Ehitusmaterjalid (1)

EHITUSMATERJALID
EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI

• seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis )
  
• katusekatte ( rullmaterjalid , keraamiline katusekivi, plekk )
  
• soojusisolatsioon ( kivivill -plaat, vahtplast )
  
• akustilised materjalid
  
• põrandakatte (keraamiline plaat , parkett )
  
• hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud )
  
• viimistlus ( lakid , värvid, krohvisüsteem)
  

TOORMATERJALIST LÄHTUVALT

• päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi)
  
• keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement)
  
• lähtematerjali algupära järgi: puit-,
  

MATERJALIDE KUJU JÄRGI

• kujusad tükkmaterjalid ( silikaatkivid , keraamilised tellise, plaadid)
  
• rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid)
  
• puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid)
  
• vedelad materjalid (värvid, lakid)
  
• pulbrilised materjalid (kips)
  

MATERJALIDE OMADUSTE JÄRGI

• mahukaalu järgi
  
• tulekindluse järgi
  
• akustiliste omaduste järgi
  

FÜÜSIKALISED OMADUSED
ERIMASS

• erimass (või absoluutne tihedus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus(ilma poolideta).
  
• Materjali tihedus on loomuliku struktuusiga materjali mahu (ruumala-)ühiku mass.
  

POORSUS

• Poorsus on pooride maht tahkes kehas
  
• eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning poore jaotatakse nende suuruse järgi. Selliste jaotuste põhjuseks on vee erinevad olekud pooride sees ja ka
  
• poorsus sõltub materjali tihedusest nii näiteks graniidil on
  

VEEIMAVUS

• veeimavus (w); on kapilaaridejõudude toimel materjalisse imendunud vee holk.
  
• Materjali niiskuse on materjali kapillaarjõudude toimel imendunud vee hulk, sinna hulka ei loeta keemiliste ühenditesse seotud vett.
  

SURVETUGEVUS

• Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta.
  
• Selliste materjalide survetugevus on 5- 20 korda suurem kui tõmbetugevus. Kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon .
  

PAINDETUGEVUS , Rp

• Paindetugevus ehk ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele, mis töötavad paindele. Määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil
  
• Tala alumised kiud pikenevad, ülemised lühenevad.
  

KÕVADUS

• Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimistele
  
• Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla jõuga kuuli või teraviku sissesurumisega materjali pinda vastavas seadmes . Kõvadust hinatakse jälje või sügavuse järgi
  

HÕÕRDUVUS

• Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel.
  

KULUVUS

• Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kuluvuskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis, kuhu asetatakse uuritava materjali tükid(nt. Killustik )
  
• Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %-des mahakulunud tolmu näol.
  

LÖÖGITUGEVUS

• Löögitugevuse iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormustele.
  
• Löögitugevust kontrollitakse standardse proovikeha purustamise löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hilk
  

MUUD OMADUSED
Keemiline püsivus

• Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omadusi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul
  
• Keemiliselt agresiivses keskkonnas tuleb kasutada keemiliselt püsivamaid materjale või katta neid vastava kaitse kihiga .
  

Kiirgustihetus

• Kiirgustiheduse all mõistetakse materjali vüime neelata radioaktiivset kiirgust
  
• Materjali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema mahumass ja mida suurem on ta vesiniku sisaldus.
  
• Peamised kiirgusisolatsioonimaterjalid on betoon, plii, vesi
  

AKUSTILISED OMADUSED

• Akusilised omadused iseloomustavad materjali helineelavust või peegelduvust.
  
• Helilaineid põgkudes vastu midagi materjali jagunevad kolme ossa : üks osa peegeldab materjalilt tagasi, teine osa neelab materjalis ja kolmas osa läbib materjali.
  
• Hästi neelab heli pehme ja karedaminnaline materjal; kõva ja sitkepind peegeldab hästi heli
  

PUITMATERJAL
Pos.

• Taastuv loodusvara
  
• Kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda
  
• Tugev ja kaalult kerge(väike mahumass)
  
• Soojustidav, väike sooja juhtivus
  
• Sitke
  
• Hea välimusega, dekoratiivne
  
• Kuivas kliimas on puid ka äärmiselt püsiv materjal
  
• Neg.
  
