Konnad. Kaheksa kuplas kollast kärnkonna,kandes kullavärvi kontsaga kummikud, kõndisid kivisel künkal kesk kõrgeid kuuski."Kuule konn", krooksatas Kärna Kusti. "Kuulen, kuulen" ,klonksas kõnetatu. "Karga kiiremini kooli, koolikell kõliseb keemiatundi. küll keemik kurjustab kui konnad kordkorralt kordarikkuvalt käituvad". Kuri koolimees kutsub konnapolitsei, kutsutu kamandab korrarikkujad karistust kandma: kükitagu kooli külmas keldris,kraaksugu, krooksugu, kas keegi kusagil küll kuuleks?Kuskilt kostab kopsimist,keegi koputab keldris konutavatele konnadele koppadi-kopp-kop-kopp.Kui kohutav koputus!Kas kollid kobistavad kooli keldris koristaja kabinetis, kes küll kollitab?Kas koolis kummitab?Kurivaim küll konnad koolikeldris, koputas keemik kahvatule kolbale kustutus kummiga,käbe kappas keldrisse konni kutsuma keemiatundi katsetele.
asemel on hoob on valmistatud akrüülist või klaasist. Uudne o aga“lülitid“, mis on valmistatud silikoonist. Lambilülitid Laua- ja põrandalampidel asuvad lülitid tavaliselt pirnipesa või juhtme küljes või põrandal (saab lülitada jalaga).Toodetakse ka pööratavaid lüliteid, mis esimese pöördega annavad hämara valguse ja teisega süttib täisvalgus. Üks uuemaid arengusuunasid on laualambid, mis reageerivad koputusele lambialusel: mida tugevam on koputus, seda intensiivsemaks muutub valgus. Reostaadid Reostaadiga lülitid koosnevad tavaliselt seinale asendatud keerlevast silindrist, mis järk-järgult suurendab valguse intensiivsust ning ühtlasi lülitab seda sisse ja välja. Kasutada võib ka üles-alla liikuvat hooba. Mõnede lampide puhul ei saa reostaate kasutada – seda tuleks kontrollida lambipirni ostmisel. Enamik luminoorlampe pole legureeritavad. Taimeriga lülitid
Pianist Nikolai Aleksejev tegi ära suurepärase töö ning talle ei saa midagi ette heita, sest teos on üsna keerukas oma ülesehituselt. Palju meeleolude ja tempode muutumist. Suurepärase töö tegi ka minu arvates ära sümfooniaorkester. Siiski oli kontserti minu arvates veidi raske tajuda ja jälgida. Kontserdi teises pooles kuulasime Ludving von Beethoveni nr 5 sümfooniat C-moll. Sümfoonia algas kurjakuulutava ja hirmutava koputusega. Koputus kostis läbi sümfoonia, erinevatel aegadel ning erinevate kõladega. Teises osas mängis orkester sõjakate ja võimukate nootidega justkui marssivas taktis ning kolmas osa algas lõbusamalt ja toretsevamalt. Esitus oli minu arvates lihtsalt suurepärane. Dirigendi ja orkestri vaheline koostöö sujus hästi ning äpardusteta. Minule meeldis rohkem van Beethoveni 5 sümfoonia, sest see oli mõistetavam ja arusaadavam ning oli ka rohkem äratundmisrõõmu.
Viimane kord, kui isa teda ahistas lõi Triin teda lillevaasiga ja läks ennast veenidest läbi lõikama. Samal ajal oli naabritädi suure kisa peale politsei kutsunud, ta oli ka varem kisa kuulnud, aga ta ei arvanud, et midagi sellist seal korteris toimub. Järgmine päev tuleb Pille- Riinuga rääkima ema kauaaegne sõbranna Meeli. Meeli teadis, et ema tõmbas ringi ja otsis isast paremat. Aga ta ei uskunud, et asi nii kaugele läheb. Äkki käib uksele koputus ja ukse taga on politsei. Nad teatavad, et nad leidsid Pille- Riinu isa surnuna ja, et kas tüdruk saab tulla laipa tuvastama sündmuskohale. Pille- Riinul pole muud teha, kui minna kaasa. Kui ta laipa näeb saab ta aru, et see pole tema isa, auto on küll isa oma. Aga järelikult polnud isa ise õnnetuse ajal roolis. Isa leitakse auto tagaistmelt ja ta viiakse haiglasse. Haiglast öeldakse, et isa paraneb jõudsalt ja mingeid tõsisemaid vigastusi ei ole.
