema, tütar, õde; jälg, nihutus. Projektsioon peasõnast kõrgematel tasanditel asetsevad moodustajad, mis on peasõnaga hierarhilises seoses. Maksimaalne projektsioon Fraasitasand (XP) on maksimaalne projektsioon. Peasõna max projektsiooni kohustuslik moodustaja on selle peasõna. Näiteks V on VP peasõna, N on NP peasõna. Domineerimissuhe Alussuhe domineerib: fraasikategooria domineerib peasõna, peasõna määratleja, seotud ja vabade laiendite üle
täiskasvanust lähtumise poolel. Oluline on leida tasakaal lapse ja täiskasvanu tööviiside vahel. Õpetaja amet eeldab: pidevat õppimist; head koolitust väärtusküsimuste käsitlemisel; see on eetiline amet, millega kaasneb kõrge vastutus. Nad on suunajaks erinevates õppeprotsessides, kasvatuse arendamises ja lastele võimaluste otsijad. Õpetaja keskseks ülesandeks on kavandada laste toimuvat õppimist ning olla korraldaja ja laste huvide määratleja. Ta ei püüa laste eest midagi ära teha, vaid laseb lapsel endal leida lahendusi kas üksinda või koostegevuses. 5. Välja võiks tuua erinevad teema- ja projektitööd, mis on lasteaedades läbi viidud, kus lapsed ise on projekti sünnitajad ning, kus täiskasvanu ja laps õpivad üheskoos vastastikuse suhtlemise kaudu. Lapsed ise on küsijaks, uurijaks, katsetajaks, aktiivseks tegutsejaks ja ta õpib kogedes, küsimusi esitades ja neile vastuseid otsides.
… on funktsioon töö jaotusest, töökohtade grupeerimisest, kontrolli ulatusest ja võimu jaotusest organisatsioonis näitab, kuidas organisatsiooni kogu tegevuste kogum on jagatud ja reguleeritud erinevate organisatsiooni üksuste vahel Milleks struktuur? Eesmärkide saavutamise vahend, täpsustab organisatsiooni eesmärke ja tegevusvaldkondi * Alluvussuhete ja tööjaotuse kindlaksmääramiseks * Infokanalite määratleja * Infoallikas nii organisatsiooni siseselt kui väliselt * Määrab ära iga töötaja positsiooni, võimalikud karjääriarengud, ametikoha olulisuse, koostööpartnerid, koha otsustusprotsessis * On teiste juhtimisinstrumentide aluseks (palgasüsteem, delegeerimine, tulemusjuhtimine) * EESMÄRGID↔STRUKTUUR↔KULTUUR Madal spetsialiseeritus – rätsep (teeb algusest lõpuni kõik ise) Kõrge spetsialiseeritus – ülesanded on jaotatud ära töötajate vahel. Nt masstootmine: üks
THE to be continued · Ainulaadne eksemplar, ülivõrded, järgarvud: The sun always rises in the east. If something is on the air it means it is being broadcast over the radio. If it is in the air it is flying or floating in the air. That's the most expensive gift I have received. BUT: He was a most (=very, extremely) innocent-looking little brat. It was most strange-looking bread. BUT: The first reason ..., the second reason ..., a third is to ... . · Määratleja täiendi või `of'-fraasi abil: The water in this bottle is very cold. He's the man I love. We are studying the grammar of English language. · Muusikainstrumendid koos sõnadega study/practice/play Aari Juhanson, MA 2009 NO ARTICLE · Üldistused: Horses are nice animals. BUT: The horse is the friendliest animal I know. · Abstraktsed nimisõnad, mida ei saa katsuda: Beauty is in the eye of the beholder
Sõnade liigitamise alused. sõnaliigid – substantiiv, verb jne semantilised rollid – agent, patsient, retsipient jne grammatilised suhted (rollid) – subjekt, objekt, predikaat, kaudobjekt jne Substantiiv e nimisõna (noun) Verb e tegusõna Adjektiiv e omadussõna Pronoomen e asesõna (kas ongi sõnaklass?) Adpositsioon: prepositsioon, postpositsioon Abiverb (auxiliary verb) Määratleja (determiner) the, those, some, Adverb (sh proadverb, modaaladverb, afiksaaladverb jne) Konjunktsioon Numeraal e arvsõna Kvantor - määrasõna Partikkel – muutumatud väikesed sõnad (noh) Klassifikaator Verbi ja substantiivi eristust on peetud universaalseks, aga: Gil (2008; Miestamo 2013 kaudu): riauniindoneesia keeles ei ole verbi ja noomeni ega ühegi muu sõnaliigi eristust;
derivation derivatsioon, A main process of word formation by which one word is midnight, unfortunate, redo, tuletus formed ('derived') from another, most commonly by hopeless adding affixes to base forms. This brings about a change of meaning and/or grammatical class. determiner määratleja Item which indicates the kind of reference a noun Definite/indefinite: the dining phrase has. Determiners include words like a, the, some, room, a ruler my, his, each, those, which, several which express a Possessive: my study, their
