Suusatamise põhikursus- eksamiküsimused!! 1. Mäesõidu elemendid Pöörded paigal: 1) Lehvikpööre (eest, tagant) – tõsta suuska pöiast; väikesed sammud; sama käsi-jalg liiguvad korraga; suusaninad/-kannad paigal; tekib „päike“ 2) Tõstepööre kõrvale – käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidepoolsele jalale; teine jalg ümber pöörata -> raskus sellele jalale -> kepid ja tugijalg juurde tõsta 3) Tõstepööre üle suusa (eest) - käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidest eemal olevale jalale; keppidepoolne jalg üle tugijala suusanina viia -> kepid kõrvale tuua ja siis teine jalg ümber pöörata ja juurde tuua 4) Hüppepööre (toetusega keppidele ja ilma) – põlvist kõverduda ja kepid klambrite juurde tuua -> tõuge täistaldadelt ja keppidelt (kepid õhku kaasa) -> pööre, kepid maha Pöörded liikumiselt:
Murdmaa suusatajad kasutavad kepikõndi oma suvise treeningvormina pikkadel retkedel mööda metsi ja soid, piki mäeveerusid ja tundraradu juba vähemalt 1930-ndatest aastatest alates. Algul kutsuti seda suusatamiskõnnakuks. Suusatajate tehnika oli tempokam ja jõulisem kui kepikõndi harrastavail tervisesportlastel. Et keppide kaasabil on jõudsam liikuda, seda teati juna ammustel aegadel, isegi on sellest piiblis juttu, kuidas targad mehed kõrbes liikudes kepid abiks võtsid. Kepikõnd (kui termin ja kui tervisespordiala) tekkis oma praeguses vormis Soomes 1997. aasta kevadel ja jõudis sealt ka mujale maailma. 4.Varustus. Kepid on kepikõnni juures kõige tähtsamad vahendid, sest ilma nendeta ju kepikõnniga tegeleda ei saaks. Kui oled otsustanuid kepikõnniga tegelema hakata ja ostad endale ühed korralikud kepikõnni kepid, saad nendega väga pikka aega hakkama, ükskõik kui intensiivselt neid kasutada
tugevamaks Soovitused kõndimisel püüa olla kepikõnnil veidi ettepoole kaldu lase jalatallal rulluda kannalt päkale katsu kepitõuget teha nii, et see ületaks puusajoone ära pigista tugevasti kepi käepidet kepitõuke lõpul ava veidi pihku ja lõpeta tõuge, toetudes kepi rihmale too kepp selja tagant ette käepide ees, mitte kepiots ees Olulised on õige tehnika ja varustus Kepikõnni kepid peavad olema kindlasti lühemad kui murdmaasuusatamises. Keppide kõrgus peaks olema umbes 68 70% kehakaalust, kepid ei tohi olla liiga lühikesed ega liiga pikad. Kui kepp on liiga lühike, jääb liigutuse ulatus napiks, liika pika kepi puhul võib aga õlavööde saada ülemäärase koormuse. Vältimaks ville peopesas, kasutatakse kindaid. Oluline on ka kepikõnni tehnika. Kepikõndija keha peab olema suunatud ettepoole, see võimaldab
Suusatamine Paigalpöörded Lehvikpööre eest tehakse nii, et tõstetakse suusanina sinnapoole, kuhu tahad pöörata ja tuuakse teine suusk juurde. Suusakannad on koguaeg paigal. Kui tahad teha suurt pööret, siis pead mitu korda astuma ja nii võib kas või täisringi teha. Lehvikpööre tagant käib samamoodi, ainult, et nüüd jäävad suusaninad paigale ja tõstetakse suusakandasid. Tõstepöörded: · Toeta kepid ühele poole. · Tõsta üks suusk lumelt. · Viia see nina ees vastassuunda. · Tuua teine suusk juurde. Mäest üles Trepptõus: · Pööra küljega mäe poole. · Astu samm mäe poole ja tõsta teine suusk juurde, kuni tõusu lõpuni. Käärtõus: · Hoia suusaninad kogu aeg hästi laiali ja suusakannad koos. · Suusad aga toeta sisemistele kantidele. Mäest alla Kõrgasendis: · Üks jalg on teisest poole saapa jagu eespool, sest nii on parem tasakaal.