See ongi see, mis muudab meie elutempot ning tähtsad asjad esivanemate jaoks võivad kaduda. On palju kombeid, mis ajapikku muutunud või juurde tulnud on. Koos tehnika arenguga on maailma inimesed hakanud üksteiselt võtma üle tavasid, mis noortele tunduvad tavalised, kuid mida vanemad inimesed pealesunnitud ebavleva naeratusega või üllatusega pealt vaatavad. Just hiljaaegu, läksin koju ning umbes tunni pärast kõlas uksel koputus, tegin ukse lahti, kui mulle vaatas otsa kaks soditud, jubedate nägudega jõnglast, kes hüüdsid: „Komm või pomm!“. Minu arvates ei ole selline ülevõtmine väga hea, meil on ju olemas mardipäev, mis on sisult sama, kuid põnevam ning sisurikkam. Ma pole kunagi aru saanud halloweenist, aga võibolla ongi see, milles peitub traditsioonide mõte, nende sisust aru saada ja neid järgida. Arvan, et just kombed ongi need, mis muudavad inimesed ühtseks ja panevad uskuma ühte või teist asja
trillerdus, öise eluviisiga, kaevub liivasesse pinnasesse. Elab külades ja teistes asulates. Talvitub kivimüüride ja vundamentide pragudes, keldrites. Koeb päikesepaistelistes puhtaveelistes küla- ja talutiikides. Ohutegurid: pestitsiidid, väetamine, kuivendamine, võsastumine. Sugukondlased: mudakonlased o Mudakonn – 8 cm, kulles kuni 15 cm. Pupillid on püstised, tagajalal kühvlitaoline köbruke, mille abil kaevub pinnasesse. Häälitsus – vaikne koputus, häälitseb vee all. Öise eluviisiga. Elupaik: liivased alad, väldib kiviseid alasid. Koevad tiikides ja lompides. Ohutegurid: veekogude reostamine ja kalade veekogudesse laskmine. Selts: sabakonnalised Sugukond: salamandrilised Harivesilik ja tähnikvesilik. o Harivesilik – suur ja tume kobrulise nahaga vesilik. Selja peal on karvane hari. Eelistab avatuid suuremaid tiike ja väiksemaid järvi, elab ka karjäärides ja kobraste poolt üleujutatud metsades
Beethoven Klaveripala „Elisele“ Beethoven „Kuupaistesonaat“ - klaverile Beethoven Klaverisonaatide väljakujundaja Beethoven „Ood Rõõmule“ Beethoven Euroopa hümni autor Beethoven Pikim on sümfoonia nr 9 Beethoven Pühendas sümfoonia Napoleonile Beethoven Jõuline dramaatilisus, heroilisus, pateetilisus Beethoven Saatuse koputus Klassitsism – üldine ja žanrid Sümfoonia Sonaaditsükkel orkestrile Sümfoonia Lavale tuleb orkester Instrumentaalkontsert Sonaaditsükkel soolopillile orkestri saatel Instrumentaalkontsert 3-osaline suurteos soolopillile orkestri saatel Instrumentaalkontsert Lavale tuleb orkester ja kõige ette soolopill Sonaat Sonaaditsükkel soolopillile
LIHTLAUSES on üks öeldis, LIITLAUSES kaks või enam öeldist. Öeldis on pöördsõna pöördeline vorm (käändelised olid ma, -mas, -mast, -maks, -mata, -da, -des, -v, -tav, -nud, -tud). KOONDLAUSE on lihtlause, kus ühele küsimusele vastab rohkem kui üks sõna, korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega: Eesti keel, kirjandus ja ajalugu on mu lemmikained. KOOLON pannakse koondlausesse, kui kokkuvõtvale sõnale järgneb loetelu. Nt Need on mu lemmikained: ajalugu, eesti keel ja kirjandus. MÕTTEKRIIPS pannakse koondlausesse, kui loetelu eelneb kokkuvõtvale sõnale, nt Ajalugu, eesti keel ja kirjandus need on minu lemmikained. LIITSÕNADE korduvad osised kirjutatakse koondlauses sidekriipsuga, nt Õunakompott, -moos ja dzemm maitsevad hästi. Mulle maitsevad õuna-, pirni- ja maasikamoos. HÕLMAVAD MÄÄRUSED kirjutatakse ilma komata, nt Eestimaal Pärnu maakonnas Audru vallas Aruväljal 16. septembril 1933. aastal kell 16.45 SAMAVÄÄRSED MÄÄRUSED kir...
-1- 9.veebruaril kell 19.00 toimus Estonia kotserdisaalis kontsert "Beethoveni Viies sümfoonia". Kontserdil oli kavas : Sergei Prokofjev. Klaverikontsert nr 3 , C-duur Ludvig van Beethoven. Sümfoonia nr 5, C-moll Kontserdil esinesid : Vladimir Mistsuk (klaver, Venemaa) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Nikolai Aleksejev Vladimir Mistsuk pianist Sündis 13.jaanuaril 1968.aastal Leningradis, õppis 1975-86 St.Peterburgi muusikakoolis, 1986-91 St.Peterburgi Konservatooriumis ja Sibelise nimelises Akadeemias Soomes. 1992-93 Madriidi Muusikaakadeemias, 1989.aastal sai esimese preemia ülevenemaalisel klaverimängijate konkursil, Tsaikovski-nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi laureaat. Vladimir Mistsuk on maailmas aktiivselt tegev kontsertpianist ning Peterburi konservatooriumi professor. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) peadirigent Nikolai Aleksejev Praegu kuu...
Franz Joseph Haydn (1732-1809) Sündis 31. märtsil Alam-Austrias Rohrau külas. Isa oli tõllasepp, kes armastas muusikat (mängis harfi).Sündis teise lapsena üheksateistkümne lapselisse perekonda. Paar aastat õppis Hainburgi koolis.Oli seal ka kooripoiss.1740.a kutsuti ta Stephani toomkitikusse kooripoisiks. Õppis katedraalikoolis laulmist, klaverimängu ja viiulit.Ta oli võetud keisrinna õukonda musitseerima kui usinamat õpilast.Oli toomkirikus ligi 10 aastat ning lahkus sealt häälemurde pärast 1749 aastal. Vanemad soovisid , et ta alustaks Viinis vaimulikuõpinguid, kuid ta ei toetanud nende arvamust ning sellega lõppes vanemate poole rahaline toetus. 30 aastat teenis ta elamist klaveritundidega,viiulimänguga orkestris ja antsamblites nii kirikus kui ka serenaadikontserditel vabas õhus. Oli mitu aastat Nicola Porpora juures teenistuses klaverisaatja ja toapoisina. Seejärel elatus kammermuusika ja klaveripalade loomisega.1759.a sai töö krah...
