Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest (0)

 
 
 
 
 
Jaan Tätte 
 
 
Ristumine peateega 
ehk 
Muinasjutt  kuldsest kalakesest 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Moto: 
 
 
 
 
 
 
 
„Ma  kirjutasin selle raha pärast.“ 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1997 
 
 
2 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tegelased: 
 
Osvald Koger  
 
Laura Siig 
 
Roland Räim 
 
Kaupo  Koha 
 
 
Tegemiskoht: 
 
 
Siin 
 
Tegemisaeg: 
 
 
Nüüd 
 
 
 
2 
 
3 
1. v a a t u s 
OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. 
 
Noh, head aega siis. 
ROLAND: Head aega. Lähme Laura.
1. stseen  
 
OSVALD: Tüdruk jääb siia. 
 
 
OSVALD  (teritab  süvenenult   pussnuga . 
ROLAND: Oot, oot, oot. 
Räägib  iseendaga,  ilmselt  on  ta  pikka  aega 
OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. 
üksi elanud.
LAURA: Üksi ma küll ei jää.
): Teritan  nuga . Nüri  noaga  saab 
 
võid  määrida,  keedumuna  pooleks  lüüa, 
ROLAND: Üksi ta küll ei jää. 
pükste  pealt  moositilka  ära  võtta.  Terava
OSVALD: Me võime siin vaielda ja 
 
noaga  saab  pehmet  saia  lõigata,  tomatit 
seletada, aga tüdruk jääb siia.  
lõigata,  pliiatsit  teritada,  liha  lõigata. 
ROLAND: Siis jään mina ka. 
(Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa 
OSVALD: Sina küll ei jää. 
ROLAND: Mis kurat nüüd on siis?! Tule, 
tugevasti  laua  sisse.  Samal  ajal  koputatakse 
uksele.  Osvald  istub  liikumatult.   Koputus  
Laura. 
OSVALD:  Sa  viid  märgade   jalgadega   naise 
kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse 
avavad ja tuppa piiluvad.) 
metsa.  Igal  öösel  on  tugevad  öökülmad. 
Miinus   viis  kraadi,  miinus  kümme  kraadi. 
ROLAND: Tere, meie koputasime.  
Üks jalg on jumala märg .
LAURA: Roland koputas. 
 
ROLAND: Mina koputasin. 
LAURA: Astusin kraavi . 
LAURA: Tere. Tema on Roland ja mina olen 
OSVALD: Kuuled , astus kraavi. 
Laura. 
ROLAND: Ma tean. 
ROLAND: Meil on selline jutt, et jäime öö 
OSVALD:  Kui  sa  tead,  miks  sa  siis  ei  taha, 
et ta oma jala siin ära kuivatab ja hommikuni 
peale... 
LAURA: Mitte keegi peale ei võta... 
ilusasti  soojas  istub.  (Laurale.)  Teeme  teed 
ROLAND:  Tund  aega  ei  tulnud  ühtegi 
ja... 
masinat ja  Laural hakkas kohutavalt külm.
ROLAND: Siis jään mina ka siia. Miks mina 
 
LAURA: Mul on jalad märjad.
ei või jääda? Keda ma segan?
 
 
ROLAND:  Tulime  sealt tupiku märgi alt, see 
OSVALD:  Mis  siis  nüüd  on?  Kas  mina 
oli ainus tee. Äkki saaksime siin hommikuni 
küsin, kust te tulete, kuhu te lähete, miks te 
ära konutada.
öösel  hääletate,  mille  eest  teid  öösel   autost  
 
maha  tõsteti,  sest  siit  ei   keera   ükski  tee 
OSVALD:  Sa   kuradi   raisk!  Vana  raisk,  ma 
ütlen!  On  kuradi   jama
mujale  ära,  miks  te  kõnnite 
,  ma  ütlen.  Oh  sa 
neli  kilomeetrit 
kõrvalist  ja  kinnikasvanud  teed  siia!  Kuula 
kuradi kurat! Kuradi raisk! No mida ma saan 
ütelda. Ma  teadsin , et see nii lihtsalt ei lähe. 
hoolega.  Mõlemad  te  siia  ei  jää.  Sina  lähed 
ja  teed  hommikuni  aega  parajaks.  Võid 
Ma nagu aimasin, et mingi jama tuleb. Oh sa 
kuradi raisk! Vana raisk ma ütlen! 
minna  suure  tee  peale,  või  lähed  paar 
 
ROLAND: Ega meil nüüd surmahäda ka ole. 
kilomeetrit  jõge  mööda  alla,  seal  on 
Andke  andeks.  Võime  kohe  ära  minna.  Asi 
kitsesöögimaja, sinna  mahub  külili  viskama , 
ei ole nii hull.  
katus  peal  ja  puha,  aga  soovitan  siiski  olla 
OSVALD: Mine ära jah. Asi ei ole nii hull! 
liikumises. 
Mida  sina  tead.  ( Paus .)  Hea  küll,  ehmatasin 
ROLAND: Laura? 
teid   vist   natukene.  Ärge  võtke  südamesse. 
LAURA:  Ma  ei  tea.  Ma  ei  julge  külmetada. 
Äkki  võiks  Roland  ka  jääda?  Me  ei  suuda 
Vahel kuhjub korraga liiga palju. Muidugi ei 
ole  midagi  hullu.  Kõik  on  hästi.  Noh,  head 
teineteiseta... 
OSVALD:  Ma  saan  kõi
aega siis.  
gest  aru,  aga 
ROLAND: Ma ei saa hästi aru. Me siis ei saa 
lõpetame selle jutu.  Hommikul  siis klaarime. 
siia jääda? 
Teeme kohvi ja ma  saadan su sillani. 
 
3 
 
4 
ROLAND:  Kui  rahas  on  küsimus,  siis  ma 
LAURA:  Ma  ei  saa  mitte  midagi  aru!  Ma 
maksan peavarju eest viietärnilise hinna. 
tahaksin küsida... 
OSVALD: Miks sa siis hääletad? 
OSVALD:  Väga  hea!  Teeme  nii,  et  sina 
LAURA:  Juhtus   niimoodi .  Me  tõesti 
küsid minu käest ja mina vastan sulle. 
maksame! 
LAURA: Jah, ma ei saagi aru, et miks te nii 
ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et 
väga... 
siin  metsas  ei  maksa  raha  midagi.  ( Naerab  
OSVALD:  Mina  räägin  ju  „sina“.  Ma  olen 
rõõmust.  Kallistavad  Lauraga.)  No  nii,  kui 
sulle  algusest  peale  „sina“  ütelnud!  Kas  sa 
palju  te  olete  mõelnud?  (Võtab  rahakoti. 
nüüd hakkad taipama? Mõtle ka ikka natuke! 
Osvald  pöörab  selja  ja  läheb  akna  juurde. 
(Paus.)  
Paus.)  
LAURA:  Ma  vabandan,  aga  siin  on  mingi 
OSVALD: 
Trall - lall -laa, 
trall-lall-laa. 
arusaamatus . Midagi on väga valesti. 
( Vaikselt .)  Laura  jääb  hommikuni  siia 
OSVALD:  No  näed!  Sa  saad  aru,  et  midagi 
kuivama  ja  kosuma,  aga  sina  lähed  nüüd 
on.  Ei  ole  tähtis,  kas  valesti  või  õigesti. 
õue... ja tuled hommikul. 
Nüüd  küsi  minu  käest  ja  mina  vastan  sulle. 
ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma  lähen  ja 
Istume  laua  taha.  Istu,  kuhu  meeldib,  minul 
kõnnin siis natuke? 
siin  oma  kindlat  kohta  ei  ole  –  noh,  nagu 
LAURA: Võta minu sall . 
mõnel  on  oma  lemmikkoht.  Ma  olen  siin 
ROLAND: Laura... (Teeb ukse lahti.) 
kõik toolid läbi istunud. Aga istu siia, seljaga  
LAURA: Roland... 
akna poole. Mina ise istun siia ja pärast istun 
OSVALD  (rõõmsalt  Rolandile):  Lased 
sinna. Nii. On sul kõik hästi? Küsi nüüd. Ära 
külma  tuppa!  Mine  juba,  mis  sa  jutustad! 
karda. Võid täitsa rumalat asja küsida. Küsi. 
(Roland lahkub .) 
LAURA:  Miks  te  Rolandisse  niimoodi 
 
suhtute? 
 
OSVALD: Kas Roland oli see  noormees , kes 
2. stseen 
sinuga kaasas oli? 
 
LAURA: Jah. 
(Osvald  variseb  kokku,  jääb  lamama. 
OSVALD:  Ma  ei  oskaks  temaga  midagi 
Hingab kiiresti.) 
peale hakata. 
LAURA (vaikselt): Appi! 
LAURA: Te ei peagi midagi peale hakkama. 
ROLAND (kargab tuppa): Nii! 
Inimesed tulid ja palusid abi. 
OSVALD 
(tõuseb 
rahulikult  
püsti): 
OSVALD:  Ja  said  abi.  Milleks  sulle  see 
Kukkusin! 
noormees  nii  palju  muret  teeb.  Karusid  siin 
ROLAND:  Mina  jään  siia.  (Keegi  ei   lausu  
ei ole, paks mantel seljas ... 
midagi. Roland väljub.) 
LAURA: Ma  armastan  teda ja tema  armastab  
OSVALD  (Laurale):  Istu.  Võta   saapad   ära. 
mind! 
(Osvald  paneb  saapad  kuivama,  võtab 
OSVALD:  Juba  räägimegi  armastusest. 
villased   sokid .)  Siin  on  mõned  augud  sees. 
Alles  me  kohtusime,  me  ei  tea  teineteise 
Kas  ma  teen  teed  või  kohvi?  Ma  teeksin 
nimegi, aga juba räägime armastusest. 
midagi  sooja  juua?  Aknad  on  mitu  aastat 
(Paus.)  
toppimata.  Peeglit  ei  ole  mul  siin  kunagi 
LAURA:  Te  ei  tea  temast  midagi.  Ta  on 
olnud. Eile alles panin 100-vatise pirni sisse. 
väga tore inimene. Ma olen väga õnnelik. Ta 
Eile  oli  päris  mitu  toimetamist.  (Variseb 
on kõige parem. 
jälle põrandale . Laura hakkab saapaid jalast 
(Paus.)  
võtma.) 
OSVALD:  Hakkame  otsast  peale.  Püüa  aru 
OSVALD: Oota ! Kas sa ei saa midagi aru? 
saada, mis toimub. 
 
4 
 
5 
LAURA: Mitte midagi  ei  toimu! Ma lihtsalt 
hakkama  sind  ise   otsima .  See  oleks  mu 
ei saa aru.   
närvid seest söönud . Ma olen suur pabistaja. 
OSVALD:  Kas  sa  tead,  et  sa  oled  juba  kuu 
LAURA: Ma ei saa aru, mida te olete endale 
aega  selles  toas  elanud.  Sulle  on  siin  kõik 
ette  kujutanud,  aga  ma  tuletan  teile  meelde, 
tuttav?  Kas  su  südame  kloppimine  on  sulle 
et... 
tuttav? Kas see  pirn   laes  on sulle tuttav? Kas 
OSVALD: Ei-ei. Ma jagan kõike väga hästi. 
juuksesalk su põsel on sulle tuttav? Kas need 
Ma  tean,  mis  õues  toimub,  aga  mul  on 
kaks  jalanõud  siin  on  sulle  tuttavad?  Saad 
põhjus,  et  seda  välistada.  Me  veel  jõuame 
aru? Kas see asend, kuidas sa  istud , on sulle 
selleni . 
tuttav?  Kas  see  käsi,  need  sõrmed,  need 
LAURA:  Seda    ei  saa  välistada.  Te  solvate 
küüned  on  sulle  tuttavad?  Saad  aru?  Saad 
mind. 
aru, kuhu ma sihin? Siin toas ei ole juba kuu 
OSVALD: Ma ei solva sind. See ei tule kõne 
aega  midagi  muud  olnud.  Kõik  siin  räägib 
alla. Sa ei  tea, mida tähendab see, et sa siin 
ainult  sinust.  Ma  olen  seda  kuulanud, 
minu  lähedal  istud.  Sa  ei  julge  ärrituda? 
näinud,   tundnud .  Minu  enda  jaoks  ei  olegi 
Teeme selle puudutamise ära, siis on asi ühel 
siin  enam  ruumi.  Kui  sa   astusid   siia  tuppa 
pool.  Ära  liiguta.  Pane  käsi  rahulikult  laua 
veerand  tundi  tagasi,  siis  nagu  ei  olekski 
alla,  lihtsalt  laua  alla.  Väga  hea.  Nüüd  oota 
sündinud  ime.  See   jahedus ,  see  metsa  ja 
üks hetk. (Oskar viib käe laua alla. Käed vist 
sambla   lõhn,  millega  sa  saabusid,  mida  su 
kohtuvad.)  Tere,  Laura.  Kas   tunned ?  Kas  sa 
juuksed  veel  praegu  täis  on,  seda  on 
nüüd saad aru? 
õhkunud sinust iga päev, ma olen sellest läbi 
LAURA: Aitab! 
imbunud,  sellest  on  läbi  imbunud  seinad, 
OSVALD:  Võta  siis  käsi  ära,  kui  aitab. 
põrand,   lagi ,  minu  riided.  Sa  oled  ära 
(Laura  võtab  käe  ära.  Paus.)  Ma  ei  küsi 
hinganud  minu  õhu.  Mulle  ei  ole  jäänud 
midagi,  aga  sa  pidid  seda  tundma.  Ära  ütle 
midagi peale palaviku. 
midagi. Sa ei pruugi veel teada. 
LAURA: Oodake . 
LAURA: Kas nüüd on see  tsirkus  lõppenud? 
OSVALD:  Ei  ole  enam  vaja  oodata.  Ma 
Ma lähen vaatan , kus Roland on. 
ootasin ära. 
OSVALD: Oota. Ta ei kao  kuhugi . Kas sind 
LAURA: Ei, ei. Ma tahan rääkida. 
põrmugi ei huvita, mida elu sulle pakub? 
OSVALD:  Räägi.  Palun  räägi.  Su  hääl  on 
LAURA: Te  ei tohi, teil pole õigust minuga 
ainus asi, mis on olnud saladus. 
niimoodi mängida. 
LAURA:  Oh  jumal-jumal!  Kuidas  ma  seda 
OSVALD:  Kas  sa  räägiksid  natukene 
seletan?  Ütlen   ausalt ,  mul  on  pisut  kõhe. 
täpsemalt,  kuidas  sa  siia  sattusid?  Mind 
Öelge, kas ma pean teid kartma . 
huvitab üks asi. 
OSVALD: Räägi, räägi, räägi. 
LAURA:  Me  ütlesime  ju,  et  tulime 
LAURA: Palun vastake. 
hääletades ja jäime tee peale. 
OSVALD:  Ma  ütlen  sulle  nelja  silma  all,  et 
OSVALD: Aga täpsemalt? 
ma  ei  ole  hull  vägistaja.  Tõenäoliselt  ma 
LAURA:  Pidime  sõitma  minu  sõbranna 
tahan sind  oma käega puudutada, aga see ei 
sünnipäevale, Roland ei tahtnud autoga sõita, 
puutu   siia.  Teeme  nii,  et  ma  puudutan  su 
et  siis  ei  saa  napsu  võtta,  ja   hakkasime  
kohe  ära  ja  siis  ei  ole  sul  põhjust  mind 
häälega 
tulema 
– 
nagu 
vanasti, 
rohkem karta, nii nagu sina seda mõtled. Aga 
tudengipõlves,  tundus  väga  romantiline. 
ma  palun,  et  sa  ütleksid  mulle  „sina“.  See 
Kolmanda  autoga   saime   siiani,  aga  siis  juht 
„teie“  kõrvetab  mind.  (Paus.)  Muidugi,  kui 
avastas,  et  tal  olid  kõik   load   ja  muud 
hirmust  rääkida...  ma  elasin  läbi  tohutuid 
dokumendid   koju  jäänud,  ja  keeras  otsa 
hirme .  Ma  kartsin,  et  sa  ei  tule  ja  ma  pean 
ringi.  Siis  ootasime  paar  tundi  ja  tegelikult 
mina  hakkasin   ajama ,  et  hakkame  seda 
 
5 
 
6 
väikest  teed  pidi  minema,  kuskile  ikka 
LAURA  (pisut  elavnedes):  Kuidas  te  teate, 
jõuame. 
see on tõesti huvitav. 
OSVALD: Sobib. See sobib. 
OSVALD:  Esimene  pool  sellest  loost  on 
LAURA:  Mis  asju  te  ajate?!  See  hakkab 
liiga lihtne, et sellest rääkida, teine pool aga 
lõpuks ära tüütama. 
liiga uskumatu. Uskmatutele. 
OSVALD:  Sa  oled   vapustav   naine.  Ma 
LAURA: Oleks ikkagi huvitav teada. 
kartsin, et sa ei ole nii vapustav, aga sa oled 
OSVALD:  Mul  käis  siin  kuu  aega  tagasi 
vapustav.  Mul  on  sinuga  suured  plaanid. 
külas  üks  mees.  Teedevalitsusest.  Meil  oli 
Mulle  meeldib  sinu  juures  kõik.  Ma  olen 
tööasju  klaarida. Tal  oli kaasas palju kaustu 
olnud  abielus  ja  olen  elanud  mõnes  mõttes 
ja  pabereid , kuhu ma alla kirjutasin. Mul oli 
kirevat  elu,  aga  ma  ei  ole  tundnud  inimest, 
omal  ka  laud  pabereid  ja  muud  rämpsu  täis 
naist,  kelle  juures  mulle  kõik  nii  väga 
ning  siis  tal  jäi  maha  üks  ajakiri.  (Läheb 
meeldiks.  Aga  ma  olen  rahulik.  Sa  võid 
ajakirja võtma.) Oled näinud? 
katsuda  mu  pulssi . Ma vaatan sind juba nagu 
LAURA: Näidake ! 
oma   järgnevat   elu.  Sa  saad  väga-väga 
OSVALD:  Näitan,  näitan.  Näed,  siin.  Sa 
õnnelikuks. Oh jumal, kui õnnelik ma olen. 
tuled just merest. 
LAURA: Tulge palun mõistusele.  
LAURA:  Ma  pole   kuulnud   ka!  See  olen  ju 
OSVALD:   Arvad ,  et  meie   vanusevahe   on 
mina! Millal see tehti, kes tegi? Ma ei mäleta 
liiga  suur.  Kõige  rohkem  kümme-viisteist 
üldse!   Issand ,  kui  piinlik.  Ja  nii   suurelt . 
aastat. See ei tule arvesse. 
Issand, kui pruun. See nagu ei olekski mina. 
LAURA:  Ma  ei  tea,  mis  teie  peas  toimub, 
Issand, Maria tuleb tagant. Mõtle ometi. Mis 
aga ma armastan Rolandit, nii nagu üldse on 
ajakiri see on? 
võimalik  armastada,  ja  kõik  see,  millest  te 
OSVALD: Kaasi pole. 
räägite,  on,  vabandage  väga,  jabur.  Olete 
LAURA:  Ja  terve  lehekülg  pilti  täis.  Mis 
üksi hakanud midagi  ette  kujutama . Oodake 
ajakiri see on? 
siis veel, äkki satub siia naisterahvas, kellele 
OSVALD:  Ma  ei  tea.  Ilus  pilt.  Ma  vaatan 
teie jutt korda läheb, aga mind jätke mängust 
seda kogu aeg. 
välja...  Teie  igatsused  ja  unelmad,  tähendab 
LAURA: Ah see kett on siin kaelas! 
selline  seisund,  ei  ole  mulle  võõras,  aga 
OSVALD:  Kas  sa  lähed  päriselt  ka  nii 
lepime  kokku,  et  siia  sattus  vale  inimene. 
pruuniks . 
Kindlasti  tuleb  siia  keegi,  kellele  on  teie 
LAURA:  Ei  usu.  Aga  päike  hakkab  hästi 
pakutavat õnne vaja, aga kordan veel,  minule  
peale.  Mõtle  ometi!  Ma  ei  mäleta  üldse,  et 
seda vaja ei ole. 
keegi oleks pilti teinud! 
OSVALD:  Ei  tea,  ei  tea.  See  huvitab  mind 
OSVALD:  Sa  oled  nüüd  juuksed  lühemaks 
väga.  Kas  sa   kannad   kaelas  peenikest 
lõiganud.  Kas  see  on  fotodefekt  või 
kuldketti,  mille  otsas  ripub  väike   kalake ? 
sünnimärk? 
Kas sul on see praegu kaelas? 
LAURA: Sünnimärk. 
(Paus. Laura katsub läbi riiete ripatsit.) 
OSVALD: Ma arvasin ka. 
LAURA: Ei, ma ei tunne teid. 
LAURA: Tõesti, uskumatu. 
OSVALD: Kas on? 
OSVALD: Mis on uskumatu? 
LAURA:  Noh,  ja  kui  ongi?  Kust  te  teate? 
LAURA:  Et  mina  olen  ajakirjas  ja  üldse  ei 
(Vaatab toas ringi.) Kas te olete äkki... 
teadnud . 
OSVALD: Mis asi? Kas selgeltnägija? Ma ei 
OSVALD: Uskumatuna võib tunduda see, et 
usu, et ma selgeltnägija olen, kuigi mul oleks 
sa oled nüüd siin. 
põhjust sellega oma pead vaevata. 
LAURA: Kuidas? 
LAURA: Aga kuidas siis? Või huupi? 
OSVALD: Ma ju rääkisin. 
OSVALD: Ei, huupi mitte, kuigi risk oli. 
LAURA: Mida? 
 
6 
 
7 
OSVALD:  Ma  leidsin  selle  pildi.  Või 
LAURA: See veel puudus. 
õigemini,  see  pilt  tuli  minu  juurde  ja  ma 
OSVALD: Ei, ma näitan. Siis sa saad kõigest 
teadsin  kohe,  et  ma  ei  taha  midagi  peale 
aru. Üks hetk. (Tõmbab kardinad ette.) Istu! 
sinu,  kuigi  mu  võimalused  on  väga  suured. 
Kohe näed.  
Kuu aega olen ma sind kutsunud ja oodanud. 
(Uks  lendab  suure   pauguga   lahti,   uksel  
Ja sa oled siin. 
seisab Roland. Osvald paneb ajakirja ära.) 
LAURA:  Jätke  nüüd,  see  on  mingi  rumal 
 
kokkusattumus. 
 
OSVALD:  Ma  ei  ütleks,  et  see  on  rumal 
3. stseen 
kokkusattumus.  Kokkusattumus  ei  ole  see 
 
päris kindlasti mitte. 
ROLAND:  Palun  väga.  (Istub  toolile  ja 
LAURA: Mis see siis on? 
kallab  mõlemast  kingast  vett  välja.)  Kuidas 
OSVALD:  Ma  tean,  mis  see  on.  Ma  olen 
sul,  Laura,  lood  on?  Oled  sooja  saanud? 
seda väga tahtnud, aga üksi ei oleks ma seda 
Õues on kohutavalt  vinge  tuul tõusnud. Kui 
suutnud.  Me  tegime  seda  koos.  Me  räägime 
nüüd  midagi  sadama  hakkab,  siis  on  see 
liiga  palju.  Neid  asju  ei  saa  rääkida,  neid 
lumi.  Külmusin  ühe  hetkega  täiesti  läbi. 
peab teadma. Ja mina tean, ja sina tead. 
Kohutav  ilm.  Ja  kottpime.  Mitte  midagi  ei 
LAURA: Mina ei taha midagi teada. 
näe.  Võib  ju   surnuks   külmuda.  (Suudleb 
OSVALD:  Aga  mida  sa  minu  asemel 
Laurat.) On kõik hästi? Me ei tee teile tõesti 
mõtleksid?  Kas  sa  saaksid  mõelda,  et  see, 
tüli. Võite rahulikult magama heita. 
mis on toimunud, ei ole lõplik lahendus? Me 
OSVALD (võtab mõned riideesemed seljast, 
ei  oleks  iialgi  kohtunud,  kui  seda   kohtumist  
heidab  kitsale   voodile ,  tõmbab  päevateki 
ei oleks väga vaja olnud. 
peale, jääb selili lamama): Und ei tule. Üks, 
LAURA: Kellele vaja? 
kaks, kolm, neli, viis... 
OSVALD: Meile. 
ROLAND  (vaikselt  Laurale):  Nüüd  jääb 
LAURA:  Minu   kohtumine   oli  juba  ära. 
sünnipäeval käimata. 
Rolandiga.  See  oli  ime.  Ja  teil  ei  ole  seal 
OSVALD: No mida sa magad või oled. Üks 
kohta. 
trillallaa ja trallallaa käib. 
OSVALD: Imedeni me veel jõuame. Kas sul 
ROLAND: Vabandust . 
on  mingeid  unelmaid,  mida  sa  pead 
OSVALD:  Äkki   proovid   vaiksemalt  olla? 
täitumatuks?  Ju  ikka.  Minu   unelm   on  sinu 
(Paus.)  Mis  kingituse  te  talle  mõtlesite? 
armastus  minu  vastu.  Ma  ei  pea  seda 
Minul  on  olnud  kogu  aeg  kõige  raskem  asi 
täitumatuks. 
kingituste 
ostmine . 
Mulle 
meeldivad 
LAURA:  See  on  täitumatu.  Kuulake  nüüd 
kingitused.  Nüüd  ma  võin  teha  väga  uhkeid 
mind.  Te  räägite  ainult  endast,  oma 
kingitusi. Mis kingitus teil oli mõeldud? Ma 
luuludest.  Teate, kuidas see kõrvalt tundub? 
huvi pärast. 
Nagu  tuleks  minu  koju  keegi  võõras  naine, 
ROLAND: Ümbrik. 
kelle   unistus   on  hakata  minu  emaks,  aga 
OSVALD: Margiga või ilma? 
minu ema on kõrvaltoas. 
ROLAND: Ilma. 
OSVALD: Nii kui te kahekesi sisse astusite, 
OSVALD: Oleks võinud margi peale panna. 
sain ma aru, et tuleb suuri sekeldusi. Ma teen 
Praegu  on  igasuguseid  ilusaid  marke  osta. 
oma  pakkumise.  Jätame  sekeldused  ära  ja 
Aga  lihtsad  ja  südamlikud  kingitused  on 
saada see poiss kohe minema. 
väga  toredad.  Tavaliselt  ei  julgeta  selliseid 
LAURA  (tõuseb):  Ma   tänan   peavarju  eest. 
kinke  teha.  Siis  peab  olema  väga   lähedane  
(Võtab saapad, hakkab neid jalga tõmbama.) 
inimene. Aga lilled ikka ka? 
Suurem külm on kehast väljas... 
LAURA: Appi, lilled jäid autosse ! 
OSVALD: Ma näitan sulle midagi. 
ROLAND: Ei ole midagi. 
 
7 
 
8 
OSVALD:  Äkki  teeme  midagi  sooja  juua? 
OSVALD: Sõrmuseid pole sõrmes. 
(Tõuseb üles.) Kuidas ma ikka magan, Laura 
ROLAND:  Ütleme  nii, et  sõrmused on juba 
on  tore  tüdruk.  Meeldib  mulle  väga. 
ostetud. 
(Rolandile.)  Oled  kõva  mees.  Kas  teed  või 
LAURA: On see võimalik?! 
kohvi? 
ROLAND: Ostsin ära, jah. 
ROLAND: Kas kohvi on? 
LAURA: Mis sa räägid?! Millised sa ostsid? 
OSVALD:  Ei ole. 
ROLAND: Küll sa kodus näed. 
ROLAND: Ma võtaksin siis teed. Laura? Ka 
LAURA: Appikene! Räägi, millised nad on. 
teed? Selge. Laurale ka teed. 
ROLAND:  Kodus  näed.  Väga  ilusad. 
OSVALD: Teeme siis kõigile teed – on üks 
Väikese kiviga. 
löterdamine.  (Hakkab  toimetama.)  Aga  mul 
LAURA:  Issand,  ma  ei  suuda  enam. 
on ainult kaks tassi. 
(Kallistab Rolandit.) 
ROLAND: Me joome Lauraga ühest. 
OSVALD: Äkki sa, Laura, kallad nüüd teed? 
OSVALD:  Ahaa,  on  kolmas ka, see on küll 
LAURA:  Jah,  muidugi.  Kellele   kange , 
kole ,  võtan  selle  endale.  Külalistele  antakse 
kellele lahja ? 
ikka  paremad  asjad.  Tee  peab  väheke 
ROLAND: Kange. 
tõmbama.  Istume  siis  laua  taha.  (Kõik 
OSVALD: Kange. 
istuvad  laua  taha.  Paus.)  Kuidas  siis  on? 
LAURA: Mhmh. 
Kuidas elu läheb? 
ROLAND:  Noh,  teeme  väikese  terava  kah. 
ROLAND:  Elul  ei  ole  viga  midagi.  Kes 
(Võtab mantlitaskust lapiku konjakipudeli.) 
praegu  viitsivad  rabada,  need  elavad  ilusasti 
OSVALD  (Laurale):  Vaata,  seal  on  mõned 
ära.  Kas  teil  on  midagi  kuiva  jala  otsa 
pitsid . 
panna?  Põrand  on  pisut  külm. Näiteks meie 
ROLAND:  Te  olete  kenasti  sina  peal  juba. 
–  lõpetasime  kaks  aastat  tagasi  kooli  ära, 
(Ulatab Osvaldile käe.) Roland. 
elasime  mõlemad   ühikas ,  praegu  on   korter , 
OSVALD:  Osvald.  Pool  pudelit  on  juba 
mööbel, auto  – mis sa veel   tahad ! Kõik ise, 
läinud! 
keegi pole aidanud. Ja auto ei ole mingi vana 
LAURA:  Võitlesime  pisut külmaga. Milline 
risu. 
see  kole  tass  on?  Kõik  on  ilusad.  Ma  võtan 
LAURA:   Kusjuures   mina  ei   teeni   peaaegu 
selle. Nii, palun... palun... pitsid kõigile, jah? 
midagi. 
OSVALD: Jah. (Rolandile) Kalla välja. Istu, 
OSVALD: Ah soo. 
Laura.  (Tõuseb  püsti.)  Võtame  maailma 
ROLAND: Viis aastat vana Mazda. 
auks,  mis  on  täis  imesid  ja  sekeldusi.  (Kõik 
OSVALD (Laurale): Millega sa tegeled? 
joovad  põhjani.)    Oi,  kui  hea!  Teeme  kohe 
ROLAND: See on juba uus keremudel. 
ühe  veel.  (Roland  kallab.)  Et  kõik  laabuks! 
LAURA: Tõlgin natuke. 
Oi,  kui  hea!   Kuule ,  see  on  ju   suurepärane  
ROLAND: Ma olen väga rahul 
jook.  Tunnete,  kuidas   veri   läheb  liikuma. 
OSVALD: Mis keelest? 
Elul  ei  ole  viga  midagi.  Tore.  Mulle 
LAURA: Inglise-prantsuse. 
meeldib! 
ROLAND:  Kahene  mootor,  aga  jumalast 
(Paus.) 
ökonoomne. 
ROLAND: Kas põllutööd on ühel pool? 
OSVALD: Õppisidki kohe keeli või? 
OSVALD:  Ma  ei  tea,  ma  pole   ammu   lehti 
LAURA: Ei. 
lugenud,  aga  kui  ilma  vaadata,  peaks   kartul  
ROLAND:  Mina  olen  ühe  käega  reklaamis 
salves olema. 
sees. Kindel koht, kus rahad liiguvad. 
ROLAND: Mis ala mees ise oled? 
OSVALD:  Ma  saan  aru,  et  abielus  te  veel 
OSVALD: Mis mõttes? 
pole… 
ROLAND: Mis tööd teed? 
ROLAND: Millest te seda järeldate? 
 
8 
 
9 
OSVALD  (otsib   sahtlist   tööraamatu,  ulatab 
(Osvaldile.)  Saate  ju  aru  –  ega  meile  endile 
Rolandile): Kunstnik. 
ka meeldi. Ei saa teie  magada  ega midagi… 
ROLAND:  Kunstnik!  Kuulsid,  Laura.  Oot, 
OSVALD: Ärge muretsege. Ju oli seda vaja. 
mis su nimi on? 
Võib-olla tõesti. Olgu siis nii. 
OSVALD: See on seal kirjas. Osvald Koger. 
LAURA: Osvald, ma palun sind. 
ROLAND: Osvald Koger, kas sa ei  esinenud  
ROLAND: Mida sa soovid, Laura? 
eelmisel aastal sügisnäitusel? 
OSVALD: Ma tänan. 
OSVALD: Ei esinenud. 
LAURA: Ole hea, too mulle mu kott. 
ROLAND: Mis tehnikas sa töötad? 
ROLAND (toob väikese ridiküli): Tahad veel 
OSVALD: Praegu ma ei tööta. Aga ma  tegin  
midagi? 
liiklusmärke. 
LAURA  (sosinal):  Musi.  (Roland  suudleb 
LAURA: Liiklusmärke?! 
Laurat   põsele ,  Laura  hakkab  meiki  maha 
OSVALD: 
Muidugi 
mitte 
ainult 
võtma.) 
liiklusmärke. Ma olen teinud tuleohutussilte, 
OSVALD:  Ei,  teeme  asja  mõnusamaks. 
mõned puugiplakatid. Kõike on tulnud teha. 
Preili saab omaette  apartemendi. 
See  on   kunst   nagu  iga  teine,  aga  mõju 
ROLAND: Kas siin on veel tube ? Kus? 
inimesele  on  suurem  kui  lihtsal  portreel. 
OSVALD: See on mul varutuba. Väike, aga 
Nüüd  ei  ole  ma  juba  tükk  aega  midagi 
soe.  (Võtab  seina  pealt   vaiba   maha,  selle 
loonud. 
taga  on  väike  uks.)  Mul  läheb  hetk  aega, 
ROLAND: Aga elate ära küll? 
tõstan  voodi  asjadest  vabaks.  (Läheb  tuppa 
OSVALD:   Elan   ära  küll.  Tead,  sõber 
ja sulgeb ukse.) 
Roland, mul on sulle üks pakkumine. 
 
