50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 28 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Taavikas16
Õppematerjali autor
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga
Laura räägib loo, kuidas nad siia majja sattusid. Roland ei tahtnud sõbranna sünnipäevale autoga minna, kuna plaanis oleks olnud nkn juua. Seetõttu mindi häälega. Kolmanda autoga said siiamaani, kuni juht avastas, et tal jäid load koju ning pööras otsa ringi. Lubas tagasi tulla aga ei tulnud. Seejärel hakkasid vaikselt üht rada pidi minema, umbes 4km ning siia nad nõudsidki. Osvald imetleb naist. Ütleb lampi, et naisel on särgi all peenike kuldkett, mille otsas ripub kalake. Paus. Laura katsub läbi riiete. Naine ei saa aru, kuidas mees seda teadis. Mees räägib, et kuu aega tagasi käis siin üks mees teedevalitsusest ning jättis siia maha ühe ajakirja. Läheb ajakirja võtma. Näitab talle pilti ning seal peal on Laura ise. Osvald teeb naisele ettepaneku oma mees ära saata. Naine tänab teda ning hakkab ära minema. Uks lendab suure pauguga lahti, uksel seisab Roland. Osvald paneb ajakirja ära. 3. stseen Istub toolile ja kallab mõlemast kingast vett välja
Kõige kurja juur on rahaahnus Režissöör Arko Okk ,,Ristumine peateega’’ 1999. Vaatasin filmi ,,Ristumine peateega’’. Film põhineb Jaan Tätte näidendil ,,Ristumine peateega ehk muinasjutt kuldsest kalakesest’’. Peaosades mängisid Andrus Vaarik, Piret Kalda ja Jaan Tätte. Filmi peamine kurja juur oli rahaahnus. Noored teelised Laura ja Roland otsisid öömaja Osvaldi juures. Osvald oli aga kiindunud Laurasse ning pakkus Rolandile miljon dollarit naise eest. Alguses Roland kahtles, kuid oli viimaks tehinguga nõus. Kui Laura sai teada, et Osvald hoiab suures koguses raha enda majas, siis läks ka naine rahast pöördesse. Ta soovis Osvaldit enda kavaleriks. Mida Roland ja Laura ei
armastajapaarist mõtlesid nüüd vaid rahast. Nad olid valmis ka üksteist maha jätma, et see kätte saada. Saades aru, et nad on liiga kaugele läinud, otsustavad nad raha ära jagada. Tuleb välja, et see raha kuulus hoopis kellelegi teisele. 3. Kirjuta umbes 50sõnaline arutlus, mis lähtub teose ideest ja käsitleb probleemistikku. Pahatihti on inimestele raha esmatähtsam kui inimesed nende ümber. Teoses „Ristumine peateega. Piirangute lõpp“ on selgelt näha, kui tähtsat rolli mängib raha inimeste elus. Olles üksteist siiralt armastanud segamatult ja saades teada, et lahku minnes saab palju raha, läheb armastus meelest ja raha mängib siis põhirolli. Raha eest tõelist armastust osta ei saa, ükskõik kui palju seda raha on. 4. Vaadanud filmi, vasta järgmistele küsimustele: a) Osvald Rolandile: „ Kuidas toonekurg käib?“ /---/ „ Masendav. Kohutav
Ristumine peateega Vaatasime filmi "Ristumine peateega".Tegemist on Jaan Tätte kirjutatud näidendiga millest on ka film tehtud.Tegevus toimub vana soo peal kuhu on nüüd mets kasvand,majas mis on kaugel teest ja ainus viis sinna saada on minna läbi kõrge heina.Ajaliselt toimub see film 1990 ajal ,sest film ise on antud välja 1999. Teos ise aga rääkis paarist kes hääletavad,et jõuda sünnipäevale aga ühel hetkel enam autod peale enam ei võtnud,nad otsustasid ise leida kellegi lähedalt.Seiklesid oma teega majani,Osvaldi majani.Nemad Osvaldit ei tundnud aga Osvald oli kiindunud Laurasse kuna ta olevat olnud ajakirja esilehel.Osvald lubas neil ööbida seal aga ainus tingimus oli see,et Laura ööbib toas ja Roland on väljas.Tuli aeg kus Osvald aga pakkus raha Rolandile,et ta unustaks Laura.Alguses Roland polnud nõus aga nagu iga inimene siis ka tema tahtis raha.Aega edasi läinud ja sai ka Laura rahast teda ning tema tahtis kohe Osvaldi mah
