Erinevad ehitusmaterjalid II 1. Kus kasutatakse kipsist ehitusmaterjale? Erinevad kipssideaineid lisatakse tsementidesse, väetistesse, Pariisi kips ehk krohv, samuti tehakse plokke, laeplaate, kipsplaate jm2. Mis on kipsi positiivsed omadused? 3. Mis on kipsi negatiivsed omadused? vähene niiskuskindlus vajalik hoolikas hüdroisolatsoon haprus armatuur vajab kaitset korrosiooni vastu kipssideaine lühikeste tardumisaegade tõttu on homogeense segu saamine raskendatud mahumuutused - kipsisegu paisub 0,2...0,8%. kipsist toodete niiskusesisalduse määramisel kaalumise meetodil ei tohi neid kuumutada vee eraldamiseks üle 100°C – kristallvee eraldumine annab tegelikust niiskusesisaldusest suurema tulemuse. 4. Mis on kergkruusa tooraine? Savi, mida on pöördahjus paisutatud 5. Miks on kergkruus tundlik niiskusele?
{ ,:. TALLThINA TEI{NIKAULIKOOL {;1 , iij:." Kipsi katsetamine Liis Vfiheiaus Tallinn 2510912012 1. Eesmiirk Kipssideaine jahvatuspeensuse m?iiiramine; kipsitaigna normaalkonsistentsi m66ramine; kipsitaigna tardumisaegade mdiiramine; painde ja survetugevuse miiaramine. Survetugewse m?iiiramine kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel; niiskussisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad materjalid Ehituskips 3. Kasutatud tiiiivahendid - S6el ayaga0,2x0,2mm, p6hi - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad
38 ahjus kuivanud 2010 20,1 125,63 12,56 39 ahjus kuivanud 2300 23 143,75 14,38 Näide valemi 2 järgi: P = 828 kgf F = 1600 mm² k = 100 Survetugevus 6. JÄRELDUS Esimesena määrati kipsi jahvatuspeensus, milleks tuli 12,2 %. Jahvatuspeensus näitab sõelale avaga 0,2 x 0,2 mm jäänud materjali hulka protsentides sõelumiseks võetud esialgest 50 grammist. Jahvatuspeensuse protsendi tõus põhjustab kipssideaine tugevust. Katses pole jahvatuspeensus just kõige suurem, seega ka kipsaine pole kõige tugevam. Teiseks määrati kipsitaigna normaalkonsistentsi. See näita vee hulka, mis tuleb võtta kipsi esialgsest massist. Kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati 50 % vett algsest kipsi kaalust, milleks oli 300 g. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast koogike diameetriga 185 mm. Lubatud koogi diameetriks oli 180 5 mm, seega antud katse taigna normaalkonsistents on paigas
painde- ja survetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Ehituskips. 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutasin järgnevaid seadmeid: Ämbrid Metallvormid Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g Paindeseade Suttardi viskosimeeter Vispel Elastne kauss (poolekslõigatud pall) Vicat’ aparaat Pahtlilabidas 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Kipssideaine jahvatuspeensuse määramine Jahvatamise peenus määrati läbi sõela, mille ava suurus oli 0,2 x 0,2 mm. Selleks kaaluti 50 g ± 5% kipsi ja sõeluti käsitsi läbi näidatud sõela. Hoitakse sõela ühe käega, veidi kallutatakse ja raputatakse horisontaalselt, loksutades sõela kummagi käega umbes 125 korda minutis. Iga pärast 25 liikumist on vaja pöörleda sõela 90°. Sõelumine loeti täielikuks, kui 0,05 g materjali läbis ühe minuti jooksul sõela
..0,3 MPa). Ehituskips on vähe väljakujunenud, väikesed kristallid; vesi eraldub auruna, jättes kipsi poorid, mistõttu saadakse suur poorsus umbes 40%; valmistatakse loodusliku kipsi keetmisel atmosfäärirõhul temperatuuril umbes 120...130 °C juures. Kõrgtugev kips võrreldes ehituskipsiga on väiksema veevajadusega (40- 45% massist). Kõrgtugev kips on aeglasema kivinemisega ning tugevam kui ehituskips. Kirjeldage kipssideainete kivinemisprotsesse. Kipssideaine segamisel veega moodustub plastne segu, mis temas toimuvate füüsikaliste ja keemiliste protsesside mõjul kivineb. Kipssideainete kivinemise iseärasuseks on mahu suurenemine ja soojuse eraldumine. Seda protsessi saab jagada: voolavuse periood, kui kips on vedel; tardumise periood, kaob voolavus, kuid materjal on deformeeritav tardumise lõpp – moodustunud on kivitaoline tehiskivi, mis tema tugevust ületava välisjõu toimel puruneb
Omadused(saadakse põületamisel erinevate temperatuuride juures): -Madalatemperatuursed kipssideained põletust0 <130...1800C. Neile on iseloomulik kiire kivinemine. Sideained: ehituskips, vormikips, kõrgtugev kips. -Kõrgtemperatuursed kipssideained põletust0 =600...10000C. Neile on omane aeglane kivinemine. Sideained: kõrgpõletatud kips- vajavad kivinemiseks aktivaatoreid (põlevkivituhad, kõrgahjuräbud, leelised). Toorained *Looduslik kips CaSO4·2H2O. Kvaliteetse kipssideaine saamiseks looduslikust kipsist piiratakse lisandite hulka tooraines. Lisanditena looduslikus kipsis võivad esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2...5% kuni 10...15% (madalamate nõudmiste korral saadava kipsi kvaliteedile). *Looduslik anhüdriit CaSO4 Madalatemperatuursete kipssideainete tardumine ja kivinemine Kipssideainete segamisel veega moodustub plastne segu (taigen), mis temas toimuvate füüsikaliste ja keemiliste protsesside tõttu kivineb