LAURA:  Või  hakkaksime  minema?  Joome 
 
tee  ära  ja  hakkame  minema.  Äkki  läheb 
4. stseen 
õnneks. 
 
ROLAND:  Ei  ole  sügavat  mõtet.  Mul  on 
ROLAND:  Kuule,  asi  laabub.  Mees  on 
kingad   ligamärjad  ja  päris  tore  on  istuda. 
raskes  pohmas.  Ma  mõtlesin  algul,  et  mõni 
Viimasel  ajal  polegi  juhtunud  midagi 
segane.  Oleks  pidanud  kohe  pudeli  lagedale 
huvitavat. Mis pakkumine? 
tooma. 
LAURA:  Oleks  midagi  alla   visata ,  mõni 
LAURA:  Proovi  ka  magama  jääda,  ärge 
madrats  või  midagi,  ma  viskaksin  korraks 
enam rääkige. Ära tema sonimisi kuula. Eks? 
põrandale,  oleks  mõnusam.  See   konjak   lõi 
ROLAND: Hea küll, hea küll. 
uimaseks. 
LAURA:  Kas  sa  päriselt  ostsid  sõrmused 
OSVALD: Ei, põrandale küll ei saa. 
ära? 
ROLAND: Jah, põrandal on väga külm. 
ROLAND: Ostsin, kallis. 
OSVALD:  Külm,  jah.    (Publikule)  Ja  siis 
LAURA: Kas need olid kallid? 
tagumised  read  ei  näe  midagi.  Aga   heida  
ROLAND: Ma parem ei ütle. Kukud pikali . 
minu voodisse. 
LAURA:  Ma  armastan  sind.  (Paus.)  Tead, 
LAURA:  Ma  tõesti  viskaks  hetkeks  pikali. 
mis  mulle  meelde  tuli!  Ma  kuulsin 
(Läheb voodisse.) Ärge  laske  end segada. Sa, 
toimetuses,  et  minu  pilt  oli  olnud  mingis 
Roland,  võiksid  ka  proovida  tukastada.  Sul 
ajakirjas. 
ju homme tähtis päev. 
ROLAND: Jaa, ma tean. 
ROLAND: Puhka , puhka. Küll ma saan. 
LAURA:  Sa  tead!  Oled  näinud?  Miks  sa 
LAURA: Või hakkame ikka minema? 
mulle ei öelnud?! 
ROLAND:  Enne  nelja  tundi  pole  mõtet 
ROLAND: Ma ei tea. 
minna. Viimane kord ilma autota välja tulla. 
 
 
 
9 
 
10 
5. stseen 
ROLAND: Täpselt sellist muidugi ei ole. 
 
OSVALD: Mis siis saab? 
OSVALD (tuleb teisest  toast ): Seal on tõesti 
ROLAND: Mis mõttes? 
soe.  Ahju  tagumik  läheb  alati  soojemaks. 
OSVALD: Mis siis saab? 
Voodi  on  valmis.  Linad  ja  kõik.  Ümber 
ROLAND:  Mis  saab?!  Midagi  ei  saa,  tuleb 
pöörama  suurt  ei  mahu,  aga  muidu  on 
suu puhtaks pühkida. 
luksuslik . 
OSVALD: Nüüd hakkad lahmima. Süveneda 
LAURA: Ma võin siin ka olla. 
on vaja. 
OSVALD: Võid küll, aga äkki tahab Roland 
ROLAND:  Siin  ei  ole  midagi  süveneda. 
või mina ise pikali visata. 
(Naerab.)  Naljamees . 
ROLAND:  Sul  oleks  seal  parem.  Ma   panen  
OSVALD:  Naljamees  või  mitte,  aga  ma  ei 
su  magama.  Lähme.  (Roland  ja  Laura 
saa midagi parata. 
lähevad tagatuppa.) 
ROLAND:   Stopp -stopp-stopp,  milles  nüüd 
 
probleem on? 
 
OSVALD:  Probleem  on  väga  lihtne.  Mina 
6. stseen 
tahan täpselt sellist naist, nagu sinul on. 
 
ROLAND: Laural ei ole kaksikõde . 
(Osvald  kallab  endale   pitsi   ja  joob  tühjaks. 
OSVALD: Kaksikõde ei ole täpselt sama. 
Võtab  ajakirja,  vaatab  ja  paneb  ajakirja 
ROLAND: Siis ma ei saa sind aidata. 
tagasi. Kuulatab möödaminnes tagatoa ukse 
OSVALD:  Tegelikult  on  lugu  nii,  et  sa 
juures,  istub  laua  taha.  Ootab  umbes  pool 
saaksid, aga sa ei taha. 
minutit.) 
ROLAND:  Ei  saaks,  kuidas  ma  saaks.  Kas 
OSVALD: No kurat küll! 
ma pean oma naise sulle andma? (Naerab.) 
ROLAND  (tuleb  uksele,  ütleb  üle  ukse  teise 
(Paus.)  
tuppa  Laurale):  Jaa-jaa,  ole  rahulik.  Ma 
OSVALD: Peaksid andma jah. 
tulen kohe. (Sulgeb ukse.) 
ROLAND:  Mis  jutt  see  on?! See pole mehe 
OSVALD: Kuidas on? 
jutt! 
ROLAND: Jääb kohe magama. Ta ärkas täna 
OSVALD: See on just mehe jutt. Kahe mehe 
väga vara. Hakkate kolima  või? 
jutt. Üks mees tahab teise mehe naist endale. 
OSVALD: 
Ei 
hakka. 
Mõtled 
neid 
ROLAND: See on lapse jutt. Üks laps tahab 
pappkaste? Ei hakka kolima. 
teise lapse autot endale. 
ROLAND: Teeme ühe tee veel, siis ma poen 
OSVALD: Ma ei taha sinu autot endale. Ma 
ka Laura juurde, sinna mahub lahedasti. 
tahan sinu naist. 
OSVALD: Üle kahe ei mahu. 
ROLAND: Ennekuulmatu lugu. 
ROLAND (naerab): Ja-jah. 
OSVALD:  Ei  ole.  Paljud  mehed  tahavad 
OSVALD:  Laura  on  vapustav  naine.  Saite 
teiste  meeste  naisi  endale.  Ma  arvan. 
koolis tuttavaks? 
Vähemalt raamatutes ja filmides tahavad. Ju 
ROLAND: Jah, kohe esimesel kursusel. 
nad tahavad siis muidu ka. Mina tahan väga. 
OSVALD: Vapustav naine. 
ROLAND: Aga meil ei ole ju film . 
ROLAND: Hea küll, las ta olla. 
OSVALD  (publikule):  Jah,  meil  on  teater. 
OSVALD:  Ma  tahaksin  endale  ka  sellist 
See  ei  puutu  siia.  Ma  olen  su  vihjetest  aru 
naist. 
saanud, et sa ei taha oma naist mulle anda. 
ROLAND:  Muidugi,  miks  mitte.  Tuleb 
ROLAND:  Laura,  ei  ole  mingi  asi,  mida 
silmad  lahti  hoida.  Siin  metsas  on  küll 
saaks käest kätte anda. See on  tobe  jutt. Kui 
probleeme,  aga  mine  tea...  marjulised  ja 
ma  ei  oleks  sinu  katuse  all,  siis  ma  ütleksin 
seenelised ja orienteerujad... 
väga halvasti. 
OSVALD: Aga sellist naist ei ole rohkem. 
 
10 
 
11 
OSVALD:  Halvasti  ära  ütle,  muidu  ma 
OSVALD:  Just.  Igal  asjal  on  piir.  Oota.  Ma 
hakkan mõtlema, et sa oled halb. Praegu ma 
tunnistan,  et  sul  on  teatav  õigus,  kuidas 
ei  arva,  et  sa  oled  halb.  Oled  lihtsalt 
öelda,  Lauraga  ühte  kuuluda.  Mitte  küll 
omadega  hädas . Aga see on õigus – Laura ei 
juriidiline,  aga   moraalne   küll.  Aga  see  loeb 
ole asi. Me ei räägi Laurast, me ei räägi isegi 
ka. See ei ole küsimus. Ma isegi usun, et sul 
sinust.  Me  räägime  sinu  harjumusest  Laurat 
on  mõneti  raske  Laurast   loobuda .  Võib-olla 
enda omaks pidada. 
väga  raske.  Laura  on  seda  väärt.  Võib-olla 
ROLAND:  Midagi  ma  ei  ole  hädas.  Ma  ei 
jätkuks  teil  õnne  väga  pikaks  ajaks.  Aga  sa 
taha  nii  lolli   juttu   kuulata.  Kas  sa  annad 
pead mõistma, et nüüd olen mängus mina ja 
endale aru, mida sa mulle räägid? Need asjad 
seda  ei  saa  enam  välistada.  Te  ei  ole  enam 
ei käi niimoodi. Tule maa peale, mees. 
kahekesi.  Meid  on  nüüd  kolm  ja  üks  on 
OSVALD: Kuidas need asjad siis käivad? 
üleliigne. 
ROLAND:  Ei  käigi  kuidagi.  Ja  sellest  me 
ROLAND:  Ma  ei  saa  aru,  kuhu  sa  ennast 
rohkem ei räägi. 
topid. 
OSVALD:  Kuidas  ei  räägi,  me  pole  kuhugi 
OSVALD: Ma ei topi. Ma olen. Püüa sellest 
jõudnud veel. 
aru  saada.  (Paus.)  Võiks  öelda  nii,  et  üks 
ROLAND:  Mida  sa,  mees,  endale  ette 
jääb kaotajaks. 
kujutad? Et ma ütlen „Kui sa nii väga tahad, 
ROLAND: Sa oled juba kaotanud. 
eks  siis  võta!“?  Mis  jutt  see  on?!  Ja 
OSVALD:  Aga  ma  pakun  lahenduse,  kus 
harjumusega  panid  sa  kõvasti  bambusesse. 
kaotajaid  ei  ole.  Vähemalt  kaotus  ei  ole  nii 
Sa vist ei tea armastusest midagi … 
raske  või  täpsemalt  –  kunagi  saab  sellest 
OSVALD: Ühte asja ma tõesti ei tea. 
kaotusest võit. Ma tahan seda  uskuda . 
ROLAND: Siis tee see endale selgeks! 
ROLAND: Mida sa sogad? 
OSVALD:  Selle  ma  teen  selgeks,  jah.  Miks 
OSVALD: Meid seob Lauraga üks jõud, mis 
te  räägite  ettekujutusest?  Ma  ei  kujuta 
on  määratud  saama  pööraseks   inimlikuks  
midagi ette. Kõik on juba olemas. On jäänud 
õnneks, ja ma usun, et ka armastuseks. 
ainult  sekeldused.  Need  mulle  ei  meeldi. 
ROLAND: Kas te olete tuttavad? Seda ta siia 
Aga ilma vist ei saa. 
kippus. Jälle mina  loll ! 
ROLAND: Seda on minu poolt loll rääkida, 
OSVALD: Pea! Ära süüdista Laurat. 
aga  ma  ütlen:  Laura  armastab  mind  ja 
ROLAND: Ma ei süüdista. 
sinusugused mehed ajavad teda  öökima . 
OSVALD:  Laura  ei  tea  sellest  midagi,  ta 
OSVALD: Oli küll loll rääkida, aga inimene 
veel ei taipa. Esialgu tajun seda ainult mina. 
on, nagu ta on. 
Lauralt oleks palju praegu rohkem nõuda. Ta 
ROLAND: Sellest saab naljanumber, kui ma 
on allunud jõule ise midagi teadmata. 
töö juures räägin. Läksin peavarju paluma ja 
ROLAND: Mis kuradi jõule? 
peremees   tahtis  Laurat  endale  saada. 
OSVALD: Hakkad taipama. 
(Naerab.) Keegi ei usuks sellist juttu. 
ROLAND: Ei hakka. Ei kavatsegi. 
OSVALD: Päris nii see ei olnud. Ju sa räägid 
OSVALD:  See  on  teadmise  jõud.  Kui  sa 
midagi muud. Kunagi. 
midagi  tead  ja  hetkekski  ei  kahtle  oma 
ROLAND:  Lähen  ja  viskan  ka  mõneks 
teadmises, siis see on tohutu jõud. Seda võib 
tunniks pikali. Panen kella piiksuma.  
nimetada  ka  usuks,  aga  usk  on  enamasti 
OSVALD: 
Ma 
tuleksin 
tagasi 
oma 
seotud  millegi  tundmatuga.  Ja  nüüd  minu 
pakkumise juurde. 
pakkumine. 
ROLAND:  Noh,  mõistlik  jutt  lõpuks. 
ROLAND: Ma ei taha mingit pakkumist. 
Kuulan huviga . 
OSVALD: Kuula enne. Kas sa sureksid ilma 
OSVALD: Loobu Laurast. 
Laurata ära? 
ROLAND: Kurat, igal asjal on piir. 
ROLAND: Kindlasti. 
 
11 
 
12 
OSVALD:  Ära  lahmi.  Kuidas  sa  seda  ette 
Otsuse pead tegema nüüd kohe. Ütlen sulle, 
kujutad? 
et  häbi  sa tundma ei pea. Mida sa tunned, on 
ROLAND: Lihtsalt sureksin ära. 
teiste  kadedus,  aga  nii  suurte  summade 
OSVALD: Teeksid endale lõpu? 
juures on see imetlev kadedus.   
ROLAND: Ma ei tea. Võib-olla. 
(Paus.) 
OSVALD:  Selge.  Sa  ei  sureks  ära. Mina ka 
OSVALD: Minuti, ei,  viie minuti pärast ma 
ei  sureks. Kas  Laura sureks  ilma sinuta ära? 
võtan oma pakkumise tagasi. 
(Paus.)  Ka  ilma  minuta  ei  sureks.  Nii  et  me 
ROLAND (publikule): Teeme vaheaja. 
ei  räägi  elust  ja  surmast.  Nii.  Millest  me 
OSVALD (publikule): Vara veel. 
räägime?  Ma  annaksin  sulle  tasu,  mis 
ROLAND:  Mul  on  põhjust  kahelda  teie 
leevendaks su valu ja üksindustunnet. 
mõistuses. Kas siin peeglit on? 
ROLAND: Mida? 
OSVALD: Peeglit ei ole! 
OSVALD:  Ma  pakun  sulle  teatava  summa, 
ROLAND: Kas ma näen välja nagu idioot, et 
kui sa oled nõus oma edaspidist elu nägema 
mulle  sellist  juttu  räägitakse?  Ma  ei  käi 
ilma Laurata. 
enam lasteaias ja arvan, et ka seal napiks teil 
ROLAND: Raha? 
kuulajaid. (Paus.) Ise te lahmite. Te ei kujuta 
OSVALD: Raha. 
ettegi,  mida  tähendab  miljard  dollarit. 
ROLAND:  Mul  hakkab  halb.  (Tal  hakkabki 
Selliste asjadega ei naljatata. 
halb.) 
OSVALD: Millega siis naljatatakse? 
OSVALD:  Soovid  ühe  pitsi?  (Kallab 
ROLAND:  Te  olete   joodik .  Kolme  pitsiga 
mõlemale ja joob ise kohe.) Võta-võta. 
deliiriumisse. 
ROLAND: Jälk. Sellist asja ei ole olemas. 
OSVALD:  Miks  sa  nii  ärritusid?  Huvitav, 
OSVALD: Ole rahulik, sõber Roland. Sellist 
millise  summani  on  sinu,  noore  mehe 
pakkumist  tehes  ei  mõtle  ma  sinust  midagi 
unistused küündinud? Miljon krooni – mida 
halba  või  väiklast.  Samuti  ei   puuduta   ma 
kõike  selle  eest  saab!  Aga  on  palju  asju, 
Laurat.  See  on  minupoolne  ettepanek  ja 
mida  ei  saa,  Roland.  Miljon  krooni  ei  ole 
vägisi  ei  kavatse  ma  ühtegi  sammu  astuda. 
mitte midagi. Palju see dollarites teeks? 
Sul jääb üle kas nõustuda või mitte.  
ROLAND: Mis asi? 
ROLAND: Aitab! 
OSVALD: Mitu dollarit on miljon krooni? 
OSVALD: 
Kümme 
miljonit 
dollarit. 
ROLAND: Jaga kümnega. 
Kakskümmend 
miljonit. 
Viiskümmend 
OSVALD:  Tähendab  –  võtan  ühe  nulli 
miljonit.  Ma  ei  aja  udujuttu.  See  raha  on 
lõpust  ära?  Sada   tuhat   dollarit.  Oota  üks 
reaalselt  olemas.   Sularahas .  Kuuled  mind? 
hetk.  (Läheb  tagatuppa.  Roland  joob  pitsi 
Seitsekümmend miljonit dollarit. Ei ole asja, 
tühjaks.  Osvald  tuleb  kikivarvul  tagasi.) 
mida  selle  raha  eest  ei  saaks.  Kui  sa  just 
Magab  ilusti.  Liiga  ilusti.  (Osvaldil  on  käes 
kosmosesse ei taha lennata. Aga ükskõik kui 
dollarite  pakid.)  Siin  on  sada  tuhat.  Tahad 
palju  kõige  kallimaid  autosid …  Ükskõik 
uurida? 
milline  maja  –  ükskõik  kus.   Villad  maailma 
ROLAND: Mis jama see on? 
kõige 
kallimates 
suvituskohtades, 
OSVALD: Võta, vaata. 
investeeringud ,  poliitika,  kuulsus.  Täielik 
ROLAND:  Need  ongi  sinu   liiklusmärgid  
kindlustatus  sinule  ja  su  järeltulevatele 
või? 
põlvedele.  Aga  mis  ma  kruvin?  Olen 
OSVALD: No vaata. 
mõelnud  sulle  pakkuda  üks  miljard  dollarit. 
ROLAND: Kaugelt  petab ära küll. 
Ei  rohkem  ega  vähem.  See  raha  on  mul 
OSVALD: Võta oma kätte. 
olemas  ja  olen  valmis  selle  sulle  andma. 
(Roland  võtab,  teeb   paki   lahti  ja  uurib 
Tingimust  sa  tead.  (Paus.)  Mul  ei  ole 
üllatava asjatundlikkusega alul üht, siis veel 
võimalik  anda  sulle  pikka  mõtlemisaega. 
mõnd rahatähte.) 
 