20.01.2017 Anna-Maria Tomsen 10kl. Arvustus (filmi kohta). ,,Ristimine peateega" "Raha eest ei saa osta õnne ( )" see on õigile väga tuntuv vanasõna. Aga paljud inimesed unustavad sellest. Näidega võib võtta filmi ,,Ristimine peateega", millest ma kirjutan arvustust. Filmis kõik on sassis nagu lõngakera. Kui vaadata seda võib märgata ka see, et see film nagu paljud teised filmid on tehtud elust ja kõikest mis võib toimuda. Paljudel inimestel toimub elus väga palju huvitavat asju...Keegi näeb neid, aga keegi mitte. Kuidas raha võib muuta inimest? Vaatame seda peategelaste peal. Raha muudab inimest. Nii oli ka peategelastega. Noorel paaril olid head suhted oma vahel, nad tahaksid abielluda... Aga nagu me teame elu on täis üllatusi ja need üllatused väga sageli vahetavad inimest: nende iseloomu, käitumist, elustiili, rääkimis stiili, muidugi ka vaade maailmale. Seda võib näha ka ,, Ristimise peateega" tegelastes. Kuidas m
Kallavere Keskkool Referaat JAAN TÄTTE Autor: Kerttu Nairismägi Juhendaja: Hille Oona Maardu 2013 1. Sissejuhatus Kirjanikuks, kellest ma referaadi teen, valisin Jaan Tätte. Ta on minu jaoks väga sümpaatne kirjanik ja muusik. Oma lauludele kirjutab ta sõnad ja loob viisi ise. Valisin selle kirjaniku, kuna ta oli nimekirjast mulle kõige tuttavam. Samuti oli mul endalgi soov tema kohta rohkem teada saada ja uurida ning selleks avaneski hea võimalus. Referaadis tutvustan Teile Jaan Tättet, kirjutan tema eluloost ning loomingust. Loetlen ära osad lavastused, luuletused ning näidendid. Jaan Tätte on paljudele suureks iidoliks. Tema loomingud on peamiselt lihtsad ning see just haarabki inimesi kaasa. 2. Elulugu Jaan Tätte sündis 24. märtsil 1964. aastal Puiatul velsker Jaan Tätte perekonnas. Isa tegeles kogu elu haigete ravimisega ning ema oli raamatupidaja. Tätte ise on Eesti näitekirjanik, näitleja, tea
Henrik Ibseni näidendid 1. Kesksed tegelased ja nendega seotud tegevustik 2. Alateadvuse ja pärilikkusega seotud probleeme 3. Ühe pealkirja sümboolika 4. Lavastatuim näidend tänapäeval. Miks ? Näidendi ,,Nukumaja" kesksed tegelased on advokaat Helmer, tema naine Nora, nende naaber juriskonsult Krogstad ja Nora vana sõbranna proua Linde. Torvald ja Nora Helmer olid pealtnäha õnnelikus abielus ning neid ootasid ees õnnelikud päevad, kuna advokaat pidi saama Aktsiapanga direktoriks. Kuid naine oli varjanud pikka aega üht saladust nimelt oli tema mees kaua aega tagasi raskelt haigeks jäänud ja ainuke nö ravim oli puhkus soojal maal. Kuid kuna advokaadi ametiga ei teeninud väga palju, siis ei olnud nende rahaline seis hea ning Noral tuli see raha salaja hankida. Abikaasale ütles ta, et sai raha oma surevalt isalt, kuid tegelikult laenas selle Krogstadilt ja selle tagamiseks võltsis isa allkirja. Selleks, et raha tagasi maksta, teg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid