pigem olla külm ning kalk, mis minu arvamise kohaselt oli vaid kaitserefleks. Ta oli harjunud teiste tunnetega mängima, need ei omanud tema jaoks kuigi suurt väärtust. Näiteks naisi võrgutas ta vaid selleks, et näha kas ta on suuteline seda tegema ning kui naine oli tema võrku langenud ei huvitanud neiu Petsorinit enam karvavõrdki. Sõpru ta enda sõnul ei omanud, ning oli vaid üks inimene kellele ta rääkis ära kogu tõe suhtest Veera ja vürtsitariga. Mina usun, et selline käitumine oli tingitud vaid sellest, et Petsorin üritas kaitsta oma tundeid, milledest tal arvatavasti endalgi täit aimu polnud, kuna ta ei soostunud kunagi pikemalt endasse vaatama ja oma mõtteid analüüsima. Teistele haiget tegemise ja pideva inimloomuse piiride kompamisega püüdis ta kaitsta enda hinge, ja tundeid mida ta endale ei tunnistanud.
umbes aasta Petsorinikuga. Maksim Maksimõtsik oli ise umbes 50 aastane. Ta oli tõmmunahaline. Maksimi austas väga Petsorini, kunagi ei keelanud ning oli alati temaga. Näiteks pärast lahkuminekut, kui nad ööbisid samas majas, ootas Maksim teda pikalt värava juured. Samas hoidis Maksim inimesi,kes olid Petsorinile kallid nagu näiteks Bela, keda ta pidas oma tütreks ja keda ta armastas. Teine oluline kõrvaltegelane oli Veera. Ta oli alati Petsorinisse armunud juba sellest ajast saadik kui nad kohtusid. Veera oli siiras armastaja ning kui keegi oli ta hinge endale võitnud, ei suutnud ükski mees temas samasugust tunnnet tekitada. Veera kannatas palju Petsorini pärast ning ohverdas tema pärast kõik. Lõpus lausa saadeti ta minema, kuna ta ütles oma mehele, et ta armastab Petsorinit. 5. Teose miljöö Kuna teose autor on Venemaalt pärit, siis ka tegevus toimub Venemaa linnades
ka Petsorin. Minategelane sai endale Petsorini päeviku. Järgev lugu on Petsorini päeviku põhjal. Petsorin saabus Tamanisse, kohtus pimeda poisi ja tütarlapsega. Näitsik tahtis teda uputada. Tuppa jõudes märkas Petsorin, et ta asjad on varastatud. Minek Pjatigorskisse. Petsorin kohtus seal Veeraga, armastus lõi taas lõkkele. Petsorin tutvus Maryga ning pani ta endasse armuma. Grusnitski ja Petsorini tüli Mary pärast. Duell. Petsorin sai haavata ja Grusnitski hukkus. Veera lahkus Pjatigorskist. Petsorin oli kasakate staniitsas.Vuli©i ja Petsorini kihlvedu. Vuli© hukkus joodiku käe läbi. Petsorin võttis joodiku kinni. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Mis on elu mõte? b) Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et teised sulle teeksid! c) Liigsel enesearmastusel võivad olla halvad tagajärjed. d) Sõpruse ja vihkamise vahel on õrn side, kui seda lõhuda võivad järelmõjud olla traagilised. 2.1. ,,ROSINKÜSIMUS": MIS JUHTUS?
,,Meie aja kangelane" ja Jevgeni Onegin" Mis on ühist Onegini ja Petsorini elus? *Mõlemad on haritud *Mõlemad on aadlikud Peterburist *Spliin *Tüdimus tüdisid kiirelt *Ei suutnud vastata armastusele *Mõlemal oli duell, kus vastane hukkus *Sõbrad, kes muutusid nende vaenlaseks Lenski ja Grusnitski *Naistele meeldisid, sarmikad *Võrgutasid naise justkui oma lõbuks -Mary ja Olga *Lahkusid ühest naisest ise Tatjana ja Mary *Kaotasid naise Veera jättis Petsorini, Tatjana oli truu oma abikaasale *Mõlemad olid uhked, enesekindlad *Mõlemad arvasid, et peavad kannatama *Sõbrad ei mõistnud neid Onegini sõbrad Peterburist, Maksim Maksimõts Mis on erinev Onegini ja Petsorini elus? *Onegin hakkas lõpuks armastama, Petsorin mitte *Petsorini saatus oli teada, Onegini oma mitte *Petsorin oli sõjaväes, Onegin mitte *Petsorin põgenes saatuse eest, Onegin mitte (ei uskunud saatusesse)
Inimene ei lasknud juhtunust lahti ja teda vaevanud süümepiinad said talle saatuslikuks. 3. Milline on novelli puänt? Kuidas see haakub Tšehhovi loomingupõhimõtetega? Ametnik sureb. Tšehhovile on iseloomulik surmaga lõppevad ja lahtise lõpuga novellid. Näitab, kuidas argpükslik ja alandlik lihtinimene jääb alla “kõrgemale” ja tugeva iseloomuga inimesele. “JONÕTS” Sissejuhatus: S. kubermangus elab tark, huvitav ning meeldiv Turkinite perekond – Ivan Petrovitš, Veera Jossifovna ja Jekaterina Ivanovna. Sõlmitlus: Dmitri Jonõtšile räägitakse, et nii intelligentne inimene, kui tema, peab kindlasti tutvuma Turkinitega. Teemaarendus: ● Jonõtš tutvub Ivan Petrovitšiga ning saab küllakutse nende koju. ● Jonõtš läheb Turkinite juurde. ● Jonõtš näeb Jekaterinat. ● Veera loeb ette oma romaani. ● Jekaterina mängib rasket klaveripala. ● Jekaterina kavatseb konservatooriumi õppima minna.