oli piiriks ainult meistrimeeste ja kunstnike fantaasia. Elevandiluu, kuld, hõbe, portselan, juveelid või klaas on ainult lühike nimistu materjalidest, millest valmistatakse dekoratviivseid jalutuskeppe 4 2. Rahvuslik kunst. See jalutuskepi liiki iseloomustab eesmärk tuua tähelepanu kepi valmistajale, mitte selle kandjale. Need kepid tõmbavad tähelepanu oma kunstilise poolega ja looja fantaasiale. Rahvakunsti kepid on üldjuhul tehtud puust ja meisterdati neid kaardus käepidemest alustades ja lõpetades allosaga. Meistritel puudus spetsiaalne väljaõpe. Tänapäeval on seda tüüpi kepid väga hinnatud ja nende väärtus väga kõrge kollektrionääride seas. 5 3. Trikiga
Last ei tohi piinata sellega, et ta suusataks ja ei laiskleks, sest võib juhtuda nii, et lapsel üldse pole tuju suusata ja tal ei meeldi enam suusatada. Lapsevanem peab lapsele selgitama, et kui lähed suusatama, peab ennast soojasse riidesse panama, kuna võib ta jääda haigeks. 1 Esialgul, kui laps hakkab suusatada õpima, keppe kätte ei saa. Lapsed muidugi tahavad, et oleks nagu päris. Siis võib vahel lasta neil proovida. Päris ruttu saab selgeks, et kepid ainult segavad. Ka püsti tõusta on raskem, kui kepid on käes. Laste käelihased on nõrgad ning varsti tulevad nõrgemad kurtma, et käed on väsinud. Kui libisemine on juba selge ja tasakaal hea, siis tulevad mängu ka kepid. Esialgu muidugi tuleb selgeks saada, kuidas kepid üldse kätte käivad ja kuidas nendega tõugata. Ilma keppideta saab nii tõusu kui laskumise tehnika hoopis kiiremini selgeks.2 1 2 Igasugune õpetus kannab paremini vilja, kui see käib läbi mängu. Nii saab
Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. Puhkeasendis laskumisel on jalad põlvest peaaegu sirged, kere kallutatud ette, küünarvarred toetuvad reitele, kepid on kaenla all ning kepiteravikud suunatud üles-taha. Puhkeasendis laskumisel on ka võistlusvariant ,kus jalgade asend on sama, kuid käed on toodud vahetult lõua alla ja kepid on paralleelselt maaga ning kepiteravikud suunatud taha. Madalasendis laskumisel keha asend täiskükk, jalalabad kõrvuti, kere toetub reitele, sirged käed ees suuskade kohal, kepid kaenla all ja suunatud taha. Laskumisel põikilaskumisasendis on mäepoolne jalg teisest poole jalalaba võrra eespool
Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. * Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. * Laskumine puhkeasendis * Matkavariant: jalad põlvest peaaegu sirged, kere kallutatud ette, küünarvarred toetuvad reitele, kepid on kaenla all ning kepiteravikud suunatud üles-taha. Võistlusvariant: jalgade asend sama, kuid käed on toodud vahetult lõua alla ja kepid on paralleelselt maaga ning kepiteravikud suunatud taha. * Rõhutada tuleb, et iga õpilane leiaks endale just sellise sobiva jalgade asendi, kus ta jalad kõige paremini puhkavad. * Laskumine poolmadal- ja madalasendis ehk kiirlaskumisasendid * Munaasend (poolmadal): jalad kõrvuti või siis üks veidi eespool, sääred
pikkune • Mida pikem suusk, seda paremini libiseb • Mida lühem suusk, seda parem juhitavus • Klassikatehnika suusk peaks olema jäikusest selline, et mõlema jalaga suuskadel seistes peaks olema suusa keskosa 5 – 15 mm õhus, ühel jalal täie raskusega suusal olles peaks olema suusa keskosa täielikult vastu maad • Vabatehnika suusk peaks olema jäikuselt selline, et alati on suusa keskosa minimaalselt õhus Suusakeppide valik • Klassikastiili kepid peaksid ulatama maast õlgadeni • Uisustiili kepid peaksid ulatama maast kõrvadeni • Mägisemal maastikul eelistatakse lühemaid keppe • Tasasemal maastikul eelistatakse pikemaid keppe • Jälgitakse reeglit, et vabastiili keppide pikkus peaks olema enda pikkus korrutada 0.9ga, klassikastiili keppe valides peaks olema nende pikkus enda pikkus korrutada 0.85ga • Parimad suusakepid on tehtud 100% süsinikust • Suusakepi materjal peab olema jäik kuid mida
Sahkpidurdus sahkasendis, raskus suusa sisekantidel Tele-mark asend maandumine üks suusk teisest ees Hoovõtuasend keha ette poole kallutatud, kergelt kükakil Äratõuge ja õhulend Paigalpöörded - *lehvikpööre eest tõstetakse suusanina sinna, kuhu tahetakse minna ja tuuakse teine suusk juurde *lehvikpööre tagant tõstetakse suusakannad sinna, kuhu minna tahetakse ja tuuakse teine suusk juurde *tõstepööre kõrvale teotatakse kepid ühele poole, üks suusk viiakse nina ees vastassuunda ja tuuakse teine suusk juurde *hüppepööre õhku hüpates suunatakse suusad vastavasse kohta Pöörded liikumisel - *astepööre keharaskus ühele suusale, tõsta ja paiguta teise suusa nina soovitud suunas ning suuna keharaskus sellele suusale *uisusammpööre keharaskus ühele suusale, lasku kehast veidi allapoole, tõsta suusanina vajalikku suunda ning suuna raskus sellele suusale
valmis olla. Ette liikunud käed ei peaks kunagi õlavööst kõrgemale tõusma ja sagedasemate tõugete puhul ei liigugi need nii kõrgele. Koos käte etteviimisega liigub ette ka suusataja keharaskus ja ta tõuseb päkkadele. Üks pöid võiks teisest veerandi või poole võrra ees olla, see aitab paremini tasakaalu hoida. Sellises piirmises asendis hakkab aga paaristõuke kõige olulisem osa, ülakeha ja käte töö. Esmalt lööb suusataja kepid lumme; tavaliselt lüüakse kepid lumme suusasaapa kõrvale. Löögikoha määrab suuskade libikiirus kiiremini liikudes lüüakse kepid lumme ettepoole ja aeglasema hooga edasi minnes tahapoole. Paaristõuke kasulikkuse määrab ülakeha ja käte jõu kasutamine. Esmalt rakendab suusataja tõukesse ülakeha ja seejärel käed. Kui palju ülakeha ette kallutada ja kust liiguvad käed kas ülalt või altpoolt põlvi, sõltub sõidu eesmärgist. Pikemat tõukeliigutust ja sügavamat kehakallet kasutavad
· Lisaks alakeha lihastele, pannakse keppidega käimisel tööle ka õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased, tegelemine kepikõndimisega võimaldab vabaneda kaela- ja nimmepiirkonna valudest ning radikuliidist. · Käimistreening keppidega on tavalisest kõnnist intensiivsem, tõstes käija pulsisageduse märkamatult kõrgemaks. · Keppide abil on enne ja pärast harjutamist hea teha venitusharjutusi, seega on kepid ka heaks võimlemisvahendiks. · Käimiskepid peavad olema suusakeppidest paarikümne sentimeetri võrra lühemad. Sobiva pikkusega kepp ulatub küünarnukkidest täisnurkselt kõverdatud käest otse maha. · Kepirõngas on suusakepiga võrreldes pisem ning näiteks kõval pinnasel käimiseks pannakse kepi otsa kummist konts. · Reguleeritav randmerihm hoiab käimiskeppi mugavalt käe küljes, ilma, et seejuures kogu aeg kepist kinni hoidma peaks.
