külmkambrite sisepiiretel · Perforeeritud ja soontega kipsplaate kasutatakse koos heliisolatsioonikihiga ruumides, millele seatakse kõrgendatud nõudmisi helipidavuse suhtes · Klaaskiududega tugevdatud kipsplaate kasutatakse ruumides, kus eeldatakse rangemaid nõudmisi plaadi tugevus-, tulekindluse ja muudele näitajatele Betoonist valmistatavad ehitustooted jaotatakse: · Betoonist müürikivid ja -plokid: Columbia Kivi · Betoonist tänavakivid · Betoonist katusekivid - Lafarge · Kergbetoonist müürikivid -ja plokid - FIBO · Mullbetoonist müürikivid - ja plokid - AEROC Columbia kivi · Valmistatakse tsementsegust või betoonist. Sideaine portlandtsement. Täitematerjal kvartsliiv ja graniitkillustik. · Valmistatakse fassaadikive ja täis- ning õõnesplokke · Mõõtmete moodulid: · Pikkus 190/195, 295, 390/395 mm
Ehitusmaterjalid Müürikivid Tartu 2013 Ehitusmaterjalid Müürikivid Müür koosneb üldiselt mingisugusest müürikivist ja mördist. Müürikivi on üldnimi kõigile müüri ladumisel kasutatavatele ehituskividele. Müürikiviks võib olla tellis, väikeplokk (keramsiitplokk, poorbetoon plokk, keraamiline plokk jne), looduskivi (paekivi). Müürikivid jagunevad laias laastus kaheks: looduslikud, ehk peaaegu töötlemata kujula kaevandustest võetud ja seina laotud ning tehisliku, mida töödeldakse vastavalt, kuni nad on sobilikud seina panemiseks. Looduslikud ehituskividest levinuim Kesk- ning Lõuna- Eestis on maakivi ehk graniit. Maakivi võib põllu äärest tasuta korjata ning kui vaja suuremaid koguseid korraga peab soetama kividega tegelvates ettevõtetest. Murtud maakivi hinnnad algavad 25 ruutmeeter, pluss transpordi kulud
PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID KIPSPLAADI TEHNILISED OMADUSED BETOONIST TOOTED Mõõtmed: laius 1200 või 600 mm, paksus 9 või 13 mm, Betoonist valmistatavad ehitustooted jaotatakse: pikkusmõõt varieeruv Betoonist müürikivid ja plokid: Columbia Kivi Tihedus 770 kg/m3...950 kg/m3 Betoonist tänavakivid Survetugevus 1...1,5 MPa Betoonist katusekivid Lafarge Tekkel Niiskusdeformatsioon ca 0,04% Kergbetoonist müürikivid ja plokid FIBO - Exclay Soojuspaisumine 17x10-6 m/°C Mullbetoonist müürikivid ja plokid - AEROC
Head müürikollete ladumiseks, kuna nende soojamahtuvus on hea. Keramsiitplokid H75-täisplokk 490*75*190 UH150 490*150*190 RUH380 490*380*190 Betoonplokid-valmistatakse kas öönes või kärgplokkidena. 390*x*190 (Laiused varieeruvad) Silikaatplokid Ligikadu moodultelliste mõõtmete kordsed Kahiplokk Kergbetoonplokk(aeroc) Müürimördid Mördi ülesanne: Müürikivid müüriks ühendada Tasandada telliste mõõtmete vead nii, et tellise müüri ülekate säilib soovikohasena Kannab tarindis koormuse ühelt kivilt teisele Takistab niisukse pääsemist tarindisse Annab müüritud tarindile välisilme, on osa tarindi toonit Tellis müüri nähtavast pinnast umbes 25% on mördi pinda Annab tarindile muid nähtavaid omadusi Mördi Omadused
ruumised, kus on nõutud plaadi tugevus ja tulekindlus. Omadused: • Laius 1200 või 600, paksus 9 v 13 ja pikkus on varjeeruv. • Tihedus 770-950kg/m3 • Põlev ehitusmaterjal, 13 mm paksuse kipsplaadi põlemineon 30 min Omapärad: • Ei soovitata kasutada kohtades, kus niiskus on pika aja jooksul suurek kui 90% • Kus temp on üle 45% Betoonist tooted • Betoonist tänavakivid, katusekivid • Müürikivid ja plokid • Petoonist müürikivid ja plokid ning kergmüürikivid j aplokid • Mullbetoonist müürikivid Näited: • Columbiakivid- tsementsegust või betoonist, sideaine portselaantsement, täiteaine kvartsliiv või graniitkillustik. Tehakse täis ja õõnesplokke. Veeimavus 8%, lahtised poorid. Tihedus 2000-2100. • Fibo plokk- on valmistatud kergtäitematerjalist (kergkruus). Sillused ja korstnad.
