ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE (0)

Ene Kotkas, Siret Piirsalu , Kalev Salumets
ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE
Õpetajaraamat
Tallinn 2012
Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös.
Erialatoimetaja: Merike Kravets
Keeletoimetaja: Kaidi Vahar
Retsensent : Olesja Ojamäe
Küljendaja: Riina Orumaa
Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe
Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa -Marie Ilves
Helirežissöör: Argo Ilves
Projekti koordineerija: Siret Piirsalu
Tellija : Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
SISUKORD
1. SUHTLEMINE 4
2.INIMESE ANATOOMIA 8
3.HOOLDUSABIVAHENDID 13
4.HOOLDUSTÖÖTAJA TÖÖÜLESANDED 18
5.PATSIENDI JÄLGIMINE RAVIMITE ANDMISEL 22
6.KUTSE-EETIKA 26
7.ERAKORRALISED OLUKORRAD 31

SUHTLEMINE

Dialoog 1
Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo.
Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale.
Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Parik. Võtke istet, palun!
Malle: Tänan.
Ülemõde: Niisiis , teie olete Malle Soo. Palun rääkige kõigepealt endast ise.
Malle: Olen sündinud 15. juunil 1964. aastal. Seega olen 48 aastat vana. Olen abielus. Mul on kolm täiskasvanud last...
Ülemõde: Mis haridus teil on?
Malle: Olen lõpetanud Kehras keskkooli ja seejärel õppisin sekretäriks.
Ülemõde: Nii et olete töötanud sekretärina?
Malle: Jah. Kakskümmend kaks aastat.
Ülemõde: Aga miks te soovite nüüd hooldustöötajaks hakata?
Malle: Hooldasin oma tädi mitu aastat ja siis tuli soov amet ära õppida. Läksin Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli. Seal on ka kutseõppe osakond , kus saab õppida hooldustöötajaks. Ja nüüd on kutse käes!
Ülemõde: Praktiline kogemus piirdub siis ainult tädi eest hoolitsemisega?
Malle: Oh ei! Töötasin õppimise ajal juba hooldustöötajana Iru Hooldekodus . Mitte küll täiskohaga, mul oli pool kohta. Elan Tabasalus, Harku vallas, ja mul kulub palju aega bussisõitude peale.
Ülemõde: Arusaadav. Merimetsa haigla on ju teie elukohale üsna lähedal.
Malle: Mul on Iru Hooldekodust ka soovituskiri. Seal hinnati minu tööd väga.
Ülemõde: Olen seda lugenud. Tean, et olete töökas, abivalmis ja väga kannatlik eakate ja haigetega suhtlemisel. See ongi meie töös väga tähtis. Haige inimene, olgu siis vana või noor, on enamasti masendunud, ja temaga ühise keele leidmine on raske ülesanne.
Malle: Ma tõesti soovin inimesi aidata. Olen väga õnnelik, kui näen, et mind oodatakse... ja et ma olen nendele vajalik...
Ülemõde: Olete väga hea kandidaat, Malle. Sellist töötajat me just vajame. Kas olete valmis ülehomme tööd alustama?
Malle: Muidugi olen!
Ülemõde: Lähme siis, ma tutvustan teile haiglat ja uusi kolleege...
Dialoog 2
Osakonnas. Vestluses osalevad haiglas õena töötav Annika Rest , uus hooldustöötaja Malle Soo ja hooldustöötaja Helene .
Annika: Ahhaa ! Meie uus töötaja?
Malle: Nii see on. Minu nimi on Malle Soo.
Annika: Meeldiv tutvuda. Annika Rest on minu nimi. Kõigepealt tuleb teile tutvustada patsiente ja nende probleeme. Meie osakonnas on haiged, kes saavad ise hakkama isikliku hügieeni eest hoolitsemisega. Nad söövad ise ja käivad WCs ise...
Malle: Siis on minu kõige tähtsam ülesanne nende jälgimine ja teile ettekannete tegemine.
Annika: Seda küll. Hooldustöötaja on tavaliselt haigele kõige lähemal ja teil on alati võimalus teda jälgida. Seisundi muutustest teatate mulle. Igale patsiendile on koostatud õendusplaan, mille järgi toimub õendusprotsess, milles ka teie osalete.
Malle: Jah. Enam ei piirdu hooldustöötaja töö ainult voodipesu vahetamise ja siibri allapanemisega. Tuleb kraadida, vererõhku mõõta, pulssi mõõta...
Annika: Väga tähtis roll on ka suhtlemisel. Heal sõnal on suur jõud.
Helene: Tere! Uus töötaja?
Malle: Saame tuttavaks! Malle Soo.
Helene: Mina olen Helene. Vabandust ! Tulin õde kutsuma: ühel haigel hakkas paha.
Annika: Kellel?
Helene: Jüril teises palatis. Ütleb, et vasakus õlas on valu ja süda on paha.
Annika: Lähme siis ruttu! Peab vist arsti ka kutsuma.
Malle: Mina lähen ka oma haigete juurde.
Annika: Edu sulle!
Helene: Edu sulle!
Malle: Tänan.
Dialoog 3
Palatis. Vestluses osalevad uus hooldustöötaja Mare Põld ja patsient Virve .
Mare: Tere hommikust! Mina olen Mare Põld, uus hooldustöötaja. Tõin teile hommikusöögi.
Virve: Tere hommikust! Ma pole teid, jah, enne näinud. Mina olen Virve. Olen siin juba peaaegu nädal aega olnud.
Mare: Mis teiega juhtus, Virve?
Virve: Kukkusin puusaluu katki. Tänavad on ju nii libedad! Viidi kohe operatsioonile. Ei tea, kas saangi enam jalgadele .
Mare: Ikka saate. Aga kui vana te, Virve, olete?
Virve: Juba 72.
Mare: Te näete palju noorem välja. Küll te käima hakkate! Esialgu läheb muidugi aega ja peate veel lamama… Kas teil lähedasi on?
Virve: On ikka. Mul on poeg ja tütar ja lapselapsedki on juba suured. On ikka hea küll, kui on olemas kallid inimesed, kes sinu eest hoolitsevad! Käivad iga päev mind siin vaatamas.
Mare: No näete siis! See annab jõudu paranemiseks.
Tõstan natuke teie peatsit, et saaksite paremini süüa. Kas nüüd on parem?
Virve: Jah, on küll mugavam.
Mare: Head isu siis!
Virve: Aitäh. Aga ega mul seda isu siin haiglas pole küll.
Mare: Ärge muretsege nii palju! Õnnetusest on alles nädal möödas. Kõik läheb hästi! Praegu on talv, saategi puhata. Suvel on palju hullem haiglas olla. Teie aga olete suvel juba terve.
Virve: Arvate?
Mare: Muidugi. Sööge nüüd, muidu jahtub puder ära.
Virve: Puder on päris maitsev, nagu kodus kohe…
Mare: Tore kuulda. Ma lähen ja vaatan , kas teised patsiendid on juba söömise lõpetanud. Tulen varsti tagasi. Sööge nüüd kõht täis!
Harjutuste vastused
H 2. Täitmisel on abiks lisas 1 ja lisas 2 antud avalduste näidised.
H 3. 1–C; 2–B; 3–C; 4–A; 5–C; 6–B; 7–C; 8–A; 9–A.
H 4. 1–ülemõde; 2–kõigepealt; 3–täiskasvanud; 4–sekretärina; 5–kutseõppe; 6–elukohale; 7–töötajat; 8–aidata; 9–tutvuma.
H 5. 35aastane; last; ülemõena; õeks; õena; kogemusi; suhelda; inimesi; haigetele.
H 8. 1.Hooldustöötaja jälgib haigeid ja teatab haige seisundi muutustest õele. Hooldustöötaja osaleb õendusprotsessis. Ta vahetab voodipesu, paneb haigele alla siibri, kraadib, mõõdab vererõhku ja pulssi. 2. Kõige raskem on hoolitseda lamavate haigete eest. 3. Patsiendi seisund võib muutuda. 4. Hooldustöötaja teeb ettekandeid õele. 5. Kõige tähtsam ülesanne on suhtlemine haigega.
H 9. Kirja kirjutamisel lähtuge küsimustest h 1.
H 10. 1–B; 2–A; 3–C; 4–A; 5–B; 6–C.
H 11. 1–isikliku; 2–jälgib; 3–muutustest; 4–osaleb; 5–siibri; 6–õlas; 7–kutsuda; 8–haigete.
H 12. 1 – Ma kammin teie juukseid. 2 – Ma toon teile siibri. 3 – Hakkame mähet vahetama . 4 – Hakkame nüüd küüsi lõikama. 5 – Ma toon teile teise teki. 6 – Ärge muretsege! Ma vahetan voodipesu ära. 7 – Hakkame nüüd sidet vahetama. 8 – Ma aitan teid kohe külili keerata. 9 – Ma tõstan voodi peatsit.
H 13. Piltide järgi jutustamisel on soovitatav kasutada ainsuse kolmandat pööret – mida teeb?
H 15. Ülesande eesmärk on korrata läbitud sõnavara. Tähelepanu võiks juhtida sõnade ja väljendite kasutamisele peatüki alguses.
H 16. Ülesanne võimaldab eelneva ülesande andmeid kasutades vormistada need lauseteks.
H 17. 1–nädal aega; 2–puusaluu murd ; 3–seitsekümmend kaks; 4–2 last; 5–ei ole; 6–maitseb hästi
H 18. 1–uus; 2–enne; 3–katki; 4–esialgu; 5–kallid; 6–peatsit; 7–terveks; 8–söömise.
H 19. 1–hommikusöögi; 2–libedad; 3– operatsioon ; 4–paranemiseks; 5–hästi; 6–puder.
H 20. Ülesanne võimaldab veel kord kogu peatüki sõnavara korrata ja suulises jutustuses seda kasutada.
Enesekontrolli test nr 1
1–35aastane; 2–last; 3–hooldustöötajana; 4–hooldustöötajaks; 5–jälgimine; 6–õendusplaan; 7–roll; 8–vererõhku; 9–hommikusöögi; 10–söögiisu.