80 m- 1.30 m · 1.85 m 1.35 m · 1.90 m 1.40 m Ideaalse pikkusega kepp ulatub küünarnukist täisnurkselt kõverdatud käest täpselt maani. Asfaldil käies on otstarbekas muretseda keppidele kummist asfaldiotsik, mis ei lase keppide otstel kiiresti kuluda. Käepideme ja rihma puhul tuleks arvestada eelkõige enda mugavusega. Kes soovib raha kokku hoida, võib lagedale tuua vanad suusakepid ja need parajaks teha. Keppide valimisel on oluline arvestada nende tugevust. Pehmed kepid vajuvad läbi ja kehale nendest kasu ei ole, mistõttu on soovitatavad pigem plastikfiibrist kepid, mis sisaldavad vähemalt poole osas süsinikku. Kepp peab olema kerge ja ei tohi käimisel teha mingeid erilisi hääli -- näiteks alumiiniumkeppidega kõndimisel teevad need suhteliselt palju lärmi. Paremad on täispikkuses kepid võrreldes stiftidega pikkust muutvate keppidega. Ideaalne käimiskepp on: · kerge · käija suhtes õige pikkusega
tohiks külm näpistada ka kuni 15 kraadise pakase puhul. Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. 4. Suusavarustus : suusad (suuskade pikkus), kepid (keppide pikkus) Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad
Kiiruisutamine Ingrid Hakmann II LO Ajalugu Vanaajal (loomaluust, kepid) Raudteraga puu-uiske Hollandis 13. saj keskel Varaseimad teadaolevad uisutamisvõistlused 16. sajandil Friisimaal Esimene uisutajate klubi asutati 1742. aastal Edinburghis Võistlusspordina hakati kiiruisutamist harrastama 18. sajandil Inglismaal ning 19. sajandil Hollandis, Skandinaavia maades, Saksamaal, Venemaal ja Põhja-Ameerikas 1848 esimesed terasuisud (E. W. Bushall, Philadelpias) 1889 Amsterdamis mitteametlikult esimesed maailmameistrivõistlused. Eripära ja uisud Kestvusala (erinevad distantsid) - 500 m (kiire start, kiirendus, kurvitehnika) - 1500 m - 3000 - 10 000 m (jõukestvus, maksimaalset hapnikutarbimist) Aastast 1997 kasutusel nn klappuisud - uisusaapa külge kinnitatud ühest punktist - liikumisulatus suurem - uisutamine dünaamilisem Rada ja rajavahetus Ellipsikujuline Pikkus 133,33, 250, 333,33 või 400 m 400 m - rahvusvaheline ...
Murdmaa Suusavarustus K e h a l i n e k a s v a t u s S t e f a n i K a s k X a k l a s s P i r i t a M a j a d u s g ü m n a a s i u m Mis kuuluvad varustusse? Saapa valimine Uisusaabas on spetsiaaluisu jaoks mõeldud, on ülevalt toestatud. Klassikasaabas on madalama toestusega. Erinevus kummijäikuses, kuid klambrisüsteemid on samad. Kombisaapaga saab mõlemat stiili sõita, tald on pehmem kui uisusaapal, kinnitused on suhteliselt samad. Tippsuusatajatel on alati 2 paari saapaid, kuid kombisaabas ajab asja ära (muidu hävitakse ajas). Salomoni saapaid ei saa Rottefella suusaklambritele panna, saabas peab olema samast firmast mis klambergi. Suusakeppide valimine Tabelist oma pikkuse järgi valid uisukepi või klassikakepi. Kuldreegel: Uisukepp on 20 cm lühem sinu pikkusest, ja klassikakepp on 30 cm lühem. Kuid pikkused on siisk...
Egiptus Karl Loorberg Giza püramiidid • Asuvad Kairo lähedal • Üks seitsmest antiikaja maailma imest mis on siiani säilinud • Püramiidid kuuluvad UNESCO Maailmapärandite nimekirja • Ehitati u 4500 aastat tagasi vaaraode matmispaikadeks Sakkara Astmikpüramiidid • Vanim on vaarao Džoseri auks ehitatud astmikpüramiid • Ehitati lubjakivist • 62 m kõrge • Ehitati 29 aastat Sakkara Surnute linn • Püramiidid ja mastabad moodustavad Niiluse jõe kaldale terve "surnute linna" • Haudehitiset juurde olid ehitatud ka templid kuhu pääses läbi värava pülooni • Surnute linna valvavad sfinksid Sakkara Sfinks • Tuntuim on Chepheni sfinks Giza püramiidide juures • Sõna sfinks pärineb vanakeeka keelest ja tähendab kägistajat • Lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend Teeba • Tänapäeva Luxor • Üks arheoloog väidab et aas...
Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale Pea on sirgel kerega Laskumine puhkeasendis- kasut. Ohututel nõlvadel, kui eesmärgiks on kiirus ja vajadus puhata. Eristatakse matka ja võistlusvariante. NÕUDED: Jalalabad samamoodi nagu kõrgasendis Põlved peaaegu sirged, jalad kallutatud veidi taha (võimaldab jalalihaste lõdvestamist) Kere kallutatud ette, küünarvarred toetatud reitele, randmed põlvede kõrgusel, pea ühel sirgel kerega. Kepid kaenla all, kepiteravikud suunatut taha-üles-kõrvale (matkavariant) laskumine väljaseadeasendites Väljaseadeasendi kõrgus sõltub pidurdusastmest, toodud on piirmised asendid. Kõrge väljaseadeasend- kasut siis, kui on oht kukkuda ette libisemistingimuste järsu halvenemise tõttu. NÕUDED: Keharaskus on ühel, hüppe-ja põlveliigesest painutatud tugijalal ( võimaldab väljaseadet, soodustab tasakaalu säilimist)
.................................................................................. 9 Isoleermatid, -alused ja platvormid...................................................................................... 10 Isoleertööriistad..................................................................................................................... 10 Pingeindikaatorid ja näiturid................................................................................................ 10 Isoleervardad ja kepid........................................................................................................... 11 Isikukaitsevahendid elektritöödel........................................................................................... 12 Kasutatud e-allikad................................................................................................................ 14
Kui rühm on kokkulepitud ajaks üles rivistatud või kogunenud, võib tund alata. Ettevalmistav osa (5 …10 min) Ülesanded: tegevuse organiseeritud alustamine, õppuse sisu teatamine, tähelepanu koondamine ning erksa teotahtelise meeleolu loomine, organism järk-järguline viimine töösesundisse. Tunni alguseks rivistatake rühm üles tuulevaisesse kohta, võimalusel päikse kätte. Käsklusel “klass –joondu!” – tõmmatakse käed ja kepid vastu keha, käsklusel “klass – valvel!” sirutatakse käed keppidega ette sedavõrd, et küünarnukid jäävad vastu keha. Viiakse läbi loendus ja raport. Õpetaja teatab lühidalt tunni teema ja muu hädavajaliku info. Õppepaika minekul või maastikul matkates peab õpetaja kindlustama õpilaste ohutuse. Selleks määrab ta rühmale ankrumehe – hea suusataja, kes oskab hätta sattunut (kukus, varustus purunes) abistada ja järele juhtida
Murdmaasuusatamise teoreetilise testtöö temaatika 1) Murdmaasuusatamise varustuse valik 2) Murdmaasuusatamise varustuse hoolduse põhimõtteid 3) Murdmaasuusatamise õpetamiseks vajalikud kohad – õppeväljakud, õppenõlvakud, rajad 4) Suusa - ja lumetunnnet arendavad tegevused 5) Paigalpöörded , nende sooritamine 6) Tõusuviisid ja nende sooritamine 7) Laskumisasendid ja nende sooritamine 8) Pidurdusviisid ja nende sooritamine 9) Astepööre – ja uisusammpööre ning nende sooritamine 10. Sahkpööre ja selle sooritamine 11. Kukkumine ja selle sooritamine 12. Vahelduvatõukeline kahesammuline sõiduviis ( klassika) 13. Paaristõukeline sammuta ja ühesammuline sõiduviis (klassika) 14. Uisusammsõiduviisid 15.Ilmastikuolude arvestamine suusatamisel 16.Ohutus ja turvalisus suusatamisel 17.Pikema matka sooritamise põhimõtteid 18.Eesti erinevad talispordialadeks sobivad piirkonnad ja keskused NB ! Testtöös 3 küs...
elukutseid. Arvepidamise ajalugu ulatub ligi 10000 aasta taha. Alguse sai arvepidamine Lähis-Idast, kus templi preester loendas olemasolevat vara ja tegi sellekohaseid märkmeid. Kirjaoskusest on vanem arvude märkimine sümbolitega. Arvet peeti nii, et hunnikusse lisati uus kivi või teokarp. Sellist arvepidamist kasutati tuhandeid aastaid. Kuid neid „arve“ oli tülikas teisaldada ja säilitada. Tekkis vajadus arvude märkimiseks. Kasutusele võeti kepid ja luud, kuhu lõigati sisse sälgud. Inimühiskonna arenedes tekkis eriliigiliste objektide eristamise vajadus. Algul lahendati probleemi joonistuste abil, kuid hiljem kasutati tingmärke. Hakkas välja kujunema numbrimärgid, mis olid eri rahvail erisugused. Esmalt arvutati näppudel ja kujunes välja kümnendsüsteem. Ühe esimese numbrisüsteemi leiutasid 3000a e.m.a. sumerid. Nende numbriteks olid erikujudega märgid, mida vajutati savitahvlisse
rajatingimused muutuvad üha paremateks ja täiustuvad suusad, mis teeb murdmaasuusatamise distantsid üha kiiremini läbitavateks. Seepärast ei ole suusatamisel tihti efektiivne kasutada käetõuget keppidega, vaid võimalikult madalas asendis uisutada. Peale selle on see sõiduviis väga hea treeningharjutus. Ilma keppideta uisutamine nõuab väga head tasakaalu, koordinatsiooni ja jalalihaste jõudu. Tavaliselt hoitakse jalgadega tööd tehes kepid kaenlas, et tuuletakistus oleks võimalikult väike. Treeningul uisusammu kasutades, on võimalik kätega imiteerida kepitõuget, tehes hooliigutust jalatõuke ajal. Võistlusspordis kasutataksegi peamiselt nelja sõiduviisi, viiendana võib teatud olukordades pidada põhisõiduviisiks ka pooluisuviisi. Suurim osa distantsist läbitakse tavaliselt PÜU abil, tõusudel kasutatakse PKU-i ning tasandikel suhteliselt kiiretes oludes PÜU alternatiivina PKK-i.
Oma elu jooksul oli ta mitu korda malaariat põdenud. Haigustel on komme sajandite jooksul vähem surmavaks muutuda ja seetõttu oli tuhandete aastate eest malaaria arvatavasti märksa ohtlikum kui tänapäeval. 2005. aasta uuring näitas, et ta oli pisut enne surma oma jala murdnud ja jalg oli mädanema läinud. Eeldatavasti need kaks haigust koos põhjustasidki surma. Lisaks oli Tutanhamonil osaline jänesemokk ja kerge skolioos ehk selgroo kõverdumine ning ta pidi kõndima kepiga – kepid pandi talle kirstu kaasa, kuid varem arvati, et tegu on võimusümboliga. Tutanhamonile järgnes troonil Eje, kes ei kuulunud valitsevasse dünastiasse, kuid abiellus Anhesenamoniga. Eje valitses 4 aastat ja suri siis pärijata, Anhesenamon oli selleks ajaks juba surnud või vähemalt suri vahetult pärast seda. Tutanhamon sai tuntuks 1922. aastal, kui Howard Carter ja lord Carnarvon leidsid tema haua Kuningate orust.