Teose peategelane on Grigori Aleksandrovitš Petšorin, manipuleeriv ja keerulise iseloomuga umbes 30-aastane ohvitser. Ta pole oma suhetes naistega kunagi õnnelik ega rahul olnud ning mängib kogu raamatu vältel naiste ja nende tunnetega ning seetõttu ei saa ta kogeda tõelist armastust ega ka kirge. Lugu võtab aset 1800ndate aastate Venemaal. Veel mõned teised tegelased on Maksim Maksimõtš, nimetu rändur, Bela, Veera, Vürstinna Mary ja Grušnitski. Loos pole küll väga palju tegelasi, kuid iga tegelane on väga erinev ja neid tutvustatakse erinevatel viisidel. Esimeses peatükis tutvustatakse nimetut rändurit ja Maksim Maksimõtši, kes kohtuvad Kaukasuse mäestikus ja hakkavad rääkima lugusid Petšorinist. Esimeses loos tutvustatakse ka Belat, tüdrukut, kellesse Petšorin oli armunud. Neljandas peatükis tutvustatakse Veerat, Grušnitskit ja Vürstinna Maryt
eksamikeskuse näidised) ja alles siis praktilist kirjutamist iseseisva kodutööna või arvutiklassis. Kiri on soovitatav adresseerida õpetajale, kes kirjadele ka vastab. Enesekontrolli test nr 3 1eririietuse; 2abivahendeid; 3kepp; 4pidurid; 5ise; 6,,sina"; 7ennast; 8peatsi ja jalutsi; 9ratastooli; 10hommikusöögi. 4. HOOLDUSTÖÖTAJA TÖÖÜLESANDED Dialoog 1 Palatis. Vestluses osalevad hooldustöötaja (Ho), patsient Marju ja patsient Veera. Ho: Tere hommikust! Mina olen teie palati hooldustöötaja. Minu nimi on Kaie Kask. (Sammud) Kuidas te, Marju, ennast tunnete? Kas ma toon teile ühe lisateki? Marju: Mitte väga hästi. Ei, ma ei taha lisatekki. Mul on siin palav. Aga mul on padi halvasti. Ja liiga madal on ka. Ho: Ma tõstan teie keha natukene ja kohendan teie patja. Ma toon teile lisapadja. (Askeldab) Nii. Kas nüüd on parem? Ma panen lina ka sirgeks. Kas ma tõstan
Jaan Poska on kahtlematult Eesti poliitilise panteoni üks auväärsemaid kujusid. Jaan Poska kui pereisa Jaan Poska pere lugu on seotud Tallinna vanalinnaga, kus ta elas esialgu Pikk 49 ja siis Lai 5, ja mille viimane periood kandub juba Kadriorgu Liiva 8 majja. Kadriorgu kolimine oli perele pikemaajaline plaan, mis ilmselt ei täitunud nii kiiresti, kui esialgu loodeti. Tütar Veera mälestustest saame teada, et sellest Kadrioru majast oli peres juttu juba 1906. või 1907. aastal. Lastele tundus suure imena, et selles majas pidi neil olema elektrivalgustus "vajuta ainult nupule ja valgus hakkab lambis põlema". Liiva 8 asumine oli suur sündmus: võttis tükk aega, enne kui lapsed jätsid rahule elektrilülitid, süüdates ja jälle kustutades elektrilampe. Poska püüdis oma perele muretseda teisigi uue aja imesid. Poska maja õue rajati purskkaev ja lastele
3. Dmitri paljastab, et ta on kuulus, sest temast kirjutati lehes. Kulminatsioon: Pere loeb, et Dmitri oli purjuspäi kukkunud hobuse alla ning kerge hoobi saanud. Puänt: Dmitri näitab artiklit ka teistele. MIS JUHTUS? Inimene tunneb rõõmu kui teda tähele pannakse. 2. ,,Jonõts" Sissejuhatus: S. kubermangus elab tark, huvitav ning meeldiv Turkinite perekond Ivan Petrovits, Veera Jossifovna ja Jekaterina Ivanovna. Sõlmitlus: Dmitri Jonõtsile räägitakse, et nii intelligentne inimene, kui tema, peab kindlasti tutvuma Turkinitega. Teemaarendus: 1. Jonõts tutvub Ivan Petrovitsiga ning saab küllakutse nende koju. 2. Jonõts läheb Turkinite juurde. 3. Jonõts näeb Jekaterinat. 4. Veera loeb ette oma romaani. 5. Jekaterina mängib rasket klaveripala. 6. Jekaterina kavatseb konservatooriumi õppima minna. 7
Tolleaegese propagandistliku kunsti eesmärk oligi valada sõnasõjad epigrammilisse visuaalsesse vormi, sest nii oli võimalus vaid liigutada ka võhiklike ja jäikade inimeste meeli.1 Kujutav kunst oli mõjusam kui olid sõnad ja füüsilised karistused. 1 Harbison, Craig, „Renessansskunst põhja pool Alpe”, lk 112- 118 Rääkides lähemalt kunstist reklaami teenistuses on hea näiteks võtta 20. sajandi üks tuntuim, venekujuri, NSVL’ i rahvakunstniku (1943) Veera Ignatjevna Muhhina (1889- 1953) roostevabast terasest 24 meetri (teiste andmete järgi 25- meetrine) kõrgune monumendi „Tööline ja kolhoositar” (LISA 1), mis valmis 1937. aasta Pariisi maailmanäituse tarbeks, kus ta tipnes 35 meetri kõrgusel NSV Liidu paviljonil ning oli algselt mõeldud paviljoni kunstiliseks elemendiks. Nõukogude Liit vajas näitusel teiste kapitalistlike riikidega võitlemiseks midagi monumentaalset, dünaamilist, kõnekat ja mõjuvat
03.2008 Meie aja kangelane Mihhail Lermontov 1. Teose sisu lühikokkuvõte Petsorin ootas Tamani linnas ärasõitu. Ta kohtus ausate salakaubavedajatega ning pimeda poisiga, kes töötas nende jaoks, kes varastas ta asjad. Tervisvetel alustas ta vürstitar Mary kiusamist kuni ta sai teada, et ta elu armastus Veera on ka seal. Maryle hakkas Petsorin vaikselt meeldima, kui ta päästis Mary tantsust purjus tragunikapteniga. Petsorini vastu tekkis vandenõu, millest võtsid osa nii tragunikapten kui Grusnits. Korraldati duell, milles hukkus Grusnits. Koju naastes avastas ta, et ta armastatu on lahkunud. Tal ei õnnestunud Veerale järele jõuda ning ka Mary hakkas Petsorinit vihkama. Järgmises linnas ennustas ta mehele kihlveos surma ning hiljem see mees mõrvati tänaval
koos koju. Linnapea Poska ei saanud ilmselt proua seda väikest soovi pahaks panna. Jaan Poska ja Constance Poska Jaan Poska kui pereisa Jaan Poska pere lugu on seotud Tallinna vanalinnaga, kus ta elas esialgu Pikk 49 ja siis Lai 5, ja mille viimane periood kandub juba Kadriorgu Liiva 8 majja. Kadriorgu kolimine oli perele pikemaajaline plaan, mis ilmselt ei täitunud nii kiiresti, kui esialgu loodeti. Tütar Veera mälestustest saame teada, et sellest Kadrioru majast oli peres juttu juba 1906. või 1907. aastal. Lastele tundus suure imena, et selles majas pidi neil olema elektrivalgustus "vajuta ainult nupule ja valgus hakkab lambis põlema". Liiva 8 asumine oli suur sündmus: võttis tükk aega, enne kui lapsed jätsid rahule elektrilülitid, süüdates ja jälle kustutades elektrilampe. Poska püüdis oma perele muretseda teisigi uue aja imesid. Poska maja õue rajati purskkaev ja
Meie aja kangelane 1.) Zanr: Romaan, mis koosneb üksiknovellidest · mitmeplaaniline tegevus · probleemirohkus · keerukas sündmustik 2.) Põhiteemad · Petsorini suhted naistega (Bela, salakaubavedajast tüdruk, vürstitar Mary ja Veera) 3.) Konflikt: · Armastus ei ole tema südamele kutse, vaid aseaine, mis võimaldab tal rahuldada oma allasurutud auahnust ja võimuiha. 4.) Oluline stseen: · Konflikt Grusnitskiga (Vürstitar Mary). Näitab Petsorini silmakirjalikkust ja manipuleerimisoskust. 5.) Tegelased: · Petsorin: imelik, veidrustega(päev otsa vihmaga jahil, aga aga väike tuulehoog toas siis külmetanud), temaga juhtus ebatavalisi asju, keskmist kasvu, sale peenike piht ja laiad õlad, tugev kehaehitus, korralik inimene, kõnnak hooletu ja laisk, kinnine iseloom (ei vehinud kätega), nahk oli nais...