INIMESE ANATOOMIA

Dialoog 1
Palatis. Vestlevad hooldustöötaja Kiira ja patsient.
Trrrr! Trrrr! Trrrr! Puldist kostab signaal .
Õde: Kiira! Ole hea ja mine vaata, mis kolmandas palatis juhtus.
Kiira: Kes sealt 3. palatist abi vajab?
Õde: 3–3 vilgub.
Kiira: Mis 3–3?
Õde: 3–3 tähendab 3. palati 3. koht. See asub vasakul pool akna all.
Kiira: Hästi. Kohe lähen!
Sammud.
Kiira: Mis juhtus? Miks Te väljakutse nupule vajutasite?
Patsient: Kulla laps! Aita mind! Mul kõik luud ja kondid valutavad . Ma ei jaksa enam!
Kiira: Minu vanaema ka ütleb ühtelugu, et luud ja kondid valutavad. Millest teil need luud ja kondid siis valutavad?
Patsient: Mul oli eile väga raske lõikus, vahetati puusaliiges ja nüüd kõik luud ja kondid valutavad.
Kiira: Peale operatsiooni on see tavaline.
Patsient: Jaa!? Aga kas see on ka normaalne, et ribikondid on hellad ja kolbas lõhub?
Kiira: Küll teid, vanu inimesi, on vahva kuulata!
Patsient: Kas ma ütlesin midagi valesti?
Kiira: No kui meditsiinisõnavara kasutada, siis on luud, konte meil ei ole. Sõna “ kont “ kasutame kõnekeeles. Konte ostame poest koerale.
Patsient: Jaa-jah! Vaat ’ kui järele mõelda, siis on tõesti kaupluses müügil lemmiklooma kondid, mitte ei ole lemmiklooma luud.
Kiira: Eks samamoodi ole ka ribidega. Meditsiinis kasutame sõna „ roided “. Aga kuidas siis selle valuga on? Kas ma toon teile valuvaigistavaid tablette ?
Patsient: Näed sa! Rääkisime sinuga siin ja valu nagu polegi enam.
Kiira: Noh, mis ma siis teen? Kas toon teile valuvaigisteid või ei? Valu tegelikult ei tohi kannatada.
Patsient: Too, jah. Aga too tablette, mulle see süstimine ei meeldi.
Kostab patsiendi ohkamist ja eemalduvate sammude kaja.
Dialoog 2
Palatis. Hiljem duširuumis. Vestlevad patsient Paul ja hooldustöötaja Kiira.
Koridorist kostab sammude kaja ja jutuvada .
Kiira: Tere hommikust! Kuidas magasite?
Patsiendid: Tere, tere hommikust! Eile tohter ütles, et mina saan täna koju!
Kiira: Ah soo! See on ju tore, kui tervis juba nii korras, et saab ravi kodus jätkata.
Paul: Saab jah! Miks ei saa! Aga, tead, Kiira, mul üks mure ka.
Kiira: No mis mure Teil on? Äkki saan aidata?
Paul: Kui see kojuminek ees, siis oleks vaja ennast korda ka teha, aga ega mul need käed veel nii hästi sõna ei kuula, et saaks ise pesemise ja habeme ajamisega hakkama.
Kiira: Mis mure see nüüd on! Küll ma aitan.
Paul: Jah, jah! Ma tõusen kohe voodist üles.
Kiira: Ärge äkilisi liigutusi tehke! Teil olid ju probleemid ka vererõhuga. Proovige ikka rahulikult toimetada. Ma aitan Teil püsti tõusta.
Paul: Aitäh, hea laps. Aitäh.
Kiira: Istuge ratastooli ! Ma sõidutan Teid duširuumi. Nii saame kiiremini.
Duširuum. Vee solin ja muud spetsiifilised helid.
Kiira: Nii. Nüüd olete küll kojuminekuks puhas. Juuksed on pestud, silmad on ka puhtad, hambaproteesid lausa läigivad!
Paul: Ma pole ennast juba ammu nii puhtana tundnud . (Uurib end peeglist) Kael on puhas ja kõrvad on puhtad. Isegi põsed punetavad !
Kiira: Kas habeme ajamisega saate ise hakkama?
Paul: Ma proovin , aga kui ei saa hakkama, siis palun sul lõua ja põsed puhtaks ajada. Proovib žiletiga habet ajada ja see tuleb päris hästi välja.
Kiira: Korras! Polnudki minu abi tarvis! Saite ise suurepäraselt hakkama.
Paul: Arvasin küll, et ega ma selle pesemisega ise toime ei tule, aga eksisin. Kaela ja pead oli ausalt öeldes natuke raske pesta, sest õlg teeb veel haiget.
Kiira: Opist alles nii vähe aega möödunud. Peabki natuke valus olema. Kas sõidame palatisse tagasi?
Paul: Ei. Ma arvan, et proovime nüüd ilma ratastoolita minna.
Kostub ukse sulgumine ja sammude eemaldumine.
Dialoog 3
Palatis. Vestlevad hooldustöötaja Kiira ja patsient Malle. Hiljem lisandub hooldustöötaja Klaara.
Kiira: Proua Malle! Kell on juba 9.00 ja meil on aeg tegeleda pesemisprotseduuridega.
Malle: Jaa. Hakkame pesema . Ma mõtlesin, et mind enam ei tuldagi pesema.
Kiira: Ma eraldan teie voodi muust palatist sirmiga, et saaksime rahulikult pesta. Ootame nüüd natuke, varsti tuleb Klaara meile appi.
Malle: Miks peab keegi pesemisel appi tulema ? Kas te ei saa üksi hakkama?
Kiira: Muidugi saan. Ma saan pesta puhtaks teie näo, kaela, kaenlaalused, õlad, kõhu, reied ja jalad, sõrmed ja varbad, kuid selja ja intiimkohtade pesemisel on vaja abi.
Malle: Aga millega te mind pesete? Dušši ju siin ei ole?
Kiira: Ega me siis suure veega ei pese. Tänapäeval on kasutusel igasugused pesemisvahendid.
Malle: Tahaks kohe näha, millega te mind pesema hakkate?
Kiira: Vaadake, see on spetsiaalne pesemisvaht, see pesemislapp. Katsuge kui pehme!
Malle: On jah pehme. Aga kas ma saan pesemise juures ise abiks olla?
Kiira: Teie hetkeseisundit arvestades proovige olla rahulik ja mitte midagi teha. Kui on vaja keerata, pöörata või istuli tõusta, siis ma ütlen.
Malle: Kui on vaja pöörata end paremale küljele, kas ma võin siis voodi servast käega kinni hoida.
Kiira: Muidugi. See oleks teist väga tore.
Vee solin.
Klaara: Näe, kui tublid te olete! Proua Malle juba peaaegu puhas! Nii. Nüüd toetuge minu õlale ja Kiira peseb teil parema külje puhtaks. Tubli ! Ja nüüd vasak pool. Hästi.
Kiira: Aga nüüd, proua Malle, keerame teid selili ja teie tõstke puusad üles. Ei! Ei! Ärge reisi kokku pigistage! Tubli! Saime alakeha ka ilusti puhtaks.
Malle: Kas nüüd on kõik?
Kiira: Jah, kõik. Olete pestud, kuivatatud, voodipesu vahetatud . Kui siibrit vajate, siis kutsuge.
Malle: Ei, praegu ma ei vaja midagi. Aitäh teile!
Kiira ja Klaara: Võtke heaks.
Harjutuste vastused
H 1. Kasutada õppematerjalis olevat skeleti illustratsiooni ning abivahendina skeleti mulaaži. Õppija või õpetaja osutab mingile skeleti osale ja õpilased häälivad seda õigesti. Vajadusel õpetaja parandab hääldust. Võimalusel anda esinemisšanss kõigile õppijatele.
H 2. Õpilased kirjutavad skeemile skeletiosade venekeelsed nimetused. Õpetaja analüüsib vastuseid koos klassiga, et jõuda ühisele seisukohale.
H 3. Lugemisoskuse harjutamiseks. Vastavalt õppijate tasemele laseb õpetaja lugeda mõnel hea lugemisoskusega õpilasel teksti kõva häälega ette või loeb ise. Vajadusel kordab arvsõna kasutamise põhimõtteid, juhib õpilased vastava grammatikaosa juurde ning õpetab.
H 4. Arvsõnade ja numeraalide praktiline harjutamine . NB! Ühildumisreeglid.
H 5. Klassis kasutatakse inimese skeleti mulaaži õppimiseks ja harjutamiseks. Oluline, et kõik õppijad saaksid rääkida ja demonstreerida. Võib kasutada küsimuste esitamist .
* Näita, kus on roided! Mitu roiet on inimesel ? Mitu roidepaari on? Mis on rinnakorv ? Miks rinnakorv, aga mitte näiteks rinnakott? Jne.
H 6.
Ainsuse nimetav
Näidislause
Mitmuse nimetav
Näidislause
luu
Luu on katki.
luud
Luud on murdunud.
keder
Põlvekeder liigub vasakule ja paremale.
kedrad
Põlvekedrad liiguvad vasakule ja paremale.
roie
Roie kaitseb siseorganeid.
roided
Roided kaitsevad siseorganeid.
lüli
Mitu kaelalüli on kaelkirjakul?
lülid
Lülid moodustavad selgroo .
kolju
Kolju on kõva kui kivi
koljud
Anatoomikumis on riiulil erinevad koljud.
kolp
Kolp kaitseb aju
kolbad
Mis looma kolbad need on?
H 7. 1–õige; 2–vale; 3–vale; 4–õige; 5–õige; 6–õige; 7–vale.
H 8. Kolmandast, mind, luud ja kondid, roided, süsti.
H 9. 1–nupule; 2–hooldustöötaja; 3–luud ja kondid; 4–normaalne; 5–pea; 6–miks; 7–lõikus; 8–kolp; 9–roided; 10–põlvekeder; 11–lüli.
H 10. Silm, laug , kulm, pea, otsmik , ripse, kõrv, nina, suu, lõug; huul , hammas, keel.
Vajadusel võib anda nende sõnade mitmuse nimetava vormid. Harjutamiseks sobib demonstreerimine skeleti mulaažil või iseendal.
H 11. Võimalusel lugeda anatoomia õpikut või mõnda ajalehte (nt Meditsiiniuudised, Haiglaleht) ja otsida sealt mitmuslikke vorme. Iseseisev töö.
H 12. See loovülesanne annab vabad käed fantaseerimiseks. Soovitav on jälgida riimumise põhimõtteid, kuid see pole peamine.
H 13. Need on palju kasutatavad küsimused, vastused tuleb pähe õppida ja harjutada nende kasutamist lühidialoogide koostamisel.
H 14. Soovituste andmine
Pea valutab – võta tabletti
Silmad valutavad – kasuta silmatilku
Kael valutab – määri spordikreemiga
Ninast jookseb verd – pane jääd nina peale
Pea on uimane – puhka natuke
Silmad on punased – ära ole nii palju arvuti taga
Huuled kuivavad – määri huuli
Kuulen halvasti – mine arsti juurde
Kuklas on valu – lase massaaži teha
Laubal on muhk – tee külmkompressi
H 15.
Nina
Pikk nina
Cipollinol oli pikk nina.
Kõrv
Kõrvalest
Kõrvalest on paistes.
Pea
Peavalu
Peavalu ei tohi kannatada.
Otsmik
Otsmikusagar
Näita, kus asub otsmikusagar?
Kael
Kange kael
Kael on hommikuti kange.
Huuled
Punased huuled
Ilusad punased huuled.
Silmad
Silmad kipitavad
Õhtul silmad kipitavad.
Laug
Silmalaud
Silmalaud on punased.
Kukal
Kuklas valutab
Kuklas on tuim valu.
Laup
Kuum laup
Lapse laup on kuum.
Põsk
Roosad põsed
Haige põsed on roosad.
Lõug
Ülalõug
Ülalõualuu murd.
Lõug
Alalõug
Alalõug liigub.
Suu
Suu kinni!
Pange tabletid suhu.
Nina
Nohune nina
Nina jookseb.
Juuksed
Lahtised juuksed
Hooldustöötajal ei tohi olla lahtised juuksed.
Nägu
Ilus nägu
Tuttavad näod.
H 16. Neid fraseologisme ja muid kõnekeelseid väljendeid aitab õpetaja vajadusel tõlkida ning selgitab sõnasõnalisel tõlkimisel tekkivaid mitmetimõistmise ohte ja muid probleeme.
H 17. 1–2; 2–1; 3–3; 4–2; 5–3.
H 18. Tõlkeülesanne, mille tegemiseks võib rakendada erinevaid rühmatöö võtteid.
H 19. 1–labakäsi; 2–õlg; 3–otsaesine; 4–kael; 5–sõrmed; 6–pöial; 7–ranne; 8–küünarnukk; 9– rind ; 10–külg; 11–reis; 12–põlv; 13–säär; 14–suur varvas; 15–sääremari; 16–pahkluu;17– pöid; 18– istmik ; 19–selg; 20–käsivars; 21–küünarvars.
H 20. palatisse; sirmiga; selja; patsient; klient ; haige; pöörata; alakeha; voodi- ja ihupesu.
H 21. Lausete moodustamine peaks olema individuaalne, kuid vajab õpetaja kontrollimist ning põhjendamist, milline lause on korrektne.
H 22. Ülesanne vajab kõigepealt juhendmaterjale korrektse e-kirja koostamise kohta (nt eksamikeskuse näidised) ja alles siis praktilist kirjutamist iseseisva kodutööna või arvutiklassis. Kiri on soovitatav adresseerida õpetajale, kes kirjadele ka vastab.
Enesekontrolli test nr 2
1–nupule; 2–lõikus; 3–ajamisega; 4–üles; 5–vererõhuga; 6–appi; 7–puhtaks; 8–paremale; 9–servast; 10–selili.