• Kegesti süttiv
  
• Hügroskoopne (niiskuse sisaldus kõikub)
  
• Heterogeenne (ebaühtlase struktuuriga materjal)
  
• Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus
  
• Puidu tugevus ja soojusjuhtivus on tema erinevates suundades tugevalt erinev
  
• Materjali omadusi mõjutavad kasvuvead
  
• Puitu kahjustavad mitmesugused rüüvlid ja mädanikud
  
• Suured töötlemiskaod
  

PUU SISE- EHITUS

• Aastarõngad moodustub aasta jooksul puu kasvuperioodil.
  
• Eristatakse varast ja hilist aastaringi osa
  
• Männim, seedril, lehisel, tammel ja mõnel teisel puuliigil on välimised aastarõngad heledamad , sisemised tumedavad
  
• Maltspuidulisteks, kus lülipuit puudub( kask , lepp , haab ning valgepöök)
  

TÄHTSAMAD PUU LIIGID

• Mänd – Eesti levinuim puuliik
  
• Kuusk – küpsepuiduline, sisaldab männist vähem vaiku (vähem vastupidav kõdunemisele)
  
• Kask – levinuim lehtpuu , maltspuiduline. Värvus valge, õhu käes muutub roosakaks
  
• Tamm – Eesti puudest raskeim ja tugevaim. Lülipuiduline. Väga jämedakoeline, dekoratiivne.
  
• Saar – lülipuiduline, kõna ja ilusa mustriga.
  
• Sanglepp – pehme, ühtlase struktuuriga ja hästi töödeldav.
  
• Haab – Eesti puuliikidest kergeim. Pehme, poorne ja hästi töödeldav.
  

PUIDU OMADUSED

• Värvus – enamikel puidu liikidel valge, kollakas , pruunikas või punakas. Puidu värvus võib aastatega tumeneda.
  

PUIDU FYYSIKALISED OMADUSED
Niiskus

• Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hüdroskoopseteks niiskustest. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes, hüdroskoopne niiskus aga rakuseintes. Kuivamisel vabaneb niiskus kiiremini.
  
• Värskelt langenud puidu niiskus ületab 35%
  
• Toores puidus on niiskus yle 25%
  
• Poolkuivas 18- 25%
  
• Õhukuivas 15- 20%
  
• Toakuivas 8- 13%
  
• Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nende vahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem
  
• Standartseks puidu niiskuseks loetakse 15%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitataksejust selle niiskuse juures.
  
• Et puit on hüdroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn. Tasakaaluniiskuse(st. Aururõhud õhus ja puidupinnal on tasakaalus)
  
• Mahumuutused niiskussisalduse muutumisel – niiskuses paisub , kuivades kahaneb. Mahumuutus ei ole kõigis suundades ühesugune – radiaalsuunas 2- 5%, tangensiaalsuunas 5- 10% ja puu pikkuses 0,1- 0,3%.
  
• Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit kõverduda ja praguneda.
  
• Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne(ca 1,55 g/cm3)
  

Mahumass(15% niiskuse juures)

• Mänd 0,53g/cm3(530kg/m3)
  
• Kuusk 0,46g/cm3
  

Puidu vead ja kahjustused

• Praod jagunevad sisemisteks ja välimisteks.
  
• Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel.
  
• Välispraod on radiaalsed.
  
• Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod.
  

Puidu kasvu vaed

• Puidu keerdkasv ( puidukiud on tüves spiraalselt keerdus).
  
• Kõverkasv (tüve pikkitelg on kõver).
  
• Jne.
  

Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda

• Terav oks on muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem.
  
• Surnud oks võib olla puidus kinni või lahti.
  
• Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem.
  
• Väljalangenud oks on puus koos koorega ja õhematest laudadest kukub kuivamisel välja.
  
• Tubakaoks on pehme ja kõdunenud ning pudeneb puidusvälja.
  
• Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust
  
• Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidega.
  
• Painutatud elemendid tuleb painutada nii, et okslikum pool asuks survetsoonis.
  

MÄDANIKUD

• Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel.
  
• Seened toituvad mõnest puidu osast – tselluloosist, ligniidist, rakkudes sisust jne.
  