12 
 
13 
ROLAND: Mis jama see on? 
OSVALD:  Mine  hästi  vaikselt  tagatuppa  ja 
OSVALD: Mis sa ütled? 
piilu mõnda kasti. 
ROLAND:  Mis  ma  ütlen.   Ehtsad   on  –  mis 
ROLAND (läheb ja tuleb hästi ruttu tagasi): 
ma ütlen! 
Seal on vist rohkem? 
OSVALD:  Ära  pahaseks  saa.  Käisin  mõne 
OSVALD: Seal on rohkem, jah. 
pakiga  ka  pangas.  Nemad  ütlesid  samuti,  et 
ROLAND: Mis ülejäänust saab? Ajad ahju? 
on  ehtsad.  Nemad  küll  ei  pahandanud. 
OSVALD: Ma pean veel Lauraga  vestlema . 
(Näitab  dokumenti,  Roland  uurib  ja 
ROLAND:  Laurat  ei  huvita  raha.  Temal  on 
noogutab siis.) 
kõige raskem. 
ROLAND:  Sa  hoiad  kodus  sadat   tuhandet  
OSVALD: 
Vabandust. 
Ma 
küsin 
dollarit?! 
vaherepliigina,  et  mingit  möödarääkimist  ei 
OSVALD: See ei ole mu päriskodu. Mul on 
oleks:  kas  meie  tehing  on  sõlmitud?  Saad 
linnas  ka elamine, see on rohkem  suvemaja. 
miljardi,  unustad  Laura.  Suhtled  temaga 
Käin siin  kalal  ja muidu lõõgastumas. Nüüd 
nagu  võõraga.  Tänane  öö  on  katseaeg. 
olen  olnud  asjaolude  sunnil  siia  pikemaks 
Hommikul  loed  endale  raha  välja.  Mul  on 
ajaks  naelutatud.  Puud  on  niisked,  ei  taha 
mobiiltelefon, 
ostsin 
linnast 
prooviks, 
sugugi  põleda.  Kuivi  puid  ei  ole  viitsinud 
tellime sulle auto vastu. 
varuda,  toon  iga  päev  võsast  toorest  leppa. 
ROLAND:  Ma  ostan  ka  esimese  asjana 
See  peaks  põlema  küll.  On  vist  sattunud 
mobiili. 
pehkinud  puud.  (Osvald  viskab  rahapakid 
OSVALD:  Mingeid  pabereid  me  täitma  ei 
ahju ja hakkab innukalt puhuma.) 
hakka.  Nii  suure  raha  puhul  ei  maksa 
ROLAND: Hull! (Tõukab Osvaldi eemale ja 
allkirjad ja notari templid midagi. Täpsustan 
kougib raha välja.) Hull, kurat! 
veel,  kuna  see  on  väga  tähtis.  Saad  minu 
OSVALD (pikali  maas ): Tegid mulle haiget, 
käest  tuhat  miljonit  dollarit  ja  kui  Laurat 
Roland. 
näed, siis sa nagu oleksid teda näinud, aga ei 
ROLAND: Mis sa jamad! 
mäleta  täpselt, kus. Mõistad? Väga hea. Ma 
OSVALD:  See  on  minu  raha.  Sina  seda  ei 
teen su elu veel lihtsamaks, kuna ka sõna ei 
taha ja mina teen, mis tahan. 
maksa palju ja ma tean, kui raske on sul seda 
ROLAND:  Kes  ütles,  et  ma  ei  taha.  Kõik 
välja  öelda.  Kui  sa,  Roland,  oled  minu 
tahavad raha. 
pakkumisega  nõus,  siis  ära  15  sekundi 
OSVALD: Aga niisama ei saa. 
jooksul  ütle  ühtegi  sõna.  Luba  mulle  oma 
ROLAND: Mis raha see on? 
kell.  (Paus.)  Ainult  korraks.  (Roland  annab 
OSVALD: Ameerika raha. 
kella.) Nii. Teen pakkumise, aeg läks.  
ROLAND: Ma küsin, kust see saadud on. 
(15 sekundit  vaikust .) 
OSVALD:  Nii  nagu  ma  ei  ole  sulle  midagi 
OSVALD  (rõõmsalt):  Kujutad  ette!  Läksid 
valetanud, ütlen ka nüüd, et see on ausal teel 
sünnipäevale  ja  oled  korraga  miljardär. 
saadud  raha  ja   kellelgi   ei  ole  selle  vastu 
Soovin  südamest  õnne.  (Suruvad  kätt.) 
pretensioone. 
Rahani  jõuame  hommikul,  ütleme  kell 
ROLAND: Ma tahan ikkagi teada. 
kaheksa. Kui oled hästi käitunud. 
OSVALD: Võid mind usaldada . 
ROLAND: Aga Laura? 
ROLAND: Miks ma peaksin sind usaldama. 
OSVALD: Kes on Laura? 
OSVALD: Sest sul on võimalus saada minu 
(Paus.) 
käest  suur   varandus .  (Paus.)  Ma  parem  ei 
ROLAND: Üks kunagine tuttav. 
ütle,  kust  ma  sain.  Sa  ei  usuks  niikuinii. 
OSVALD: Jah? 
Tuletan  meelde,  et  kõne  all  on  miljard 
(Paus.) 
dollarit. 
ROLAND: Käisime koos lasteaias. 
ROLAND: Aga see ei ole ju võimalik. 
OSVALD: Jah? 
 
13 
 
14 
(Paus.) 
ROLAND: Ega sa pärast kahetse? 
ROLAND: Sõimes. 
LAURA: Mis asja? 
OSVALD: Milline ta välja näeb? 
ROLAND: Et tahtsid minuga magada. 
(Paus.) 
LAURA: Täis oled või? 
ROLAND:  Punase  juuksetutiga  ja  roosades 
OSVALD:  Ei,  me  ei  ole  poolest  pudelistki 
sipupükstes. 
jagu saanud. 
OSVALD: Ja olete ka hiljem kohtunud? 
LAURA:  Roland,  kas  mu   saabas   on  ära 
ROLAND: Ei tea küll, et oleks?  
kuivanud? 
OSVALD: Briljantne. 
ROLAND:  Kas  see  on  sinu  saabas?  See  on 
ROLAND:  Ma  ei  ole  saanud  rahulikult  asja 
veel  nätske.  (Laura  istub.  Paus.  Roland 
üle mõelda. 
paneb kingad jalga, riietub.) Lähen tuulutan 
OSVALD: Tulemus oleks sama. Sinu äsjase 
veidi. (Lahkub.) 
esinemise  põhjal  võin  arvata,  et  sinu 
 
varandus  on  peagi  mitmekordne.  Mul  on 
 
sinu  üle  hea  meel.  Muidu   jääks   mu  süda 
8. stseen 
väga  valutama . (Osvald ajab nagu  kogemata  
 
ahjuroobi maha.) 
OSVALD:  Väga  tõsine  noormees.  Tal  on 
ROLAND:  Ma  ei  suuda   millestki  aru saada. 
tulevikku. 
Mis siis nüüd on? Ja kes ma olen? Ja kuidas 
LAURA: Kuhu ta läks? 
me... (Osvald saadab terava pilgu.) 
OSVALD:  Ma  arvan,  et  ta  tahab  värsket 
OSVALD:  See  kõik  võtab  aega.  Aga  varsti 
õhku. 
hakkab väga hea. Paari nädala pärast … 
LAURA: Mis te talle rääkisite? 
ROLAND: Ja mida ma emale- isale  ütlen? 
OSVALD: Peamiselt rääkisime sinust. 
OSVALD:  Proovi  vaiksemalt  mõelda, 
LAURA:  Minust  ei  ole midagi rääkida. Mis 
kuuled,  tagatoas  ärkas  keegi  üles.  Huvitav, 
udu  te  talle  ajasite?  Ta  oli  väga  imelik.  Ma 
kes seal on? Mis sa arvad? 
olen mures. Kuhu ta läks? 
ROLAND: Ei oska arvata. 
OSVALD: Temaga on kõik korras. Ta ütles, 
 
et läheb tuulutama. Ma tean, et see on nii. Ta 
 
tuleb varsti tagasi. 
7. stseen 
LAURA:  Ma  kardan.  (Paus.)  Ärge  vaadake 
 
mind niimoodi. 
LAURA  (ilmub  uksele,  uniselt):  Mis  kell 
OSVALD: Kuidas sa saad seda öelda? 
võiks  olla?  Issand,  jäin  nii  sügavasti 
LAURA: Ebameeldiv on ju. 
magama.  Väljas  on  veel  pime.  Küll  seal  oli 
OSVALD:  Ma  loodan,  et  sa  tahtsid  öelda, 
umbne   ja  mingi  imelik  lõhn.  Tõusen  vist 
ebamugav. 
üles. Kaua ma magasin? Roland? 
LAURA: Ebameeldiv! 
ROLAND: Ma ei tea. 
OSVALD:  Ma  tahan  sinuga  rääkida.  Ma 
LAURA: Mis kell on? 
pean  sinuga  rääkima.  Ma  ei  tea,  kas  sinuni 
OSVALD: Sa ei maganud poolt tundigi. 
jõudis see, millest ma enne rääkisin. Kui tihti 
LAURA:  Oi,  siis  magan  veel.  Roland,  tule 
su  elus  on  juhtunud  imesid?  Ma  arvan,  et 
ka minu juurde. 
mitte  iga  päev.  See,  et  sa  siin  oled, on ime. 
ROLAND: Mis mõttes? 
Aga see on üks väike ime  imede  ahelas. Ma 
LAURA: Tule koos minuga magama. 
võin  mõjuda  veidrana.  Ma  ei  teagi,  kuidas 
ROLAND: Päriselt või? 
ma mõjun, aga ma ei ole see, kes ma muidu 
LAURA: Mida sa räägid? Tule! 
olen  olnud.  Minuga  on  toimunud  imelikke 
ROLAND: Mõtled sa seda tõsiselt? 
asju.  (Paus.)  Kui  sa  tahad,  võid  heita  minu 
LAURA: Mis asja? 
voodisse.  Aga  palun,  kuula.  Võid  ka  silmad 
 
14 
 
15 
kinni  panna,  aga  kuula.  (Publikule)  Mul 
jätkusid.  Päevad  jäid  lühikeseks,  et  kõiki 
tuleb nüüd järjest kaks lehekülge teksti.  
unistusi  ära  unistada,  ja  varsti  jäi  puudu 
(Laura  tõuseb,  läheb  voodi  juurde,  leiab 
öödest. Ta istus, silmad tühjad, loobus tööst, 
sealt tahmase rahapaki.) 
läks  elama  oma  väikesesse  metsamajakesse, 
LAURA: Mis raha see on? 
elas  mõttes  läbi  kõige  kaunimaid  ja 
OSVALD:  See  ei  ole  raha.  See  on 
kirglikumaid  elusid,  nautis  mõttes  meeletut 
muinasjutt. Muinasjuturaamat. Ma olen sulle 
õnne, kuni saabus seisund, mil ta ei teadnud, 
praegu  võõras,  aga  see  muinasjutt  räägib 
kas  ta  on  elus  või  ammu  surnud  ja  kõigi 
meist.  Sinust  ja  minust.  Ja  kui  sa  mu 
poolt  unustatud;  kas  see,  mida  ta  näeb  ja 
muinasjuturääkimise  katkestad,  saab  sinust 
tunneb,  on  unistus  või  on  see  päriselt 
selle muinasjutu Laura. 
olemas.  Ühel  samasugusel  arusaamatul 
LAURA: 
Ma 
ei 
saanud 
aru. 
Aga 
päeval  läks  ta  jõe  äärde   kalale .  Istus  ja 
muinasjutud on mu nõrkus. 
unistas  oma  elu   esimesest   kalast,  kui 
OSVALD: Kas sul on veel mõni nõrkus? 
õngekork  hakkas  võbelema,  liikus  edasi-
LAURA: Benji-hüpe. 
tagasi  ja   kadus   siis  otsustavalt  jõe  musta 
OSVALD: Sa saad kõigest aru, kui kuulad . 
sügavusse.  Ta  tõmbas  ja  nööri  otsas  rippus 
(Laura  heidab  pikali.  Osvald  toob  talle 
sädelevate soomustega kalake. Ta võttis kala 
teisest toast sooja teki.) 
kätte.  See  ei  rabelenud,  ei  teinud  ühtki 
OSVALD:  Elas  kord  mees.  See  olen  mina. 
liigutust,  oli  nagu  surnu.  Mees  tundis  kala 
Kogu  tema  elu  oli  suur  unistus.  Mitte  keegi 
silmades  ära  samasuguse  igatsustunde,  mis 
maailmas  ei  olnud  nii  palju  unistanud.  Juba 
valdas teda ennastki. Nii nad vaatasid mõnda 
ema kõhus unistas ta päikesest ja tuulest. Ta 
aega  tõtt  ja  teadsid  teineteisest  kõike.  Siis 
unistas  kõigest,  mida  ta  teadis  ja  mida  ta  ei 
küsis  kala  oma  klaasistunud  silmadega,  kas 
teadnud.  Aga  mida  suuremaks  muutusid 
mehel  on  üks  unistus,  mille  ta  võiks  täita. 
unistused, seda vähem ta  elult  vastu sai, seda 
Ma ei tea, kust tuli see hääl mehe seest, mis 
märjemad  olid  hommikul  tema  padjapüürid. 
ütles:  „Tahan  saada  endale  neli  miljardit 
Ta   vaatas   üht  oma klassi  tüdrukut  ja unistas 
dollarit.“  Ja  mehe  silmad  küsisid,  kas  kalal 
pikkadest 
jalutuskäikudest 
udustel 
on  mõni  unistus,  mida  tema  võiks  täita,  ja 
pargiteedel,  tüdruku  hingeõhust  oma  näo 
kala  silmad  vastasid:  „Ma  tahan  vette.“  Nii 
lähedal, ta seisis  pikki  õhtuid tüdruku akende 
lõppes nende kohtumine. Mees oleks tahtnud 
all  ja  ootas,  millal  tuli  kustu  pannakse,  et 
ennast  õngenööriga  sinnasamma  puu  külge 
talle läbi lumesaju sosistada „head  ööd “, aga 
puua.  Terve  elu  oli  ta  unistanud  õnnest,  ja 
tal  polnud  iialgi  raha,  et  osta  kinopiletit  ja 
kui see oli nii lähedal, oli tema raha küsinud. 
šokolaadi.  Ja  nii  ei  saanudki  see  tüdruk 
Nutta ulgudes tuigerdas ta koju ja leidis eest 
teada,  et  talle  oli  kirjutatud  terve  sahtlitäis 
20 pappkasti täis tuhmrohelisi dollareid. Ma 
luuletusi  ja  temast  oli  mõeldud  kõige 
ei  räägi,  mis  toimus   vahepeal ,  aga  ühel 
kaunimaid  mõtteid.  Siis  unistas  poiss  saada 
päeval  saabus Einar teedevalitsusest ja jättis 
kunstnikuks ,  et  piltidele  talletada  need 
maha  ajakirja,  kus  oli  foto  kõige  ilusamast 
meeletud  kujutelmad,  mis  täitsid  igat  tema 
naisest,  kes  kunagi  maa  peal  elanud.  Ta  oli 
eluhetke, aga ülikoolis sai ruttu selgeks, et ta 
just  välja  astumas  merest,  tema  ihu  oli 
ei ole suuteline tasuma oma õppekulusid. Nii 
pruun,  juuksed  märjad,  ilme   nukker   ning 
tulid  liiklusmärgid.  Siis  tuli  abielu  –  tema 
salapärane.  Tema  kaelas  rippus  peenikese 
unistuste 
kroon, 
unistus 
jäägitust 
keti  otsas  kuldne  kalake,  mis  sätendas  ja 
kokkuhoidmisest,  mõistmisest  ja  hellusest. 
heitis  tõmmult  nahalt  kuldseid   kiiri .  Nii  sai 
Kuid  tegelikkuses  taandus  kõik  pidevale 
mehe  unistusest  pomm,  tohutu  jõud,  täis 
rahapuudusele, 
abikaasa 
täitumatutele 
teadmist ja kindlust. Päevast päeva vaatas ta 
soovidele, ja sinna see lõppes. Aga unistused 
pilti  ja  ootas.  Tema  keha  oli  lõhkemas 
 