HOOLDUSABIVAHENDID

Dialoog 1
Vanemõe kabinetis. Vestlevad vanemõde Ljudmilla ja hooldustöötaja Kiira.
Koputus uksele. Vaikus . Uus koputus. Kiira paotab ust ja pistab pea ukse vahelt sisse.
Kiira: Tere! Kas tohib?
Ljudmilla: Jaa-jaa! Tere! Jaa-jaa! Tulge edasi. Istuge siia. (Köhatab)
Kiira: Ma pidin täna kell 12.00 Teie juurde tulema, et hooldaja töökohast rääkida.
Ljudmilla: Ah jaa, ma mäletan. (Üllatunult) Kas kell ongi juba 12? Ahhaa, ongi juba! Küll aeg lendab kiiresti! Aga asja juurde siis!
Kiira: Muidugi, muidugi.
Ljudmilla: Ma tahan Teie käest küsida hooldusabivahendite ja nende kasutamise kohta.
Kiira: Küsige.
Ljudmilla: Missuguseid abivahendeid te teate?
Kiira: Neid invatehnilisi abivahendeid on ju väga palju! Minu vanaisal olid kodus kepp , küünarkepid ja kaenlaalused.
Ljudmilla: Kaenlaalused?
Kiira: Vanaisa kutsus nii oma karkusid. No ja naabri Vollil oli kodus „ kits “. Sellega ta jooksis suvel küla vahel nii, et tolm oli taga. Nii kutsusid külamehed ratastega tugiraami, millega Volli suvel liikus.
Ljudmilla: Kui te nüüd meil tööle hakkate, siis kasutage ikka abivahendite õigeid nimetusi nagu rulaatorid, ratastoolid, tõstukid jne.
Kiira: Aga kui haiged kasutavad abivahendite korral sõnu „ hani “, „kitsed“, „ part “?
Ljudmilla: Hästi, Kiira! Lõpetame selle vestluse. Ma otsustasin, et võtan Teid hooldustöötaja ametikohale tööle. Teie tööpäev algab homme hommikul kell 8.00.Oodake kabineti nr 12 juures. Nägemiseni!
Kiira: Tänan. Kohtumiseni homme hommikul.
Ljudmilla: Kas Marina Murukamar? Homme kell 8.00 tuleb tööle uus hooldustöötaja Kiira. Võta ta vastu ja vii kurssi meie tööga. Erilist tähelepanu pööra hooldusabivahendite nimetuste õigele kasutamisele.
Dialoog 2
Osakonnas. Vestlevad hooldustöötaja Kiira ja osakonna töötaja Marina.
Kiira istub kabineti nr 12 ukse taga. Taustaks hommikused helid osakonnas.
Marina: Teie olete Kiira?
Kiira: Jah! Mina olen Kiira.
Marina: Mina olen Marina. Marina Murukamar. Oodake üks moment. Ma vahetan riided ja siis hakkan Teiega tegelema. Otsime Teile ka eririietuse selga ja teeme osakonnaga tutvust.
Uks sulgub Marina selja taga.
Marina: No nii! Olete Teiegi ümber riietunud. Tubli. Lähme siis väikesele töökoha ekskursioonile. See siin on ortopeediaosakond.
Kiira: See on tore, sest minu vanaisal ja tema suurel sõbral Voldemaril on ka need liikumisega seotud haigused. Mõlemad mehed kasutavad liikumiseks abivahendeid. Vanaisal on kodus kohe mitu erinevat abivahendit: kargud, kepp, ratastool, aga Vollil on kodus „kits“.
Marina: Nojah! Vanemõde Ljudmilla ütles, et te kasutate selliseid kõnekeelseid väljendeid. Aga läheme ja vaatame alustuseks neid liikumisabivahendeid.
Kostab võtme krigin lukuaugus ja ukse avamise kääksatus.
Marina: Vaadake, Kiira, siin on liikumisabivahendid .
Kiira: Vanaisal on täpselt selline kepp, küünarkepp ja kargud, aga mis asi see on?
Marina: See on harkkepp. See on palju toetuskindlam ja turvalisem kui harilik kepp. Õige abivahendi roll on väga suur. See on peaaegu sama tähtis kui õige ravi. No ja need siin on kahe käega kasutatavad liikumisabivahendid. Kas Te olete neid varem näinud?
Kiira: Muidugi olen. Vanaisal on selline sinine ratastool, aga Vollil selline ratastega „kits“, millega ta küla vahel ringi käib.
Marina: Ratastugiraam. Kui veel täpsemalt öelda, siis kõrge ratastugiraam. Peale ratastega variandi on ka ratasteta tugiraamid. Neile toetutakse küünarliigesega.
Kiira: Ja kas see kolme rattaga jalgratas on ka abivahend?
Marina: Haiglas nimetame seda „jalgratast“ rulaatoriks, aga eks ta jalgratta moodi on küll. Tal peavad isegi pidurid olema.
Kiira: Minu vanaisa ratastoolil ja tema sõbra Voldemari „kitsel“ on ka pidurid. Kui nad õues juttu räägivad, siis ütlevad alati: „ Paneme pidurid peale, muidu veereme veel poodi!“
Marina: Just. Nii ta ongi. Need on sellised liikumisabivahendid, millel peavad pidurid ja helkurriba küljes olema, kui neid õues kasutada.
Kiira: See siin on siis ka käimisraam, aga ilma ratasteta?
Marina: Just. See on ratasteta käimisraam ehk lihtsalt käimisraam. Neid kasutame haiglas, sest nad on kerged ja pakuvad liikumisprobleemidega patsientidele head tuge.
Kiira: Aga miks need plastmassist suvilatoolid siin on? Kas selleks, et ilusa, sooja ilmaga saavad haiged päikese käes olla.
Marina: Missugused suvilatoolid? Kus?
Kiira: Need valged seal nurgas .
Marina: Ah need. Need ei ole suvilatoolid. Need on dušitoolid. Nende peale paneme patsiendi istuma, kui teda duši all peseme.
Telefonihelin. Marina vastab ja siirdub ukse poole.
Marina: Tulge, Kiira. Lähme. Teie abi on palatis vaja.
Dialoog 3
Palatis. Vestlevad osakonna töötaja Marina, hooldustöötaja Kiira ja hooldustöötaja Pille.
Kostub kiirustavate sammude müdin, jutuvadin, oiged jm haiglale omased tausthelid.
Marina: Tere!
Pille: Tere hommikust! Ma kuulsin, et meil on uus kolleeg ja arvasin, et ta saab ehk mind patsientide toitmisel aidata. Ega sul midagi selle vastu pole, Marina?
Marina: Mis mul selle vastu olla saab, kui sa teda õpetada tahad . Tehke koos see hommikune söötmine ära ja siis tulge mõlemad minu kabinetti .
Pille: Saame siis tuttavaks! Mina olen Pille. Hooldustöötaja Pille Pillerkaar. Ja ütleme teineteisele „sina“.
Kiira: Väga meeldiv! Minu nimi on Kiira. Hästi, sinatame, siis on kuidagi kodusem.
Pille: No nii! Hakkame siis söötmisega peale. Alustame sellest akna all lamavast patsiendist. Ta ei saa ise süüa ega juua ja me peame teda aitama. Kas sa oled haiglas kedagi varem toitnud?
Kiira: Ei ole.
Pille: No siis pole sa ka funktsionaalvoodit reguleerinud.
Kiira: Ei, ei ole.
Pille: Tule siia, ma näitan, kuidas see käib. Vaata, see siin on mehaaniline funktsionaalvoodi. Sellel on rattad all, kõrgust saab mehhanismide abil reguleerida, samuti peatsi ja jalutsi osa. Aga seda on mugav teha kahekesi.
Kiira: Aga see seal on „hani“!
Pille: No jah. Kes kuidas nimetab. Ametlikult on see trapets ehk voodiohjad. Nende abil saab haige ise voodis end liigutada, istukile tõusta.
Kiira: Aga mis aparaat see seal taga nurgas on? Kas see on ka mingi trapets?
Pille: See on kraana -tüüpi tõstuk. Seda kasutame väga raskete haigete liigutamiseks, tõstmiseks ja langetamiseks näiteks ratastooli.
Kiira: Mis mõttes raskete haigete?
Pille: Ei, mitte et nad sada kilo ja rohkem kaaluvad. Rasked haiged on ikka raskelt haiged patsiendid. Haigus ise on väga raske, selles mõttes rasked. Siin on neid abivahendeid väga palju.
Kiira: Jaa, siin on neid tõesti väga palju.
Pille: Aga võta sa hommikusöögi kandik ja söögiriistad, ma panen voodilaua kohale. Nii on meil mugav haige toitmisega tegeleda.
Pille: Kontrolli voodipiirete kinnitust, reguleeri haige peats sobivale kõrgusele ja kinnita voodi küljele voodilaud nii, et oleks mugav tegutseda. Korras. Hakkame siis toitma.
Kiira: Hakkame jah.
Harjutuste vastused
H 1. Õpetaja kasutab klassi eelteadmisi loetelu koostamisel, eelteadmiste puudumisel oleks soovitatav eelnevalt käesoleva peatüki sõnavaraga tutvuda ja selles esinevaid sõnu kasutada.
H 2. Kui loetelu koostamisel on osalenud terve õpperühm, hakatakse mõistekaarti koostama. Võib kasutada ka paaristöö võtteid, jms. Tulemus on korrektne mõistekaart tahvlil.
Õpilased vormistavad individuaalsed mõistekaardid oma konspekti.
H 3. Dialoogis on nimetatud järgmised abivahendid : kepp, küünarkepid, kaenlaalused, kargud, tugiraam, rulaator , ratastool, tõstuk.
H 4. Õpetaja juhib tähelepanu ainsuse omastava ja mitmuse nimetava käände omavahelisele seosele.
Ainsuse nimetav
Ainsuse omastav
Mitmuse nimetav
ratastool
ratastooli
ratastoolid
kark
kargu
kargud
kepp
kepi
kepid
tugiraam
tugiraami
tugiraamid
harkkepp
harkkepi
harkkepid
ratastugiraam
ratastugiraami
ratastugiraamid
dušitool
dušitooli
dušitoolid
uriinipudel
uriinipudeli
uriinipudelid
kaenlaalune
kaenlaaluse
kaenlaalused
funktsionaalvoodi
funktsionaalvoodi
funktsionaalvoodid
trapets
trapetsi
trapetsid
küünarkepp
küünarkepi
küünarkepid
H 5. Kõigepealt võiks õppijad need abivahendid ära tõlkida ja siis proovida arendada lausemallide abil küsimuste- vastuste mängu.
Mis hooldusabivahend on pildil nr 1? Kas sa tead, milleks seda kasutatakse? Millal kasutatakse? Kuidas kasutatakse? Kuidas alla pannakse? Kuidas ära võetakse? Jne.
H 6. 1–vale; 2–vale; 3–õige; 4–õige; 5–õige.
H 7. Harjutus on mõeldud väikeseks vahepeatuseks ja koduseks tööks, samuti võib õpetaja seda materjali kasutada teadmiste kontrolliks.
H 8. 1– ortopeedia ; 2–kepp; 3–liikumisabivahendid; 4–harkkepp; 5–on küll; 6–rulaator.
H 9. Sõltuvalt rühma keeleoskuse tasemest võib harjutada nende abivahendite õiget hääldust, esitada küsimusi , paluda koostada e-album, tõlkida, paluda selgitada eesti keeles kasutamise funktsiooni jne
H 10. Eelmise ülesande sõnade hea kasutusoskuse saavutamise järel võiks täita tabeli (õpetaja kontrollimisel) ja harjutada õigete vormide kasutamist lühilausetena, küsimustes või käskude täitmisel. Selle ülesande sõnu võib kasutada kordamiseks läbi kogu kursuse.
H 11. Sõltuvalt rühma liikmete keeletasemest võib kirjutada ka jutukese hooldustöötaja tööpäevast.
H 12. 1–süüa; 2–reguleerinud; 3–liigutada; 4–ratastooli; 5–abivahendid; 6–toita; 7–hakkavad.
H 14. Ülesanne vajab kõigepealt juhendmaterjale korrektse e-kirja koostamise kohta (nt eksamikeskuse näidised) ja alles siis praktilist kirjutamist iseseisva kodutööna või arvutiklassis. Kiri on soovitatav adresseerida õpetajale, kes kirjadele ka vastab.
Enesekontrolli test nr 3
1–eririietuse; 2–abivahendeid; 3–kepp; 4–pidurid; 5–ise; 6–„sina”; 7–ennast; 8–peatsi ja jalutsi; 9–ratastooli; 10–hommikusöögi.