2. ,,Jonõts" Sissejuhatus: S. kubermangus elab tark, huvitav ning meeldiv Turkinite perekond Ivan Petrovits, Veera Jossifovna ja Jekaterina Ivanovna. Sõlmitlus: Dmitri Jonõtsile räägitakse, et nii intelligentne inimene, kui tema, peab kindlasti tutvuma Turkinitega. Teemaarendus: 1. Jonõts tutvub Ivan Petrovitsiga ning saab küllakutse nende koju. 2. Jonõts läheb Turkinite juurde. 3. Jonõts näeb Jekaterinat. 4. Veera loeb ette oma romaani. 5. Jekaterina mängib rasket klaveripala. 6. Jekaterina kavatseb konservatooriumi õppima minna. 7. Jekaterina vanemad keelavad selle ära. 8. Enne kojuminekut käis Jonõts restoranis õlut joomas. 9. Veera migreenihood suurenevad, kui Jekaterina ähvardab konservatooriumisse minna. 10. Jonõtsi abiga hakkab Veeral natuke parem. 11. Jonõts kutsub Jekaterina endaga aeda. 12
Totalitaarsete riikide kunst Marilyn,Anette ja Siret • 1930.aastail taganes avangardistlik kunst. • Saksamaal ja Nõukogude liidus kunsti mitmekesisus ei säilinud. • Totalitaarsed riigid keelasid avangardistliku kunsti. (Isegi selle loomise). • Lubati ainult kasutada akadeismi ja realismi; sotsialistlik realism, idealiseeritud klassitsism. Saksamaa ja NSVL • Suurte juhtide ülistamine. • Revolutsioonisündmused ja sõjalised võidud. • Ideaalkangelased. • Töö ülistamine. • Massiline propaganda. Teemad • Avangardistivastane võitlus avalik • Ainulubatud on kunst, mis toetub traditsioonidele, tõstab aaria rassi väärikust • Eeskujud 19.saj akademism ja realism. • Suhtumine: Moodne kunst on „rassiliselt alaväärtuslike inimeste“ eneseväljendus • Hitler vihkas juba noorena modernistlike, edukaid kunstnikke Saksamaa • Avangardistivastane võitlus salajasem, kuid jõhkram • Ainulubatud kunstistiil sotsialistlik rea...
Valgukiibid Veera Tychkova VI rühm Valgukiipid: mis need on? ● Suure tootlikusega meetod ● Kasutatakse valkude vastastikmõju ja aktiivsuse jälgimiseks ning nende funktsiooni uurimiseks suures ulatuses ● Suur valkude arv saab olla jälgitud paralleelselt ● Kiip koosneb: tugipinnast (nagu alusklaas), nitrotselluloos membraanist, helmest või mikrotiiterplaadist, mille küljes on seotud valkude järjestus. ● Proovi molekulid on märgistatud fluorestseeruva värviga ning lisatud reastusele ● Iga reakstsioon proovi ja fikseeritud valgu vahel kiirgab fluorestsents värvi, mida loeb laser skanner ● Valgukiibid on kiired, automatiseeritud, ökonoomsed, ülitundlikud Reastuse loomine ● Valgud on reastatud kõvale aluspinnale nagu mikroskoobi alusklaasid, membraanid, helmed ● Selline pind pakub tuge valkudele, mis hakkavad sinna kinnituma. ● Valgud on natiivses konformatsioonis. ● Aluspind on kaetud kattega, mis kinnitab pr...
aastal ilmus tema sulest autobiograafiline romaan "Kuldne kaleidoskoop". Lastekirjanik Erika Esop oli Ira Lemberi täditütar. Nad on kirjutanud neli raamatut Artur Erichi varjunime all. Artur Erich on nimekombinatsioon Ira Lemberi ja Erika Esopi isade eesnimedest. Ira on Arturi tütar ja Erika oli Erichi tütar. Artur Erichi nime all ilmunud viieosalisse romaanisarja kuuluvad: "Äike" , "Pärast äikest", "Välgust tabatud", "Varjud", "Varjude allee". Ira Lemberist kolm aastat vanem õde Veera elab USA-s, Illinoisi osariigis, kuhu ta jõudis sõjapõgenikuna. Esimest korda külastas Ira Lember Veerat 1974. aastal. Tunnustused: Nukitsa konkursi II koht 2002. aastal raamatu "Isehakanud detektiivid" eest Parima lastekirjaniku auhind Nukitsa konkursil 2000. aastal romaani "Musta kaarna küüsis" eest Nukitsa konkursi III koht 1996. aastal ulmejutu "Fantastiline tüdruk" eest Kolmas koht 1990. aasta romaanivõistlusel romaani "Äike" eest
Sissejuhatus Mina valisin oma referaadi teemaks eesti näitleja ja laulja Helgi Sallo. Ma valisin Helgi, sest ta on huvitav ja eakas, aga sellegipoolest väga humoorikas näitleja. Ma loodan saada teada rohkem infot Helgi Sallo ja tema töö kohta, sest praegu tean tema kohta väga vähe ja tunnen teda ainult teleserjaali "Õnne 13" Alma osatäitjana. Samuti arvan ma, et ta laulab väga hästi ja sellepärast tahan ma saada rohkem teada ka tema laulukarjäärist. Hetkel tean ma vaid, et Helgi on olnud Rahvusooper Estonia solist. Elulugu Helgi Sallo on sündinud 10. augustil 1941. aastal Tallinnas. Ta lõpetas Tallinna 17. Keskkooli ja asus õppima kokaks. Hiljem õppis ta näitlemist Teatriühingu lavakunstistuudios, mille lõpetas aastal 1965 ja laulmist 1967.69. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lauljate ettevalmistusosakonnas. Ta oli Estonia solist aastate...