Libahunt August Kitzberg Tegelased: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, Tiina, mari, Vanaema, Jaanus, Märt. Pere oli üksi kodus. Nad kuulsid hundi ulgumisi, vahel olid hääled väha lähedal, kuid siis järjest kaugenesid. Välisuks paukus tihti ja pere oli väga hirmul, mõeldes, et kuna tuleb peremees koju koos sulastega. Uksel käis koputus ja vaikselt mindi vaatama, mis seal on. Kui nad ukse lahti tegid, oli ukse ees väike laps. Nad andsid talle süüa ning panid ta ahju peale sooja, et ta saaks magada. Tiina ja Mari olid marjul. Mari oli usin ja korjas hoolega marju. Tiina aga rääkis oravaga juttu. Kui oli koju mineku aeg, tahtis Tiina veel jääda ja mõnegi marja korjata, kuid Mari läks ees koju ära. Tiina kohtus Margusega, nad ajasid üksteist taga. Nad arutasid tulevikkku, kui nad abielluvad
Kuningal on külm Mäng kolmes vaatuses, neljas pildis. O SALIS ED : KUNINGAS NARR, Joosep NOORTEENER, Mathias TEENER TOANEITSI VÄEÜLEM KIRJAÜLEM SISEÜLEM VÄLISÜLEM VARAÜLEM PÕLLUÜLEM KARJAÜLEM HÜVEÜLEM ÜLEMPREESTER KARLO ANGELA ISA EMA PEALIK, VALVURID, SÕDURID A e g: olevik K o h t: olematu maa Euroopa taladel Esimene vaatus (Ruumikas neljanurgeline tuba. Keskel suur laud paari tooliga. Teised toolid paremal seina ääres. Laua tagaotsas kõrgend, kus torkab silma midagi aujärje või mahuka tugitooli taolist. Toa kolmest uksest kaks on tagaseinas: üks lauast pahemalt kuningale, teine peagu paremas nurgas teenritele. Kolmas uks, kust tulevad ülemad, asub paremas seinas. Eesriide kerkides laual põleb küünal ja noorteener Mathias tõstab toole laua äärde. Kostab vali koputus paremalt tagaseina ukselt, aga noorteener ei võta seda kuuldavakski. Alles kui ...
Koor J. Ockeghem „Intermerata dei mater“ (laulu algul pikalt) J. Desprez „Nune dimittis“ (aeglane, algul mehed, natuke hiljem naised) J. Desprez „Mille regretz“ (pikalt nimi laulu alguses, domineerib mehe laul, siis naine) O. Lassus „lauda Mater ecclesia (nagu epic mungakloostri laul) O. Lassus „Bonjour mon coeur“ (mehed ja naised laulavad) G. P. Da Palestrina „Missa papae...“ „Kyrie“ (prantsusekeelne, hoogne) C. Janeguin „Lindude laul“ (mees-naine läbisegi, tiristamine häältega) C. Monteverdi „cantate Domini“ (alguses korduvalt „cantate“) J.S. Bach Kantaat nr. 147 (orel alguses ning siis koor) G.F. Händel oratoorium „Messias“ halleluuja (koor karjub halleluuja) J. Haydn oratoorium „Aastaajad“ „Suvi“ koor nr. 17 (torm, väike trummipõrin) W.A. Mozart Reekviem 1. osa (pikk, aeg...
see...Vaata, ta isegi ei helenda päikese käes! Danielle:Tõepoolest! Issand, kui maitsetu! Nojah, pole siis ime, et see ainult paarsada marka maksis. Adeele: Paarsada marka! See on ju suur raha, kallis Danielle! Danielle: Edevalt naerdes Suur raha?! Aga kulla Adeele, kas sa tahad siis öelda, et see lehvik maksis vähem? Adeele: Pöörab näo ebalevalt kõrvale No...mitte päris...vist... Ah ma ei mäleta enam! Kostab koputus, mis katkestab tüdrukute jutu. Nende juurde lonkab vana naine, Esme. Esme: Noh, kulla neiud, kas lasete vanal Esmel enda tulevikku pilku heita. Tüdrukud naeravad ja raputavad eitavalt pead Esme: Ah ärge häbenege, olge julgemad! Ma võin teile vaevata jutustada teie lähemast tulevikust ja suurest õnnest, mis ühe teist eelistan küll mitte mainida keda, peatselt ka tabab! Sõbrannad vahetavad kavala pilgu Danielle: Kas see on seotud rahaga? See õnn, mis ühte meist tabab! Millal?
Koputused on Eestis levinuim surmaenne. Üks allikas on jutustanud: ,,Kaks aastat tagasi uppus Moskva lähistel minu õe Salme poeg jões supeldes, saime seda hiljem teada. Aga sel ööl, kui päeval õepoeg uppus, koputati kõvasti meie aknale. Oli ilus vaikne juunikuu öö. Tõusin üles ja läksin aeda vaatama, kes koputas. Ükski koer ei haukunud ja ükski leheke ei liikunud puu otsas, kedagi ei olnud kusagil. Ju Kalle vaim andis enesest märku, et teda ei ole enam. Koputus tähendab alati surma." Uksekella- või telefonihelin, vastama minnes ei leita kedagi ega kuulda helistajat. Seletamatu müra. Laest lubja või seinalt pildi mahakukkumine. Lae peal kõndimise hääl, salapärane lauakolin. Oluliseks surma saabumise märguandeks on kella seismajäämine. -5- 4. UNENÄOD Tänapäeval levinuim ja inimeste poolt tõsiseltvõetavaim surmaennete rühm. Ilmastikunähtused ennustavad surma, surm ilma
muutunud väga uimaseks ja ükskõikseks. Nad jalutasid koju tagasi ning õhtu poolikul, pärast söömist avastas ta Jasmini koduaia nurgast. Jasmin viskas oma karu sülest üles ning püüdis seda. Olivia oli küsinud, kas tema võib ka mängimisega ühineda ning Jasmin oli vastanud, et ta jätab lihtsalt hüvasti. Järgmisel hommikul oli Jasmin juba Olivia ärgates läinud ning Olivia otsustas minna teda otsima, kuid nende kodu ukse peale tuli koputus ning teatati, et Jasmin on surnud. Matilda rääkis loo edasi ka Joannale ja Adeele'le ning nemad otsustasid minna nõiatüdruk Antonia juurde. Tuli välja, et ka Antonia ema, kes oli ravitsejanõid, oli samuti sattunud samasugusesse saatusesse. Kuid veelgi jubedam oli see, et too deemon oli Antonia välja kutsutud, kui ta väiksena loitsudega mängis. Üheskoos võeti ette retk deemoni hävitamiseks