Kui pronoomenite igasugune, kuskil, mingisugune, mõni, üks jt kasutus uuele referendile viitamiseks on igati ootuspärane, siis huvitaval kombel kasutatakse määratlejat see samuti valdavalt koos uuele referendile viitava NP-ga. Argivestlustes kasutatakse määratlejat see enamasti selleks, et kuulaja saaks oma teadmiste põhjal paigaldada uue referendi representatsioonide võrgustikku. Kas referent ise on tekstis varem esinenud või mitte, ei ole määratleja valikul ainuke oluline kriteerium, oluline on see, et referent oleks konteksti kaudu tuvastatav. //vaatas ainult=õ (.) seda autore- (1.2) seda seda (1.0) auto´numbrit. (1.4) regist´reerimise´numbrit// Määratleja üks kasutus on vestlustes ühtsem, seda kasutatakse vaid uuele, kuulaja jaoks veel tundmatule referendile viitamiseks: //ja üks ´seltskond oli ´ratastega.// Legoklotside identifitseerimine ühe või teise demonstratiivi valik sõltub viidatava referendi kaugusest kas
Komplekssed implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 5. universaal: kui domineerib SOV ja peasõnale järgneb genitiiv, siis tõenäoliselt ka adjektiiv järgneb oma peasõnale 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Klassifikaatorid sõnaliigina · Substantiiv nimisõna · verb tegusõna · adjektiiv omadussõna · adpositsioon, prepositsioon ja postpositsioon (vahel, sees, ümber) · abiverb pidama, tegema, olema · determinant määratleja (need, mõned, see) · adverb (hästi, kiiresti, õnneks · proadverb adverbi asendaja (kuidas või sedaviisi) · modaalverb võima, tohtima, saama, pidama, tulema, näima · afiksaalverb ühendverbid (peale käima, üle ajama, juurde lõikama, üles ütlema) · konjunktsioon (ja, või, nagu) · numeraal arvsõnad · partikkel abisõna, muutumatu mittetäistähenduslik sõna, hüüd- ja rõhusõnad
mulle tundus, et ta passis alati kuidagi minu lähedal, nii et ma ei tundnud end kunagi vabana."(Bill Naughton: Alfie. Tlk. V. Raud. Tln, 1969) Heideggeril on kolm eksistentsiaali (olemise struktuurid): 1. Leidumus (Bestimmung) seondub meeleoluga, tundemaailmaga, mille kaudu olemine on maailmale avatud, viis, kuidas olemine Da ist ehk olemas on. 2. Mõistmine see pole tunnetusviis või meetod, vaid olemasolemise määratleja, lahutamatu omadus. Mõistmises on võimalused nii või teisiti olla. Mõlemad eeldavad in der Welt Sein`i, avatust. Mõistmisel on visandiiseloom (Entwurfcharakter). Et hakkama saada väljakutsetega, mida elu inimestele esitab, teostab meie mõistmine üha visandeid, mis piiritlevad meie endi võimalikkusi ja koos meie olemisvõimelisust. selline mõistmine määratleb end hoole (Sorge) kaudu, mis on viis, kuidas inimlikule olemasolule tema olemine tema asjaks saab. S. t
meil teha vahet hea ja kurja, õige ja vale vahel Kanti tees: jumala idee viib eetika idee lõpule. Moraalne toimimine on toimimine kohusetundest. See on meie kohustus jumala ees. Autonoomia enesele suunatud vabadus; Autonoomia tees väidab, et eetikatõdesid on võimalik teada ja õigustada inimmõistuse abil, ilma jumaliku ilmutuseta. Usuline/religioonse eetika ja ilmalik/sekulaarne eetika erinevad eelkõige lähtekoha ja põhjendusviisi poolest. · Erinev on õige ja hea määratleja · Usuline eetika toetub jumala tahtele ja autoriteedile, ilmalik eetika inimeste mõistusele v eelistustele ja kokkuleppele KONTRAKTUALISM EHK KOKKULEPPELISUS EETIKAS Kontraktualismi keskmes on veendumus, et igasugused normid saavad vaid siis olla legitiismed ja kohustavad, kui need, kelle üle normid on kehtestatud, nendega nõustuvad v nõustuda saavad. Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppe alusel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad:
seostatud toiduga), samuti on mõnikord kasutatud ookrit. Lisalugemist: http://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/species/homo- neanderthalensis; vt ka Svante Pääbo (2014), Neandertali inimene; Imeline teadus, nr 11/2014 Homo rhodesiensis ehk Rodeesia inimene Eristati Lõuna-Aafrika (Rodeesia) leidude põhjal, lähtekohaks 1921. a leitud kolju (Kabwe-1 või Broken Hill’i kolju). Esimene Aafrikast leitud varaste inimlastega seostatud leid. Määratleja Arthur Smith Woodward. Tänapäeval liigitatakse Homo heidelbergensis’te hulka. Vt ka http://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/fossils/kabwe-1 Homo rudolfensis ehk Rudolfi inimene Eristati 1980. aastatel Homo habilis’e rühmast Koobi Fora leiu põhjal (Turkana järve piirkond Keenias, mida varem nimetati Rudolphi järveks). Põhiline eristav tunnus: ajumaht 775 cm3, mis on oluliselt rohkem kui Homo habilis’el (vt ülal), vahel seostatud ka Australopithecus’ega.