HOOLDUSTÖÖTAJA TÖÖÜLESANDED

Dialoog 1
Palatis. Vestluses osalevad hooldustöötaja (Ho), patsient Marju ja patsient Veera .
Ho: Tere hommikust! Mina olen teie palati hooldustöötaja. Minu nimi on Kaie Kask . (Sammud) Kuidas te, Marju, ennast tunnete? Kas ma toon teile ühe lisateki?
Marju: Mitte väga hästi. Ei, ma ei taha lisatekki. Mul on siin palav . Aga mul on padi halvasti. Ja liiga madal on ka.
Ho: Ma tõstan teie keha natukene ja kohendan teie patja . Ma toon teile lisapadja. (Askeldab) Nii. Kas nüüd on parem? Ma panen lina ka sirgeks. Kas ma tõstan voodiotsa ülespoole?
Marju: Ei taha voodiotsa ülespoole tõsta. Andke mulle lisapadi. Aga ma tahan siibrit ka.
Ho: Ma panen Teile siibri. (Askeldab) Korras. Kuidas teie, Veera, öösel magasite? Kas te õhtul unerohtu võtsite?
Veera: Võtsin, võtsin. Ma magan nii halvasti. Ma ei saaks ilma selleta üldse magada. Und kohe ei tule. Muudkui laman ja mõtlen.
Ho: Kui teil tervis paremaks läheb, siis tuleb uni ka. Peate rohkem liikuma päeval. Siis tuleb uni ka hästi. Näete, õde pani Teile siia rohud valmis, ma abistan Teid rohtude võtmisel. Tehke nüüd suu lahti. Siin on üks tablett . Ma annan teile kohe juua ka peale. Nii. Neelatage nüüd. Ja siin on teine tablett ka.
Veera: Kas täna tilku ei ole? Ma sain siin hommikuti ikka tilku ka.
Ho: Ma lähen küsin õe käest, miks tilku ei ole. (Sammud. Ukse hääl. Paus . Ukse hääl) Ei ole enam tilku. Kirjas on ainult tabletid enne sööki. Ja hiljem tuleb õde ja teeb teile süsti ka. Varsti tuleb toit.
Vahetame teil, Marju, pidžaama ära. Ma võtan teil pidžaamapluusi seljast ja püksid jalast . Näete, siin on puhas pidžaama. Paneme need teile selga. Kas sokid paneme ka jalga?
Marju : Ei, ma ei taha sokke jalga. Siin on nii palav.
Ho: Küüned on teil väga pikad. Ma lõikan teil sõrmeküüned ka ära.
Marju: Üle-eelmisel nädalal lõikas hooldustöötaja mul küüsi. Hiljem ei olegi keegi lõiganud.
Dialoog 2
Palatis. Vestluses osalevad hooldustöötaja, patsient Marju ja patsient Veera.
Ho: Hakkame hommikust sööma! Täna on hommikusöögiks riisipuder maasikamoosiga, vorstivõileib ja kohv piima ja suhkruga . Ma toon teile, Veera, toidu voodilauale. Teie hakkate ise sööma. (Askeldab) Ma panen teile söögipõlle siia ette, siis ei lähe toit teki peale. Vaadake, siin on lusikas . Kas saate lusika kätte võtta? Ma aitan teid. (Askeldab) Aga Marju, teid hakkan ma toitma. Kuidas teile riisipuder maitseb?
Marju: Väga maitseb. Eriti veel maasikamoosiga. Suvel saan ise jälle maasikamoosi keeta, vot see on eriti hea võtta.
Ho: No küll te suveks ikka välja saate. Ilmad hakkavadki juba soojemaks minema. Talv on selleks aastaks möödas. Täitsa kevad juba kätte jõudnud. (Askeldab) No nii. Nüüd on taldrik tühi. Ja sööge võileiba ka. Annan teile juua ka peale. (Askeldab) Nüüd on toit otsas. Pesen teie suu ka puhtaks.
Marju: No nüüd sai kõht täis. Küll tahaks õue minna päikese kätte. Nii ilus ilm on.
Ho: Õue veel ei saa. Te ei saa veel ise liikuda . Veera saab ise toe abil liikuda, aga teie veel ei saa. Peab veel ootama. Ma viin toidunõud ära. Kuidas Teile, Veera, toit maitses?
Veera: No ega ei virise küll. Aga kodutoit on ikka kõige parem.
Ho: Ma kammin, Marju, teie pea ära. Kus on teie kamm ? Ma näen, et kapi peal. Ja siis peseme hambad ära. Kas hambahari on teil kapis?
Marju: Kapis jah. Vaadake seal alumisel riiulil. Kus mu mobiiltelefon on? Ma tahaks helistada oma tütrele. Ta lubas täna mulle külla tulla. Tahan, et ta tooks mulle ühe hea raamatu lugemiseks. Nii igav on siin olla. Tahaks midagi ka lugeda. Ja kududa tahaks ka, mul jäi kodus soki kudumine pooleli.
Ho: Mobiiltelefon on Teie kapis. Selle saate ise kätte. Ma võin teile koridorist lugemist tuua, seal on ajakirju ja raamatuid ka. Ma toon teile, saate ise valida.
Marju: Oi, see oleks küll hea mõte. Läheb aeg kiiremini edasi.
Dialoog 3
Palatis. Vestluses osalevad hooldustöötaja, patsient Veera ja patsient Marju.
Ho: Ma tõin teile, Veera, käimisraami. Ratastooli enam ei kasuta, arst käskis käimisraami abil kõndida. Te lähete koridori jalutama . Ma toetan teid, pange jalad maha ja siis tõuske ettevaatlikult voodile istuma. Ega pea ringi ei käi?
Veera: Ei käi. Ma kardan nõrkust ise. Ma natuke puhkan.
Ho: Proovime rahulikult, aega on küll. (Askeldab) No proovige nüüd edasi. Ma toon teile käimisraami.
Veera: Ma nüüd istun, tooge see raam siia. Palun aidake mind püsti. Ma kardan kukkuda.
Ho: Ma toetan teid, ei te kuku . (Askeldab) No näete nüüd, oletegi ise püsti ja hoiate raamist kinni. Varsti saate ise kõndida. No proovige nüüd samme ka teha, nagu teile tegevusterapeut õpetas. Peate ise proovima, teile ju öeldi, et peate nüüd ise kõndima hakkama.
Veera: Ma ikka kardan ka.
Ho: Ärge kartke , tasapisi proovite ja näete, et saategi lõpuks hakkama.
Marju: Küll tahaks ise püsti tõusta. Saaks vetsu minna ja koridori jalutama.
Ho: Teil läheb veel natuke aega, pärast rasket operatsiooni võtab taastumine aega. Küll te varsti kõnnite. Ma lähen Veeraga kaasa ja kõnnin ta kõrval. Veera, te rohkem kardate, kõnnite päris ilusasti. Kui toetute raamile, siis nii kergelt ei kuku.
Veera: Eks ma kardan jah, liiga palju. Siis on päris kindel tunne, kui te mul kõrval olete.
Ho: Ma teen ukse lahti. Kõndige siis nüüd mööda koridori.
Harjutuste vastused
H 1. Õppijad koostavad mõistekaardi, kuhu kirjutavad erinevaid hooldustöötaja tööülesandeid. Õpetaja laseb tööülesanded kõva häälega klassis ette lugeda ja vajadusel täiendab igaüks oma mõistekaarti.
H 2. 1–padi; 2– siiber ; 3–tablett; 4–pidžaama.
H 3. 1–vale; 2–vale; 3–vale; 4–õige.
H 4. Õppijad võivad kasutada dialoogis nr 1 esinenud väljendeid, nt „Kuidas te ennast tunnete?“, „Kas ma toon teile lisateki?“ jne. Õppijad võivad ka ise moodustada teemakohaseid küsimusi.
H 5. 1–C; 2–H; 3–A või B; 4–E; 5–B või A; 6–G; 7–D; 8–K; 9–F; 10–J. Üleliigne lauseosa – I.
H 6. Oluline on see, et õppijad saaksid aru riietumise põhimõtetest, mida tuleb panna selga, pähe, kätte, jalga jne. Kontrollida saab harjutusest nr 7.
H 8. Õppijatele peaks rääkima seda, et kui hakata jutustama, kuidas ta patsienti riietada, siis peaks alustama loogilises järjekorras kõige algusest. Samuti seda, et sõnad „selga“, „jalga“ jne lisame tavaliselt loetelu lõppu. Õppijad võiks oma jutus kasutada ka sõnu „seejärel“, „pärast seda“ jne, et jutustus oleks loomulikum.
H 9. 1–riisipuder, võileib ja kohv; 2–kamm; 3–ajalehed, ajakirjad .
H 10. 1–õige; 2–vale; 3–õige; 4–vale.
H 11. Õppijad kasutavad harjutustes 6–8 saadud teadmisi ja kirjeldavad hooldustöötaja kaitseriietust. Oluline on ka teada, miks ja kus on kaitseriietust vaja kanda. Kaitseriietust on vaja kanda sellepärast, et kaitsta ennast erinevate kehavedelike ja nakkustega kokku puutumast. Samuti sellepärast, et ise patsiente mitte nakatada . Kaitseriietust on vaja kanda tööl – haiglas, hooldekodudes jne.
H 12. Õppijad võivad ülesande täitmisel kasutada sõnaraamatuid.
H 13. 1–sööge; 2–sööge; 3–sööge; 4–jooge; 5–sööge; 6–ärge sööge; 7–ärge sööge; 8–ärge jooge. Õppijad lisavad tervislikust toitumisest lähtuvalt veel kolm toitumissoovitust.
H 14. Õppijad koostavad kõigepealt ise ühe päeva menüü ja harjutavad siis dialoogis seda, kuidas palatis patsiendile menüüd tutvustada ja kuidas anda söömise ja joomisega seotud korraldusi. Lausete võimalikud algused on õppematerjalis olemas.
H 15. 1–käimisraam; 2–koridori; 3–hooldustöötaja ja kaks patsienti.
H 16. 1–vale; 2–vale; 3–õige.
H 17. Hooldustegevused on järgmised: hooldustöötaja paneb siibri; vahetab patsiendil mähkmed; aitab patsiendil tõusta; toetab patsienti; aitab patsientidel süüa ning juua; paneb patsientidele ette söögipõlled; aitab ta patsientidel hambaid pesta; kammib patsientidel pead; toob ratastooli; aitab patsiendil riietuda: paneb talle selga hommikumantli, jalga sokid ning sussid ; viib patsiendi ratastoolis protseduuridele ja toob pärast tagasi palatisse; viib patsientidele lugemiseks ajalehti ning ajakirju; määrib patsiendi tuharate piirkonda õliga; vahetab voodipesud; kohendab patju; abistab patsienti ravimi võtmisel; toob patsiendile tabletid ja klaasi veega; viib patsiendi ratastoolis duširuumi; aitab patsiendil duši all käia; aitab patsiendil istuda ratastoolist dušitooli; peseb patsiendi keha ja pea puhtaks; lõikab patsientidel sõrme- ja varbaküüned; vahetab mähkmed.
Enesekontrolli test nr 4
1–patja; 2–tõstab; 3–siibri; 4–patsienti; 5–jalast; 6–lõikab; 7–peseb; 8–kammib, 9–peseb; 10– tõuseb.