sündmus, kuid kuna nad läksid mööda metsaäärset teed vanast koolimajast tagasi linna, peatus Ingeri kõrval üks auto ning ütles tere. Hiljem koju jõudes leidis ta postkastist õnnitluskaardi. Inger ei tundud käekirja ära, oleks võinud kahtlustada nii Kiurut kui Jaaku, kuid mõlemad olid läinud Ingeri elust, loodetavasti igaveseks. Varsti kostusid trepil ka võõrad sammud. Tulid ülespoole, kohmakalt. Jäid ukse taga peatuma. Vaikus valitses mitu minutit, siis kostus õrn koputus. Ukse taga oli Arne, sama mees, kes käis nendega paadiretkel, pruunide silmadega ja tõmmu, ometigi natukene häbelik. Tal olid kaasas lilled. Valged kuninglikud kallad. Mandrilt! Ega saarelt talvel lilli saada polnud, kui Inger oli matkal maininud, et talle lilled meeldivad ning neid kunagi talle ei tooda. Niisiis oli Arne võtnud kätte ja toonud naisele lilled. Nad sõbrunesid. Muutusid lähedasemaks. Ajapikku said neist armukesed. Ingeri aeg
Hispaanlaste manana- sündroomist on palju kirjutatud. Ehkki see pärineb ilmselt mauride mõjutatud Andaluusiast, seostatakse seda rohkem mehhiklaste kui mis tahes rahvaga. Igal juhul ei seisa täpsus mehhiklaste nimekirjas just mitte esimeste seas. Mehhikos ei keerle elu kella ümber kell on lihtsalt üks masin -, vaid kokkusaamiste ja suhete reastamise ümber. Inimlik lävimine peab jõudma rahuldust pakkuva lõpuni seda ei tohi segada uksekella helin või koputus uksele. See on ajakasutuse üks külg. Teine külg, mis puudutab viivitusi kauba üleandmisel või palga maksmisel ja millega sagelu kaasneb suhtlemisest hoidumine, on lõputu ärritusallikas lineaarsete ameeriklastele, sakslastele või teistele, kes süüdistavad mehhiklasi ja hispaanlasi laiskuses. Aga nad ei ole lasiad nad ei saa seda endale lubada! Viivituste põhjuseks võib olla vajadus zongleerida valikuvõimaluste või varaga, kuna parajasti
kuna nad läksid mööda metsaäärset teed vanast koolimajast tagasi linna, peatus Ingeri kõrval üks auto ning ütles tere. Hiljem koju jõudes leidis ta postkastist õnnitluskaardi. Inger ei tundud käekirja ära, oleks võinud kahtlustada nii Kiurut kui Jaaku, kuid mõlemad olid läinud Ingeri elust, loodetavasti igaveseks. Varsti kostusid trepil ka võõrad sammud. Tulid ülespoole, kohmakalt. Jäid ukse taga peatuma. Vaikus valitses mitu minutit, siis kostus õrn koputus. Ukse taga oli Arne, sama mees, kes käis nendega paadiretkel, pruunide silmadega ja tõmmu, ometigi natukene häbelik. Tal olid kaasas lilled. Valged kuninglikud kallad. Mandrilt! Ega saarelt talvel lilli saada polnud, kui Inger oli matkal maininud, et talle lilled meeldivad ning neid kunagi talle ei tooda. Niisiis oli Arne võtnud kätte ja toonud naisele lilled. Nad sõbrunesid. Muutusid lähedasemaks. Ajapikku said neist armukesed. Ingeri aeg möödus lennates,
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Siim Lõhmus PRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: Tauris Vijar Tartu 2014 Contents Contents....................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 Minu eesmärgid praktikaks.......................................................................................................... 3 Praktikakoha kirjeldus.................................................................................................................. 4 Personal.................................................................................................................................... 4 ...
Pole inimest, pole probleemi.(Stalin), 1939-MRP-Hitler ja Stalin sõlmisid pakti, mis jagas Euroopa ära. See tehing tõi Euroopale hävingu. Eesti läks NSV mõjusfääri. 1940.a okupeeriti Eesti täielikult. Eestil polnud kaitset, kuna olime üksi. 1940- esimestel kuudel aeti in. kodudest välja, vahistati tuhandeid ja paljud hukati-mõte oli purustada ühisk. vastupanuvõimet. Peaminister hukati. Eestlased elasid hirmus vahistamise, hukkamise ja sunnitöölaagri ees. Suurim hirm oli koputus öösel. Kolmandik Siberisse küüditatuist olid lapsed. Vahistati õpetajaid, teadlasi, kirjanikke, poliitikke. nt. saadeti Siberisse, et oli rohkem maad, kui kellegil teisel. Nälg ja külm tegid ellujäämise peaaegu võimatuks. Nõukogude okupatsiooni 1. aasta sai tuntuks kui ,,kannatuste aasta". Kuid eesti rahvas jäi siiski püsima. 1941. reetis Hitler Stalinit, Saksa sõjavägi tungis Venemaale ja ületas Eesti piiri. Nüüd oli natside kord Eestit rüüstada
KIRJAVAHEMÄRGID Samaväärsed määrused kirjutatakse komaga, nt küünlapäeval, 2. veebruaril; ülehomme, 5. aprillil; reedel, 21. aprillil. Eriliigilised määrused kirjutatakse komadeta, nt Vanaisa haigestus raskelt öösel suvilas. Eriliigilised täiendid kirjutatakse komadeta, nt Meil on kodus suur must pikakarvaline koer Sultan. Kapis on uus moodsalõikeline villane kleit. Samaväärsed täiendid eraldatakse komadega, nt tasane, arglik koputus; õnnelik, muretu lapsepõlv. Rindlause osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma). Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallaus...
1) Kirjanduselu 1905-1917 Pidurdasid Eesti kultuuri arengut. 1906. avati Vanemuise uusi teatrihoone.(K. menning pani alguse esimesele kutselisele teatrile). 1870 aga esilinastus vanemuises Koidula "Saaremaa Onupoeg", mis oli Eesti teatri sünnidaatum. 1907 asytati Eesti Kirjanduselts. 1909 avati Eesti Rahva muuseum. Selle aja kuulsaimad heliloojad : M.Härma, Lätte, R. Tobias, Saar), kunstnikud(A.Laikmaa, vennad Rauad, N. Mägi). 1916. Eestis esimene kunstinäitus. kirjanduses oli määravaks realism. 1915 tööliskirjandus. 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915. Noor Eesti tähtsus 1) Arendasid keelt 2) Rikasasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid 2) Kirjanduslikud rühmitused, ajaluule a) 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplast...