· asi (ik thing, object); · omadus (ik attribute, property); · suhe (ik relation). Kasulik on teada veel kolme klassikalist kategooriat: · olemasolu (ik existence, ld existencia); · olemus (ik essence, ld essencia või substantia); · seisund (ik state, ld stati). Sisu järgi on mistahes kaks mõistet kas võrreldamatud või võrreldavad. Mõistetevaheliste suhete määratlemine sõltub määratleja teadmistest ja oskustest. Kui kaks mõistet omavad kas ühte või mitut ühist sisulist tunnust, siis nimetatakse neid võrreldavateks (ik comparable). Mõisteid saab võrrelda ainult siis, kui nende vahel on mingi sisuline sarnasus. Võrreldamatud (ik incomparable) mõisted ei oma ühtegi ühist tunnust. Sellised mõisted on absoluutselt erinevad (seegi määratlus on kontekstitundlik). 6_fl_i-v
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks
Autonoomia (kr k `seadus iseendale') · Enesele suunatud vabadus. Autonoomne indiviid jõuab moraalsete otsustusteni pigem mõistuse kui autoriteedi tunnistamise kaudu. · Autonoomia tees väidab, et eetikatõdesid on võimalik teada ja õigustada inimmõistuse abil, ilma jumaliku ilmutuseta. Usuline (religioosne) eetika ja ilmalik (sekulaarne) eetika ...erinevad eelkõige lähtekoha ja põhjendusviisi poolest. · Erinev on õige ja hea määratleja. · Usuline eetika toetub Jumala tahtele ja autoriteedile, ilmalik eetika inimeste mõistusele, või eelistustele ja kokkuleppele. Kas usk soosib moraalset elu? 1. Kui Jumal on olemas, saab hea halvast võitu. 2. Kui Jumal on olemas, siis valitseb universumis kosmiline õiglus. 3. Jumala olemasolul kaaluvad moraalsed tegutsemisalused alati üles mittemoraalsed tegutsemisalused. 4
käsitleda lihtsa tunnusena, nt punane, mitte ühendatud tunnusena, nt punane või kollane). Võrreldavad terminid viitavad võrreldavatele mõistetele ning võrreldamatud terminid viitavad võrreldamatutele mõistetele. Nt terminid ,,koer“ ja ,,kass“ on ühendatud terminis ,,imetaja". Objektidel, millele terminid ,,koer" ja ,,kass" rakenduvad, on palju ühiseid tunnuseid, nt selgroo omamine ning kõigi järglaste imetamine. Terminitevaheliste suhete määratlemine sõltub määratleja teadmistest ja oskustest. Termineid ja mõisteid saab võrrelda ainult siis, kui nende vahel on mingi sisuline sarnasus, vastasel juhul on need võrreldamatud. Seegi võib sõltuda määratleja teadmistest, nt ,,siga“ ja ,,kägu“ esindasid tavakeeles naljatamisi öelduna võrreldamatuid asju, kuigi nad on lähemal vaatlusel täiesti võrreldavad. Termini analüüs mahu alusel Selle järgi, kas terminit saab rakendada ainult ühele objektile või on see rakenduv mitmele
lihtsa tunnusena, nt punane, mitte ühendatud tunnusena, nt punane või kollane). Võrreldavad terminid viitavad võrreldavatele mõistetele ning võrreldamatud terminid viitavad võrreldamatutele mõistetele. Nt terminid ,,koer" ja ,,kass" on ühendatud terminis ,,imetaja". Objektidel, millele terminid ,,koer" ja ,,kass" rakenduvad, on palju ühiseid tunnuseid, nt selgroo omamine ning kõigi järglaste imetamine. Terminitevaheliste suhete määratlemine sõltub määratleja teadmistest ja oskustest. Termineid ja mõisteid saab võrrelda ainult siis, kui nende vahel on mingi sisuline sarnasus, vastasel juhul on need võrreldamatud. Seegi võib sõltuda määratleja teadmistest, nt ,,siga" ja ,,kägu" esindasid tavakeeles naljatamisi öelduna võrreldamatuid asju, kuigi nad on lähemal vaatlusel täiesti võrreldavad. Termini analüüs mahu alusel Selle järgi, kas terminit saab rakendada ainult ühele objektile või on see rakenduv mitmele
annaabi.ee 