PATSIENDI JÄLGIMINE RAVIMITE ANDMISEL

Dialoog 1
Palatis. Vestluses osalevad hooldustöötaja ja patsient Ene. Ene toodi haiglasse ägeda sooleinfektsiooni kaebustega.Ukse avamise hääl ja sammud.
Ho: Tere hommikust!
Ene: Tere hommikust!
Ho: Kuidas teil öö möödus?
Ene: Väga halvasti, kõht valutab väga kõvasti ja iiveldama ajab ka pidevalt. Tahaks ka oksendada, aga kõhus lihtsalt pole midagi.
Ho: Arst määras teile ravimid. Siis saate leevendust. Ma panen teile, Ene, kraadiklaasi kaenla alla. Vaatame, kui palju teil täna palavikku on. Palun tõstke oma käsi natukene üles. (Askeldab) Nii, nüüd ootame 10 minutit.
(Paus)
Ho: Ma võtan nüüd kraadiklaasi kaenla alt ära.
Ene: Kui palju mul palavikku on?
Ho: Teil on kõrge palavik – 38,8 kraadi. Arst määras teile kõrge palaviku alandamiseks tabletid. Need on siin topsi sees. Te peate need alla neelama. Näete, siin on topsiga vesi ja jooge vett peale. (Askeldavad)
Ene: Ma ei saanud eile midagi süüa, oksendasin kohe toidu välja. Ega ei taha ka midagi. Juua tahaks küll, aga see tekitab ka kõhuvalu. Mul lööb kohe hooti tugeva valu kõhtu.
Ho: Te ei pea sööma, kui ei taha. Te olete praegu dieedil ja peab ootama, kuni haigussümptomid hakkavad mööduma. Millal te viimati WC-s käisite?
Ene: Käisin pool tundi tagasi.
Ho: Milline väljaheide oli?
Ene: Ikka nagu vesi. Mul on juba täiesti valus poti peal istuda.
Ho: Ma toon salvi ja määrime päraku ümbrust salviga. See leevendab natuke valu. Kui palju te täna joonud olete?
Ene: Ei ole veel midagi joonud.
Ho: Siin on topsiga vesi ja toon teile mahla ka. Te peate väga palju jooma, sest vedeliku kadu on teil suur.
Dialoog 2
Palatis. Vestluses osalevad Grete ema ja hooldustöötaja.
Ho: Tere hommikust!
Ema: Tere hommikust!
Ho: Kuidas öö möödus?
Ema: Väga rahutult. Grete magas väga halvasti. Ei saanud kuidagi magama jääda ja ärkas pidevalt üles. Alles öösel vastu hommikut sai natuke magada.
Ho: Kas tal öösel palavikku ka oli?
Ema: Jah, kell 1.15 öösel tundsin, et laps on väga kuum ja siis ma kraadisin. Tal oli 39,4 kraadi palavikku. Kutsusin õe ja ta tõi palavikualandajat.
Ho: Paneme praegu kraadiklaasi. Võtke lapsel püksid jalast, kraadime kehatemperatuuri pärakust.
Askeldavad. Taustal kuulda lapse kisa .
Ho: Vaatame nüüd, kui palju palavikku on. Palavik on jälle kõrge – 39 kraadi. Ma lähen ütlen valveõele ja ta annab lapsele rohtu .
Sammud ja ukse hääl. Ukse hääl ja sammud.
Ho: Siin on pärakuküünal. Tõstke tal jalad natuke üles ja pange see ravim pärakusse.
Askeldavad. Taustal kuulda lapse kisa.
Ema: Tal tekkis ka köha.
Ho: Sellest peab arstile rääkima, tema tuleb ja määrab ravimi.
Ema: Laps on selline viril ja loid. Ja on kogu aeg väsinud.
Ho: See ongi kopsupõletiku puhul nii. Andke talle palju juua, väga hea on vaarika - ja mustsõstratee või erinevad lahjad morsid. Ma tuulutan natuke tuba ka, on väga oluline, et toas on värske õhk.
Akna avamise hääl.
Ho: Kui laps ennast ise voodis ei liiguta, siis peate tema asendit iga kahe tunni järel muutma . Peate teda katsuma ka, kas ta higistab. Kui ta on ennast märjaks higistanud, eriti võib see tekkida palaviku alandamise tõttu, siis peab lapsel ihu- ja voodipesu vahetama. Ma toon talle kuiva pidžaama.
Dialoog 3
Palatis. Vestlevad hooldustöötaja ja patsient Ülo. Ülo on haiglas raskekujulise diabeedi tunnustega, tal on ka südame-isheemiatõbi. Tal on raskendatud liikumine.
Ho: Tere hommikust! Kuidas te magasite?
Ülo: Üldiselt halvasti. Tegevust pole ja und ka ei ole.
Ho: Kas te täna insuliinisüsti juba saite?
Ülo: Jah, õde käis hommikul vara ja tegi mulle süsti.
Ho: Ma kontrollin teie veresuhkru taset. Sirutage käsi ette. (Askeldab.) See on hetkel korras. Ma vaatan teie jala üle, jalal on haavandid ja sellepärast peab jalga pesema. Enne seda lõikan varbaküüned ära.
Ho: Pesen täna teie jalga veega. Kas te saate natukene jalga tõsta? Nii, väga hea. Ma panen siia kausi jala alla. (Vee solin.) Nüüd tõstke jalga natuke, ma kuivatan jala ära. Jalga tuleb ka salviga määrida.
Ho: Kas ma panen teile sokid jalga?
Ülo: Jah, parem on olla, kui sokid on jalas.
Ho: Arst määras teile keelealused tabletid. Selle peate panema keele alla ja hoidma seal seni, kuni tablett on lahustunud.
Ülo: Kas ma peale juua tohin?
Ho: Ei, keelealusele tabletile ei tohi peale juua. See peab suus lahustuma. Kui palju te eile jõite? Teil on jalg turses .
Ülo: Jõin ikka normaalselt, aga WC-s ei saa käia. Ei jõua üles tõusta.
Ho: Ma toon Teile tugiraami ja toetan Teid. Tugiraami abil tunnete ennast kindlamalt. Te peate rohkem liikuma. Soovitan Teil ise WC-sse minna. Kui Te liikuma ei hakka, siis ma toon Teile uriinipudeli. Kui vedelikku ei eritu piisavalt, tekivadki tursed . Sellisel juhul peame panema kateetri. Nii et proovige ikkagi ise liikuda.
Harjutuste vastused
H 1. Sissejuhatav harjutus, mille ülesanne on meelde tuletada kõige levinumaid haiguseid ja nende sõmptomeid. Oluline on ka see, et õppijad kuulavad õksteise vastuseid ja esitavad teemakohaseid küsimusi.
H 2. 1–vale; 2–õige; 3–vale; 4–õige; 5–õige.
H 3. Patsiendil möödus öö halvasti. Patsiendil valutab kõht. Patsiendil on iiveldus . Patsiendil on kõrge palavik. Patsient võtab tablette. Patsient ei taha süüa. Patsiendil on vedel väljaheide.
H 4. Grete magas öösel halvasti.Gretel oli öösel palavikku 39,4 kraadi. Hooldustöötaja kraadib palavikku pärakust. Hooldustöötaja toob õe käest pärakuküünla. Lapse köhast peab arstile rääkima. Kopsupõletiku korral peab andma palju juua, tuulutama tuba, katsuma, kas laps higistab.
H 5. 1–öösel; 2–palavikualandajat; 3–väsinud; 4–juua; 5–lapsel.
H 7.
A. Hingamiselundkonna haigused: 1–köhimisel; 2–lahtine; 3– kinnine ; 4–tekivad; 5–tugevat; 6–rinnus; 7–juua; 8–patsiendi; 9–kõrge.
B. Südame-veresoonkonna haigused: 1–tase; 2–tekkida; 3–kopsuturse; 4–võivad; 5–haiguse; 6–väsimus; 7–minestas; 8–külma higiga.
C. Seedeelundkonna haigused: 1–neelamisraskused; 2–tekivad; 3–iiveldus; 4–kõhulahtisus; 5–valest toitumisest; 6–isupuudus.
D. Lastehaigused : 1–äge nohu; 2– kurguvalu ; 3–võib; 4–on; 5–põletiku; 6–märg; 7–kaebus; 8–unehäired; 9–vedel; 10– urineerimine ; 11–tekib; 12–sügelus.
E. Neuroloogilised haigused: 1–pearinglus; 2–tekkisid; 3–mälukaotus; 4–madal pulss; 5– krambihoog ; 6–halvatus; 7–kõnehäired; 8–tasakaaluhäired.
H 8. 1–õige; 2–vale; 3–vale; 4–õige; 5–vale; 6–õige; 7–õige.
H 9. Õppijad kuulavad dialoogi veel kord ja kirjutavad dialoogist välja viis soovitust diabeedihaigele patsiendile. Nt: 1. Peab kontrollima veresuhkru taset. 2. Jalga peab pesema veega. 3. Jalga tuleb määrida salviga. 4. Tableti peab panema keele alla. 5. Keelealusele tabletile ei tohi peale juua. 6. Te peate rohkem liikuma. 7. Te peate ise WC-sse minema. 8. Ei tohi liiga palju juua, et ei tekiks turseid. Õppijad võivad lisamaterjali põhjal lisasoovitusi kirjutada.
H 10. 1–F; 2–E; 3–A; 4–B; 5–D; 6–G; 7–C.
H 11. 1. ravimit tuleb sisse võtta pool tundi kuni tund aega enne sööki; 2. ravimit tuleb võtta pärast sööki; 3. ravim tuleb võtta söögi ajal; 4. ravimi võtmise ajal peab jooma klaasitäie vett; 5. ravim tuleb lasta balloonist haigele kohale; 6. imendumiseks on vaja asetada ravim keele alla.
H 12. Õppijad kasutavad sõnastikku ja otsivad õiged vormid. Seejärel võib õpetaja lasta moodustada korrektseid lauseid nii, et õppijad kasutavad koos sõnadega numbreid ja määrsõna „palju“.
H 13. A. 1– kapsel ; 2–tablett; 3– aerosool ; 4–plaaster; 5– tilgad ; 6–pulber; 7–küünal; 8–süsteravim. B. Õppijad moodustavad korrektsed laused ravimvormidega ja soovitatavalt kasutavad lauses ka seda, kuidas ravimit manustada. Nt Kapsel tuleb tervelt alla neelata. Tablett tuleb võtta kolm korda päevas pärast sööki. Jne.
H 14. Õppijad kasutavad sõnastikku ja täidavad tabeli. Võimaluse korral võib õpetaja anda lisaülesandeid tabeli sõnavara harjutamiseks. Näiteks võivad õppijad harjutada küsimuste esitamist ja küsivad teineteiselt küsimusi „Kas patsiendil on … (nimetav)?“ või „Kas sul on olnud … (nimetav)?“. Oluline on juhtida tähelepanu vastusevariantide kasutamisele – „Jah, patsiendil on … (nimetav)“ või „Ei, patsiendil ei ole … ( osastav )“.
H 15. Õppijad valivad tabelist tähenduse poolest sobivad sõnad ja moodustavad õiged vormid. Vormide moodustamisel on abiks sulgudes olevad küsimused.
Enesekontrolli test nr 5
1–kaenla; 2–oksendab; 3–kõhtu; 4–kadu; 5–kõrge; 6–tuulutab; 7–vahetama; 8–süsti; 9–keele, 10–turses.

KUTSE-EETIKA

Dialoog 1
Palatis. Vestluses osalevad hooldustöötaja ja patsient Malle.
Ho: Malle, teil on vaja anda uriinianalüüs ja siis aitan teil duši all käia ka. Võtame proovi kohe hommikul. Lähme duširuumi, ma toetan teid ja aitan analüüsi õigesti võtta. Siin on puhas nõu analüüsi jaoks.
Malle: Ma kohe tõusen püsti. Mul on kapis šampoon ka. Kus mu sussid on?
Ho: Sussid on voodi all. Näete siin nad on. Võtke minu käest kinni ja toetuge minu vastu. Ma olen toeks, et te ei kukuks.
Sammud. Ukse avamise hääl.
Ho: Olemegi duširuumis. Palun istuge siia dušitooli peale. Alustame sellest, et peseme teid alt puhtaks. (Vee solin).
Malle: Ulatage mulle seepi ka.
Ho: Ei, seepi seekord ei võta. Enne analüüsi võtmist tuleb väliseid suguelundeid pesta sooja voolava vee all ilma seebita. (Vee solin).
Ho: Siin on käterätik. Palun kuivatage ennast nüüd ära. Ja ma annan teile analüüsinõu. Võtame korgi pealt ära. Siin on siiber. Esimesed uriiniojad tuleb lasta siibrisse ja analüüsinõusse tuleb võtta uriini keskmine osa. Siis edasi tuleb pissida jälle siibrisse. (Vee solin).
Ho: Näete, ongi kõik. Ma aitan teil nüüd duši all käia. Palun võtke ennast riidest lahti. Ma aitan teil sokid jalast võtta.
Malle: Ma tahaks minna küll. Aga ma kardan, et libisen ja kukun.
Ho: Ma aitan teil ennast pesta. Siin on nuustik ja dušigeel. Ma pesen teie selga ja kõhtu. (Askeldavad. Vee solin.) Tõstke natuke käsi üles, saan teil kaenlaalused puhtaks pesta. (Askeldavad.) Nüüd peske tuhara piirkond puhtaks ja jalad aitan mina pesta. Keha on nüüd puhas. Hakkame nüüd pead pesema, siin on šampoon. Ma masseerin šampooni juustesse. (Askeldavad.) Hakkame loputama. Ma lasen dušist sooja vett. (Vee solin.) Oletegi puhas. Ma annan teile saunalina ja aitan teid kuivatada. Tõstke palun käed üles. Kuivatame kaenlaalused ka ära ja kubeme piirkonna samuti. (Askeldavad.) Ma annan teile puhta öösärgi ja hommikumantli. Paneme need selga. Siin on sokid ja sussid. Ma aitan need jalga panna. Ma panen teile ühe rätiku pähe, juuksed on märjad. Nonii, ongi korras, lähme nüüd tagasi palatisse. Pea saate ise kammida .
Dialoog 2
Palatis. Vestlevad hooldustöötaja ja patsient.
Ho: Tere hommikust!
Patsient: Mul on voodi märg.
Ho: Ma ju ütlesin Teile, et kutsuge abi, kui tekib pissihäda.
Patsient: Ma unustasin selle ära.
Ho: Vaatame, mis siin siis on. (Askeldab) Voodilina tuleb ära vahetada. Tekk on ka märjaks saanud. Ma toon Teile uue pidžaama ka ja vahetan Teil pidžaama ära. Kas ma praegu Teile uriinipudeli ka toon? Kas praegu on pissihäda?
Patsient: Ei, praegu ei ole.
Dialoog 3
Palatis. Vestlevad patsient Salme , hooldustöötaja ja valveõde.
Häirenupu helin. Kiired sammud.
Salme: (Paanikas) Tulge ruttu, minu naaber Veera siin tegi sellist imelikku häält ja nüüd on vaikus. Ei tea, kas ta surigi ära või?
Ho: Ma kohe vaatan. Kas te kuulete mind? Pulssi tunda ei ole. Ma kutsun kohe valveõe. (Sammud.)
Valveõde: Ta ei hinga ja pupillid ei reageeri enam valgusele . Südame lööke ka ei kuule . Veera on surnud. Ma lähen ja teatan valvearstile.
Salme: (Paanikas.) Mis nüüd saab? Me alles hommikul rääkisime pikalt ja ta paistis nii elujõuline. Mis siis nüüd juhtus? Äkki hakkas tal see hoog pihta ja nii kiiresti surigi. Rääkis hommikul oma lastest ja lastelastest. Et need tulevad suvel talle külla. Kuidas ta siis nüüd ära suri?
Ho: Rahunege maha, ma toon teile suhkruvett. See rahustab teid. Veeral oli tervis küll halb, aga surm tuleb ikka ootamatult. Midagi pole parata. (Sammud.)
Salme: Ma ei tea, mis nüüd saab. Mina olen kindlasti järgmine.
Ho: Palun, siin on teile suhkruvesi. See rahustab teid. Ma katan Veera linaga. Kohe viime ta palatist ära. Seda ei tea kunagi ette, millal tuleb siit ilmast lahkuda. Me peame tütardele helistama. Kutsuge mind, kui te ei taha üksinda olla.
H 1. A.
omadussõnad
antonüümid
hea
halb
kindlameelne
kahtlev, kõhklev
korralik
korratu, lohakas , hoolimatu, ebakorrektne, hooletu
mehine
arglik, saamatu
vapper
arg, kartlik
mõistlik
rumal, arutu
südamlik
südametu, külm, kalk
aus
ebaaus, valelik, petis
hoolas
hooletu, lohakas
õiglane
ebaõiglane, ülekohtune, õiglusetu
viisakas
ebaviisakas , kasvatamatu
tark
rumal, napakas, loll , segane
kõlbeline
(ebakõlbeline), ebaeetiline , ebamoraalne
tasakaalukas
tasakaalutu, impulsiivne , pidurdamatu
lahke
tõrjuv, ebasõbralik
empaatiline
empaatiavõimeta
väärikas
ebaväärikas, vääritu
viisakas
ebaviisakas, viisakusetu, kombetu, ebakultuurne, kasvatamatu, halbade kommetega
täpne
ebatäpne, ligikaudne , umbkaudne
sõbralik
ebasõbralik, tõrjuv, vaenulik
B. Õppijad valivad kümme omadust ja ütlevad, missugune peab olema hooldustöötaja. Seejärel valivad kümme antonüümi ja ütlevad, missugune ei tohi olle hooldustöötaja. Oluline on lisada ka põhjendused.
H 2. A.
Üldine kirjeldus
Delikaatsed isikuandmed
poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed;
kristlane. õigeusklik, budist
etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed;
mustanahaline, mongoliid, moslem ,
andmed terviseseisundi või puude kohta;
buliimik, autist ,anorektik Downi sündroomiga
andmed pärilikkuse informatsiooni kohta;
Vello Kala tütar
andmed seksuaalelu kohta;
gei, biseksuaal ,lesbi,
andmed ametiühingu liikmelisuse kohta;
kuulub ametiühingusse, ei kuulu ametiühingusse
andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta.
kohtulikult karistatud
B. Nimetatud isikuandmed on delikaatsed andmed ja neid ei tohi kellelegi edasi rääkida ega internetti üles riputada. Nimetatud andmete avalikustamist kaitseb isikuandmete kaitse seadus. Delikaatsete andmete avalikustamine on ebaeetiline ja ei kuulu tervishoiutöötajate eetikanormide hulka.