Selle võrgustiku ülesanne ei ole kaitsta inimsugu enesehävitamise eest, vaid anda vajalikku abi vastutuse võtmiseks mineviku ja tuleviku eest siis, kui muutus muutub möödapääsmatuks. ... Kord saabub iga indiviidi elus hetk kui ta mõistab, et vanaviisi jätkata ei saa. Siis teab igaüks, et õnne ja rahu leidmiseks tuleb teha muutus. Seda hetke tuntakse kui Vaimu Koputust. Kui see toimub, tuleb otsustada kohe, hetke jooksul. ... Kui Vaimu Koputus tabab gruppi või inimsugu tervikuna, kutsutakse seda Kotka Karjeks. Inimsoo Kaitsjad on kogu hingest töötanud selle sündmuse ootuses alates Teisest maailmasõjast. ... Tolteekide võrgustik on osa Nende plaanist anda inimsoole vajalikku abi nüüd, kus Kotka Karje on kõlanud. Tolteekide teadmiste avalikustamine on osa sellest plaanist. ... Universumi seadus ütleb, et Kotka Karje kõlab alles siis kui inimkonna selg on kindlalt
„Merci beaucoup!“ ütleb Ratchett ning võtab teki vastu. Teenindaja ruttab minema. Ratchett vahetab ebamugavad päevariided ööürbi vastu. Mässib ennast kahe teki sisse ja jääb magama. Ta ärkab mõni tund hiljem – ja võpatades, ta ärkab lähedusest kostunud valju oige peale. Samal silmapilgul on kuulda teravat kellahelinat. Vagunisaatja koputab Ratchetti uksele. Ratchett ei vasta. Ka teine koputus. „Ce n’est rien. Je me suis trompé,” hõikab Ratchett. „Bien, monsieur.” Vagunisaatja kiirustab minema ja Ratchett püüab taas magama jääda. * Kirjuta lõigust variant, milles on heterodiegeetiline jutustaja ja fokuseering teisel tegelasel Mary Shelley „Frankenstein” Kuuvalguses irvitades jälgis deemon ainsat akent, kus tuli veel põles, vahtis, kuidas seal istub ja
lastele jõulukingitusi osta. Varsti aga lapsed uinusid. Siit daabki alguse muinasjutt. Lapsed hõõrusid silmi ning ringutasid käsi, sest luukide vahelt tungis sisse mingi hele valgus. Nas avasid aknad, et piiluda kus see valgus tuleb ja nägid lossi juures, kuidas rikkad lapsed naeratavad ja tantsivad.Lapsed hakkasid ka ise tantsima, nad tegid kõike nii nagu oleksid ise nende laste juures. Äkki käis koputus uksele, uksest hiilis sisse väike vanaeit, üleni rohelises rõivas, punane kottmüts peas. Ta oli küürakas, lombak ja ühe silmaga, kõndis kepiga. See oli haljas Berylune, kes meenutas lastele nende naabrit proua Berlingot. Haldjas küsis, ega neil ei ole laulvat rohtu või sinilindu. Sinilind pidi tooma õnne ning ta vajas seda, et oma haiget tütart ravida, sest see pidi olema ainuke ravim, tema türte haigusele. Haldajas meenutas ka
metsatööle minna ja selletõttu ka polnud raha, et lastele jõulukingitusi osta. Varsti aga lapsed uinusid. Siit saabki alguse muinasjutt. Lapsed hõõrusid silmi ning ringutasid käsi, sest luukide vahelt tungis sisse mingi hele valgus. Nad avasid aknad, et piiluda kus see valgus tuleb ja nägid lossi juures, kuidas rikkad lapsed naeratavad ja tantsivad. Lapsed hakkasid ka ise tantsima, nad tegid kõike nii nagu oleksid ise nende laste juures. Äkki käis koputus uksele, uksest hiilis sisse väike vanaeit, üleni rohelises rõivas, punane kottmüts peas. Ta oli küürakas, lombak ja ühe silmaga, kõndis kepiga. See oli haljas Berylune, kes meenutas lastele nende naabrit proua Berlingot. Haldjas küsis, ega neil ei ole laulvat rohtu või sinilindu. Sinilind pidi tooma õnne ning ta vajas seda, et oma haiget tütart ravida, sest see pidi olema ainuke ravim, tema tütre haigusele. Haldajas meenutas ka
Grupid said moodustatud loosi alusel, kõik kes said nr 1 sedeli läksid ühte gruppi ja kes said nr 2 sedeli moodustasid teise grupi. Igale grupile annab juhendaja ühe muinasjutu teksti paberkandjal. Noorte ülesanne on jagada omavahel ära tegelaskujud, keda esitama hakkavad. Kuid muinasjuttu ei esitata lihtsalt publikule, vaid publik on seljaga nn näitlejate poole. Näitlejad võivad kasutada muinasjutu paremaks edasi kandmiseks vahendeid näiteks kui toimub uksele koputus, siis keegi päriselt koputab ka, kas laua peale vms. Võib kasutada ka tehnilisi vahendeid, näiteks mobiiltelefoni või arvutit. Tegevuse lõpetamine: kiidab kõiki osavõtmise eest ja kõiki tubliduse eest. Eesmärk: loova mõtlemise arendamine ning diktsiooni arendamine. Vahendid: tekstid, arvuti, mobiiltelefon. 20 min 4. 12.20 Analüüsimine- mis läks hästi, mis halvasti. Juhendaja annab endapoolse tagasiside esinejatele
RISTUMINE PEATEEGA ehk MUINASJUTT KULDSEST KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud. Laural on jalad märjad ning nüüd oleks vaja öö üle elada. Osvald pistab vanduma. Vabandab kohe, et see ehmatas teda pisut. Seejärel ütleb head aega. Roland ei saa hästi aru, mis toimub. Sõnab, et nad ss hakkavad minema. Osvald parandab teda
Varstu Keskkool Referaat SPIRITISM Koostas: Kuido Kasak 2006 SPIRITISM - liikumine, mille eesmärgiks on suhtlemine vaimude maailma ja surnutega SPIRITISMI AJALUGU Spiritismiga tegeldi juba iidsetel aegadel, kui inimene alles õppis end tunnetama ja mõistis, et peale füüsilise keha on olemas ka hing. Kõigil aegadel on olnud samaane, ennustajaid - ebatavaliste psüühiliste võimetega isikuid, kes on suutnud surnud hingedega rääkida. Neid on kas austatud ja ülistatud või jälestatud ja tuleriidal põletatud. On räägitud sedagi, et ristiusu juured peituvad spiritismis ja Jeesus Kristus polnud midagi rohkemat kui hea ravi- ja ekstrasensoorse taju võimega meedium. On tõendeid, et ristiusu koidikul lubas kirik surnutega vestelda, aga 3. sajandi alguses see tava keelati. Moodsale spiritismile panid 1848. aastal aluse õed Foxid. Kõik sai alguse 1847. aasta detsembris, kui perekond Fox kolis N...
