kuivamist kiirendavad ained lisaained- ülesanne on mõjutada konkreetseid värvi omadusi soovitud suunas, moodustavad tavaliselt alla 1% kogu mahust Värvide tüübid: liimvärvid- tselluloosliimvärvi valmistamisel kasutatakse sideainena tselluloosi. Värv koosneb kriidist, veest ning tselluloosliimist. Kaseliinvärv koosneb kasemiinist, kriidist ja booraksist. Värv on tervislik, hingavate omadustega ning kiiresti kuivav. muldvärvid- sideainena kasutatakse rukki ning –nisujahu keetmisel saadavat tärklisekliistrit, pigmentidena looduslike maake ja lahustina vett. õlivärvid- koosnevad sideaineks olevast kuivavast õlist, lahustist, pigmentidest, ning värvi kuivamist kiirendavatest lisaainetest ehk sikatiividest. mineraalvärvid- sideaine on mineraalne, kasutatavad pigmendid peavad olema leelisekindlad, lahjendamiseks kasutatakse vett.
Pigmendid annavad värvitooni, katmisvõime ja ilmastikukindluse. Lahustite ülesandeks on lahjendada koostist, nendeks kasutatakse vett, lakibensiini, tärpentiini.Lisaained pikendavad värvi säilimisaega ja ja on vajalikud katmis või kuivamisomaduste parandamiseks. Neid on 0.1-1% värvi koostises. Füüsikaline ja keemiline kuivamine: Füüsikalised värvid nt lateksvärvid ja kloorkautsukvärvid. Keemiline kuivamine on nt oküdatsioon, ehk hapnikuga ühinemin. Värvide liigid: • Muldvärvid- sideaineks tärklis, pigmenti annab looduslikud maagid, lahusti ja lahjendaja on vesi. Rootsi punane, pika aja peale koorub ühtlaselt maha, kerge töödeldavus. Tänapäeval lisatakse õlisid. • Õlivärvid-Sideaineks kuivav õli, lahustiks on lakibensiin. Õlivärv kuivab oksüdeerudes ja seega väga aeglaselt. Õlivärvidel on omapärane vananemisviis, pind muutub matiks ja kriidistub, et seda ära hoida, lisatakse koostisesse sikatiive ( plii,
Nad hakkasid märkima varju kohti maalidel, mis lõid sügavustunde. Varasemal ajal tunti ainult seinamaale, kuid 6. saj. eKr ilmusid esimesed puitalusel tahvelmaalid. Pole säilinud ühtegi tahvelmaali. 19. Sajandi lõpus leiti Egiptuse Faijumi koobastest muumiad ja muumiaportreed, mis pärinevad 1-3 sajandist pKr. Need muumiaportreed on imepisikesed. Siis on loobutud kiviportreedest. Kreeklased kasutasid temperavärve looduslikud muldvärvid. Neid seotakse vee ja munakollasega. Kreeklased lisasid ka kuuma mesilasvaha. Sellest on tulnud ka neile nimetus enkaustika e. Vahamaal. See muutis värvi eredamaks ja niiskuskindlamaks. Kreeklased suhtusid maalikunsti ja kunstnikesse lugupidavalt. Roomlased täpselt vastupidi. Roomas ei tegelenud mehed maalimisega, kuna see määris käsi. Ainult naised. On säilinud palju seinamaale hilisemast ajast. 12
o Keerukas põhiplaan o Sambad joonia stiilis o Karüatiidid-talastike asemel naistekujud Vana-Kreeka maali ja tarbekunst Kreeklased eelistasid maalikunsti, kuid seda on säilinud ülivähe. Tahvelmaal leiutati kreeklaste poolt 6.-5. saj eKr, maal muutus transporditavaks. Esimesed säilinud tahvelmaalid 1.-3. saj pKr muumiaportree Faijumist, Egiptusest, mõõtudelt väikesed, kujutati noori inimesi. Temperavärvid looduslikud muldvärvid, Kreekas maalimisel kasutusel. Sideaineks oli mesilasvaha, parandades värvi kvaliteeti. Apollodoros Ateenast uuendas hakkas maalil märkima varjukohti, mängima valguse ja varjuga, võttis kasutusele perspektiivi (ilmselt silma järgi) Apelles A. Suure õukonnakunstnik, tõi maalikunsti naisakti maal ,,Aphrodite sünd" Seinamaalinguid on leitud Verginast, Makedooniast, kuningate hauakambritest, tuntuim on ,,Persephone röövimine Hadese poolt".
Pigmendid annavad värvitooni, katmisvõime ja ilmastikukindluse. Lahustite ülesandeks on lahjendada koostist, nendeks kasutatakse vett, lakibensiini, tärpentiini.Lisaained pikendavad värvi säilimisaega ja ja on vajalikud katmis või kuivamisomaduste parandamiseks. Neid on 0.1-1% värvi koostises. Füüsikaline ja keemiline kuivamine: Füüsikalised värvid nt lateksvärvid ja kloorkautsukvärvid. Keemiline kuivamine on nt oküdatsioon, ehk hapnikuga ühinemin. Värvide liigid: • Muldvärvid- sideaineks tärklis, pigmenti annab looduslikud maagid, lahusti ja lahjendaja on vesi. Rootsi punane, pika aja peale koorub ühtlaselt maha, kerge töödeldavus. Tänapäeval lisatakse õlisid. • Õlivärvid-Sideaineks kuivav õli, lahustiks on lakibensiin. Õlivärv kuivab oksüdeerudes ja seega väga aeglaselt. Õlivärvidel on omapärane vananemisviis, pind muutub matiks ja kriidistub, et seda ära hoida, lisatakse koostisesse sikatiive
Samuti põhjendab seda vaadet makaronifriis (kujutatud on üksteise all merelaineid). Kunsti teket võib seostada ka praktiliste harjutustega. Jooniseid loomdaest on kasutatud ka märklaudadena, samuti on kasutatud selleks suuri kujusid (nt. karud on puruks pillutud, seintel on odatäkked) . Lakke tehtu maalid ei sobi selle teooriaga kokku. On palju erinevad põhjuseid kunsti tekkimiseks (kõik on eelpool mainitud). Esiaja kunstnikud kasutasid temperavärve(looduslikud muldvärvid) sidematerjalina on tihti kasutatud muna. Esiajakunstnikud tondsid kõiki värve peale rohellise ja sinise. Pintslitena on kasutatud samblatuuste ja karvu. mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst Mesoliitikum on keskmine iviaeg, neoliitikum on uus kiviaeg. 10 000 eKr algas neoliitikum, jääkilbu sulamisega. kasjakasvatamise ja põlluharimisega algaski neoliitikum. Mõnes piirkonnas, u. 4000 eKr. Lähis-idas 8000 eKr. liiguti pidevalt ühelt kohalt teisele.
annaabi.ee 