Kehaline kasvatus Naiste Seitsmevõistlus Referaat Tallinn 2010 Seitsmevõistlusest on kaks versiooni: välivõistlus naistele ja sisevõistlus meestele. Alad jagatakse kahele päevale. Naiste võistlus: 1. päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200m jooks 2. päeval kaugushüpe, odavise, 800m jooks Punktide arvestamise süsteemi arendas välja Dr Karl Ulbrich. Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks.Spordijalatsitel ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saa...
Ta mõistab, et see oli lõks ja ta ei oska ujuda. Kuidagi suudab ta tüdruku paadist välja lükata ja kaldale sõuda. Kaldale jõudes ta märkas, et tüdruk polnud uppunud, vaid kõneles kaldal oma armsama Jankoga. Nad istusid teise paati tõmbasid purjed üles ja eemaldusid rannast. Kui Petsorin tagasi hurtsikusse jõudis olid kõik tema asjad ära varastatud. Järgmisel päeval Petsorin lahkus Tamanist. 4. Iseloomusta vürstitar Mary, Bela ja Veera osa Petsorini elus. Kellega neist kujutleksid Petsorini võimalikku kooselu? Põhjenda! Petsorin ei armastanud Maryt, aga talle meeldis naisega mängida. Ta tahtis Maryt panna ennast vihakama, kuigi Mary oli temasse vägagi armunud. Bela oli neiu, kes hakkas Petsorinile meeldima kui ta koos Makimõtsiga satuvad ühe aadli juurde kogunemisele. Petsorin sai kokkulepe alusel endale Bela, kuid alguses ei teinud Bela temast väljagi. See pani Grigori liigutama, ta kinkis Belale uhkeid riideid.
Nt: Täna on teisipäev või täna on kolmapäev? _ [(p˅q)˄p]→q (täna on kolmapäev) – Modus tollendo ponens. Eitava kaudu jaatava tuletise saamine. Kui väiksemas eelduses eitatakse mõnda liiget suuremast eeldusest, siis tuletiseks on ülejäänud liikme kinnitus. _ _ [(p˅q)˄q]→p [(p˅q˅z˅x)˄z] →(p˅q˅x) Näited: Kroonika andmetel tuntud poliitikuga kavatseb abielluda Klaara või Veera. Kuid Veera on juba õnnelikus abielus. _ [(p (klaara) ˅q (veera) )˄q(Kuna ta on juba abielus siis siin Veera ei esine)] →p (Klaara jäi järgi, kuna Veera on abielus) MTP (selle eest saab ka punkti!!!) Tuletise tekst: Poliitikuga abiellub Klaara. H. Võrno telesaates on võimalik võita miljon või 32 tuhat või 1000 krooni. Seni pole keegi veel miljon krooni võitnud. _ [(p˅q˅z ) ˄ p] →(q˅z) MPT Tuletise tekst: H
Naftaga seotud globaalsed ja regionaalsed probleemid Veera Jegorova 123470 KATB11 Sisukord Mis on nafta? Nafta tootmine ja kasutamine Naftareostus Naftareostuse mõjud Naftareostuse likvideerimine Kokkuvõte Mis on nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis: süsinik, vesinik, väävel, lämmastik, hapnik. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid , nafteenid ning aromaatsed ühendid.
Tööleasumise Ees- ja perekonnanimi Sünniaeg Sugu Haridus kuupäev Elle Kuusik 4/14/1961 n kesk 3/15/2005 Mare Kask 8/18/1974 n kõrgem 2/13/2001 Tiiu Põld 9/23/1975 n kõrgem 6/25/2008 Nadja Versak 5/17/1979 n põhi 6/15/2004 Priit Kroon 1/12/1977 m kesk 1/2/2013 Kulle Rant 4/23/1974 m kesk-eri 12/17/2006 Merike Sahvitski 12/25/1975 n kesk 9/23/2012 Niina Polistsuk 11/14/1972 n kesk 6/19/2005 Kaisa Kukk 11/21/1968 n põhi 9/28/2004 Neeme Raudsik 3/12/1989 m põhi 3/13/2012 Veera Kuzmina 7/20/1968 n kesk 10/27/2006 Mihhail Prutš 4/15/...
Hersoni kubermangus tänapäeva Ukraina lõunaosas. Tema lapsepõlve keelteks olid ukraina ja vene keel. Õppis reaalkoolis Odessas ja Mõkolaivis. Koolis jõudis väga hästi edasi kõigis õppeainetes, tegeles lisaks joonistamise, kirjanduse. Tegevus emigratsioonis • Välismaale jõudes liitus Trotski poliitilise tegevusega Suurbritannias, Londonis, kus osales sotsiaaldemokraatliku suunitlusega ajalehe Iskra toimetuses, kus tegutsesid ka Georgi Plehhanov, Veera Zassulitš, Juli Martov, Vladimir Lenin. Venemaa sotsiaaldemokraatliku partei sisemises fraktsioonidevahelises võitluses toetas ta algselt menševikke (Plehhanovit), olles vastu Lenini ja bolševike pakutavale "demokraatlikule tsentralismile", mille eesmärk, oli parteiliikmete iseseisvuse vähendamine ja partei juhtorgani poolt määratud suundade vastuvaidlematut järgimist. Tegevus 1905. aasta revolutsiooni ajal
Naisterahvas "Ohvris", Madeleine "Savoy ballis", Sally Bowles ja Fräulein Schneider "Kabarees", Maenka "Müüdud mõrsjas", Ilona "Krahv Luxemburgis", Notsu "Puhhis" jne. Rollidest tõstab lauljatar-näitlejatar ise esile oma esimest osa teatri koosseisulise artistina - Pepit "Viini veres", Aldonzat muusikalis "Mees La Manchast", kui oma näitlejabiograafia üht olulist etappi. See roll "kulutas" teda palju, kuid talle oli lausa eluliselt tähtis koostöö Georg Otsaga; Irina Nikitina/ Veera Satrova kaksikrolli "Kahes kevadpäevas", kus oli väga huvitav ja nõudlik lavastajatöö Georgi Ansimovilt; Frasquitat "Carmenis", mis pakkus muusikaliselt enam kui eelnenud osad; algul loomusele ja senisele ampluaale võõrad Madeleine'i "Savoy ballis" ja Ilonat "Krahv Luxemburgis". Nende kahe viimase rolliga astus Helgi Sallo välja subretimainega artisti staatusest ja tõestas end elegantse operetiprimadonnana. 5 mänginud ka