• Seente arengus on vajalik puiduniiskus üle 20%. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20 -35 kraadi. Alla 0 seente areng peatub ja üle 60 kraadi juures enamik seeni hävib. Seened vajavad oma elutegevuseks õhuhappnikku.
  

Mädanikku põhjustavad seened jagynevad 3 rühmaks:

• Metsaseened(kasvavad puudel).
  
• Laoseened(puidukuivamise perioodil, kui ta ei ole täielikult kaotanud oma mahlu). Levinuimad on sini- ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta.
  
• Majaseened on kõige ohtlikumad , nad lõhuvad rakuseinu ja puit võob muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen , valge ja kilejas majaseen.
  

Putukakahjustused nõrgestavad puidu ja rikuvad selle väljmust.

• Levinuimad puidu kahjurid on kooreüraskid(elab toores puus vahetult koore all), toonesepp (kuivas puidus), laevaoherdi(vees).
  
• Putukad kannavad...
  
• Puidukaitseks ilmastikutingimuste, ja kahjurite ja eoskahjustuste eest , samuti aga ka selleks, et tuua välja puidust valmistatud toodete parimad omadusi, kasutatakse:
  
• Ehituslikke või keemilisi vahendeid.
  
• Savikateks materjalideks , mis leiavad kasutamist tööstuses on savi, kaoliinid ja savikildad
  
• Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu- ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet:kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kuid toote maht vähendab kuivamisel ja põletamisel vähe
  
• Tihti kui soovitakse saada suuremad poorsusega ja väiksema tihedusega tooteid ka sissepressitud kütust nagu saepuru , peenestatud põlevkivi või sütt.
  

EHITUSKERAAMIKA TOOTMINE koosneb alljärgnevatest protsessidest:

• -toormaterjali kaevandamine
  
• - massi ettevalmistamine
  
• -töötlemine ja toortoodete vormimine
  
• -toortoote kuivatamine
  
• -toortoote põletamine
  
• -toodete jahutamine
  
• -toodete sorteerimine ja säilitamine
  

HARILIK TELLIS

• Tavalist tellist kasutatakse kandvates seintes, postides, võlvides, ka korstnad , ahjud tingimusel kui töötemperatuur ei ületa tema põletamise temperatuuri
  
• Tavalise tellise puudus on väike, seetõttu välissein peab olema suhteliselt paks, välisseinas kasutatakse seetõttu kärg- või õõnestelis
  

VOODERDUS TELLIS

• Uute ja vanade hoonete vooderdamiseks
  
• Harilikust tellisest kitsam(250*85*65)
  
• Tavaline tellis(250*120*65)
  

NURKTELLIS

• Lõigatudd ja ümara nurgaga.
  

KLOMBITUD TELLISED

• Üks kylg või kylg ja ots klombitud
  

AHJUTELLIS

• Harilikust tellisest kuuma kindlam.
  

KLINKERTELLIS

• Valmistatakse reskestisulavast savist ja põletatakse paakumiseni(1200- 1250kraadi)jahutatakse maha väga aeglaselt
  
• Suure tugevusega (40, 60 ja 100)
  
• Vastupidavad hapetele
  
• Värv on lillakaspruun
  

ŠAMOTT-TELLIS

• Valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on lisatud liiva asemel põletatud ja seejärel jahvatatud savi.
  

KERAAMILINE KATUSEKIVI

• Katus on nägus, tulekindel ja vastupidav.
  
• Puudused : suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet
  
• Enamlevinumad kivid on S- kivi, valtskivi ja munk -nunn kivi. Harjade katuseks kasutatakse poolsilindrilisi harjakive.
  

PÕLETAMATA TEHISKIVID

• Põletamata tehiskivide hulka kuuluvad tehiskivid, mida saadakse sideainest ja täitematerjalist valmistatud ja veega segatud segude kivistamise tulemusena
  
• Lubitooted
  
• Magnesjal
  

Lubi sideainek baasil valmistatakse:

• -silikaatkivi
  
• -silikaatblokkid,-plaadid(raske silikaatbetoon)
  
• -kerge täitematerjaliga silikaatbetoon
  
• -mullbetoon
  

Silikaattellis

• Silikaatkivi valmistamisprotsess.
  
• Lubi-liiv sideaine koosneb jahvatatud liivast ja 6-8% kustutamattalubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva.
  