Mees vaatas aknast halli taevast ning mõtles:“Kui magan veidike kauem, kaob see jaburus.“. Kell oli veerand seitse ja ta pidi kell viis rongipeale minema. Mis juhtuks, kui ta võtaks haiguslehe? See ei saa juhtuda, ta polnud viieteist aasta jooksul kordagi töölt puudunud. Jällegi midagi veidrat – Gregor Samsa ei olnud niivõrd hirmunud oma metamorfoosist putukaks, vaid pigem kartis ta oma ülemust, kes oli ebaausalt karm ja häirivalt täpne. Ukselt kostus õrn koputus. „Gregor,“ hüüdis ema, „kell on kolmveerand seitse. Kas sa mitte ei soovinud kuhugi minna?“. Mees soovis kõike seletada, kuid antud olukorras pidi ta piirduma vaid lausega:“Jah, ema, jah, aitäh.“ Lihtne oli tekk enda pealt maha visata. Kuid end voodist püsti ajada, oli ilmselgelt raskem ülesanne, kuna ta oli niivõrd lai. Oleks ju võinud kasutada oma käsi ja jalgu, et keha tõugata, kuid selle asemel oli tal ainult väikesed jäsemed, mis vaid siblisid erisuunades
lugusid. Vahel ajavad need lood naerma, kuid mõnikord teevad lausa morniks. Siiski leian, et oleks lihtsalt patt need enda teada jätta. 2.peatükk Kõik sai alguse ühel tavalisest veidi pilvisemal teisipäeva varahommikul, mil postimees meie punasele puu-uksele koputas. Ukse kõrval on kõrge riiul, mille ülemisel pulgal asetseb kulunud pappkast. Selles samas karbikeses magasin mina sel samal hetkel magusat und. Postimees pidi olema hirmus kehva kuulmisega, sest koputus oli nii vali, et ehmatas mu poolsurnuks. Suurest ehmatusest ja mitte üldsegi enda süü tõttu kukkusin postiljonile koos kastiga otse lagipähe. Võite vaid arvata, kuidas tema sellele reageeris. Leebelt öeldes oli ta tige. Minul polnud sellest tegelikult sooja ega külma ning ronisin tagasi riiulile. Uks avanes ja üllatunud näoga mamma Malle tervitas viisakalt postimeest. Viimane oli alles shokis ning ei
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö Agnes Lukats INGLISMAA Referaat Juhendaja: Ester Raiend Tallinn 2004 1 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.1 Demograafiline olukord..........................................................................................................4 1.2 Valitsusvorm...........................................................................................................................4 1.3 Religioon................................................................................................................................ 5 1.4 Ajalugu...............................................................................................................
Mees vaatas aknast halli taevast ning mõtles:"Kui magan veidike kauem, kaob see jaburus.". Kell oli veerand seitse ja ta pidi kell viis rongipeale minema. Mis juhtuks, kui ta võtaks haiguslehe? See ei saa juhtuda, ta polnud viieteist aasta jooksul kordagi töölt puudunud. Jällegi midagi veidrat Gregor Samsa ei olnud niivõrd hirmunud oma metamorfoosist putukaks, vaid pigem kartis ta oma ülemust, kes oli ebaausalt karm ja häirivalt täpne. Ukselt kostus õrn koputus. ,,Gregor," hüüdis ema, ,,kell on kolmveerand seitse. Kas sa mitte ei soovinud kuhugi minna?". Mees soovis kõike seletada, kuid antud olukorras pidi ta piirduma vaid lausega:"Jah, ema, jah, aitäh." Lihtne oli tekk enda pealt maha visata. Kuid end voodist püsti ajada, oli ilmselgelt raskem ülesanne, kuna ta oli niivõrd lai. Oleks ju võinud kasutada oma käsi ja jalgu, et keha tõugata, kuid selle asemel oli tal ainult väikesed jäsemed, mis vaid siblisid erisuunades
Sissejuhatus semiootikasse kordamisküsimused 1)Peirce'i märgitüübid Semiootikas on kolm elementi: esitis (märk), objekt ja tõlgend. Semioosi on 3 mõõdet ehk kolm märgisüsteemi: semantika ((märgi seos referendiga (märk suhtes objektiga), nt ikoon, indeks, sümbol)), süntaktik (märk ise oma olemusest n. Qualisign (tähistab kvaliteeti), sinsign (siin ja praegu), legisign (sõna)), pragmaatika märgi suhe kasutajaga, tõlgendiga nt rhema (üksik sõna, mõiste), dicent (ütlus, lause), argument (väide)). (4.loeng slaidid 8-10) Ikoon- Me peame teadma, millega võrrelda ikooni- millega sarnane (näib, lõhnab, kõlab, tundub, maitseb samamoodi). Diagramm on ikoon, sest näitab visuaalselt suhet ehk vahekorda. Foto, joonis- tõlgenduste tegemine, kultuur mõjutab meid. Metafoor-. Algebraline võrdlus-ikoon et nr erinevad, struktuur sama. Indeks- tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, ...