seljatugi Lisana kaasa laiad küljetoed Kogupikkus 83 cm Kogulaius 70 cm Kogukaal 9,7 kg Max. kasutaja kaal 140 Pilt Invaabivahendite E poe kg lehelt 17 Kargud ja kepid Pildid Invaabivahendite E poe lehelt 18 Ortoosid Pildid Invaabivahendite E poe Lehelt 19 KALDTEE PLAAT Alumiiniumist kaldteeplaat. Sobib statsionaarseks Foto Abivahendikeskus Invaru lehelt kasutamiseks. 20 LÄVEPAKU KALDTEE
Umbes 12 000 aastat tagasi, kui sai alguse arvepidamine, loendati kõike sõrmedel ning kujunes välja kümnendsüsteem, nendel, kes võtsid abiks ka varbad - kahekümnendsüsteem. Seoses linnastumisega ja riikide tekkimisega tekkis vajadus statistilise arvepidamise järele. Sõjaväe moodustamiseks ja maksude kogumiseks oli tarvis teada rahvaarvu, teada maatükkide suurust ja maa kvaliteeti, karjade suurust jne. Tekkis vajadus arvude märkimiseks ning võeti kasutusele kepid või luud, kuhu sai sisse lõigata sälgud. Neid nimetati pügalpulkadeks. Pika aja peale tekkis üha rohkem vara jõukamatel inimestel ning hakati kasutusele võtma uusi loendamismeetodeid. Üheks suurimaks sündmuseks raamatupidamise ajaloos võib pidada esimese kirjaliku numbrisüsteemi leiutamist 5000 aastat tagasi sumerite poolt. Umbes 4600 aastat tagasi leiutati Hiinas kuulikestega arvelaud ning egiptlased arendasid peagi välja uue kirjatüübi, hieroglüüfid. Järgmised olulise
Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. 2.Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. 3.Laskumine puhkeasendis - matkavariant: jalad põlvest peaaegu sirged, kere kallutatud ette, küünarvarred toetuvad reitele, kepid on kaenla all ning kepiteravikud suunatud üles-taha; võistlusvariant: jalgade asend sama, kuid käed on toodud vahetult lõua alla ja kepid on paralleelselt maaga ning kepiteravikud suunatud taha. 4.Laskumine poolmadal- ja madalasendis ehk kiirlaskumisasendid - munaasend (poolmadal): jalad kõrvuti või siis üks veidi eespool, sääred suusarajaga risti, kere toetub reitele, õlavarred surutud vastu sääri, põlved on kaenlaaugus ning kepiteravikud suunatud taha. Raskus täistallal
Mogren tehnika · Uus libisemissuusk tuuakse võimalikult keskele ja libisemine suundub otse ette · Suuskade V-nurk on kitsas · Rasuspunkt püsib ees ja tõukeküljel sirutub keha puusast üles enne käe- ja jalatõuget · Libisemispoolne tõuge tehakse madalamast asendist · Kepitõuge algab alles siis, kui suusk juba libiseb · Jõud suunatakse otse suusale Wassberg tehnika · Jalatõuge algab allakummardumisega ja alles seejärel kaldub suusk kandile · Kui kepid lund puudutavad, libiseb suusk alles põhja peal · Sooritus on täiesti sümmeetriline ja keha ei pöördu · Puus sirutub enne käetõuget. See tahab kepitõuke tõhususe · Kepitõuge viiakse lõpuni · Kiirem rütm hõllbustab elastusjõu kasutamist Klassikastiili tehnikad seda stiili osatakse varsemast vähem, kuigi see sarnaneb rohkem jooksmisele ja käimisele. Seda peaks õpetama lastele, kes alles alustavad suusatamisega. Ühesammulist paaristõuget on
ja kindaid. Väravavahil on väljakumängijatest erinev riietus. MÄNGU REEGLID Mänguaeg on tavaliselt 2x10 minutit, 3x10 minutit, 2x15 minutit või 2x20 minutit. Mängu viimased 2 minutit on ,,puhas" aeg. Väljakul on samaaegselt 3-5 mängijat ja ka väravavaht. Vahetused toimuvad vabalt mängu katkestamata. Mängu alustatakse saali keskpunktist. Samuti tehakse ka peale värava saavutamist. Lahtilööki sooritavad mängijad on vastakuti , kummalgi jalad ühel joonel ja kepid kummalgi pool palli. Mängida võib peale vilet. Jalaga võib palli suunata enda, mitte kaasmängija kepile. Palli puudutamine jalaga üle ühe korra on keelatud. Kui võistkond mängib vähemuses ja tema vastu saavutatakse värav, lõpeb vähemuses mängimist põhjustanud 2 minutiline karistus. Tahtlik käe või peaga mängimine on keelatud. Kepiga ega ka muud moodi ei tohi vastasmängija mängimist takistada. Palliga ei või selg ees vastase poole liikuda.
Vaadates üldpilguga tagasi kõigele toimunule, märgiks eraldi veel järgmist: Eesti Talvespordi Liit moodustati 1921.a. ja tegutses kuni 1940.a.-ni. Sellest perioodist Eesti suusaspordi edendamisel tuleks ära märkida kahe mehe teeneid. Elmar Lepp töötades Eesti Kaitseliidu spordipealikuna, ETL esimehena 1934-1937.a. ja juhatuse liikmena, tegi ära suure töö suusaspordi arendamisel s.t. rahvahulkadesse viimisel organiseerides suusaseppade (-tislerite) kursused, muretsedes Skandinaaviamaadest suusavarustust, korraldas kaitseliitlaste meeskonnaga Soome lahe ületamise Aserist Kotkasse, samuti KL malevate teatesõidu ümber Eesti, Tallinn-Valkla-Tallinn kaitseorganisatsioonide meeskondade teatesõidud, Eesti meistrivõistluste algatamine, organiseeris eestlaste osalemise rahvusvahelistel suurvõistlustel 1936.a. Garmish-Partenkircheni taliolümpial ja 1938.a. Lahti MM-l, samuti üleriiklikud Kaitseliidu võistlused ja osavõtu rahvusvahelistest jõukatsu...
Prillide laenutus 2 tund E-P Lumekahuri kasutamine 52 tund E-P Teenust kasutatakse koos lisavarustusega 80 tund Teenus koos pumbaga Murdmaasuusa komplekti 6 tund E-P Komplekti kuuluvad: suusad, kepid ja laenutus 8 2 tundi saapad Suuskade purunemisel tuleb 10 3 tundi maksta 20 eurot ja keppide purunemisel 15 päev 10 eurot. Dokumendi alusel. 4 tund Lapsed kuni 11.a.
Kaldataimestikul tasub siiski silma peal hoida, et see liigselt vohama ei hakkaks. · Tiiki ümbritsev taimestik on peaaegu sama tähtis kui tiigis kasvavad veetaimed. Kunagi ei tohiks niita rohtu otse tiigikaldalt. Seal võiks lasta kasvada kõrrelistel, lõikheintel või teistel kõrgetel taimedel. Et taimede kasvama hakkamine võtab aega, siis võib äsjavalminud tiigi kaldasse või põhja torgata mitmemeetrised puust kepid, mille peal kiilid tiibu võiksid puhata. · Tiigi vahetus läheduses kasvavad lilled meelitavad kohale väikeseid selgrootuid, kellest kiile toituvad. · Tiigis ei tasuks kasvatada kalu, sest nad hävitavad kiiresti kõik vees elavad selgrootud.
· Rembrandt on oma viimase elu aasta jooksul mahajäetud · Viimane teos on ,,Kadunud poja tagasitulek". Teised kuulsad teosed on ,,Öine vahtkond" ja ,,Danae" · Üle 100 autoportree, 400 maali. Peter Paul RUBENS 1577-1640 · kõige baroksem maalija. Maalidel suured mõõdud ja maale maailmas üldse kõige rohkem. · Sündinud Kölni lähedal. · Maalide kompositsioonid diagonaalsed · Maalis sõja ja jahipilte ning võitslusstseene. Käed, kepid diagonaalselt maalidel. Värvid erksad punased, rohelised. · 21 a. sai temast luukakildi meister ning sai endale õpilased ja ateljee. · 1600 läks Itaaliasse, kus töötas Montovas õuekunstnikuna. · Abiellus Isabella Brantiga, kellest valmisid Isabella pildid ,,Autoportree Isabella Brantiga" · Nimetati Madalmaade õuemaalijaks ja vabastati maksudest. Võid töötada üksinda. · Kuulsaim võitlusstseen ,,Leukippose tütarde röövimine"
aastal. Ühtedeks esimesteks oli 20.jaanuaril Tartu Kalevi suusatamisvõistlused emajõel, mille kohta loeme Arnold Veimre-Veissi kirjapanekut "Eesti spordilehes"(1921, nr 5-6): "20.jaanuaril korraldas Tartu Kalevi selt Emajõel suusatamise võistlused. Võistlejaid oli tükki kümme, kõik oma inimesed. Võistluseks oli kaks maad: 1500 ja 5000 m. Ilm kui ka lumi kaunis head, kuid siiski ei ole hea sõita, sest jää on ainult õhukese lumekorraga kaetud, ja see laseb kepid tagasi libiseda, mis muidugi sõitu suuresti takistab. Peale selle oli veel suusatamine naistele, mis iseäranis suurt huvitust äratas." Suusavõistluste reportaazi lõpetas A. Veimre-Veiss järgmiste sõnadega: "Algus on ju igal asjal raske, küll pärast läheb" Arengut ennustades A. Veimre.Veiss ei eksinud. 13.veebruaril korraldati Viljandis "...suusasõidu võistlused maakonna esisuusataja nime peale" ning 16.veebruaruil
See aga ei õnnestu, sest ei ta suuda veel tõukega suuska libisema lükata. Lahendus on aga lihtne, esimese uisutamiskogemuse omandamiseks peaks valima mingi hästi lauge kaldega rajalõigu, kust allapooole liikudes hakkab suusk libisema peaaegu iseenesest. Sellist allamäge uisutamist võib sooritada kahel moel kas siis käte vahelduva liikumisega ette libiseva suusa suunas (nii tekib hea hooliigutus!) või siis hoitakse asend koomal, surutakse kepid ülakeha lähedale ja uisutatakse ainult suusatõugete abil. Muidugi võib uisutada lausa ilma keppideta ja nii tõuseb veelgi jalgade töö osakaal. Tasasele siirdudes on muidugi vajalik jalgadega aktiivsemalt tõugata ei piisa ainult raskuse ülekandest. Kui õpitakse allamäge uisklemist, võiks teha siksakilisi liikumisi kaks või enam uisusammu ühele ja sama palju teisele poole. Samuti võiks varieerida sõidurütmi: teha kolm-neli kiiret
Taime ei tohi liiga vara kinni katta, kuna soe, umbne keskkond on soodne seenhaiguste levimiseks. Õige aeg katted peale panna on siis, kui mõni päev on olnud kuni 5° külma, maapind juba kergelt külmunud ning on oodata püsivat külma. Plusskraadidega tuleks talvel talvekatet vähendada, et taimed n-ö ära ei lämbuks ja suurema külma saabumisel taas kinni pakkida. Enne maa külmumist tuleks torgata ümber põõsa kepid, mille peale on hiljem hea kangast sättida. Võimalik on ära kasutada ka bambusvõred, mille peal suvel ronisid suvelilled - neile on mugav kattekangast kinnitada. Ilmaolud bambust ei riku ning see kestab väga kaua. Ümber tüve tuleks kuhjata komposti, kuiva turvast, koorepuru või lehti, sest vaid võra katmisest pole kasu, kui juured on kaitsmata nii saab taim ikkagi külma (Kurg 2010). Vanemate taimede puhul on soovitatav laiuvad põõsad talveks
.........................................9 7. Andrus Veerplu.................................................................................10 8. Kasutatud kirjandus...........................................................................11 2 SISSEJUHATUS Suusasport on aastakümnete jooksul kujunenud enam harrastatavaks spordialaks. Huvi selle haarava , tervistava ning kõigile kättesaadava spordiala vastu aina kasvab (1974: 5). Suusatamisel ilmusid plastsuusad, ülikerged kepid, nokksaapad, nordiksidemed, liibuvad suusakombinesoonid, parafiinmäärded. Ka motosaanid, millega tehakse peaaegu kõigi võistluste rajad (1984: 3). Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Suusad on vahendid lumel liikumiseks (1996: 51). Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks.
klipsimine (sulgemine) metallklambritega käsitsi või automaatselt. Grillvorstide ja viinerite ning sardellide puhul toimub selles etapis ka vorstide keerutamine 10-12 cm juppideks. Keerutamine võib samuti toimuda käsitsi või automaatsete seadmete abil. 6. RIPUTAMINE RAAMIDELE Vorstisegu pritsimisel vorstiotsad klipsitakse ja samaaegselt kinnitatakse ka riputusaas. Lisatud riputusaasa kasutatakse vorstibatoonide asetamisel keppidele. Kepid asetatakse juba vorstiraamidele, millega suunatatakse toode edasisele termilisele töötlemisele. 7. LAAGERDAMINE Vorstide laagerdamine on batoonide hoidmine ca 2…3 (olenevalt tootest võib olla ka 2…6 tundi) tundi +2….+6 ˚C juures, eraldi ruumis või laagerduskabris. Laagerdamise eesmärgiks on vorstimassi tihenemine ja tootepinna kuivamine, mis on oluline edasise termilise töötluse juures eelkõige nende toodete puhul, mille tehnoloogias on üheks etapiks toote suitsuga töötlemine
Algaja Suusataja Kere ja pea on kergelt ette Keha asend Kere ja pea on püsti. kummardunud. Käed on peamiselt ees. Nõrk Käed liiguvad hoogsalt terves Käed käetõuge lõppeb all. ulatuses eest taha. Keppe kasutatakse võimsaks Kepid Keppe pendeldatakse kaugele tõukeks, mis lõppeb taga-all. ette. Neid kasutatakse peamiselt Kepirõngas laskub lumele sideme toeks. kohas. Jalad kõverdatud tõukeks puusa- Jalad Jalad sirged, tõuge aeglane ja ja põlveliigesest. Tõuge kiire ja nõrk. tugev.
Combo ehk Paber liigub Paber liigub ainult universaalsuusk ca 60-70 cm natuke talla all Paber ei liigu Uisusuusk Paber liigub 60- Paber liigub 30- Paber liigub ainult 80cm 50cm talla all Pärast seda, kui sobivad suusad on leitud, tuleks liikuda juba teiste tarvikute juurde: suusasaapad, sidemed, kepid ja riietus. 4. Suuskade määrimine Suuski määritakse selleks, et tagada võimalikult hea sõidetavus. Algaja jaoks on kaks võimalust: teha endaöe selgeks määrimise põhitõed või hankida mittemäärtitavate taldadega suusad. Klassikasuuskade puhul läheb vaja nii libisemis- kui ka pidamismääret, uisusuuskadele piisab esimesest. Määrimise aluspõhimõtted on lihtsad ning tänapäevaste vahenditega saab suusad kiiresti ja hõlpsalt hästi liikuma
teiste suhtes jõudu kasutada (kuigi kokkupõrkeid esineb). Liiga jõulise mängu eest karistatakse eemaldamisega, karistusaja pikkuse otsustab peakohtunik. Kaitsevarustuse hulka kuuluvad mitmesugused spetsiaalsed kaitsmed. Kuna meeste varustus naistele ei sobi, toodetakse õrnemale soole teistsugust varustust: naiste hokipükste all on vaagnakaitse, nende õlakaitsmed on kergemad, kindad väiksemad ja kepid on mõõtmetelt ja kujult meeste omadest erinevad. Kõik naismängijad on kohustatud kandma täisnäomaski. Kokku kaalub naishokimängija varustus tosin kilo ning see nõuab vastupidavust ja sitkust, et 3×20 minutit vastu pidada. Põhilised võtted on naistel samad mis meestel: litri omaksvõtt ja vedamine, rünnakualguse söödud, tsoonimäng ja pealevisked ning väravavahi tõrjed. Vancouveri olümpiaturniiril mängisid naised meestest erinevas võistlusformaadis. Eelringis
See võib peatselt kujuneda aga raskesti kõrvaldatavaks harjumuseks. Niisiis, tagajärg mõõta äratõukejäljelt. See soodustab hoojooksu loomuliku ja õige rütmi õppimist. Hoojooksusammude täpset tajumist ja nende pikkuse stabiliseerimist aitab saavutada ka tõkkejooks. Seda tuleb arvestada juba ka nooremate juures. Nende sportlikus tegevuses peab võimalikult sagedamini olema eale kohaseid takistus-tõkkejookse. Takistusteks olgu kepid, topispallid, pingid, õppetõkked jm. Takistuste vahemaa muutmine on parimaks võimaluseks lapse sammu reguleerimiseks. Edasijõudnute juures soovitatakse sammu pikkuse täpse tajumise saavutamiseks kasutada diferentseerivaid harjutusi. Algul joosta hoovõtt sammude normaalse pikkusega, siis aga 5 - 10 cm pikemate või lühemate sammudega, säilitades seejuures nende endist arvu. Lõpuks aga püüda hoovõtuala jälle läbida sammude normaalse pikkusega. Võib kasutada ka moodust, kus
laiemaks painduda, sellele on kerge kätega kaasa aidata. Nüüd võetakse appi ka kanuude laiaks painutamise pulgad. Peeni, sõrmejämedusi pulki on kerge kanuu sisse suruda nii, et üks ots toetub kanuu keskel ühe põhjaserva ja teine ots vastaspoolse külje serva taha. Teine sama pikk pulk pannakse 10 vastassuunaliselt - eelmisega risti. Pulgad jäävad algul vibuloogana kaardu ja suruvad kanuu üsna tugeva jõuga seni laimaks, kuni kepid sirgeks tõmbuvad. Kui esimene paar kepikesi on sirgeks tõmbunud, peab need nihutama kanuu ühe otsa poole, kuni need taas veidi kaardus on, ja panna eelmise koha peale sentimeeter pikemad kepikesed. Kui ka need kepikesed muutuvad sirgeks, tuleb see paar suruda kanuu teise otsa poole, kuni needki taas pisut kaardu lähevad jne. Kanuu paindub üha laiemaks ja keskkohta saab suruda järjest sentimeetri võrra pikemaid kepikesi. Lühemate kepikeste paare tuleb aga ühtelugu