külmapoolne. Jonõts oli vaimustuses Jekaterina klaverimängust ja tema lapselikust olekust. Lahkudes pakkus toapoiss Paava ,,etendus" talle nalja. 2. Aasta pärast Startsev plaanis ikka ja jälle Turkineid külastada aga aasta oli möödunud täis tööd ja ta ei olnud aega leidnud. Ühel päeval sai Jonõts proua Turkinilt kirja, proua kannatas migreenihoogude all, mida suurendasid Kiisu ähvardused konservatooriumi õppima minna. Veera (proua Turkin) tundis, et Startsevi abist oli kasu ja tunnustas teda kui head arsti. Kord kui Startsev oli jälle Turkinite pool tahtis ta väga Jekaterinaga rääkida, kuid Jekateriina ainult narris teda. Jekaterina jättis talle kirja, kus nad pidid öösel surnuaias kokku saama, kui jättis tulemata. Startsev oli pettunud, hiljem tegi ta Jekaterinale abieluettepaneku, mille too tagasi lükkas. Jonõtsi au sai kõvasti riivata
Vilde "Tabamata ime", diplomilavastus 2001 · Katherine - A. Dumas / E. Nüganen "Musketärid - kakskümmend aastat hiljem", 2001 · T-Anne, Ben - J. Martin "TSEHHOV & show-bisnis", diplomilavastus 2001 Elisabeth Goldtberg - W.A. Mozart / Fr.W. Weiskern "Bastien ja Bastienne", diplomilavastus 2001 · Claire - D. Auburn "Tõestus", 2002 1 · Veera - A. Tsehhov "Pianoola ehk Mehhaaniline klaver", 2002 · Fenetska - I. Turgenev "Isad ja pojad", 2002 · Laure Carlier - C. Magnier "Vaene kunstnik!", 2003 · Pille - J. Tätte "Kaotajad", 2003 · Sonetska, Nobunaga, Geisa - V. Pelevin "Tsapajev ja Pustota", 2003 · Rita - U. Lennuk "Boob teab", 2004 · Anna van Gogh - N. Wright "Vincent", 2004 · Õde - F. Kafka "Metamorfoos", 2004
1881 võttis Delibes vastu kompositsiooniprofessori ametikoha Pariisi Konservatooriumis ja 1884. Aastal valiti ta Académie des Beaux-Artsi liikmeks. Delibes'i üks tuntumaid teoseid ballett ,,Coppélia" on loodud 1870. aastal, teine suuremat edu pälvinud ballett ,,Sylvia" 1876. Helilooja kuulsaimat ooperit ,,Lakmé" on lavastatud kolmel korral ka Estonia teatris ning selle tuntuimast numbrist, ,,Kellukeste aariast" sai omal ajal Eestis raadio soovikontsertide kavas Veera Neluse esituses üks kuulajate lemmikpalasid. Delibes'il oli hea kõlavärvi taju ja suurepärane oskus kujutada balletile sobivalt emotsioone, anda edasi liikuvust, karaktereid ning tegevuse üldist õhustikku. Arvo Volmer Arvo Volmer on tunnustatumaid dirigente Eestis, keda teatakse ja hinnatakse maailma paljudel kontserdilavadel ning muusikateatrites. Volmer on maailmas tunnustust leidnud Sibeliuse loomingu suurepärase tõlgendajana, samavõrd hinnatud on ka tema vene heliloojate
Suhtlemisõppetuse konspekteeritud kokkuvõte Minu, kui teenindussfääris töötava isiku jaoks on suhtlemisoskus väga tähtis oskus elus hakkama saamiseks, sellest oleneb ka isiklik õnn. Kui osata selgelt oma soove ja tundeid väljendada, ning teiste suhtes mõistlik ja kannatlik olla, leides õigel ajal õiged sõnad või zestid, siis inimesed hakkavad teid usaldama, avanevad teile, peavad teist lugu. See on edukuse algus, kuid kuidas seda saavutada? Tuleks meeles pidada järgmiseid põhioskusi: 1) Kuulamine: tähelepanu mitte verbaalne käitumine vaikne kuulamine Peegeldav kuulamine empaatiline kuulamine mälu Peegeldava kuulamise alla käib täpsustamine, ümbersõnastamine ja tunnete peegeldamine. Empaatilist kuulamist kirjeldab positiivne hoiak ja enese austus. Kuulamisbarjäärid on: - käskimine ja nõudmine - hoiatamine, ähvardamine, lubaduste andmine - soovitused ja otsustused - õpetamine ja moraliseerimine - hukkamõistmine, kri...
2006. aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus 6. - 13. augustini Göteborgis Rootsis 1 Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse(näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Göteborgi medalijahile 03.08.2006 Tiit Lääne, EPL Spordileht Uue nädala esimesel päeval algavad Rootsis Göteborgis järjekordsed Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. 19. korda hakkab Vana Maailm selgitama kontinendi meistreid ja teiste seas ei puudu ka Eesti. Oma rahvuslipu all starditakse EMil siiski alles kuuendat korda. Kuid vaid korra, 1994. aastal Helsingis, jäid eestlased tühjade kätega. M...