eksamikeskuse näidised) ja alles siis praktilist kirjutamist iseseisva kodutööna või arvutiklassis. Kiri on soovitatav adresseerida õpetajale, kes kirjadele ka vastab. Enesekontrolli test nr 2 1nupule; 2lõikus; 3ajamisega; 4üles; 5vererõhuga; 6appi; 7puhtaks; 8paremale; 9servast; 10selili. 3. HOOLDUSABIVAHENDID Dialoog 1 Vanemõe kabinetis. Vestlevad vanemõde Ljudmilla ja hooldustöötaja Kiira. Koputus uksele. Vaikus. Uus koputus. Kiira paotab ust ja pistab pea ukse vahelt sisse. Kiira: Tere! Kas tohib? Ljudmilla: Jaa-jaa! Tere! Jaa-jaa! Tulge edasi. Istuge siia. (Köhatab) Kiira: Ma pidin täna kell 12.00 Teie juurde tulema, et hooldaja töökohast rääkida. Ljudmilla: Ah jaa, ma mäletan. (Üllatunult) Kas kell ongi juba 12? Ahhaa, ongi juba! Küll aeg lendab kiiresti! Aga asja juurde siis! Kiira: Muidugi, muidugi.
Portselansuits Jim Ashilevi 2006 (XI-01) © Eesti Näitemänguagentuur 2 (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) portselan - keraamiline materjal (tahke) - tugev, kõva, elastne, habras, klaasjas, valkjas, poolläbipaistev (v.a. tihedam portselan), resonantne, väga vastupidav elektrile, kemikaalidele ja temperatuurisokile. suits - mittetäieliku põlemise kaasnähe (gaasiline) - mürgine, haihtuv. 3 Tegelased: Ike Kioko Kassini 4 . . . . . . . . I 5 S1 Kioko, pärast tuima masinlikku tööpäeva kaupluses, võtab oma tillukese korteri kööginurgas kotist odava veini, istub diivanile, valab pokaali täis ning mekib maitseks. Väljas on pime november, vihmadest sogane ja rikutu...
on teel pulma, tee ääres vanamees räägib oma loo. See oli meremees, räägib Albatrossist, tapab linnu. Hakkab peale karistus. Kogu meeskond sureb, ainult vanamees jääb ellu. Moraal: mismoodi ei tohi eksida looduse seaduste vastu. ,,Christabel" pseudokeskaegne värssteos, algus veab ette Arturi tsükli, temast räägitavad legendid. Tuleb tagasi siis, kui Inglismaa on suures hädas. ,,Kubla" mälestused oopiumitarvitamise ajal nähtavast unest. Tatari sõjalaagri kirjeldus, koputus uksele katkestas mõttelõnga. Ei saanud enam luuletust lõpetada. 16. nov 23. nov Romantikute proostatekstidel on tugevad lüürika tunnused. Valgustus oli suur samm romaani kui zanri arengus. Kujuneb välja eepilist tüüpi narratiiv. See on lineaarne ja tugev ka tänapäev. Lawrence Turn keeras selle segamini. Kirjutas terve roomani selleks, et tõestada selline lugu on võimatu ja kaugel igasugusest tõest. Nt reisikiri on tõene lugu, aga 17.saj võis reisikiri olla pettus
Visioone võib omakorda liigitada kahte rühma: 1) nähakse vaimu ennast, 2) vaim pole nähtav, kuid võib jälgida tema tegevust või tegevuse tulemust. Suhtlemine surnud esivanematega oli vanarahva hulgas laialt tuntud. Kuigi üht-teist sellest on kandunud ka tänapäeva traditsiooni, on kontakti eesmärk ja tõlgendus tunduvalt teisenenud. Varasemas traditsioonis peetakse salapäraseid koputusi surmaenneteks, laste ettekujutustes on nende selline tähendus taandunud. Antud juhul on koputus ainult tõendiks, et vaim on tõepoolest olemas. Kummitusjuttudes asetleidvad õudused võimaldavad laiendada oma emotsionaalse kogemuse piire, aga balansseerimine turvatunde ja hirmu rajajoonel on siiski vaid lõbu, mis lubab osalistel näidata end julgete ja südidena. Hoiatus- ja hirmujuttude kõrval on küllaltki levinud kujundlikud ja ülepaisutatud, naljakad või iroonilised teated, ennustamis- või ravimisvõtted, mis ei eelda tõsiselt järeleproovimist või aktsepteerivat suhtumist
näärmete ja rasvkoe talitlust. Enamasi seotud siseelundite talitluse regulatsiooniga. monosünaptiline refleks - refleksikaarde kuulub motoorne ja sensoorne neuron. Monosünaptilised saavad olla vaid somaatilised motoorsed refleksid. polüsünaptiline refleks - aferentse ja eferentse neuroni vahel on üks või mitu vaheneuronit. Kõik vistseraalsed refleksid on polüsünaptilised. põlverefleks: koputus patellaarkõõlusele allpool patellat põhjustab reie nelipealihase järsu venituse, millele lihasekäävid reageerivad erutusega. N. femoralis'e sensoorseid kiude mööda liigub erutus seljaaju L2,3,4 segmenti, kus on sünaptiline ühendus perifeerse motoneuroniga. Selles tekkinud erutus levib n. femoralis'e A -eferendis reie nelipealihaseni ja põhjustab selle kontraktsiooni ning sääre sirutuse. Samal ajal on pidurdavad impulsid Renshaw’ pidurdusvaheneuronite kaudu jõudnud sääre
põhikursuse lõputöö "Käemärkide alane väljaõpe kaitseväes." Käemärke kasutatakse: · kui vahemaad on pikad (nt rännakul); · kui on vaja tegutseda vaikselt (nt patrull, varitsus jne); · kui müra tõttu on sõnaline käskimine raske; · muudel juhtudel, kui on võimalik kontaktioht vaenlasega. Tähelepanu saamiseks on neli võimalikku moodust: · üks tugev vile (ainult lahinguolukorras); · sõrmenips; · koputus sõrmenukkidega vastu püssipära; · vaikne vile. Käemärkide andmisel tuleb arvestada, et: · käemärki antakse alati selle käega, milles pole relva; · relv on alati suunatud vastase poole; · võimalusel ei tohiks kasutada sõrmekombi- natsioone (labakindad). Nähes käemärki on sõduri ülesandeks: · käemärki dubleerida; · veenduda, et ees, taga või kõrval liikuvad sõdurid seda nägid ning; · tegutseda kästud moel.