• Kivistamine toimub autoklaavis 173,5 kraadi ja rõhu 8-12 at juures 8-12 tundi.
  
• Soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajaid
  

Silikaatkive valmistatakse täis- ja õõnestellisena. Kasutatakse seinamaterjalina
Moodultellis 250*120*88
SILIKAATSIIT

• Erineb harilikust silikaadist selle poolest, et liivaterad on purustatud , väiksemad murdepinnad on keemiliselt aktiivsemad kui liivatera välispind
  
• Purustamine toimub desintegratsioonis e. Löökveskis.
  
• Jaguneb: teihe ja mullsilikaltsiidiks
  

Põlevkivituhatooted(väikeplokid, paneelid)

• Tuha ja liiva segu, vahekorras 1:1 ,jahvatakse kuulveskis. Tuhas on põlevkivi tsüklontuhk, mis sisaldab 18-20% lupja 15-25% tsemendi mineraale ja 15-20% aktiivsed kvartsa
  
• Lisatakse vesi ja alumiinium pulbrit , valataksa vormidesse, mis lähevad eelaurutamisele
  
• Traatlõikusega lõigata
  
• Poorbetooniplokk
  
• Valmistatakse lubjast, tsemendist , liivast, ja alumiiniumbulbrist
  
• Vamistusprotsess on sarnane põlevkivituhkbetoonist väikeplokkidel.
  
• Kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal
  
• Materjali suletud poorides paiknev õhk annab toodetele suurepärased soojusisolatsiooni omadused ja hea tulekindlus
  
• Väga hästi töödeldav ning vee- ja külmakindel
  
• Ei põle, ei mädane ega karda niiskust
  

KIPSTOOTED
METALLMATERJALID

• + Materllmaterjale kasutatakse ehiyuses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast.
  
• - Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu.
  
• Metallid jaotuvad mustadeks ja värvilisteks metallideks.
  
• Mustade metallide koostiseks on põhiliselt raud (Fe) ja süsinik (C) mitmesugustes vahekordadeks.
  
• Põhiliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks.
  
• Sõ/üsinikusisaldus malmides C 1,7% tavaliselt sisaldavad malmid süsinikku 2-4% ja rohkem.
  
• Malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks.
  
• Süsinik võib malmis esineda kas grafiidina või seotuna, st tsementiidina.
  
• Valges malmis e. Toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudkarbiidis Fe3C(tsementi).
  
• Malm on habras, st on vähe löögikindel, väikese tõmbetegevusega aga suure kulumiskindlusega.
  
• Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks.
  
• Tempermalm saadakse valgest malmist , mida kuumutatakse 850 kraadi juures. Sellise protsetuuri tulemusena suurenevad mõnevõrra malmis plastsed omadused ja löögikindlus.
  
• Hallmalm e. Valumalmis esineb süsinik vaba grafiidi lehekestena, see muudab malmi pehmemaks ja kergemini töödeldavaks.
  
• Omadustelt on hallmalm jäik ja suure survetegevusega.
  
• Malmide põhiline töötlemisviis on valu. Selle valmistusprotsessiga kaasnevad ka põhilised toote defektid . Teisalt võimaldabvaluprotsess toota erineva seina paksuse ja keeruka kuju tooteid.
  
• Valumalmist tehakse kanalisatsioonitorusidtorusid, toruliitmike, kütteradiaatorid, pliitide ja ahjude metallosi.
  
• TERAS on raua sulamid , mille süsinikusisaldus on alla 1,7% ja mis sisaldavad Al 0,2% või ka Cu ja Ni 0,2%-03,%terase roostetamise vältimiseks ja sitkemaks muutmiseks. Nende, nn. mikrolisandite mõju terase kui materjali lõplikele omadustele on eriti suur.
  
• Terast valmistatakse toor e. valgemalmist või ka vanarauast kasutades mitmesuguseid terasesulatamis meetodeid . Teras valmistamisel malmist tuleb süsinikusisaldust vähendada. Süsinik seotakse haplikuga(põletamise teel).
  
• Terased, millesse on sisse viidud veel mahhaaniliste omaduste parandamiseks nn legeerivaid komponente Ni, Cr, Mn, Si, Cu, Al, Ti jt, minetatakse legeeritud terasteks.
  

Ehitusteraseid iseloomustavad omadused on:

• Kõrged tugevusnäitajad, tõmbetugevus 300- 600N/mm².
  
• Materjali homogeensus .
  
• Väikesed mahumuutused ja pikenemised temperatuuride ja betooniga.
  
• Eelpingestamise võimalusel, elastne materjal.
  
• Lai tootevalik.
  
• Keevitatavus.
  

Ehituses piiravad terase kasutamist:

• Matelli korrosioon ja sellega seotud ekspluatsioon.
  
• Roomavusnähtuse tekkimine pideva, purustavast koormusest väiksema jõu mõjul.
  
• Välimuse tekkimine koormamise seisundis ja seega võimalik purunemine .
  
• Madal püsivus kõrgel temperatuuril, millest tekib vajadus kaitsta kandvaid konstruktsioone tule eest.
  
• Vajadus konstruktsioonide jäigastamisel.
  
• KORROSIOONIKS nimetatakse materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tignitud reaktsioonide tõttu.
  
• Reaktsioon võib olla keemiline või elektrokeemiline . Tavaliselt on keskkonna niiskus ja hapniku juuresolek need põhjused, miks algab korrosiooniprotsess.
  

Korrosiooni saab vältida:

• Kattes terase pinna kattekihiga või värviga; moodustadespinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi.
  
• Legeerides, lisades metalli koostisesse korrosioonikindlust suurendavaid materjale.
  
• Konserveerimisel, kattes materjali pind õli või rasvataolise aine kihiga.
  
• Vasesulamiteks nimetatakse neid sulameid, mis sisaldavad üle 50% vaske.
  
• Sulamitest tuleks nimetada pronkse ja messingeid. Pronks on vase ja mõne teise metalli sulam. Teiseks metalliks võib olla alumiinium, seatina , tina, mangaan .
  
• Pronkse nimetatakse selle metalli järgi, mida peale vase on temas kõige enam.
  
• Messing ehk valgevask on vast ja rohkem kui 40% tsingi sulam. Vasesulamite korrosioonikindlus on märkimisväärne.
  

vase omadused

• Tihedus 8900kg/m³
  
• Sulamistäpp 1083 kraadi
  

Korrodeerumine

• Korroteerumine toimub pindmie kihi tumedamaks muutumisega. Vase ja tema sulamiste pinnale võib ka tekkida nn paatina kiht(roheline). Tavaliselt võib see aega võtta kümneid aastaid, kui aga lisandduvad niisked välistingimused- mõne kuuga .
  

Vask ehitusmaterjalina, tooted:
Valmistatakse lehti, torusid , traati , profiilitooted, linti, lattmaterjalid.

• Torusid kasutatakse vee- ja soojatorudena. Ka dekoratiivsetel eesmärkidel
  
• Prrofiiltooteid kasutatakse katusekattete osadenajms.
  
• ALUMIINIUM on plastne, kerge, kergesti töödeldav ja ei korrudeeru.puuduseks on väike tugevus
  
• Tugevusomadusei saab parandada sulamites. Tuntud alumiiniumsulam on duralumiinuium.
  

Alumiiniumi valmistamisel tooraineks on boksiidid.
Alumiiniumi omadused:

• Tihedus y=2700kg/m³
  
• Sulamistemperatuur 658 kraadi.
  

METALLTOODEDE VALMISTAMINE

• Kuumutamine. Tavaliselt ehitusterase töötlemine, aga ka Al, Cu. Valsitav toorik kuumutatakse ja valsitatakse
  
• Külmvalsimine. Töödledakse õhukesi tooteid. Toodete paksus võib olla kuni 1000 korda väiksem kui kuumutamise puhul, samuti võib saada sileda , läikiva pinnaga tooteid, suureneb tugevus.
  
• Valamine . Kui toote mõõtmed on erinevad kasutatakse toote vormi valamist. Valu ei ole kuigi suure tugevusega
  
• Sepistamine. Toodetele vabama vormi andmiseks
  
• Stantsimine . Kasutatakse suures seerias valmistatavate välistetailide valmistamiseks.
  

Valsmetalltooted

• Ümarteras
  
• Ruut-teras
  
• Latt-teras
  
• Leht-teras plekk torud
  
• Võrdkylgne ja erikülgne teras
  
• Karpteras
  
• Topelt T-teras
  

Tõmmatud tooted:

• Traat terasest , vasest , alumiinimuist
  
• Peenemad ümarterased
  
• Peenemad torud
  

Valatud tooted

• Kanalisatsioonitorud (malmist)
  
• Torude liitmikud
  
• Mitmesugused ahju tarbed
  
• Keskkütteradiaatorid
  
• Kraanid ja ventiilid ( pronksist )
  

Peenmetalltooted:

• Naelad tehakse traadist (ümarad, kandilised)
  
• Kruvid (puidu-, metalli- ja eriotstarbelised kruvid)
  
• Poldid
  
• Needid
  
• Riisad
  
• Peentooted(hinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid)
  

Metallist ehitusmaterjalid:

• Sarrused paigaltatakse betooni sisse, milleks võivad olla terasvardad, võrgud või karkass
  

Terasvardad võivad olla:

• Sile ümarusarrus.
  
• Kuumvalmistatud reljeefne sarrus .
  
• Külmvalmistatud feljeefne sarrus kasutatakse veel terastrosse.
  

MINERAALSED SIDEAINED

• Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel- sitkest, taignataolisest oleksut lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis- keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad.
  
• Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi.
  
• Kasutatakse põletamata tehiskivide , betoonide ja mörtide valmistamiseks.
  

Keemiliselt päritolult jaotatakse sideaineid :

• Anorgaanilised või mineraalsed (ehituskips, lubisideained, tsemendid ).
  
• Orgaanilised (tehisvaigud, polümeerid, liimid, bituumen ).
  

• Mineraalsed aideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks.
  
• Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega(või ka vesilahustega) segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad
  
• Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud.
  
• Siia kuuluvad:õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriid, magnesiaalsideained.
  
• Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustub just vees tugevam tehiskivi
  
• Hüdraulilised sideained on tsemendid, portlandtsemendid , tsemendi eriliigid ja hüdrauliline lubi.
  
• Põhilisteks tooraineteks on looduslikud kivimid. Näiteks settekivimid nagu savi ja lubjakivi .
  
• Järjest rohkem kasutatakse toorainena ka tööstusjääke. Näiteks alumiinium jms. jäägid.
  
• Kips. Ja anhüdriitsideained toodetakse looduslikust kipsist.
  
• Lubi on õhk sideaine, mida saadakse lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril
  
• Lupja sideainena kasutades saadakse õhus aeglaselt kivinev suhteliselt madala tugevuse ja külmakindlusega tehiskivi, mis ei ole püsiv vee keskkonnas.
  
• Õhklubja saamiseks põletatakse lubjakivi, kriiti või dolomiitset lubjakivi allpool paakumis temperatuuri võimalikult kogu süsihappegaasi eraldumiseni. See tähendab, et eesmärgiks on saada kustutamata lubi
  
• Põlemistemperatuur sõltub lubja liigist ja puhtususe 1000....1200 kraadi.lubja tootmisńe toimub põletamisega šahtis-, pöörd-, keevkihi- või ka muudes põletusahjudes.
  

LUBJA KIVISTUMINE

• LUBJAMÖRDID JA – TOOTED KIVISTUVAD ALLES peale seda kui nende koostises olev lubi on kustunud.
  

Toodeteks:

• Kustutamata tükklupja
  
• Jahvatatud kustutamata lupja
  
• Kustutatud lubjapulbrina(hüdraatlubi)
  

Ehituslupja kasutatakse:

• Müürimörtide, krohvide ja ka kuivsegude valmistamiseks.
  
• Autoklaavsed lubi-liivtooted nagu silikaatkivid, -betoonid.
  
• Lubivärvid –valmistataksepeene kõrgekvaliteetse kustutatud lubja baasil
  
• Lubi leiab kasutamist ka reas teistes majandusharudesnagu tekstiili-, paberi jms.
  

Hüdrauliline lubi

• lubjakividest, milles on 6- 20% savikaid lisandeid, mergeliliste lubjakivide mõõdukal põletamisel 900- 1100 kraadi juures. Jahvatatakse
  
• kivineb nii õhus kui vees. Nõrk sideaine. Kasutatakse mörtides, madalamargilistes betoonides.
  