15 
 
16 
teadmisest,  et  see  saab  teoks.  See  unistus 
liftiga  üles  sõita  ja  mille  tipust  langes  alla 
saab  teoks.  Ja  ta  sai  aru,  et  küsinud  raha, 
kummist pael...  
küsiski  ta  seda  õnne.  Tüdruk  saabus  ühel 
LAURA: Mitmemeetrine? 
sügisõhtul,  tal  oli  kaasas  armastatud 
OSVALD: 90-meetrine. (Paus.) Kas sa tead, 
noormees.  Kumbki  ei  teadnud,  et  nad 
et sa katkestasid mind? 
tulevad  vastu  õnnele.  Noormees  sai 
LAURA:  Tean.  Kas  Roland  sai  neljandiku? 
neljandiku kala kingitusest. Sellest jätkub, et 
See  on  hästi.  (Ehmatava asjalikkusega.)  Ma 
rajada  uus  õnn  ja  unustada  vana.  (Paus.)  Ja 
saan aru, et me kõik oleme sead. Ma tean, et 
siis  ütles  mees  nimega  Osvald  Laurale: 
ma  armastan  Rolandit  ja  tema  mind.  Aga 
„Räägin  sulle  ühe  muinasjutu  ja  sellest 
sellist  võimalust  ei  saa  tänapäeval  mööda 
hetkest,  kui  sa  mind  katkestad,  saab  sinust 
lasta. Kas need  kastid  on raha täis? Võib, ma 
selle  muinasjutu  printsess.  (Paus,  vaikus.) 
vaatan?  (Läheb ja  vaatab.)  Kas Roland nägi 
Algus  oli  raske.   Neiu   ei  rääkinud  suurt 
seda?  Kas  ta  uuris  lähemalt?  On  need 
midagi. Ainult kuulas Osvaldi jutte neiu ilust 
ehtsad? See on tema ala. 
ja imelisusest. Neiu säravatest juustest, tema 
OSVALD (ohkab): Ehtsad. 
kaunist   kaelast,  metsarohelistest  silmadest, 
LAURA:  Ja  sa  ütled,  et  siin  on  kolm 
tema  unistavast  kõnnakust,  hajameelsetest 
miljardit. 
huultest  ja tarkadest kätest. Neiu kuulas ega 
OSVALD: Ka  Rolandi jagu on veel seal. 
teadnud,  et  kuskil  istuvad  suitsupilvedes 
LAURA: Siis me peame hakkama kohe raha 
koos   kuulsamad   arhitektid,  et  täpsustada 
lugema.  Hea  oleks  Roland  hommikul  ära 
viimaseid  viimistlusi  valmiva  maja  juures, 
saata. 
mille  oli  tellinud  keegi  Osvald  ja  lubanud 
OSVALD: Ta lähebki hommikul. 
sinna elama viia jumalanna enda. Peagi sõitis 
LAURA:  Ma  sain  aru,  et  ta  ei  tohi  mind 
Laura oma uude koju. See ei olnud maja, see 
tunda,  jah?  See  on  päris  hea.  Teeb  asja 
ei  olnud  loss.  See  oli   kuningriik   katuse  all, 
lihtsamaks. 
täis koskesid ja akvaariume, roosipõõsastega 
OSVALD: Ma armastan sind, Laura. 
muruväljakuid,  mis  haljendasid  ka  kõige 
LAURA: Jaa-jaa, ma sain sellest aru. 
karmima 
pakasega, 
basseine 
ja 
OSVALD: Me peame rääkima. 
magamistubasid.  Lauad  olid  alati  kaetud 
LAURA: Jah. Tähendab nii. Me peame algul 
lõhnavate roogadega, kuid teenijaid ei olnud 
tegutsema  suure  saladuskatte  all.  Meie 
kunagi  näha.  Arvukatelt  rõdudelt  võis 
pankadega ei  maksa jamada, sealt  lekib  info 
vaadata 
kaugele 
merele  
ja 
omaenda 
allmaailma.  Tuleb  otsida  usaldusväärne 
sadamasillale,  kus   seisid   üksteise  kõrval 
turvafirma ja toimetada raha mõnda Euroopa 
saledad  jahid kui valged luiged.  Lühikese  aja 
panka. Kohe ei saa avalikult laiutama hakata. 
jooksul  reisisid  nad  maailma  kauneimais 
Tõmbab  tähelepanu.  Peame  asutama  mingi 
paigus, 
elasid 
kõige 
luksuslikumates 
kiiret  kasumit  toova  ettevõtte,  mille  taha 
hotellides.  Laura  ilu  sai   tuntuks   kogu 
algul  peitu  pugeda.  Tasapisi  võime  hakata 
maailmas ja Laura ei märganud, millal tekkis 
üht-teist  ette  võtma.  Majaehituse  võib 
temas armastus selle kõige õnnelikuma mehe 
vaikselt  käima  panna,  see  võtab  aega.  Aga 
vastu,  kes  oli  igal  hetkel  tema  lähedal  ja 
nüüd tuleb Rolandi osa välja lugeda. Miljard 
kellel   näis   jätkuvat  lõputult  hellust  ja 
on  küll  pisut  palju,  aga  olgu  peale.  Ma  ju 
tähelepanu  naise  vastu.  Nende  armastus  oli 
armastan teda. Kas raha on täpselt alles? 
tõeline,  või  isegi  rohkem  –  ebamaine,  sest 
OSVALD: Ei. 
see  sai  alguse  imest.  (Paus.)  Nad  tegid 
LAURA: Kui palju on puudu? 
teineteisele 
naljakaid 
kingitusi. 
Ühel 
OSVALD: Ma ostsin mobiiltelefoni. 
hommikul,  kui  Laura  silmad  lahti  tegi,  nägi 
LAURA:  Oh  jumal  küll!  Ei,  väga  hea,  seda 
ta mererannal seismas kõrget torni, kuhu sai 
läheb meil vaja. Kas veel midagi? 
 
16 
 
17 
OSVALD:  Siis  ostsin  ühe  100-vatise  pirni, 
ROLAND:  Kas  Osvald  oma  talle  juba 
ühe jäätise ja WC-paberit. 
söötis? 
LAURA:  Olgu.  Selle  võtame  oma  osast 
LAURA: Jah,  tall  sai kõva kõhutäie ja püsib 
maha,  las  jääb  Rolandile  ilus  ümmargune 
ilusasti sulus. 
summa. Temal on kõige raskem. 
 
OSVALD:  Laura.  Ma  armastan  sind. 
 
Kujutad  ette,  et  ma  võin  seda  öelda  sulle 
11. stseen 
endale, mitte ainult su pildile! 
 
LAURA:  Mis  sa  sellest  korrutad.  Meil  on 
OSVALD  (tuleb  tuppa  ja  võtab  sahtlist  uue 
vaja  tegutseda.  (Paus.)  Ära  pahanda.  Ma 
tualettpaberi  rulli):  Püüdke  hakkama  saada, 
olen  ju  nii  ärevil.  Anna  andeks.  (Embab 
tulen kohe. 
Osvaldit.) 
 
 
 
 
12. stseen 
9. stseen 
 
 
 
ROLAND (sisenedes): Tere õhtust. 
LAURA:  Osvald  oli  lapsena  tore  poiss. 
OSVALD: Tere, Roland! 
Laulis   kena  häälega  ja  ütles  ilusasti  „ aitäh “. 
LAURA: Tere. 
Ei  teinud  kellelegi  haiget.  Jagas   kommid  
OSVALD:  Ma  pean  korraks  vabandama. 
alati sõprade vahel võrdselt ära ja ... 
(Viskab mantli selga ja väljub.) 
ROLAND:  Siis  on  ta  nüüd  kõvasti 
 
muutunud. 
 
LAURA:  Kas  naabrimees  ei  ole  üleaedsega 
10. stseen 
rahul?! Ei või olla! 
 
ROLAND: Kulla memm ... (Paus.) Ma lähen 
ROLAND: Tere. 
hulluks!  (Tormab  Laura  juurde,  Laura 
LAURA: Tere. 
pidurdab teda.) Ma ei suuda enam, ma lähen 
ROLAND: Kas te olete Osvaldi sugulane? 
hulluks! 
LAURA:  Jah,  ma  olen  tema  vanaema.  Ja 
LAURA: Roland, tule mõistusele. 
teie? 
ROLAND: Ma ei taha mõistusele tulla! Kas 
ROLAND:  Ma  olen  naabrimees.  Üle  jõe 
sa  saad  aru,  kallis  Laura,  mida  me  teeme? 
talust. 
Niimoodi  ei  tohi.  Mida  ta  meiega  teeb! 
LAURA: Ja mis teid nii hilja  meile toob? 
Laura, sellest  ei  tule midagi! Siin on midagi 
ROLAND:   Lehm   ei  tulnud  õhtul  koju. 
korrast ära. See on halb uni.  Unustame  kõik 
Ootasin ja ootasin. Lüpsiaeg on ammu käes. 
ära ja põgeneme siit! Kuula minu juttu. 
Varem  pole  sellist   nalja   juhtunud.   Ilmad   on 
LAURA: Ja jätame kogu raha talle? 
juba külmad. Mõtlesin, et äkki Osvald teab? 
ROLAND: Sellest ei tule midagi! Pane ruttu 
LAURA:  Jaa.  Niimoodi  võib  Mustu  veel 
riidesse! 
udarapõletiku saada. 
LAURA: Aga raha! 
ROLAND: Te teate minu lehma nime? 
ROLAND: Loobume rahast, lähme siit ometi 
LAURA:  Jah.   Ossu   on  mulle  Mustust  vahel 
minema, lähme koju! Meie koju! 
rääkinud.  Pidi  väga   rahuliku   loomuga  loom 
LAURA:  Sinul  on  kerge  loobuda.  Üks 
olema. Laseb hästi lüpsta ja …  
miljard  ei  ole  midagi,  aga  minul  on  neid 
ROLAND: Aga võõraid ta ligi ei lase. 
kolm. Saad sa aru, Roland! Kolm miljardit. 
LAURA:  Ei  tea,  kui  priske  leivakäär  anda, 
ROLAND:  Sellel  ei  ole  vahet.  Tule 
siis on kõik lehmad sõbrad. 
mõistusele, Laura. (Läheneb Laurale.) 
LAURA: Ära puuduta mind! 
 
17 
 
18 
ROLAND: Laura, kallis! 
2. v a a t u s 
LAURA: Ära tule lähemale! 
 
ROLAND:  Laura,  ma  palun  sind.  (Roland 
1. stseen 
laskub põlvili.) 
 
LAURA: Sa oled nõme! 
(Roland 
on 
üksinda 
toas,  siit-sealt 
ROLAND: Ma armastan sind. 
plaasterdatud, riided mõnest kohast katki, ja 
(Pikk paus.) 
küürib põrandat.) 
LAURA:  Tee  siis  Osvaldile  lõpp  peale  ja 
ROLAND:  Kohutav!  Ma  ei  usu  seda. Ma ei 
kõik on meie. 
usu, et ma võisin seda teha. 
ROLAND: Mida sa ütlesid?! 
OSVALD:  (tuleb  õuest,  näost  kaame,  käsi 
LAURA: Kuulsid küll. 
kinni seotud) Sellega on ühel pool. 
ROLAND:  Sa  oled  kohutav  elajas,  sa  ei  ole 
ROLAND:  Ma  ei  saa  seda  puhtaks.  Oleks 
inimene, sa oled peletis! 
värvitud  põrand,  siis  ei  oleks  midagi,  aga 
LAURA:  Sina  oled  sitane  tattnina,  ma 
nüüd  on  veri  puusse  imbunud  ja  seda  enam 
jälestan sind! 
kätte ei saa. 
ROLAND:  Raisk!  (Roland  lööb  Laura 
OSVALD: Las ta olla. Kes seda vahib. Võib 
voodisse  pikali  ja  sööstab  talle  kallale, 
vaiba maha panna. 
rüselevad voodis .) 
ROLAND: Või värvid põranda üle. 
 
OSVALD:  Jah,  kunagi  oleks  tulnud  seda 
 
niikuinii teha. 
13. stseen 
ROLAND:  Kuhu  sa  viisid,  on  ikka  kindlas 
 
kohas? 
OSVALD (siseneb ruumi, näeb voodisolijaid 
OSVALD: Jõkke. 
ja röögatab): Ei! 
ROLAND: Ega sealt kätte ei saa? 
(Kõikide  pilgud  kohtuvad  pussnoal,  kõik 
OSVALD:  Ei.  Niisama  lihtsalt  ei  saa.  See 
tormavad  noa  poole  ning   haaravad   sellest 
on, nagu öeldakse, hauakoht. Oma viis kuni 
üheaegselt.) 
kuus  meetrit  sügav.  Käisin  seal  ükskord 
 
kalal. 
1. vaatuse lõpp 
ROLAND: Vajus ikka põhja? 
 