pükste pealt moositilka ära võtta. Terava OSVALD: Me võime siin vaielda ja noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit seletada, aga tüdruk jääb siia. lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. ROLAND: Siis jään mina ka. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa OSVALD: Sina küll ei jää. tugevasti laua sisse. Samal ajal koputatakse ROLAND: Mis kurat nüüd on siis?! Tule, uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus Laura. kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse OSVALD: Sa viid märgade jalgadega naise avavad ja tuppa piiluvad.) metsa. Igal öösel on tugevad öökülmad. ROLAND: Tere, meie koputasime. Miinus viis kraadi, miinus kümme kraadi. LAURA: Roland koputas. Üks jalg on jumala märg. ROLAND: Mina koputasin. LAURA: Astusin kraavi. LAURA: Tere
3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Roland koputas. ROLAND: Mina koputasin. LAURA: Tere. Tema on Roland ja mina olen Laura. ROLAND: Meil on selline jutt, et jäime öö peale... LAURA: Mitte keegi peale ei võta... ROLAND: Tund aega ei tulnud ühtegi masinat ja Laural hakkas kohutavalt külm. LAURA: Mul on jalad märjad. ROLAND: Tulime sealt tupiku märgi alt, see oli ainus tee. Äkki saaksime siin
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised...
loodusfilm – „Saarmad Kanadas“ või midagi sellist. See oli tõenäoliselt ajatäitmiseks mõeldud G.K. Chesterton, 1924 tegevus, kuna see toimus kooliaasta eelviimasel päeval. Me sosistasime pimeduses, teeseldes, et oleme filmi süvenenud, kui koputus uksele andis teada veel ühest korrapidajast. Õpetaja astus projektori juurest kõrvale, avatud uksest langes valguskiir risti üle pimendatud klassiruumi Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja esiosa ja hääl teatas: „Härra Smith tahab koheselt Billy Rogersit näha“. Õpetaja vastas umbes
Siin-seal seintel oli küll mõni pealiskiri, aga need kõik olid puhtteaduslikud või vagad mõtteterad pari-mailt kirjanikelt. Ülemdiakon istus käsikirjadega täidetud suure kirstu ette vaskse kolmiklühtri valgusse. Ta toetas küünarnuki pärani avatud Autuni Honoriuse * 8 9 raamatule «De praedestinatione et libero arbitrio»2 ja lehitses sügavamõtteliselt trükitud folianti, mille ta oli kaasa toonud ja mis ta kambris oli ainsaks trükikunsti tooteks. Koputus uksele äratas ta mõtetest. «Kes seal on?» hüüdis teadlane nälginud peni lahkusega, kellelt tahetakse kont ära võtta. Hääl väljas vastas. «Teie sõber Jacques Coictier.» ülemdiakon tõusis ja avas ukse. See oli kuninga ihuarst, umbes viiekümneaastane mees, kelle kalki näoilmet ainult kava! pilk pehmendas. Teine mees oli tal kaasas. Mõlemal oli seljas pikk kilt-kivi värvi, oravanahaga vooderdatud kuub, eest kinni ja keskelt vööga varustatud; peakate oli neil samast riidest
«Selle! lambapeal puudus tõesti veel ainult see, et kardinali poolehoidjaks hakata! Ja mina vastutasin kuninganna ees. lubasin oma vaesele käskijannale ... Ah, mu jumal, mu jumal küll! Ta peab mind üheks neist viletsatest, kellest ta palee kihab ja keda on pandud sinna tema järele nuhkima! Ah, härra Bonacieux! Ma'ei ole teid kunagi eriti armastanud. Nüüd aga on asi veel hullem: ma vihkan teid! Ausõna, selle eest maksate te veel kallilt!» Sel hetkel, kui talausus need sõnad, sundis koputus toalaele teda pead tõstma ja läbi lae hüüdis hääl. «Kallis proua Bonacieux, avage väike koridoriuks. Ma tulen alla teie juurde.» XVIII ABIKAASA JA ARMUKE. «Proua, lubage öelda, et teil on väga vilets abikaasa,» ütles dArtagnan sisse astudes uksest, mille noor naine talle avas. «Teie kuulsite siis meie jutuajamist?» küsis .proua Bonacieux kiiresti, heites d'Artagnanile rahutu pilgu. «Algusest lõpuni.» «Mu jumal, aga kuidas?»
vähematki raasukest. Raidkujuna, silmad pilukil, istus ta ülal kateedril, pliiats püsti peos, kui laskis jutustada piiblilugu või võristada piiblisalme, aga iga natukese aja tagant pidi ta pliiatsiotsaga kateedrile koputama ja vaikse, ebaloomulikult õrna, peaaegu naiseliku häälega ütlema: ,,Pidage! Veel kord! Te jätsite seal ühe ,,ja" vahelt ära." Ja õpilane hakkas uuesti otsast peale. Kuid varsti järgnes uus pliiatsi koputus ja õrn hääl ütles: ,,Raamatus seisab selle koha peal: ja see sündis, et... Sellepärast veel kord see koht." Jõudis vastaja ka selle vea parandada, siis tabas teda varsti uus häda, sest ,,paavst" ütles talle varsti maheda häälega: ,,Armas laps, mis te ometi segate ja võltsite! Seal seisab ju ,,ning", mitte ,,ja". Veel kord see koht!" Eriti raske oli vastates õiget tooni leida. Seda sai Indrek omal nahal küllaldaselt tunda. Isegi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