ja nendele reageerima ette teadaoleval viisil. Koosnevad CFRP- süsinikfiibritega tugevdatud (armeeritud) sensorist (optilised fiibrid) ja reageerijast, mis muudab kas polümeer. Tugevam ja kangem, kallim; kasutusel kuju, asendit, sagedust vm. sõltuvalt temperatuuri, lennukitööstuses, spordivarustuses (jalgrattad, golfi elektrivälja- või magnetvälja tugevuse muutustest. kepid, tennise reketid, lumelauad jm). Reageerijana kasutatakse kuju mäletavaid sulameid, piesoelektrilist keraamikat, elektrorheoloogilisi vedelikke jm. Viia Lepane 5.09.2012 31 Viia Lepane 5.09.2012 32 Nanomaterjalid Ülesanne
Vorstikestad kaitsevad vorste riknemise, määrdumise, niiskuse, mikroorganismide ning mehaaniliste mõjutuste eest. Kestad aitavad säilitada vorstile omase kuju ja mõõtmed. 1.4. Sidumine, klipsimine, riputamine Pritsitud viinerid ja sardellid keerutatakse. Pärast segu pritsimist naturaal- või tehiskesta keeruatatkse sardellid, viinerid ümber kepi ja paigutatakse koos kepiga raamile vertikaalsesse asendisse. Kepid peaksid olema küllaltki väikese läbimõõduga, kuna kepiga kokkupuutekohalt on toote termiline töötlemine puudulik (sardelli küljelt on märgata kepi koht). Ühele raamile on võimalik paigutada ka erinevate nimetustega tooteid, kuid sellisel juhul peavad nad olema ühesuguse termilise režiimiga töödeldavad. 7 1.5. Laagerdamine
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Sisetööde elektrik Elektripaigaldiste käit ja plokkskeeem Juhendaja: Pärnu 2015 Plokkskeem Käidu- ja hoolduskava Dokumentatsioon Hoolduskava Käidu organisatsiooniline korraldus Elektrialane ohuteadlikkus Käiduohutus põhialused Töökorraldus Käidutoimingute ohutus Mõõtmised Käidutoimingud Kontrolll ...
Inimesel on viis meelt ja 1012 aistingut (näit. Valu, temperatuuriaisting). 1.Nägemisaisting selle kaudu saame 90% infost. Näeme teatud sagedusega elektromagnetlaineid, mida meie näeme valgusena(330770nanomeetrit). Võrkkestal kolvid(värviline) ja kepid(hele, tume). Kui need on kahjustatud, siis tulevad haigused nagu näiteks daltonism ei eristata punaseid ja rohelisi toone, kanapimedus ei näe hämaras, sest kepid on kahjustatud. 2.Kuulmisaisting kuuleme õhu võnkumist, mis jõuab trummikilele, sealt sisekõrva, mis võimendab võnkeid ja kus on tigu, mis muundab võnked närviprotsessideks(erutus, pidurdus). Inimene eristab heli vahemikus 1620000HZ. Vananemisega muutub (kurdimaks kaovad ära ülemised helid).Alla 16 Hz on infrahelid, mida inimene tunnetab ja mis põhjustab paanikat jm. Kahjustav toime psüühikale. Üle 20000Hz ultrahelid. Looduses kasutavad seda näiteks
võrkkestas paiknevad silma võrkkestas Silma võrkkest ehk retina pars optica koosneb välisest pigment- ja sisemisest neuraalosast, millel on kolm kihti: · Kepp- ja kolbrakkude kiht (kõige välimine; kepid must-valge, kolvid värvide nägemiseks) II N opticus · Bipolaarsete neuronite kiht Arenguliselt ajuosa · Suurte multipolaarsete neuronite kiht, mille peened neuriidid ühinevad n opticus'eks, mis siseneb canalis opticuse kaudu (väljasopistus) koljuõõnde. Aferentne/tunde närv
Valgamaa Kutseõppekeskus KVK II Erge Ilja Andrus Veerpalu Referaat Juhendaja: Anneli Taul Valga 2009 Sisukord 2.Sisukord 3.Andruse elust 4-9.Ekskursioon suusastaari noorusmaile 10.Kasutatud kirjandus 11-14.Lisad Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ) on eesti suusasportlane , kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja . Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Nimi: ANDRUS VEERPALU Hüüdnimi: Antu Sünniaeg: 08.02.1971 Sünnikoht: Pärnu Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel Andrus Veerpalu on abielus A...
Eesti laskesuusatamine Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Üldine ajalugu......................................................................................................................... 3 Eesti ajalugu............................................................................................................................ 4 Eesti suusa ajalugu.............................................................................................................. 4 NL meistersportlase nimetus on omistatud ajavahemikus 1944-1989. a 294-le Eesti suusatajale, kusjuures 13 neist on kahekordsed meistrid. Laskesuusatamises on need järgmised:........................................................................................................................ 6 Eesti laskesuusatajate medalivõidud maail...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