OSVALD: Läks nagu kivi. 
ROLAND:  Siis  on  hästi.  Jube  oli  vaadata. 
Vedeles siin, üleni verine .  
OSVALD:  Mul  oli  raske  seda  teha.  Mul  oli 
väga kahju. Kadus nagu mulksti. 
ROLAND:   Unusta   ära,  mis  läinud,  see 
läinud. 
OSVALD  (ohkab):  Jah.  Aitab  küll  sellest 
küürimisest. Riided on niikuinii verised. 
ROLAND: Riided saab uued. 
OSVALD: Näed, saapad kuivavad ikka veel. 
(Katsub.) Päris kuivad juba. 
ROLAND: Need peaks alla võtma.  
OSVALD:  Las  nad  veel  natukene  olla. 
Silmailuks. (Istuvad.) 
ROLAND: Ilusad saapad, jah. Ostsime need 
Lauraga Rootsist. Nägi ühe akna peal ja enne 
 
18 
 
19 
järele  ei  jätnud,  kui  ära  ostsime.  Pole  teistel 
OSVALD: Ei. Sidet on veel. Ja plaastrit.  
selliseid näinudki.  
ROLAND: Kus su mobiil  on? 
OSVALD: Vahid teiste naiste  jalgu või? 
OSVALD:  Minu  mobiiltelefon  või?  Oota, 
ROLAND: Ikka libiseb pilk peale. Tahad või 
kohe  näitan.  (Võtab  sahtlist  riideräbala 
ei taha, ikka libiseb. 
seest.)   Maru   raske.  (Laurale.)  Tahad  ka 
OSVALD:  Jaa.  (Paus.)  Ma  olen  ka 
katsuda? 
vaadanud.  See  on  nagu  haigus.  Ma  näitan 
ROLAND: Laetud on või? 
sulle midagi. (Toob ajakirja.) Oled näinud? 
OSVALD:  Kõik  on,  nagu  peab.  Helistasin 
ROLAND: Ei ole. Las ma vaatan. Kihvt pilt.  
eile  gaasiavariisse.  (Paus.)   Küsisin ,  kas 
OSVALD: Väga ilus pilt. Ta oleks siin nagu 
loomaaed kuuleb ? 
elus kohe.  
ROLAND: Anna siia!  
(Paus.) 
OSVALD:  Ole  ettevaatlik.  See  on  väga 
ROLAND: Miks sul see ajakiri on?  
raske. Pead vajutama ... 
OSVALD: Miks inimestel on ajakirjad? 
ROLAND: 
Tean-tean. 
(Otsib 
taskust 
ROLAND:  Kas  Laura  tõi  selle?  Kas  tema 
märkmiku, leiab numbri.) Millega ma tellin? 
andis selle sulle?! 
Mis kattega ? 
OSVALD: Ei-ei. Kuidas sa oleksid seda ette 
LAURA: Seene ja singiga . 
kujutanud? 
OSVALD: Seene ja singiga. 
ROLAND: Kes neid naiste asju teab. 
ROLAND: Ma võtan kanaliha  ja paprikaga.  
OSVALD: Mis sest rääkida.  
OSVALD:  Ei,  ma  võtan  ikka  seene  ja 
(Paus.) 
singiga. 
ROLAND: Aga mis nüüd edasi saab? 
ROLAND: Juua ka midagi? 
OSVALD:  Ma  ei  tea,  me  peame  rääkima 
LAURA: Võta midagi. 
nagu mees mehega. 
ROLAND: Selge. (Valib numbri.) 
LAURA  (tuleb  tagatoast  pisut  longates): 
OSVALD: Kuuled, mis häält teeb. 
Noh, piraadid . Nalja kui palju, jah. 
ROLAND: Kutsub. 
ROLAND ja OSVALD: Kuidas sul on? 
OSVALD: Anna, ma kuulan. 
ROLAND: Tule, istu. 
ROLAND:  Oota-oota!  Tervist.  Koju  toote 
LAURA: Aga vaata, ei istu! Ei istu. 
pitsat? Väga hea. (Osvald itsitab.) Tähendab, 
OSVALD: On väga hullusti või? 
kaks seene ja singiga. Üks  kana  ja paprikaga. 
LAURA (pahaselt): Jah, väga hullusti. 
Kõik suured ja kolm kokat ka. Linnast välja 
OSVALD:  Äkki  oleks  vaja   kiirabi   või 
ka  toote?  Mis  see  tähendab?  Umbes  150 
midagi? Ma saaksin  tellida . 
kilomeetrit.  Teeme  nii  –  1000  krooni 
LAURA: Telli parem  pitsa . 
jootraha .  Ei  tee  nalja.  Sobib.  (Osvaldile.) 
OSVALD: Mis mõttes? 
Mis koht see on?  
LAURA: Pitsa mõttes. 
OSVALD:  Luba  mulle.  Halloo.  (Puhub 
OSVALD: Kuidas pitsa? 
torusse.)  Tere õhtust.  (Laurale) Nagu teisest 
LAURA: Saad aru –  kõht on tühi. Väga tühi.  
toast. Halloo. Tervist. Väga hästi  kostab . Ma 
ROLAND: Mul on ka kõht tühi. 
räägin  mobiili  pealt  ...  See  on  niimoodi,  et 
OSVALD: Mul on vist ka tühi.  
hakkate  linnast  läänemaanteed  mööda  välja 
ROLAND: Siis tellime. 
sõitma  ja  peale   neljandat   silda  keerate  saja 
OSVALD: Mismoodi? 
meetri  pärast  tupiku  märgi  alt  vasakule. 
LAURA:  Kus  see  kuradi  nuga  on?  Panite 
Teate  tupiku  märki?  Me   jääme   siis  ootama. 
silma alt ära? 
Täname juba ette. Olge  ettevaatlikud, teed on 
OSVALD: Viskasin jõkke.  
libedad.  Head  aega...  Uh!  Võttis  päris 
LAURA:  Väga  hea.  Rohkem  suurepäraseid 
higiseks. Toovad ära. 
tapariistu ei ole?  
 
19 
 
20 
LAURA: Öelge nüüd, kes see nii kõva mees 
OSVALD:  Aga  mul  käis  selline  mõte  peast 
oli ... 
läbi küll. 
ROLAND ja OSVALD: Mina! 
ROLAND: Mõte veel ei tapa . 
LAURA:  ...  kes  mulle  noa  kannikasse 
OSVALD:  Oi,  kuidas  veel   tapab .  Sa  ei  tea 
torkas? 
paljusid asju. Meie Lauraga teame. 
ROLAND ja OSVALD: Tema. 
ROLAND: Teie Lauraga! Küll nüüd lajatas. 
OSVALD: Mina ei  torganud. Nuga oli tema 
OSVALD: 
Sa, 
Roland, 
oled 
midagi 
käes. 
unustanud. 
ROLAND: Nuga oli Laura käes. 
ROLAND: Ma ei taha su kahtlast raha. 
LAURA: Ise torkasin või?! 
LAURA: Tahad küll! 
OSVALD:  Ei,  tema  kiskus  minu  käest  noa 
ROLAND: Ei taha. 
ära  ja  hakkas   lööma ,  mina  sain  käe  vahele. 
LAURA:  Vaata,  kui  hea  oli  tuhat  krooni 
Näe, vaata. 
jootraha lubada. Millal sa viimati suure pitsa 
LAURA:  Ma  ei  ole  kuulnud,  et  tagumik 
tellisid? Tema ei taha raha! Ha-ha-haa. 
oleks 
kõige 
kindlam  
koht 
hinge 
ROLAND:  Aga  Laura,  sa  ei  mõtle  ju 
väljalaskmiseks. 
niimoodi! 
ROLAND:  See  juhtus  kogemata.  Anna 
LAURA: Kust sina tead, mida mina mõtlen. 
andeks. 
ROLAND:  Kes  siis  veel  teab,  kui  mina  ei 
LAURA:  Kogemata  sa  ei  tapnud  mind  ära. 
tea. Sa ei ütle ju minust lahti. 
Annan andeks. Nüüd on arm eluks ajaks. 
LAURA:  Ma  ei  ütle  sinust  lahti.  Ma  ütlen 
ROLAND: Kes seda näeb! 
vaesusest lahti. 
LAURA: Jaa, sina seda enam ei näe. 
ROLAND: Aga me ei ole vaesed. 
ROLAND: Ära ütle nii. 
LAURA: Kas me oleme rikkad? 
OSVALD (Rolandile): Ära halise! 
ROLAND: Millest sul puudu on olnud? 
LAURA:  Mismoodi  nad  sellise  noaga  üldse 
LAURA:  Väga  paljudest  asjadest,  millest 
tapavad? Arusaamatu. 
sinul  aimugi  pole.  Üllatustest!  Me  arutame 
OSVALD:  Noal  ei  olnud  midagi  viga.  Hea 
pool  aastat,  enne kui  midagi  ostame. Loeme 
terav nuga. 
raha,  imetleme  pangakaarte,   külmkapp   on 
ROLAND: Niimoodi rüseledes ei saa ju õieti 
tühi,   restoranis   ei  käi,  kuskil  ei  käi,  midagi 
torgata. 
selga  panna  ei  ole,  kodu  on  nagu  odavate 
OSVALD:  Magajat  on  muidugi  mugavam 
asjade  kokkuostupunkt.  Oled  näinud,  kuidas 
tappa. 
Maria  elab?  Ma  ei  annaks  endale  iialgi 
ROLAND:  Ka  siis  peab  teadma,  kuhu  lüüa. 
andeks,  kui  me  praegu  võimaluse  käest 
On  ju  igasugu  kondid  ja  värgid.  Et  kui 
laseksime.  Ja  Osvald  ei  ole  mingi  kantpea. 
sellesse kohta lööd, mismoodi siis tera peab 
Mul ei ole tema vastu mitte midagi. Ta isegi 
olema. See ei ole niisama, et võtad ja lööd. 
meeldib  mulle.  Tema  teab,  mida  minul  vaja 
LAURA:  Jäta  siis kohe esimeseks meelde, et 
on. Paremini kui sina. Kui sinul oleks selline 
tagumik on viimane koht, kuhu lüüa. 
raha,  sa  jääksid  seda  samamoodi  lugema 
ROLAND: No jäta nüüd, Laura. 
nagu praegu oma  sente . Aga Osvald  loobiks 
LAURA  (Osvaldile):  Nii  et  oled  mu 
raha, ta ei mõtleks. 
elupäästja. (Suudleb teda põsele.) 
ROLAND:  Vastupidi,  me  ei  annaks  endale 
OSVALD: Ja ka Rolandi elupäästja. 
kunagi  andeks,  kui  me  praegu  ...  see  on  ju 
ROLAND: Kuidas? 
niigi  selge.  Laura,  sa  oled  ju  tark  inimene! 
OSVALD: Et ma sind läbi ei torganud. 
Pealegi on see ju väga kahtlane raha. Näed ju 
ROLAND  (suudleb  Osvaldit  teisele  põsele): 
ise - sellisel mehel ei saa raha olla. 
Sa, kurat, ei saanud nuga oma kättegi. 
OSVALD  (hakkab  kindlust  tagasi  saama): 
Millisel mehel? 
 
20 
 
21 
ROLAND:  Näe,  sellisel!  (Näitab  sõrmega 
ROLAND: Siis ma ei teadnud, et see on ... 
Osvaldi poole.) 
OSVALD:  Kala  raha  sulle  ei  meeldi?  Sa  ei 
OSVALD: Sul oleks aeg minema hakata. Sa 
saagi seda. Mine minema. Mul on vaja Laura 
tüütad  inimesi.  Küll  vaesed  inimesed  on 
haava  puhastada . Üldse on palju toimetamist. 
tüütud!  Kunagi  ei  ole  nad  millegagi  rahul. 
ROLAND: Lähen, aga lähen koos Lauraga. 
Häda  siin,  häda  seal.  Üks   vingumine   ja 
LAURA:  Osvald,  ehk  jätad  meid  hetkeks 
virisemine. 
kahekesi. Ma pean temaga rääkima. 
ROLAND: Mis … raha … see … on? 
OSVALD: Aga muidugi. Sa oled imekaunis. 
LAURA  (Osvaldile):  Kas  sa  Rolandile  ei 
(Paneb selga ja väljub.) 
ütelnudki?!  (Rolandile.)  Kas  ta  sulle  ei 
 
rääkinud?! 
 
ROLAND: Ei. 
3. stseen 
LAURA: See on kala käest saadud raha. 
 
ROLAND: Kuidas palun? 
LAURA: Kuuled, ma olen imekaunis. 
LAURA: Kala täitis Osvaldi soovi. Mis kala 
ROLAND:  Oled,  aga  ma  ei  suuda  seda 
see oli? 
kuulata.  Sellest   suust .  Mäletad,  kui 
OSVALD: Ma ei tea. Ilus kala. 
õnnelikud me olime hetk aega tagasi. 
ROLAND: Millest te räägite? 
( Järgnevast   Laura  jutust  pruugib  publikul 
LAURA:  Osvald  küsis  kala  käest.  Ja  soov 
kuulda vaid väheseid sosinal öeldud sõnu.) 
läks täide!! 
LAURA:  Aga  siis  meil  ei  olnud  selliseid 
ROLAND: Põrunud olete või?! 
võimalusi. Praegu me oleme veel õnnelikud. 
LAURA: Raha sa ju nägid? 
Näen,  et  sinust  ei  ole  hetkel  suuremat 
ROLAND:  Jah,  aga  mis  see  kala  siia 
otsustajat.  See  liigutab  mind,  aga  kuula 
puutub? 
hoolega:  ainult  natuke  kannatust,  mõned 
LAURA: Kala täitis soovi!! 
kuud,  kõige  rohkem  aasta,  ja  kogu  see 
ROLAND: Mismoodi ... täitis? Selline asi ei 
varandus  on  meie.  Osvald  ei  tea  rahast 
saa ju olla. 
midagi. Ära mõtle, et ma olen hull. Ma jagan 
LAURA:  Saab  küll.  On  ju  sellised  asjad  ... 
kõike  väga  hästi  ja  armastan  sind  endiselt, 
nagu päkapikk toob sussi  sisse. 
isegi rohkem. Aga sa pead aru saama, et kõik 
ROLAND: Aga ei too ju! 
see  kuulub  meile,  muidu  me  ei  oleks  siin, 
LAURA: Mida? 
muidu  ei  oleks  too   autojuht   lubasid  maha 
ROLAND:  Ei  too  ju.  Päkapikk  ei  too  sussi 
unustanud.  Meil  ei  ole  õigust  taganeda.  See 
sisse. 
võimalus on antud meile ja ainult meile! 
LAURA:  Kuidas  ei  too!  Kuidas  ei  too? 
ROLAND: Mida sa selle aastaga mõtled? 
(Paus.) Kes siis toob? 
LAURA  (jälle  vandeseltslaslikul  sosinal): 
ROLAND: Mina, näiteks. 
Sina lähed hommikul miljardiga koju, paned 
LAURA: Kuidas sina? 
oma  suurepärase  aju  tööle,  oled  äärmiselt 
ROLAND (läheb akna juurde, vaatab välja): 
ettevaatlik,  paned  raha  kasvama  ja  aasta 
Võimatu. Uskumatu.  
pärast, kui oled suutnud eemale peletada sind 
OSVALD: Uskumatu, aga tõsi. (Paus.) 
ründava naistekarja,  luban , et olen Osvaldist 
LAURA: Kas võtad oma miljardi? 
vaba ja raha on minu. Kujuta ette, milline on 
OSVALD: Enam ta ei saa. 
meie kohtumine. 
LAURA: Kas võtad? 
ROLAND:  Aga  kui  ta  tahab  sind  nagu 
ROLAND: Kas mul sind enam ei ole? 
naist… 
OSVALD:  Laurat  ei  olnud  sul  juba  ammu. 
LAURA:  Oh  jumal!  Ma  ju  armastan  ainult 
Sellest  hetkest,  kui  sa  mul  seal   kuss   olid. 
sind. Aga kujuta ette meie kohtumist. 
(Publikule) Juba esimeses vaatuses.  
ROLAND: Sa räägid nagu... 
 