H 3. uriinipurk, uriinipudel, uriinitops, uriinianalüüs, uriinikogumiskott, uriiniproov, uriinikoguja, potiiste, potitool, potikõrgendus, dušiiste, dušitool.
H 4. Mallel on vaja anda uriiniproov – õige; Hooldustöötaja lükkab Malle duširuumi ratastoolis – vale; Malle istub duširuumis dušitooli peale – õige; Malle peseb väliseid suguelundeid sooja vee ja seebiga – vale; Analüüsi võtmisel tuleb esimesed uriiniojad pissida siibrisse ja analüüsinõusse tuleb võtta uriini keskmine osa – õige; Malle käib duši all – õige; Hooldustöötaja peseb Malle kaenlaaluseid – õige; Malle peseb endal ise pead – vale; Hooldustöötaja paneb Mallele jalga sokid ja sussid – õige.
H 5. Õppijad kirjutavad kuulamise järgi dialoogist välja erinevad hooldustegevused. Hooldustöötaja aitab patsiendil duši all käia. Hooldustöötaja aitab patsiendil võtta analüüsi. Hooldustöötaja toetab patsienti. Hooldustöötaja aitab patsienti pesta. Hooldustöötaja aitab patsiendil ennast kuivatada. Hooldustöötaja aitab patsiendil riided seljast võtta. Hooldustöötaja peseb patsiendi pead. Hooldustöötaja aitab patsiendil riided selga panna.
H 6. Väljaheide – roe, iste, kaka , ekskrement, fekaal. Uriin – piss, kusi . Õpetaja peaks selgitama nende terminite erinevusi, nt sõna „piss“ on kõnekeelne ja kasutatakse patsiendiga vestluses. Sõna „uriin“ on erialatermin, mida kasutatakse rohkem õpikutes, juhendites jm ametlikus dokumentatsioonis. Samuti sõna „kaka“ on kõnekeelne ja ülejäänud on ametlikud erialaterminid.
H 7. A. Kuseelundkonna haiguste puhul esineb valulik urineerimine ja seda eriti urineerimise lõpus. Võib esineda ka piinav urineerimissoov. Vahel võib koos uriiniga erituda verd.
Patsiendile tuleb selgitada jalgade ja alakeha soojas hoidmise vajalikkust ja soovitada põie piirkonda soojendada . Samuti on vaja palju juua, kasulik on näiteks leesika- ja pohlatee ning jõhvikajook. Patsient peaks vältima teravamaitseliste ning praetud toitude söömist.
Äärmiselt oluline on hoida intiimhügieeni ja teha regulaarset alakeha pesemist. Põit tuleb tühjendada regulaarselt.
B. Käige – 5; Hoidke – 4; Ärge sööge – 6; Jooge palju – 2; Peske – 3; Soojendage – 1.
H 8. B. Kas kõht on – 4; Kas valu on – 7; Missugune on väljaheide – 5; Millises kõhu piirkonnas – 1; Kas Te täna – 3; Kas Teil öösel esines – 2; Peske korralikult käsi – 8; Ärge sööge herneid , ube, kapsast ja viinamarju – 6.
H 9. Vajab meeldetuletamist või abi kehahooldusel – õige; Kusepidamatust ei esine, hoolitseb enda eest täielikult – vale; Määrib voodit väljaheitega – vale; Märgab voodit – õige; Ei kontrolli oma põie funktsioneerimist – õige.
H 10.
Patsient määrib voodit väljaheitega.
Ma toon Teile siibri. Ma vahetan Teie voodis voodipesu ära. Ma panen Teile mähkme. Ma vahetan Teil pidžaama ära.
Patsient märgab voodit.
Ma toon Teile uriinipudeli. Ma toon Teile siibri. Ma vahetan Teie voodis voodipesu ära. Ma panen Teile mähkme. Ma vahetan Teil pidžaama ära.
Kontrollib oma põie ja pärasoole funktsioneerimist.
Palun minge vajadusel WC-sse. Voodi on kuiv, Te olete väga tubli!
Patsient käib ise duši all.
Palun käige duši all! Te peate täna duši all käima.
Patsient peseb ise nägu ja käsi.
Palun peske oma nägu ja käed puhtaks! Ma toon Teile kausi veega, saate oma nägu ja käsi pesta.
H 11. surija – inimene on suremas; surnu – inimene on juba surnud; surnud inimene – inimene on juba surnud; kadunuke – inimene on juba surnud; surev inimene – inimene on suremas; ta on siit ilmast lahkunud – inimene on juba surnud; teda ei ole enam elavate kirjas – inimene on juba surnud; ta on meie hulgast lahkunud – inimene on juba surnud.
H 12. Salme: Tulge ruttu, minu naaber Veera siin tegi sellist imelikku häält ja nüüd on vaikus. Ei tea, kas ta surigi ära või?
Hooldustöötaja: Ma kohe vaatan. Kas te kuulete mind? Pulssi tunda ei ole. Ma kutsun kohe valveõe.
Valveõde: Ta ei hinga ja pupillid ei reageeri enam valgusele. Südame lööke ka ei kuule. Veera on surnud. Ma lähen ja teatan valvearstile.
Salme: Mis nüüd saab? Me alles hommikul rääkisime pikalt ja ta paistis nii elujõuline. Mis siis nüüd juhtus? Äkki hakkas tal see hoog pihta ja nii kiiresti surigi. Rääkis hommikul oma lastest ja lapselastest. Et need tulevad suvel talle külla. Kuidas ta siis nüüd ära suri?
Hooldustöötaja: Rahunege maha, ma toon teile suhkruvett. See rahustab teid. Veeral oli tervis küll halb, aga surm tuleb ikka ootamatult. Midagi pole parata.
Salme: Ma ei tea, mis nüüd saab. Mina olen kindlasti järgmine.
Hooldustöötaja: Palun, siin on teile suhkruvesi. See rahustab teid. Ma katan Veera linaga. Kohe viime ta palatist ära. Seda ei tea kunagi ette, millal tuleb siit ilmast lahkuda. Me peame tütardele helistama. Kutsuge mind, kui te ei taha üksinda olla.
H 13.
Vestlus surijaga
Vestlus surnud patsiendi lähedastega
Vestlus surnud patsiendi palatikaaslastega
1;3;4;8;10;12;14.
1;2;5;7;9;11;14.
1;2;4;5;6;7;8;10;13;14.
H 14.
Surijat hooldades peab hooldustöötaja olema kannatlik. Eakas vajab surma lähenedes teiste inimeste toetust. Surijal on kergem olla, kui ta on leppinud surma paratamatusega. Head peresuhted ja lähedaste ligiolek vähendavad surmahirmu. Kodus on surra parem, sest seal on ümberringi lähedased inimesed. Kui lähedased saavad õiget õpetust, siis nad tavaliselt saavad pereliikme kodus hooldamisega hakkama. Omastel peaks alati olema võimalus arstiga ühendust saada, et vajadusel kiiret abi saada.
Enesekontrolli test nr 6
1–duši; 2–toetab; 3–siibrisse; 4–riidest; 5–pähe; 6–kammib; 7–valgusele; 8–külla; 9–suhkruvett; 10–rahustab.