Kipssideained jagunevad:

• Madalatemperatuurse põletusega:
  
• Ehituskips
  
• Vormkips – sama modifikatsioon, mis eelmine , jahvatatakse aga peeneks.
  
• Kõrgtugev e. tehniline kips kuumutamisel surve all, mille tulemusena vesi eraldub vedelal kujul. Tulemusena saadud sideaine on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega ja kõrgema tugevusega.
  
• Kõrgetemperatuurse põletusega kipssideained.
  
• Anhüdriitsideaine on näiteks kõrgpõletatud kips e. estrihkips 700- 1000 kraadi. See aideaine ei kivine puhta veega segatult.
  
• Tema kasutusaladeks on näiteks kunstmarmori valmistamine.
  
• Ehituskipsi kasutatakse:kips ja kipsbetoontoodete, sisemisteks töödeks.
  
• Kipssideained kasutades valmistatakse vaheseinaplaate, paneele, vahelaeplokke, kipskuivkrohvplaate ja mitmesuguseid kipsplaate.
  
• Kipssedeaineid kasutatakse sideainena mitmesugustes kipskrohvide jt. ehituses kasutatavates segude valmistamiseks.
  
• Kipstooted on leidnud laialdast kasutamist eelkõige seetõttu, et nende töötlemine on lihtne, viimistlemine vähe töökulu nõudev, nad on suhteliselt gerged ja samas nad ei põle jms.
  
• Negatiivsetest omadustest peab märkima kipsplaadi haprust ja väikest tugevust ning tundlikust niiskuse suhtes.
  
• Kipstooted peavad olema kaitstud ülemäärase õhuniiskuse ja vee eest.
  

Omadused:

• Pulbri mahumass 900 – 1000kg /m³
  
• Tardumine ei tohi hakata enne 4 min. ja peab lõppema 6 – 30 min. vahel.
  

Portlandtsemendi tooraineteks on:

• 75 – 78% lubjakivi
  
• 22 – 25% savi
  
• Sealjuures on portlandtsemendi tardumisaegasid reguleerivaks lisandiks sissejahvatatud looduslik kiüs.
  
• Tsement on peeneksjahvatatud hüdrauliline sideaine, mis seega segamisel hüdratatsioonireaktsioonide tõttu tardub ja kivineb andes kivi, mis säilitaboma tugevuse ka vees.
  

Tsemendi tootmine toimub põhimõyyeliselt alljärgneva skeemi kohaselt märjal meetodil:

• Toorainete kaevandamine
  
• Toorainete purustamine
  
• Toorainete doseerimine ja märjalt jahvatamine
  
• Lobri korrigeerimine
  
• Lobri põletamine klinkri saamiseks
  
• Klinkri jahvatamine koos kipsilisandiga
  
• Tsemendi ladustamine ja pakkimine.
  
• Portlandtsemendi segamisel veega toimuvad reaktsioonid tsemendimineraalide, looduslikukipsi ja vee vahel ehk nn . hüdratsiooniprotsessid(hüdratatsioon).´
  

Tsemendi kivinemine ja tardumine

• Tardumiseks loetakse seda perioodi, mille jooksul veega segamisest alates tsemendi taigen küll säilitab oma vormi, kuid ei võta vastu välis jõudu.
  
• Kivinemine on protsess, mille tulemusena moodustub kõva tsemendikivi, mis välisjõu mõjul võib puruneda kui see jõud ületab tugevuspiiri.tsemendi tugevusklass määramise aluseks on tsemendi survetugevus 28 päevase normaalingimustes kivinemise järgi nn . normtugevus.
  
• Tardumisajad määratakse normaalkonsistentse taignasse vormitud nõela vajumise järgi. Tardumine ei või alata enne 45 min ja peab lõppema kiljemalt 12h pärast.mahupüsivuse all mõeldakse tsemendi omadust tardumisel ja kivistumisel mitte muuta oma mahtu ega deformeeruda.
  
• Korrosioonikindlus on tsemendikivi omadus mitte reageerida agresiivsetes keskkondades.
  

Eritsemendid

• Kiirkivinevad
  
• Merevees püsivad
  
• Hüdrofoobsed