21 
 
22 
LAURA: Nagu mis... 
väga lihtne asja ajada. Minu ainus probleem 
ROLAND: Nagu... 
on  leida  keegi,  kes  oleks  nõus  mu  raha 
LAURA:  Noh...  nagu  mis?  Aga  kujuta  ette 
endale  võtma.  Ei,  mu  sõbrad.  Ei  ole  päris 
meie  kohtumist!  Kuidas  kohtuvad  kaks 
niimoodi.  Ma  tajun  suurepäraselt  minu 
vägevat, kes on igatsusest aru kaotamas! 
valduses  oleva  summa  suurust.  Ma  kaalusin 
ROLAND:  Aga  miks  on  vaja  igatseda,  kui 
pikalt, mida oleks võimalik selle summa eest 
on võimalus üldse mitte lahku minna? 
saada. Püüdsin olla enda vastu jäägitult aus. 
LAURA: Sa oled lootusetu. 
Lükkasin  kõrvale  tuhandeid  pähe  tulnud 
ROLAND: Kuidas sina käituksid, kui mingi 
võimalusi.  Kuigi  ka  need  tundusid  olevat 
hull  naine  mind  oma  rahadega  meelitaks? 
sedavõrd  ahvatlevad, et nende peale võinuks 
Sulle meeldiks? 
kulutada kogu elu. Lõpuks mängis elu mulle 
LAURA:  Kui  ta  oleks  kole,  siis  ma  elaksin 
ette  kõige  suurema  ahvatluse.  (Vaatab 
selle üle. 
Laurat.) Aga ei edene. Ei lähe nii, nagu vaja. 
ROLAND: Aga kas Osvald on ilus või kole? 
LAURA: Kuidas ei lähe? Ma olen ju siin. Ja 
LAURA: Kas sa ise ei näe? 
Roland sai kõigest aru. 
ROLAND: Kust  mina tean? Mina ei  ole aru 
ROLAND: Meie poolt ei tule sulle takistusi. 
saanud,  mille  järgi  naised  meeste  ilu 
Tähendab,  minu  poolt  kohe  kindlasti  mitte. 
hindavad . Jääb mulje, et rahakoti järgi. 
Ja  hakkangi  kohe  minema.  Palju  seda 
LAURA: Sa ajad kaks  asja segi.  Aga siin ei 
miljardit on, äkki tassin ära? 
saa  kaht  moodi  mõelda.  See  tuba  seal  on 
OSVALD: Viis kasti. 
raha  täis  ja  siit  algab  meie  elu.  (Kallistab 
ROLAND: Oi, kuram, siis peab midagi välja 
Rolandit.) Luba mulle aasta. (Osvald siseneb 
mõtlema. 
salamahti.) 
LAURA: Jäta see minu hooleks. Meil on siin 
 
aega  kõik  läbi  mõelda.  Täna  on  juba  täna, 
 
jah?  Ole  terve  päev  kodus.  Helista  mulle 
4. stseen 
toimetusse,  ütle,  et  loobun  mõnda  aega 
 
tõlgetest,  et  mingi  tervisejama.  Ma  helistan 
ROLAND: Kas sa tahad seda raha väga? 
sulle  tänase  päeva  jooksul  ja  ütlen,  mis  me 
LAURA:  Väga.  Ja  sina  tahad  ka.  Me  ei 
välja haudusime, eks. 
mõtle ju teineteisest halvasti, ega? 
ROLAND: Väga hea. 
ROLAND: Ma kardan. 
OSVALD:  Mis  asju  te  ajate?  Kuulan  ja 
LAURA:  Mina  kardan  ka,  aga  ükskord  me 
kuulan,  aga  aru  ei  saa.  (Paus.)  Keegi  teist 
naerame kõige üle. 
tahab siia jääda või? Kes seda enne kuulnud 
ROLAND:  Kui  ma  oleks  kindel,  et  ma  sind 
on?  Tullakse  öömaja  paluma  ega   taheta  
ei kaota, siis ma tahaks seda raha. 
enam  ära  minna.  Oskate  seda  millegagi 
LAURA: Ma luban sulle. 
põhjendada?  Nagu  ma  aru  saan,  soovib 
ROLAND: Ma armastan sind. 
tütarlaps  jääda.  Kas  armastus  esimesest 
OSVALD  (teeb  uksega  paugu,  istub  laua 
pilgust?  Väga  romantiline!  Avaldab  mulle 
taha): Mulle meeldib sügis. Sügisel on puud 
mõju. Ja oleks siis, et midagi kahvatut, aga ei 
kollased . 
Linnud 
lendavad 
lõunasse. 
– siin on meil ju looduse suur õnnestumine, 
Põldudel  töötavad  kombainid.  Tihti  sajab 
tõeline 
kordaminek 
– 
naine 
kõige 
vihma.  Lapsed  lähevad  kooli.  Metsades 
rabavamast  armuunelmast  –  unenäost.  Aga 
valmivad  seened.  Koduaias  porgandid, 
kahjuks  ei  ole  võimalik  jääda.  (Paus.)  Ärge 
peedid   ja  kapsad.  (Paus.)  Ärge  laske  end 
mossitage!  Siia  lihtsalt  ei  mahu.  Maja  on 
segada.  Kallistage  ja  suudelge,  tehke  kõike 
otsast otsani raha täis. Nii et kui leiate sobiva 
muud  ka,  mina  olen  ju  loll.  Minule  tehke 
aja  olevat,  võtke  käest  kinni  –  ja  kõige 
pikk  pai,  võtke  raha  ja  minge.  Minuga  on 
paremat teile. (Paus.) Jah. 
 
22 
 
23 
LAURA: Osvald, mis on juhtunud? 
tahan  seda  endale.  Ja  tänu  imele  julgesin 
ROLAND:  Kõik  jääb jõusse, mis me oleme 
teada,  et  saan  selle.  Aga  ma  ei  mõelnud,  et 
rääkinud! 
ma tahan seda osta, et seda saab osta. Ja ma 
LAURA: Kõik. 
tahan  tagasi  oma  koolipõlve  usku,  et  see  ei 
ROLAND:  Meil  on  olnud  lihtsalt  raskusi 
ole  nii.  Ma  ei  küsi,  mida  tahad  sina,  aga 
uude olukorda sisseelamisega. 
ütlen  selgelt  välja,  et  olete  kõigest  ilma,  ja 
LAURA: Kõik on veel nii uus ja uskumatu. 
ma ootan teie kiiret lahkumist . (Paus.) Kõik. 
ROLAND:  Me  oleme  teist   nooremad ,  meie 
(Laura  ja  Roland  seisavad  tummalt  ja 
elu  on  alles  algamas,  nii  et  kõik,  mis  siiani 
vaatavad Osvaldit.) 
on  olnud,  on  olnud  juhuslik,  ajutine. 
LAURA (ettevaatlikult): Mis ma valesti olen 
Praegune olukord on lausa vaimustav – mina 
teinud? Ma seletan kõik ära.  
saan  hüppepakule, Laura unistused täituvad, 
OSVALD:  Muidugi  sa  seletad  ära.  Selles 
elu saab uue mõtte ja jõu. Ja teie... 
ongi viga. Sa seletad. Kui mängus on imed ja 
OSVALD: Minu üle ärge teie otsustage. 
siin   majas   toimuvad  imed,  siis  ei  tohi 
LAURA:  Mulle  meeldib  siin.  Mul  tuli  enne 
seletada.  Võib-olla  oleme  maailma  kõige 
nii hea uni. Tavaliselt ei saa ma võõras kohas 
suurema  ime  tunnistajad.  Aga  me  ei  ole 
magada.  Ja  kõik  on  nii  korras.  Siin  võiks 
ainult  kõrvaltvaatajad.  Me  kuulume  ise 
pikki  õhtuid  lihtsalt  istuda  ja   aknast   välja 
sellesse. Roland mitte, aga meie küll. Ja kui 
vaadata. 
me ei oska ära tunda  imet , mida me ise  peos  
OSVALD: Siin ei olegi muud teha. 
hoiame,  siis  on  imedel  vara  meie  juurde 
LAURA: Ja pole vajagi. 
tulla.  
OSVALD:  Vaatan,  et  te  olete  mul  siin 
LAURA  (röögib  Rolandile):  Mida  sa  ometi 
kõigeks valmis. 
passid !  Mine  siit  ükskord  minema,  kaua  sa 
ROLAND: Muidugi oleme kõigeks valmis. 
mõtled  siin  töllerdada!  (Roland  on 
OSVALD: Kuidas jänku hüppab ? 
segaduses.)  
ROLAND: Kuidas? 
OSVALD:  Mul  ei  ole  teile  praegu  nuga 
OSVALD:  Ei,  mina  küsin,  kuidas  jänku 
anda. (Osvald istub toolil, Roland tormab ja 
hüppab?  (Paus.)  Äkki  näitaksid  mulle, 
väänab  Osvaldi  käed  tooli  seljatoe  taha. 
kuidas jänku hüppab? 
Osvald  ei  avalda  vastupanu,  on  rahulik. 
ROLAND: Näitaksin või? 
Erinevalt Rolandist, kes karjub.) 
OSVALD:  Jah.  (Roland  teeb  mõne  hüppe.) 
ROLAND: 
Kuradi 
nässakas! 
Kuradi 
Kõrvad  
ikka 
ka! 
(Roland 
teeb 
hapukurk!  Mul  pole  vaja  su  kuradi  nuga! 
nimetissõrmedest  kõrvad.)   Masendav .  Aga 
Sinusugustega teeme niimoodi… Ära rabele, 
kuidas   toonekurg   käib?  (Roland  teeb.) 
raisk!  Arvad,  et  võid  meiega  mängida,  jah? 
Kohutav vaatepilt. Kas  sa, Laura, teeksid  ka 
Ei, mees, mängud on läbi, kurat! Meie oleme 
midagi? 
mingid  tolad  või?  Meil  ei  ole  vaja 
LAURA:  Muidugi,  nii   lõbus   ju.  Ma  teen 
sinusugusega  siin  aega  raisata.  Ots  peale, 
näiteks... 
raisk, ja valmis! Kellegi asi ei ole. Küll nüüd 
OSVALD:  Ei,  lõpeta!  Ma  ei  suuda  seda 
puhus ennast täis. Tema ei anna! Sinu käest 
vaadata. Kõik on niigi selge. Vihkan, vihkan, 
pole  keegi  küsinudki.  (Laurale.)  Mis  sa 
vihkan. Ma olen nii loll. Kuidas ma sain seda 
vahid, anna mingit nööri.  
uskuda? Nii loll! Mida ma lootsin ? Idioot! 
LAURA: Ei ole nööri. 
LAURA: Osvald, mida sa tahad? 
ROLAND: Otsi siis! Kaua ma hoian?! 
OSVALD:  Ma  ei  tea  enam,  vette  tahan. 
LAURA:  Osvald,  on  sul  mingit  nööri  või 
Tahan  vaikust.  Kõik  on  segi.  Ma  ei  suuda 
midagi?  
meenutada,  mida  ma  tahtsin,  mida  ma 
OSVALD: Ma ei tea, ei ole vist. Tamiili on.  
teadsin.  Teadsin,  mis  on  ilus.  Teadsin,  et 
ROLAND: Tamiil ei pea kinni. 
 
23 
 
24 
OSVALD: Aga kui kahekordselt panna?  
hetke. Ma anun teid. Võtke kõik. Jätke mulle 
LAURA: See soonib kätesse.  
mu ime, enne kui see ununeb. Uut imet osta 
ROLAND:  Igas  majas  on  nööri.  Mängid 
ei  saa.  Ma  ei  tohtinud  rohkem  tahta,  andke 
lolli,  jah?  Kuradi  kalamees!  Kohe  näitad 
andeks.  
mulle,  kuidas  kala  ujub!  Ja  mina  näitan, 
(Paus.) 
kuidas  kala  puhastatakse.  (Laurale.)   Leidsid  
ROLAND: Nii nüüd ka ei saa.  
midagi või? Anna siis mingi riie või midagi. 
OSVALD: Saab, saab. Ainult nii saabki. Ma 
Või  temale  hakkas  Laura  meeldima!?  Tead, 
olen  kõik  saanud,  teile  jääb  see  raasuke 
mis selliste meestega tehakse? (Püüab jalaga 
tagatoas.  Kui  teil  seda  vaja  on,  siis  võtke. 
Osvaldit  toksata.)  Nüüd  läheb  andmiseks. 
Mul oleks hea meel.  
(Laura  võtab   pluusi   seljast,  ta  ei  ole  päris 
ROLAND: Ongi nii või?  
paljas,  aga  kuldkett  kalaga  paistab  hästi. 
OSVALD: Jaa, jaa.  
Roland ei näe seda.) Said midagi? 
ROLAND: Ei usu nagu. 
LAURA: Jah. 
OSVALD: Siin ei ole midagi uskuda, usk ei 
ROLAND:  Anna  siia!  (Pusserdab  pluusiga 
puutu asjasse. 
käsi  siduda.)  Nii,  mine  nüüd  veel  kuhugi, 
ROLAND:  Me  ehitame  sulle  siia  korraliku 
kuradi  memmekas.  Kus  see  raha  on? 
maja.  Sa  ei  pea  millestki  puudust  tundma. 
(Tormab  tagatuppa.  Osvald  vaatab  Laurat. 
Eks, Laura? (Paus.) Ma värisen üle keha. 
Laura  liigub  aeglaselt  Osvaldi  suunas,  kuni 
LAURA: Ma värisen üle keha. 
peagu  puudutab  Osvaldit  oma   kehaga ,  siis 
ROLAND: Õhku ei jätku . 
keerab ennast aeglaselt ühe koha peal ringi, 
LAURA: Õhku ei jätku. 
kuni  jõuab  jälle  näoga  Osvaldi  poole, 
ROLAND: Mis siis nüüd saab? 
põlvitab Osvaldi jalge ette. Tuleb Roland.)  
OSVALD: Hinga rahulikult. 
ROLAND:  Kakskümmend  kasti,  suur 
ROLAND: Ei, ma mõtlen... küll jõuab kõike. 
koorem.  (Näeb  Laurat.)  Mida  kuradit!  Mis 
Laura, ütle ka midagi. 
sa teed?  
(Paus.) 
LAURA: Peaks jalad ka kinni siduma.  
LAURA: Aitäh. 
ROLAND: Kus su pluus  on? 
ROLAND: No mis aitäh see on? 
LAURA: Osvaldi käes. 
(Laura võtab Osvaldi käe ja suudleb Osvaldi 
ROLAND  (haarab  puuhalu,  mõtleb  ja 
sõrmeotsi. Roland hakkab õue minema. Avab 
viskab halu maha): Jalgu pole vaja.  
ukse. Kostab kauget automürinat.) 
OSVALD  (Ulatab  Laurale  pluusi.):  Ma  ei 
ROLAND:  Mingi  auto  tuleb.  Ahaa,  kohe 
tea, ma ei tea.  
saame  süüa.  Tuleb  pidu.  Tal  võib  autos  ka 
ROLAND  (Osvaldile):  Ole  paigal!  Sa  ei 
kärakat  olla.  (Paus.)  See  kõik  ei  jõua  mulle 
pääse kuskile.  
veel kohale. Väga kärmas poiss.  
OSVALD:  Oodake...  oodake...  muidugi... 
OSVALD: Ma päris muretsesin. Ütlesin viie 
stopp...  ristumine  peateega...  piirangute 
silla asemel neli.  
lõpp...  selge...  selge...  nii...  aidake  mind. 
ROLAND:  Küll  nad  üles  leiavad.  Kas  sa 
Kõik  on  teie.  Võtke  kõik.  Palun.  Ma  väga 
oled kindlalt otsustanud? 
palun.  Viige  kõik  minema. Elage. Proovige. 
OSVALD: Jah, see on lõplik.  
Ehk  õnnestub.  Ma  ei  taha  midagi.  Tahan 
ROLAND:  Oi,  kurat,  Osvald!  Saad  sa  aru, 
ainult  imet.  Ime  ma  sain.  Ma  ei  taha 
Laura!? See on meie raha. Kujutad ette?  
tagajärgi.  Ma  ei  taha  tulemust.  Mu  imel  ei 
LAURA (nagu unes ): See on meie raha.  
tohi  olla  ainsatki  plekki.  Ma  palun  teid.  Ma 
ROLAND:  Laura,  sul  on  kõik,  millest  sa 
tahan  tagatoa   akent   vabaks  saada.  Puud  on 
oled unistanud.  
raagus.  Ühest  kohast  paistab   jõgi .  Valget 
LAURA: Jah, kõik. 
aega  on  vähe.  Ma  ei  tohi  kaotada  ainsatki 
ROLAND: Oled nüüd õnnelik? Kallis Laura.  
 
24 
 
25 
LAURA: Ma olen õnnelik. 
OSVALD: Ega see mingi söök ole. Aga lõhn 
ROLAND:  Ma  ei  saa  veel  aru,  mis  või  kes 
on hea. Härrale näib maitsevat. 
me  nüüd  oleme.  Aga  me  hakkame  sellest 
LAURA: Meie omad jahtuvad nüüd ära. 
õige pea aru saama. Ja kuidas veel!  
MEES (lõpetab söömise): Aitäh! 
LAURA: Jah, kallis, ma olen õnnelik.  
OSVALD: Võtke heaks.  
(On  kuulda  auto  peatumist  ja  autoukse 
ROLAND: Aga meile? 
paugatust.) 
MEES: Partsas kõhu tühjaks.  
ROLAND:  Lõpuks  ometi.  Sa  võid  olla 
ROLAND: Kust te selle tõite? Ma kaeban. 
ükskõik  kes,  kõht  läheb  ikka  tühjaks.  Mis 
MEES: Bensiinijaamast. 
kell  me  viimati  sõime?  Oi,  pagan. 
ROLAND: Kus meie omad on? 
(Publikule.) Kohe ajame publikule isu peale. 
MEES: Ma ei tea. 
 
OSVALD: Või on äkki autos? 
 
MEES: Ei ole. 
5. stseen 
ROLAND: See on mingi jama. 
 