) 23. Kipssideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad- · Kipssideaineteks nimetatakse peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produkte, mis veega segamisel kivinevad õhus. Põletamisel erinevate temperatuuride juures saadakse erinevate omadustega sideained. 05.05.2014 · Toorained · Looduslik kips CaSO4·2H2O. Kvaliteetse kipssideaine saamiseks looduslikust kipsist piiratakse lisandite hulka tooraines. Lisanditena looduslikus kipsis võivad esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2...5% kuni 10...15% (madalamate nõudmiste korral saadava kipsi kvaliteedile). Looduslik anhüdriit CaSO4 · Kõrgtemperatuursed kipssideained põletust0 =600...10000C. Neile on omane aeglane kivinemine. Sideained: kõrgpõletatud kips- vajavad kivinemiseks
Enamik sideained kahaneb mahus. • Ehituskips – saadakse loodusliku kipskivi termilisel töötlsemisel 110.. 190 kraadi juures nn keedukatla meetodil. See jaguneb: a)Ehituskips – kuumusprotsessis eraldub vesi auruna b)Vormikips – peenemaks jahvatunud ehituskips • c)Kõrgtugev ehk tehniline kips – kuumutatakse surve all. • Kipssideaine on valge v hallikas pulber tihedusega 800...1000 kg/m3. Kiirelt tarduv sideaine. Tardumisel kips paisub 0,5...0,8% mahus. • Omadused – veevajadus väga suur, kipskivi tugevust tõstvaks vahendiks on veehulga vähendamine Kasutusala – kipsplaadid,kipsbetoonis sideainena,remonttöödel krohvi parandamsiel. • Tehniline kõrgtugev kips – väiksema veevajaduse ja suurema tugevusega kipssideainete saamiseks kuumutatakse kipskivi autoklaavis rõhu all.
· Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört · Krohvimördid segus kipsiga · Kuivsegud · Lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit) · Lubivärvid · Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne 25. Kipssideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad Toorained · Looduslik kips CaSO4·2H2O. Kvaliteetse kipssideaine saamiseks looduslikust kipsist piiratakse lisandite hulka tooraines. Lisanditena looduslikus kipsis võivad esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2...5% kuni 10...15% (madalamate nõudmiste korral saadava kipsi kvaliteedile). · Looduslik anhüdriit CaSO4 Kipssideainete tootmine Madalatemperatuursed · Kõrgtugev kips saadakse kahel põhimõtteliselt erineval viisil, kuid mõlemal juhul on
30...60% CaSO4 ·2H2O Toorainena kasutatakse vähesel määral ka fosforkipsi ja boorkipsi, 4.6.1.3.Madalatemperatuursed kipssideained Kipsideained on õhksideained. See tähendab, et veega segatult nad tarduvad ja kivinevad õhus ja moodustavad selle tulemusena sideainekivi, mis ei ole püsiv suure suhtelise niiskusega õhus (>60%) ja vees. Tuntud on järgmised madalatemperatuursed kipssideained: a.Ehituskips Kõige tuntum kipssideaine liikidest on ehituskips, b.Kõrgtugev kips -CaSO4 c.Vormikipsiks nimetatakse ehitus- või kõrgtugevat kipssideainet või nende segu, mis on · Ehituskips on valge pulbritaoline sideaine, mis on saadud loodusliku kipsi kuumutamisel 120...130oC juures -poolhüdraadiks. 4.6.2.Õhklubi (Lime) Lubi on õhksideaine, mida saadakse lubjakivide lagundamisel kõrgel temperatuuri (>900oC). Õhklupja valmistatakse olenevalt kasutatud valmistustehnoloogiast: kustutamata tükklubjana jahvatatud lubi
saadakse erinevate omadustega sideained: · Madalatemperatuursed kipssideained põletust0 <130...1800C. Neile on iseloomulik kiire kivinemine. Sideained: ehituskips, vormikips, kõrgtugev kips. · Kõrgtemperatuursed kipssideained põletust0 =600...10000C. Neile on omane aeglane kivinemine. Sideained: kõrgpõletatud kips- vajavad kivinemiseks aktivaatoreid (põlevkivituhad, kõrgahjuräbud, leelised). Toorained · Looduslik kips CaSO4·2H2O. Kvaliteetse kipssideaine saamiseks looduslikust kipsist piiratakse lisandite hulka tooraines. Lisanditena looduslikus kipsis võivad esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2...5% kuni 10...15% (madalamate nõudmiste korral saadava kipsi kvaliteedile). · Looduslik anhüdriit CaSO4 Kipssideainete tootmine Madalatemperatuursed · Kõrgtugev kips (- poolhüdraat) saadakse kahel põhimõtteliselt erineval viisil, kuid mõlemal juhul on olulne,
annaabi.ee 