seltskonnast, naiivne harimatum inimene, keda on kergem manipuleerida...) Haritlane maa eliit, kes ei tohi olla pettunud. (=mitteprofessionaalne kretinism) PROBLEEM: miks Petsorin ei tegutsenud? Miks kõik ta oskused läksid naiste võrgutamisele? Vürstitar Mary (edaspidi M.): * Petsorin (edaspidi P.) põhjustas Maryle kannatusi * P. teadis, et ta ei armasta M.'t ega saagi kunagi armastama * P. hakkas M'ga kohtuma ainult Veera pärast * P. võrgutas M't selle pärast, et Grusnitskile kohta kätte näidata. Veera (V): * P. ei oleks V'ga abiellunud * Kuna V jäi rasedaks (P'st?) pidi ta abielluma, et laps vaesuses üles ei kasvaks * Teose lõpus tuli välja, et P. tegelikult (mingit moodi) armastas V't Grusnitski (G): * Armastas M't, kuid Muutus ajapikku talle jaoks igavaks, vastupidiselt P.'le * Oli ~21 aastane, kuid P. oli ~5 aastat vanem * Lõpu poole sai aru, et P. on temast üle
7 kaamelitega, liigub sõduritevoore, puhkeb tulekahjusid ning revolutsioone, sünnib uusi aegu. Oma loomingus sageli rahvaluule motiive kasutav Vaarandi on eesti suulist pärimust mõjutanud ka muul moel kui "Saaremaa valsi" sõnade kaudu. 3. DEBORA VAARAND TÕLKIJANA Debora Vaarandi oli ka viljakas tõlkija. Ta on tõlkinud soome, saksa ja vene keelest, muuhulgas Bertolt Brechti, Alfred Adleri, Aleksei Tolstoi, Veera Inberi, Juri Nagibini, Mihhail Prisvini, Eduard Bagritski, Viktor Nekrassovi, Maksim Gorki, Olga Bergholzi, Anna Ahmatova, Katri Vala, Eino Leino, Aleksis Kivi, Georg Trakli ja Laila Hirvisaari loomingut. 1987. aastal ilmunud meeneraamatus "Aeg tuli:" on esindatud nii Vaarandi tõlked Ahmatova luuletustest kui ka vastupidi. See on eesti ja vene kirjanduse üks olulisemaid kohtumisi. 8 4. "Ööviiul" 1956 Ühel üürikesel viivul
lugusid välja mõelda. Karin tahtis lapsena saada samaaegselt nii Ljudmilla Gurtsenkoks kui ka kolhoosiesinaiseks, aga ka õpetajaks ja müüjaks. Näitlemisega hakkas tegelema 10. klassis, kui ta võeti kooli näiteringi. Algklassides meeldis talle väga esineda ning kooli aktustel luges luuletusi või teadustas. Huvi näitlemist õppima minna tekkis gümnaasiumis, kui talle hakkas näiteringis osalemine meeldima. Profesionaalsel teatri lava (peale Lavakunstikooli lõppu) oli tema esimene roll Veera etenduses ,,HIV", mille lavastas Merle Karusoo. Karinile oli see väga oluline töö, huvitav ja õpetlik prooviperiood ning tükk ise oli olnud äärmiselt menukas. Näitlemise ,,Nuku-ja Noorsooteatris" valis ta sellepärast, et teda kutsuti peale kooli lõppu ning talle tundus ahvatlev just see teine nimepool ehk töö noortele ja noortega. Karini ei ole kindlat unistuste rolli, mida ta kindlasti tulevikus mängisa tahaks. Ta loodab, et
Väljakud asuvad seal tänini, nüüd on nende omanik "Sini-Valge" klubi. 1922 -Eesti Tennise Liidu asutamine. Liit loodi ühendamaks kõiki Eestis tegutsevaid tenniseklubisid. 1934 -Eesti Tennise Liit astus Rahvusvahelise Tennise Liidu liikmeks ja osales esimest korda Davis Cupi turniiril. Eesti kaotas Poolale 0:5. 1939 -iseseisva Eesti viimased meistrivõistlused enne okupatsiooni. Meestest tuli kaheksandat korda meistriks Kristjan Lasn ja naistest seitsmendat korda Veera Nõmmik. 1945 -pärast sõjast tingitud pausi mängiti esmakordselt Eesti NSV meistrivõistlused. 1945 -Ottomar Alas tuli esimese eestlasena NSV Liidu meistriks. Ta võitis koos Tatjana Nalimovaga segapaarismängu. 1958 -Toomas Leius tuli Wimbledoni noorteturniiri võitjaks. 1961-Eesti tõusis NSV Liidu juhtivaks tennisevabariigiks, mida tähistas esikoht üleliidulistel võistkondlikel meistrivõistlustel. Saavutust korrati 1963. aasta rahvaste spartakiaadil ja 1965
käisid õnnitlemas ja rääkimas kui huvitav neil oli Helgi Sallot vaadata. Helgi on oma elu jooksul etendanud väga palju tähtsaid rolle. Rollidest tõstab lauljatar-näitlejatar ise esile oma esimest osa teatri koosseisulise artistina - Pepit "Viini veres", Aldonzat muusikalis "Mees La Manchast", kui oma näitlejabiograafia üht olulist etappi. See roll "kulutas" teda palju, kuid talle oli lausa eluliselt tähtis koostöö Georg Otsaga; Irina Nikitina/ Veera Satrova kaksikrolli "Kahes kevadpäevas", kus oli väga huvitav ja nõudlik lavastajatöö Georgi Ansimovilt; Frasquitat "Carmenis", mis pakkus muusikaliselt enam kui eelnenud osad. Algul loomusele ja senisele ampluaale võõrad Madeleine'i "Savoy ballis" ja Ilonat "Krahv Luxemburgis". Nende kahe viimase rolliga astus Helgi Sallo välja subretimainega artisti staatusest ja tõestas end elegantse operetiprimadonnana.