MEES: On või? 
(Siseneb mees, käes pitsa, vaatab toas ringi, 
ROLAND: Miks te siis üldse tulite? 
vaatab  toasolijaid,  istub  laua  taha  ja  paneb 
MEES: Tulin või? 
pitsa lauale.) 
OSVALD:  Mina  elan  siin.  See  ei  ole 
ROLAND:  Tegite  kiiret  sõitu.  Kuidas  tee 
linnusöögimaja. 
oli?  (Paus.)  Kas  teised  on  veel  autos? 
MEES: Ei ole või? 
(Pitsamees  vaatab  Rolandit.)  Sai  räägitud 
ROLAND: Me nõuame pitsat! 
kolmest. (Paus.) Millega see on? (Mees teeb 
MEES: Nõuate või? 
karbi  lahti.)  Ohoo,  kana  ja  paprikaga  –  see 
OSVALD: Nõuame jah. Ja meile oli seene ja 
on minu oma. (Mees vaatab Rolandit.)  
singiga.  
OSVALD: Lööb toa lõhna täis! 
MEES:  Teile,  nagu  ma  näen,  oleks  rohkem 
ROLAND: Kas rohkem polegi? 
arsti vaja. 
OSVALD: Kuuldavus oli küll hea. 
ROLAND: Teile endale oleks arsti vaja. 
ROLAND:  Või  olete  mingi  naljamees!  Ma 
MEES: On või? 
sain  kohe  aru.  Noh,  tooge  teistele  ka.  Ja 
ROLAND:  Kurat,  minu  kannatus  hakkab 
joogid  samuti.  Äkki  on  teil  midagi  teravat, 
katkema! 
meil  on  siin  väikene  pidu  algamas.  (Mees 
MEES:  Hakkab  või?  (Paus.)  Hea  küll. 
hakkab   ükskõikselt   pitsat  sööma,  kõik 
(Paus.)  Räägime,  või  jätame  kõik  ütlemata? 
vaatavad.  Laura  turtsatab   naerma ,  ka 
Kuidas te olete mõelnud? Mis te siin teete?  
Osvald  ja  Roland   nakatuvad   naerust.)  Selle 
ROLAND: See ei ole teie asi! 
peale  annab  tulla.  See  on  alles  reklaam. 
MEES: Pidu pidi hakkama… 
(Roland tahab endale tükki murda, aga mees 
ROLAND: Pidu juba käib. 
paneb käe ette.) No kuule, jäta  naljad ! 
MEES: Käib või? Noh, rääkige.  
LAURA: Paistab, et tal on kõht päris tühi. 
ROLAND: Mida me räägime? 
OSVALD: See ei anna õigust teiste sööki ära 
MEES: Kas keegi on läinud kaladele ? 
süüa. 
OSVALD: Mina käin kalal. 
ROLAND:  Ma  ütlen  –  siin  on  mingi 
MEES: Kas laipu on palju? (Paus.) Surnuid? 
firmanali . Pange  tähele! 
LAURA: Kas olete midagi ära kaotanud? 
OSVALD:  Ma  oleks  pidanud  ka  kanaga 
MEES: Omateada ei ole. Arvan, et ei ole. 
võtma. 
ROLAND: Ta mõtles mutreid. 
LAURA: Seene ja singiga on palju parem. 
MEES: Mõtles või? 
ROLAND:  Ma  ei  ole  seenesõber.  Kilupitsa 
LAURA: Ei mõelnud. 
on rõve. 
MEES: Ta ei mõelnud mutreid. 
 
25 
 
26 
LAURA: Kas teie visiidil on mingi eesmärk 
MEES:  Ikka  nendestsamadest.  Kui  te  elate 
või... 
selles  majas,  siis  olete  neid  kindlasti 
OSVALD:  Või  tulite  ainult  meie  pitsat 
märganud.  Need  olid  täis  ilusaid  pabereid. 
sööma? 
Paar kuud tagasi oli mul natukene kiire ja ma 
MEES: Mul on kindel eesmärk. 
olin sunnitud need siia hoiule jätma. Tulin ja 
ROLAND: Ja see on? 
kohe  läksin,  nii  et  mul  ei  olnud  kahjuks 
MEES (Osvaldile): On see teie maja? 
võimalik  peremeest  ära  oodata.  Vahepeal  ei 
OSVALD: Jah. 
saanud  ma  aega  läbi  astuda,  olin  väga 
MEES: Ja need kaks?  
kaugel. Öelge, kas mu  laadung  on alles. Ma 
ROLAND:  Kuulge,  jääge  vait!  Kaduge 
olen selle pärast muretsenud. 
minema! 
OSVALD: Valetab, valetab, valetab!!! 
MEES: Miks?  
MEES:  Ei  valeta.  Ausõna.  (Tõuseb,  vaatab 
ROLAND: Saite kõhu täis ja nüüd koju! 
tagatuppa,  naeratab.)  Mu  süda  ei  ole  mind 
MEES: Kes need kaks on? 
petnud.  Tuju  läks  kohe  heaks.  Ma  ei 
OSVALD: Minu külalised. 
julgenud   kohe  vaadatagi.  Kartsin,  et  äkki  ei 
LAURA:  Meil  on  siin  väga   intiimne   õhtu. 
ole. 
Võiksite tõesti ära minna.  
OSVALD:  Ärge  uskuge  teda,  ta  valetab. 
MEES: Ma näen, et intiimne. Kuhu kastid on 
Valetab  nagu  koer.  Laura,  Roland  –  see  on 
saanud? Mul ei olegi palju aega. 
teie raha, ajage see valetaja minema. 
ROLAND:  Mis  kastid?  Keksukastid  või? 
ROLAND: See on tõesti meie raha. 
Ajate midagi segi.  
MEES: On või? Kust te selle saite? 
MEES: Ajan või? 
OSVALD: Mina andsin. 
ROLAND: Muidugi ajate.  
MEES:  Andsid  minu  raha  ära?  Kuidas  ma 
MEES: Kas teil ei ole kaste? 
selle  nüüd  tagasi  saan?!  Väga  piinlik 
ROLAND: Selge, et ei ole. 
situatsioon.  Pean  vist  mõne  padruni  ära 
MEES (Laurale): Kas ka sinul ei ole? 
raiskama. Kolme kuuliga  ma hakkama ei saa. 
LAURA: Minul ei ole mingeid kaste. 
Mõni  läheb  alati  mööda.  Meestel  on  autos 
MEES (Osvaldile): Kas ka sinul ei ole? 
odavamaid  kuule,  peaks  küsima.  Ei,  õigus, 
OSVALD: Mis kaste? 
nende  omad  ei  sobi  minu  püssi.  Neil  on 
MEES: Papist . Umbes nii suuri. 
sellised  suured  –  suured   püssid .  Nad 
OSVALD: Minul küll ei ole. 
armastavad oma püsse. Aga aru  peas ei ole. 
MEES:  Ära  ütle  seda  külli.  Ma  sain  koolis 
Tahavad  ainult  täristada.  Alati  on  nende 
matemaatikas „kahe“. Õpetaja küsis, kas ma 
pärast  piinlik.  Kas  tagumise  toa  aken  lahti 
õppinud   olen.  Ütlesin,  et  olen  küll.  Õpetaja 
käib?  Ei,  ma  mõtlen,  et  kui  ma  äkki  oma 
ütles:  „Ära  ütle  seda  külli.“  (Kõik  naeravad 
raha  tagasi  saan,  siis  oleks  hea  ja  kerge  see 
rõõmsalt.)  Nii  et  teil  ei  olegi  papist  kaste. 
kohe  läbi  akna  autosse  tõsta.  Poisid  ei 
(Võtab  taskust  püstoli,  laeb  selle  ja  paneb 
armasta rasket füüsilist tööd. Ainult tahavad 
lauale.) See on huvitav. 
täristada. Lepiksime nüüd  milleski kokku? 
ROLAND: Pange  püss ära, see on ohtlik. 
OSVALD:  Kuidas  üks  mees  saab  niimoodi 
MEES: On või? Kus kastid on? 
näkku valetada?! 
OSVALD: Mis kastidest te räägite? 
MEES:  Härra,  millises  vales  te  mind 
MEES:  Kas  nad  on  selles  toas?  Või 
süüdistate? 
pööningul ? 
OSVALD: Mina sain selle raha. Minule anti. 
OSVALD: Mis kastidest te räägite? 
MEES:  Kes  andis?  Kus  te  seda  esimest 
MEES:  Ärge  öelge,  et  neid  siin  pole.  See 
korda nägite? 
rikuks kõik ilusa ära. 
OSVALD: Siin, selles toas, keset põrandat. 
OSVALD: Mis kastidest te räägite? 
 
26 
 
27 
MEES:  Kõik  on  õige.  Mina  tassisin  selle 
teeme  korra  majja.  Tulge,  kallid  lapsed. 
siia. Ise tassisin. Kaheteist minutiga. 
Istuge  siia  pehme  voodi  peale.  Kohe  toon 
OSVALD:  Ei  usu.  (Vahepeal  on  Roland 
teile  midagi  ümber.  (Toob  teki.)  Istuge, 
peitnud  mehele  märkamatult  100  000 
istuge.  (Laura  ja  Roland  istuvad  voodile. 
dollarit  padja alla.)  
Osvald  paneb  neile  teki  ümber  selja.)  Ja 
MEES:  Kas  teile  on  pakkuda  minu  jutule 
võtke  tugevasti  teineteisel  ümbert  kinni. 
mingi alternatiiv ?  
Pigistage. Ei anna ükski  kasukas  ega ahi nii 
OSVALD: On küll, aga teile ma seda ei ütle. 
palju sooja kui teine inimene. Kohe teen teile 
MEES:  Oi,  sõbrad,  mu  aeg  hakkab  otsa 
kohvi.  Teeb  ka  seest  soojemaks.  Kohv  on, 
saama. Teen paar korraldust. Ma võtan selle 
nagu  öeldakse,  kõige  parem  tee.  Ei  ole 
raha  tagasi.  Ega  te  pahanda?  Ja  väga  õige. 
midagi  kaunimat  kui  kaks  armastavat 
(Lahkub  ja  tuleb  mõne  hetke  pärast  tagasi. 
inimest.   Kadestan ,  kadestan.  Kuidas  teie 
Vahepeal  ei  toimu  toas  midagi  nähtavat.) 
nimed on? 
Palun  teie  passid  või  mõni  muu  isikut 
(Paus.) 
tõendav dokument. 
ROLAND: Roland. 
LAURA: Milleks seda vaja on? 
OSVALD: Väga meeldiv. Uhke nimi. Ja... 
ROLAND: Kas juhiluba kõlbab? 
LAURA: Laura. 
MEES: Väga hästi. Ruttu, ruttu. Mul turgatas 
OSVALD: Väga meeldiv. Mina olen Osvald. 
pähe  tore  mõte.  Et  ei  kõmmutakski  teid 
Oi,  kui  hea  meel  mul  on.  (Toimetab  kohvi 
maha.  (Samal  ajal  teeb  dokumentidest 
kallal.) Ma ju tean, mida tähendab armastus. 
ülestähendusi.)  Teil  siin  ilus,  intiimne  õhtu. 
On  teil  kõik  hästi?  Söögipoolist  mul 
Olete olnud  head lapsed. Minu asjade järele 
pakkuda pole. Aga kohe saame head, kanget 
vaadanud.  Aga  kui  teil  tuleb  teinekord 
kohvi.  Andestage,  ja  veel  kord  andestage. 
tahtmine  meenutada  mõnd  seika  oma 
Muu  pole  tähtis.  Kust  te  nüüd  tulete  nii 
rikkusepõlvest,  siis  on  mul  teid  lihtne  üles 
hilja? Mis ma pärin… See pole tähtis. Tähtis 
leida.  Ja   kuulama   tulla.  Armastan  ilusaid 
on  koos  olla.  Tean,  tean.  Tõmmake  jalad 
lugusid   kuulata.  Ongi  vist  kõik.  Võtke  oma 
voodi peale. Põrandal liigub külm õhk. Ma ei 
dokumendid.  Ega  te  väga  palju  raisanud 
küsigi, panen suhkrut mõlemale. Magus teeb 
vahepeal?  Mulle  ei  meeldi  raiskamine.  See 
head. Suruge end kõvasti teineteise vastu. Ei 
sõna  ise  on  juba  kole.  (Võtab  padja  alt 
ole  midagi  paremat.  Kohviga  läheb  hetk 
rahapakid.)  Ma ei  sega teid rohkem. (Läheb 
aega. Armastus – see on ime. See on rikkus. 
ukse  poole.)  Ärge  mossitage.  Ärge  mõelge, 
(Hakkab  naerma.)  Ei  saa, tuleb jälle meelde 
et  rikkus  lihtsalt  tuleb.  Teil  isegi  vedas. 
ja  ajab  naerma.  Oh  seda  elu  küll!  Inimene 
(Piilub  sahtlisse.)  Kas  see  on  minu  telefon? 
võib ikka  narr  olla.  
Oi kui raske.  
LAURA: Ma tahan küsida, kas...  
(Lahkub. Pikk paus.) 
OSVALD:  Saab,  saab.  Juba  on  tõmmanud. 
 
Toon voodisse.  
 
ROLAND: Aga see... 
6. stseen 
OSVALD:  Ei,  ei.  Kui  läheb  tilk  maha, pole 
 
midagi. 
OSVALD:  Tohoh  imet!  Kust  teie,   armsad  
ROLAND: Aga see ju ...  
inimesed,  nii  hilja  tulete.  Kas  juhtus  mingi 
OSVALD: Kuss, kuss. Ega kohv liiga kange 
äpardus?  Ei  ole  viga,  õues  on  ju  vinge  ilm. 
saanud? Ma ise armastan hästi kanget. Te ei 
Oh  te  vaesed,  täiesti  läbi  külmanud.  Ei  ole 
tea,  kui  hea  meel  on  mul  teid  näha.  Nagu 
viga,  kohe  saame  sooja.  Ärge  pange  tähele, 
inimene  vaatab  inimest.  Ma  näen  teie 
mul on siin kõik  pilla -palla. Üksinda elan, ei 
armastust.  Ma  näen  kõike.  Ma  näen 
pane  tähelegi,  milline  seapesa  tekib.  Kohe 
 
27 
 
28 
iseennast .  Kas  teil  on  kõik  hästi?  Soovite 
valgust,  kuni  põleb  läbi.  Mees  lahkub.  Läbi 
veel midagi?  
akna  valgub  tuppa  kerget  mööduvat  kuldset 
LAURA: Aga selle imega? 
kuma .  Osvald  läheb  akna  juurde  ja  lehvitab 
OSVALD:  Ei.  Sellega  ei  ole  midagi.  Mitte 
vaevumärgatavalt. Valgus kaob.  
midagi.  
OSVALD  (sätib  end  magama  ja  mögiseb 
LAURA: Ei tahaks uskuda, et... 
mõnusalt  enese  ette):  Ohohoo,  jahahaa,  kae 
OSVALD:  Muidugi,  anna  andeks.  Imesid 
kus...  Jeerum,  jeerum.  Vägev  värk,  võta või 
saabki  ainult  uskuda.  Uskuda  ja  igatseda. 
jäta, ei noh, mis me räägime, oi jummel küll! 
Armastus  on  ime.  Ta  tuleb  ei  tea  kust  ja 
Ei taha kohe rääkidagi... (jne, jpm). 
läheb ei tea kuhu. Ja tema ainuke mõõdupuu 
 
on  usaldus,  mis  tuleb  ei  tea  kust  ja  läheb  ei 
 
tea  kuhu.  Tüütan  teid  oma   jutuga   ära.  Aga 
Lõpp. 
teate,  kui  oled  kaua  üksi  olnud,  siis  lihtsalt 
 
räägid. (Läheb tagatuppa.) Ma teen teile siia 
aseme.  Ma  ei  ole  ise  ka  õhtul  suur 
ülevalolija.  Mulle  meeldivad  rohkem 
hommikud .  Õhtul  kipud  minema  puntrasse. 
Hommikul on kõik ilus. (Tuleb tagasi.) Ongi 
korras. Mis kell te tahate ärgata? 
ROLAND: Ei ole tähtis. 
OSVALD: Me võib-olla hommikul ei kohtu. 
Ma  lähen  vara  välja.  Käin  oma  ringi  läbi. 
Vaatan  sarvi.  Tehke  siis  endale  juua  ja... 
pesta saab õues pingi  peal.  Seal on  kauss  ja 
seep.  Käterätiku  panin  ma  padja  peale. 
Minge  rahulikult  magama.  Minge,  minge. 
Panen siin asjad kokku. Minge, minge.  
(Roland  ja  Laura  tõusevad  ning  peatuvad 
tagatoa uksel.) 
OSVALD: Head ööd.  
LAURA: Head ööd.  
ROLAND: Head ööd. 
OSVALD: Head ööd. 
Laura  ja  Roland  lähevad  tagatuppa  ja 
sulgevad  ukse.  Osvald  käib  energiliselt 
mööda  tuba,  sätib  siit-sealt  korda,  ümiseb 
laulda .  Istub  laua  taha.  Laura  tuleb 
tagatoast,  jääb  Osvaldi  juurde  seisma.  Tal 
oleks  nagu  midagi  öelda.  Ei  ütle.  Tuleb 
Roland.  Laura  läheb  tagatuppa.  Roland 
istub  laua  taha,  nokitseb  laua  serva  kallal, 
ohkab  ja  läheb  tagatuppa.  Siseneb 
pitsamees,  miski  temas  meenutab  kala  –  ta 
on  märg  või  midagi  seesugust.  Vaatavad 
Osvaldiga  tõtt.  Mees  hakkab  hingeldama  – 
lõpustes  lõppes  vist  õhk.  Tõuseb,  vaatab 
pirni  laes  –  see  heidab  aina  heledamat 
 
28