ERAKORRALISED OLUKORRAD

Dialoog 1
Palatis. Vestluses osalevad hooldustöötaja ja patsient Kati.
Ho: Kati, sa pole jälle midagi söönud! Kuidas siis niimoodi saab? Tõuse nüüd üles ja hakka sööma, enne kui toit täiesti ära jahtub! Sa oled ju tubli tüdruk, Kati!
Kas sa kuuled mind, Kati? Ei saa niimoodi lamada ja muremõtteid mõelda!
Kati: Ära sega mind! Ma tahan üksi olla!
Ho: Miks sa tahad üksi olla? Igav hakkab...
Kati: Ei hakka! Jäta mind rahule!
Ho: Ma ei saa sind rahule jätta, kui sa niisugune oled. Mis sind vaevab ?
Kati: (karjub) Ma ei taha kedagi näha! Tahan üldse surra!
Ho: No kuule, Kati, sa oled noor neiu! Sina küll ei tohi surmast mõelda! Endal väike laps kodus...
Kati: Mida sa minust tahad ja mu lapsest tead? Jäta mind rahule!
Ho: Ma soovin ju sulle head ja tahan, et sa terveks saaksid.
Kati: Ma ei taha terveks saada!
Ho: No miks siis?
Kati: Ma ei taha seda last näha! Ma ei kannata tema kisa välja! Ma ei taha seda last!
Ho: Katikene, sa oled ju ema!
Kati: Ei ole! Ma ei taha olla ema! Ma tahan surra!
Ho: Kullakene, sa saad siin terveks. Ja siis sa näed, kui kallis on sulle laps.
Kati: See laps ju ainult röögib! Ma ei taha, ei taha, ei taha...
Ho: Rahu-rahu nüüd! Kati, me aitame sul terveks saada!
Kati: Ma ei taha saada terveks! Kas sa aru ei saa – ma ei taha elada!
(Kati nutab hüsteeriliselt)
Ho: Rahune nüüd, lapseke! Kõik saab korda...
Dialoog 2
Palatis. Vestluses osalevad hooldustöötaja ja patsient Mati.
Ho: Mati, sa pole jälle ennast pesnud!
Mati: Mmm...
Ho: Pesta tuleb iga päev. Ei saa nii lohakaks muutuda... Miks sa ennast pesta ei taha?
Mati: Ei... taha...
Ho: Vaata, Mati, kui sa nüüd ennast pesed, siis läheme pärast õue jalutama. Õues on ilm juba kevadine... Tõuse voodist üles ja vaata aknast välja!
Mati: Ma... olen... väsinud...
Ho: Ei ole väsinud! Praegu on hommik! Tõuse nüüd püsti ja lähme pesema!
Mati: Ma... olen väsinud.
Ho: Pärast pesemist heidad uuesti pikali . Ja siis kutsun ma sind jalutama!
Mati: Jalutama?
Ho: Jah, Mati, meie sinuga läheme jalutama. Aga enne pese ennast! Ole nüüd tubli! Siis ma ajan sul habeme ära... Ja küll sa näed siis kena välja!
Mati: Näen või?
Ho: Praegu veel mitte. Lähme ikka enne pesema, siis ajame habeme ja siis...
Mati: Läheme jalutama?
Ho: Jah, Mati, siis läheme õue jalutama.
Mati: Ma kardan õues... Seal on üks paha mees.
Ho: Ei ole!
Mati: Eile oli.
Ho: Eile sa ei käinudki õues! Sa nägid seda meest ehk unes ?
Mati: Ei näinud. See mees seisis puu all.
Ho: Enam teda küll seal ei ole! Ära muretse ! Mina tulen ju sinuga koos õue!
Mati: Lähme siis kohe, enne kui see mees tuleb!
Ho: Jah, aga enne tuleb minna pesema, siis tuleb habe ära ajada ja siis...
Mati: Siis läheme õue!
Ho: Nii ma lubasin ja nii me ka teeme. Lähme kõigepealt ikka pesema! Tõuse nüüd üles ja lähme!
Mati: No lähme ...
Dialoog 3
Palatis. Vestluses osalevad hooldustöötaja ja patsient Kalle.
Ho: Kalle, ma tõin sulle rohud!
Kalle: Tasa! Kuula, praegu räägitakse raadios minust!
Ho: Ah soo!
Hääl raadiost: Peaosatäitja roll on väga hästi õnnestunud. Näitleja Rein Sooväli on järjekordselt tõestanud oma ande suurust...
Kalle: Kuulsid? Ma olen üliandekas!
Ho: Jah, Kalle, kuulsin küll. Mul on väga hea meel, et sul hästi läheb. Nüüd aga peame rohtu võtma.
Kalle: Ma teadsin, et see roll õnnestub!
Ho: Rohud-rohud, Kalle! Hakkame rohtu võtma!
Kalle: Võtan-võtan...
Ho: Tubli!
Miks sa nüüd nii vaikseks jäid?
Kalle: Ei tea...
Ho: Räägi, mulle, mis sind vaevab.
Kalle: Ah, pole midagi rääkida.
Ho: Olid nii rõõmus ja korraga... Teatris läheb sul ju hästi.
Kalle: Ma ei saanud Hamleti rolli.
Ho: Aga sa oled hea näitleja. Oled väga andekas!
Kalle: Ma ei ole andekas! Sa ei tea midagi! Tahtsin peaosa , aga ei saanud!
Ho: Saad terveks, saad uued rollid...
Kalle: Ma olen haige. Nad ei usalda mind.
Ho: See pole nii. Kõik saab korda, kui sa terveks saad.
Kalle: Kuula... Ukse taga räägitakse minust! Nad teavad! Kõik teavad!
Ho: Mida nad teavad, Kalle?
Kalle: Et ma sain selle rolli, noh! Hamletit on ikka väga raske mängida!
Ho: Jah, see on tõesti raske.
Kalle: Enne etendust istun tund aega omaette vaikuses, et rolli sisse elada...
Minu suur unistus oli mängida Hamletit...
Ho: Vaata, ma tõin sulle ristsõnaraamatu! Sulle ju meeldivad ristsõnad!
Kalle: Tore! Aitäh sulle!
Ho: Ma käin vahepeal ära ja pärast tulen jälle sind vaatama.
Kalle: Olgu-olgu... Ma tahan seda rolli...
Harjutuste vastused
H 1.
psühhiaatriaõde: hindab patsiendi seisundit; koostab õendusplaani ; planeerib õendustegevust; juhendab hooldustöötajat; suhtleb patsiendiga.
hooldustöötaja: koostab hooldusplaani; märkab patsiendi probleeme; juhendab patsienti; toetab patsienti; suhtleb patisendiga.
koostab raviplaani ei kuulu kummagi töövaldkonda
H 2. Õpetaja peaks juhtima tähelepanu peatüki alguses toodud sõnavarale, mis on abiks jutu kirjutamisel. Kirjeldamisel võib lähtuda mõnest väiksemast häirest või veidrast käitumisest, mis on äratanud kirjutajas tähelepanu.
H 3. Dialoogis esinevad järgmised laused:
Ma soovin ju sulle head ja tahan, et sa saaksid terveks.
Kullakene, sa saad siin terveks!
Kati, me aitame sul terveks saada.
Kõik saab korda.
H 4.Võimalikud sissekanded:
Ei taha süüa. Ei taha voodist tõusta. Tahab üksi olla. Ei taha saada terveks. Tahab surra.
H 5.1–jahtub; 2–üksi; 3–vaevab; 4–terveks; 5–ema; 6–elada.
H 6. Lähtuda võiks elus ettetulevatest juhtumitest, kui puudub töökogemus psühhiaatriahaiglas. Harjutus annab võimaluse rääkimiseks ja arutlemiseks.
H 7. Uuele kolleegile sõbralikke soovitusi jagades võiks kasutada käskivat kõneviisi. Lähtuda võiks ülesandes antud väljenditest, kuid lisada ka omapoolseid lauseid, kasutades ka peatüki alguses väljatoodud sõnavara.
H 8. Võimalikud psüühikahäired: teeb nalja valel ajal; ei söö ega joo pikemat aega; näeb asju, mida pole olemas; kuuleb hääli, mida tegelikult ei ole; arvab , et ta on Napoleon; kaotab huvi sõprade ja tegevuste vastu; räägib omaette avalikus kohas; ei hoolitse oma välimuse ega isikliku hügieeni eest; kahtlustab kõike ja kõiki.
H 10. 1–Siis läheme jalutama. 2–Ilm on kevadine. 3–Ajab Matil habeme ära. 4–Õues on paha mees.
H 11. 1–pesta; 2–tõusta; 3–väsinud; 4–habeme; 5–seisis; 6–õue.
H 12. Võimalikud sissekanded:
Ei taha ennast pesta. Rahulik, kuid kardab . Ei taha voodist tõusta. Suhtleb vähe. Enesehinnang on madal. Mati peab ennast pesema. Hooldustöötaja lubab minna Matiga õue jalutama.
H 13. Võib olla eriarvamusi , kuid üks seisukoht on kindlasti õige. See on: vaimuhaigusega kaasnevad pettekujutlused. Ülesanne annab võimaluse suuliseks arutlemiseks ja oma seisukohtade põhjendamiseks.
H 14. Ülesanne annab võimaluse korrata ka kõikide eelmiste peatükkide sõnavara.
H 16. Patsiendi rahustamiseks sobivad järgmised väljendid:
Ole hea, pane tool oma kohale tagasi!
Ole nüüd tubli ja paneme need raamatud riiulile tagasi.
Kas sul on mure? Tule, räägime sellest!
Rein, räägi mulle oma tütrest! Ma tean, et sa armastad teda väga.
Sa said enne nii vihaseks. Niimoodi võib õnnetus juhtuda. Me kõik hoolitseme sinu eest ja tahame, et sa saaksid terveks.
H 18. 1–näitleja; 2–Hamletit; 3–Hamleti rollist ilmajäämine, pikaajaline depressioon .
H 19. kuulsin; vaevab; pole; tõesti; ristsõnaraamatu.
H 20. 1–ravimeid; 2–hästi; 3–vaikseks; 4–läheb; 5–terveks; 6–korda; 7–ristsõnad; 8–pärast.
H 21. Igaühel on oma lähenemisviis, mida ette kirjutada ei saa. Grupitöös saab põhjendada oma reageerimist ja arutada, kuidas jääda kannatlikuks ja rahulikuks.
Enesekontrolli test nr 7
1–üksinda; 2–kedagi; 3–head; 4–eest; 5–lohakaks; 6–välja; 7–rohtu; 8–Sind; 9–terveks; 10–minust.
Lisa 1
Asutusesisese avalduse näide
Hr Karl Kask
Ambla Hooldekodu juhataja 28.01.2012
AVALDUS
Palun lubada mind palgata puhkusele kolmeks kalendripäevaks 1. veebruarist kuni 3.veebruarini 2012. a.
(allkiri)
Tiina Tamm
hooldustöötaja
Lisa 2
Väljastpoolt asutust saadetud avalduse näide

JULIA JELISSEJEVA
isikukood 452023567215
sünniaeg 15.06.1965
aadress Kooli 4-8 Kiviõli linn
tel 56 483 684
Pr Anne Kuusk
Kiviõli Tervisekeskuse juhataja
AVALDUS
Soovin kandideerida hooldustöötaja ametikohale Kiviõli Tervisekeskuses.
(allkiri)
Kiviõlis, 30. augustil 2012