Artur Lemba on üks erandlik Eesti pianist, kes suutis ennast jäädvustada rahvusvahelise muusikakunsti ajalukku. Ta viis edasi vanu klassikalisi jooni, toetudes ammustest aegadest pärit teadmistele. Lemba oli hiilgava tehnikaga pianist, kes tutvustas Eesti rahvale omale loomupärast muusikat. Ta viis Eesti interpreteerimiskunsti rahvusvahelisele tasemele, täiustades mitte ainult Eesti muusikat, vaid ka kultuurielu. Kasutatud kirjandus: „Artur Lemba. Pianist ja pedagoog“, Veera Lensin, „Eesti Raamat“ 1977 „Eesti heliloojad ja muusikateadlased“, biograafiline leksikon, „Eesti Raamat“ 1966 „Eesti muusika biograafiline leksikon“, 1.köide A-M, „Eesti Entsüklopeediakirjastus“ 2007 „Lühiülevaade muusikaloost. VII klassile“, Katri Peetsalu, „Eesti Muusikakoolide Liit“ 2004 https://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Lemba (26.03.2016) https://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/lemba/elu.htm https://opetaja.edu
9. Mis kuulutati nõukogude kunsti ainuõigeks ja lubatuks meetodiks? Ainuõige meetod ,,sotsialistlik realism" 10. Kui võrrelda natsionaalsotsialistlike janõukogude arhitektide suurprojekte, siis mellisele järeldusele jõutakse? Eeskujuks klassitsism ja eklektika millele lisati paraadlikkust. Hooned kavandati hiiglaslikena ,,tuhandeaastase riigi" eeskujud Egiptusest, Mesopotaamiast. 112 Aleksandr Deineka. Sevastoopoli kaitsmine.1942 113 Arthur Kampf. Venus ja Adonis. 1939 115 Veera Muhhina. Tööline ja kolhoositar. 1936.Pariisi 1937 116 Albert Speer. Põhja-lõuna telje Suure Halli projekt. 1941 18. EESTI KUNST 1918-1940 1. Millal kujunes välja eesti rahvuslik kunstielu? Mida peaks selline nähtus tavaliselt sisaldama? Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20dateks: -1919.a. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus -1919.a. asutati Tartusse kunstikool ,,Pallas"
Suur edu seinamaalil. Diego Rivera, Jose Clemente Orozco ühendasid oma loomingus mehhiko rahvusliku traditsiooni ja Euroopa avangardismi mõjusid. Naiskunstnik Frida Kahlo ühendas ühiskondlikud probleemis oma isiklike läbielamistega. Totalitaarsed riigid: Saksamaa, NSVL. Kunsti range kontroll. Avangard oli mõlemais riigis keelatud. Kunsti kasutati propaganda nimel. Lubatud kunst oli see, mis toetus traditsioonidele 19 sajandi akademist ja realism. Skulptuuris: Arno Breker, Veera Muhhina. Nõukogudes oli ainuõigus sots. realismil, arhitektuuris eesmärgiks klassitsism ja eklektika. Abstraktne ekspressionism: USA-s peale II MS. Euroopa oli vallutatud Saksamaa poolt ja suurem osa kunstnikke põgenes USA-sse. Sürrealistidel oli kõige kergem ennast maksma panna, kuna nende eesotsas oli Andre Breton. New Yorgi sõjajärgse koolkonna ajaloo alustab Arshile Gorky ,,Maks on kuke hari". Kasutati tegevusmaali ja abstraktse ekspressionismi mõtet
Pilet nr. 11 1. Petsorini ja Onegini võrdlus Mis on ühist Onegini ja Petsorini elus? *Mõlemad on haritud *Mõlemad on aadlikud Peterburist *Spliin *Tüdimus tüdisid kiirelt *Ei suutnud vastata armastusele *Mõlemal oli duell, kus vastane hukkus *Sõbrad, kes muutusid nende vaenlaseks Lenski ja Grusnitski *Naistele meeldisid, sarmikad *Võrgutasid naise justkui oma lõbuks -Mary ja Olga *Lahkusid ühest naisest ise Tatjana ja Mary *Kaotasid naise Veera jättis Petsorini, Tatjana oli truu oma abikaasale *Mõlemad olid uhked, enesekindlad *Mõlemad arvasid, et peavad kannatama *Sõbrad ei mõistnud neid Onegini sõbrad Peterburist, Maksim Maksimõts Mis on erinev Onegini ja Petsorini elus? *Onegin hakkas lõpuks armastama, Petsorin mitte *Petsorini saatus oli teada, Onegini oma mitte *Petsorin oli sõjaväes, Onegin mitte *Petsorin põgenes saatuse eest, Onegin mitte (ei uskunud saatusesse)
a. kokku Tartu ärksamad inimesed ja selgitas oma mõtet avada lasteaed, mis oleks mõeldud tööliste lastele. Ühise arutelu tulemusena leiti, et lisaks hoolitsusele on võitluses rahvuse olemasolu eest oluline kasvatada teadlikeks rahva liikmeteks ka need lapsed, kellega perel polnud aega tegeleda. Tema lasteaia asutamise ettepanek leidis kuulajaskonnas poolehoidu ja nii valitigi seltsi naiste komitee, mida juhatas Veera Jõgever (1866-1940). Komitee ülesandeks oli lasteaia töö korraldamine. Raha lasteaia asutamiseks ja ülalpidamiseks saadi heategevuslike ürituste korraldamisega ja rikastelt annetustena (sponsorluse teel). Lastevanematele oli lasteaed tasuline. Lapse eest pidi tasuma 1-3 kopikat päevas vastavalt pere majanduslikele võimalustele. Esialgselt pidi lasteaed töötama suvekuudel Põllumeeste Seltsi ruumes ja aias ning täitma põhiliselt hoiuasutuse ning laste mängukoha funktsiooni
1 Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Proosa: ühiskondlik rõhuasetus, dokumentaalsuse taotlusi, romantilisi jooni, esiplaanil noorus. Noorsookirjanduse iseseisvumine. Autorid: Juhan Smuul, Lennart Meri, Lilli Promet, Raimond Kaugver, Veera Saar, Aimée Beekman, Vladimir Beekman, Silvia Rannamaa („Kadri“, „Kasuema“). Draama: seis oli vilets, positiivseid näiteid alles alates 60.-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete
.. Ma armastan... väga tõde." Pärast Tolstoi surma hakkas lõpuks Sofja tema filosoofiat jagama, kuid oli juba hilja. Üheksa aastat hiljem suri Sofja Andrejevna-Tolstaja kopsupõletikku, nagu tema abikaasagi. Toil oli 13 last: Lapsed: Sergei(vanim), Mihhail, Tatjana, Aleksandra, Lev Tolstoi jun. (1869 - 1945)("Jasnaja Poljanas. Tõde minu isast ja tema elust" 1923.), Aleksander (Sasa), Ivan (Vanetska, suri 7-aastaselt 23. veebruaril 1895), Ilja, Andrei, Maria (Masa), Veera, Lelja 12 ,,Tolstoi läheduses" Raamatu ,,Tolstoi läheduses" on koostanud E. Pillesaar. Ta on kokku kogunud erinevate inimeste arvamused Lev Nikolajevits Tolstoist ja need tõlkinud ning kokku köitnud. Enamik arvamusi on tõlgitud Moskvas 1955. aastal ilmunud teosest ,,L. N. Tolstoi kaasaegsete mälestustes" I ja II köitest. Raamatus jagavad oma kogemusi N. N
kirjutataud kirjavahetuse vormis. See on oluline, kuna T tuletab uuesti meelde 7 romantismikultuuri. Romantikud väärtustasid kirjavahetuse vormi. Kirjavahetust peavad kaks aadlisoost sõpra. Tegevus toimub aadlimõisas. Peategelane tuletab meelde oma noorust. Ta tuleb vanematekoju ja avastab, et tema naabri abikaasa on tema noorpõlve armastus. See naine on 28-aastane, küps pereema. Naisel on väga nooruslik nägunaispeategelase nimi on Veera Jeltsova. Veera ema otsustas, et ei anna oma tütrele lugeda üldse ilukirjandust. Ema kartis, et tema tütres ärkavad varakult kired. Peategelane loeb talle ette Goethe ,,Fausti" see on esimene ilukirjanduslik teos, mida Veera kuuleb. Veeras ärkavad ellu uuesti need tunded, mida nad kunagi teineteise vastu tundsid. Veera hakkab kartma ema ennustusi. Veera armub Pavelisse, kuid suudeldes näeb ta Paveli selja taga oma ema viirastust. Veera haigestub ja sureb
ühe või kahe-kolme väljapaistva näitlejaga lavastusi, aga ka terveid teatreid. Kujutavas kunstis töötab terve rida võimekaid ja arvestatavaid kunstnikke. Mitmed neist on kunstialase kõrghariduse omandanud Eestis, mistõttu võib nende loomingus märgata ka nt eesti graafika mõju. Eesti ja Vene traditsioonide kokkupuude ja ühtesulamine on mitmete autorite töödes andnud huvitavaid väljundeid. Mainimist väärivad Vladimir Baèiu (1965), Veera Stanisevski (1953) ja Vladislav Stanisevski (1947), Anatoli Strahhovi (1946), Viktor Sinjukajevi (1941) ning skulptor Mihhail Duhhomjonoki (1950) nimed. Ka muusika vallas toimub küllaltki aktiivne tegevus. On loodud Narva Sümfooniaorkester, Tallinnas tegutseb Vene Filharmooniaühing, samuti tegutseb mitu vene rockgruppi, mis on populaarsed ka eesti noorte seas. Säärane pilt vene kultuurist tundub ilus ja optimistlik, kuid ometigi pole vene kultuuri tulevik Eestis päris pilvitu
balletiõhtuteni, 1. märtsil 1919 oli kavas kahest osast koosnev ,,Balleti-õhtu" (koreograaf Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett ,,Koreograafiliste etüüdide õhtu" , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Hetkel kuulub Eesti Rahvusballeti truppi 61 tantsijat 10 erinevalt maalt. Läbi aegade on Estonias tegutsenud väga eriilmelisi andekaid tantsijaid, sh Klaudia Maldutis, Juta Arg, Erika Määrits, Veera Leever, Geeni Raudsepp, Inge Põder, Artur Koit, Boris Blinov, Uno Puusaag, Verner Hagus, Helmi Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla, Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren, Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir ja paljud teised. Estonia ballett on käinud külalisesinemistel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Hispaanias, Ladina-Ameerikas, Süürias, Filipiinidel, Jordaanias, Kuveidis, Ungaris, Bulgaarias, Walesis ja mujal.
balletiõhtuteni, 1. märtsil 1919 oli kavas kahest osast koosnev ,,Balleti-õhtu" (koreograaf Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett ,,Koreograafiliste etüüdide õhtu" , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Hetkel kuulub Eesti Rahvusballeti truppi 61 tantsijat 10 erinevalt maalt. Läbi aegade on Estonias tegutsenud väga eriilmelisi andekaid tantsijaid, sh Klaudia Maldutis, Juta Arg, Erika Määrits, Veera Leever, Geeni Raudsepp, Inge Põder, Artur Koit, Boris Blinov, Uno Puusaag, Verner Hagus, Helmi Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla, Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren, Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir ja paljud teised. Estonia ballett on käinud külalisesinemistel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Hispaanias, Ladina-Ameerikas, Süürias, Filipiinidel, Jordaanias, Kuveidis, Ungaris, Bulgaarias, Walesis ja mujal. Balletti tantsukoolid eestis:
10.Soolisus kunstis. Psühhoanalüütiline teooria ja kunst. Feministlik teooria ja kunst. Modernistlikul perioodil esindas kehalisuse, soolisuse, seksuaalsuse teemale keskenduvat kunsti 1920ndate sürrealism Prantsusmaal. Selle aluseks oli psühhoanalüütiline teooria (S.Freud). R.Magritte Max Ernst Modernistlik kunstnik = meeskunstnik. Naine kui objekt. Piero Manzoni Yves Klein Nõukogude ühiskond rõhutas sugude võrdsust. Nt Veera Muhhina "Tööline ja kolhoositar" (1937). Uue, iseseisva naise kuvandi sünd Läänes. Nt Monroe 1950--60-ndad ja Madonna 1980-90-ndad. Feministlikud kunstiteadlased hakkasid minevikust "välja kaevama" naiskunstnikke, kelle looming oli tähelepanuta, ning avaldama nendest uurimusi. Feministlik teooria (ja teiselt poolt postkolonialistlik teooria) on legitimeerinud "pehmed" "naiselikud" materjalid ja tehnikad kaasaegses kunstis, mida
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST15 Veera Savitskaja VAATLUSPRAKTIKA Aruanne Õppejõud: Meeli Männamäe Mõõdriku 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................
Vene kirjanduse algus, vene keskaja kirjandus, 17. ja 18. sajandi kirjandus Vene kirjandus tekkis 10.sajandi lõpul, religiooni vastu võtmisega ja sisse hakati tooma vaimuliku sisuga raamatuid, mis tõlgiti vene keelde. Vene vanad kombed säilisid rahvalaulude ehk bõlinade kaudu, kuid kloostrites hakati kirjutama kroonikaid ehk leetopisse. Tuntuim leetopiss on ,,Jutustus vanadest aegadest". Lisaks on tuntud ka 13.-16.sajandi eepos ,,Lugu Igori sõjakäigust", mis räägib ajast, kus oli palju siserahutusi ja võõrvallutusi, mille tulemusena tekkis uus kirjanduskangelane, kes ei allunud eelmisele põlvkonnale. Kui võimule pääses Peeter I, siis tema piiras kiriku võimu ja sellega seoses vähenes ka kiriku roll kirjanduses, kuid samas hakkas massiliselt levima vene kirjandus õpikute näol. 1703.aastal ilmus esimene vene ajaleht. Peeter I ajal ülistati mõistust ning aadlikud käisid Euroopas õppimas ning kõnelesid peamiselt prantsuse keelt ja seekaudu ...
Ta ise arutleb:" ...minu esimeseks lõbuks aga on alistada oma tahtele kõik, mis mind ümbritseb. Äratada enese vastu armastuse-, ustavuse- ja hirmutunnet -kas see pole võimu esimene tundemärk ja suurim triumf?!... Aga mis on õnn? Küllastunud uhkus." 11 Tegelased on mitmekesised: uhke ja kirglik tsetseenitar Bela, noor ja romantiline Mary, kõigeks valmis olev Veera. Kõigis neis on midagi ühist: valmisolek tuua ohvreid, mõtelda teisele, mitte enesele, armastada teist, mitte iseennast. Petsorinil niisugust võimet pole. Kokkupuutes naistega ilmneb tema kõige eemaletõukavam joon piiritu egoism, mis muudab tema tegevuse taiesti viljatuks. Nähes, et naised on temasse armunud, pöördub mees neist ära, tema uhkus on leidnud rahulduse ja sellest piisab. ..Nagu Onegingi, on Petsorin pärit oma ajastust, kuid realiseerimata võimalustega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