teedeehitusel. Purustatud betooni on võimalik toota: fraktsioneeritud-, ridakillustikuna või sidumata seguna. Lammutustööde ning ehitusjäätmete käitlemine- lammutustöödest tuleb toormaterjal, mida on vaja purustiga purustada. Toormaterjali sorteerimine on tootmise tähtsaim tegevus! Sorteerimisest sõltub materjali väärtused ja omadused. looduskivimaterjalid (klassifitseerimine, graniidid sh müürikivid ja sillutuskivid, lubjakivid ja killustik sh paetuhk, dolomiidid, põlevkivi tuhk ja killustik, tootmise eripära ja täitematerjalide pesemine, liivad, kruusad, milliste põhimõtete järgi valitakse, täitematerjalide vedu); Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist. Kivimid jagunevad massiivseteks ja sõmerateks (teralisteks). Kivimid klassifitseeritakse geoloogilise päritolu järgi: tard-, sette- ja moondekivimiteks.
mehaaniline tugevus. 1 Kipsist tooted: kipsplaadid, kipskivid, dekoratiivsed elemendid. Koostis: ehituskipsi pulber; täiteaine - liiv, räbud, pimss, saepuru; armeering - papp, manilla, puitvill, takk, makulatuur, alumiiniumvõrk. Kipsplaati kasutatakse siseseinte ja -lagede ehitamisel ning välisseinte sisepindadel. Sobib ka niisketesse ruumidesse. Betoonist tooted jagunevad: betoonist müürikivid ja -plokid, betoonist tänavakivid, betoonist katusekivid, kergbetoonist müürikivid ja -plokid, poorbetoonist müürikivid ja -plokid. Looduskivid: Paekivi, maakivi, graniit, marmor, igikivi ... ja ka kvartsiit-, kilt-, liiva- ja lubjakivi ... KATUSED Eesti ja teiste Baltimaade taluehitistele oli kuni 20. saj. alguseni iseloomulik arvatavasti pärast 10. saj. väljakujunenud õlgkatus (rukkiõlgedest) ja pilliroo kasvukohtade lähedal roogkatus
· riietus · käte kaitsevahendid · pea-, silmade- ja hingamisteede kaitsevahendid Pilet 11 1. Lintvundamendi rajamine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Erinevad müürikivid ja nende omadused · millest koosneb · kasutusala · omadused · enimkasutatavate müürikivide kulunormid · säilitamise tingimused Pilet 12 1. Rakiste valmistamine betoonitöödeks Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine
· riietus · käte kaitsevahendid · pea-, silmade- ja hingamisteede kaitsevahendid Pilet 11 1. Lintvundamendi rajamine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Erinevad müürikivid ja nende omadused · millest koosneb · kasutusala · omadused · enimkasutatavate müürikivide kulunormid · säilitamise tingimused Pilet 12 1. Rakiste valmistamine betoonitöödeks Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine
3,5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Müürikivide tugevusgrupid (grupid: 1, 2a, 2b, 3) et võtta arvesse õõnete ja uurete olemasolu ning suurusi kivides Normaliseeritud survetugevus (fb) võtab arvesse kivi mõõtmeid (fb = f, kus arvestab kivi või ploki mõõtmeid ja f on tootja poolt antud kivi või ploki survetugevus) Millest sõltub müüritise survetugevus (kolm põhilist faktorit)? Kivi survetugevus, mördi survetugevus, armatuuri olemasolu. Kestsängitusega müüritis - Õõntega müürikivid sängitatakse alusele kahel serval asetseva mördiriba abil. Müüritise normatiivne ja arvutuslik survetugevus - Müüritise arvutuslik survetugevus fd = fk / M. (M on müüritise materjali osavarutegur, fk on müüritise normatiivne survetugevus, mis sõltub müürikivi normaliseeritud survetugevusest ja mördi liigist) Müüritise normatiivne survetugevus : Põhimördi kasutamisel fk = Kfb0,65fm0,25 (k väärtus sõltub kivi tugevusgrupist)
asemel tulevad kaevamisel mulla ja kivide alt nähtavale suurematest kividest laotud read või müürid, mis moodustavad ühe või mitu järjestikust kambrit-tarandit. Tarand tähistas tüüpilises tarandkalmes matuseala piiri. Kui tarandid on tavaliselt ehitatud pikisuunaga põhjast lõunasse, siis kalme tervikuna paikneb ida-lääne suunaliselt. Surnud maeti taranditesse ning kaeti mulla ja kividega. Looduses leiame tarandkalmed enamasti nelinurksete või piklike küngastena, millest müürikivid harva välja paistavad. Tavaliselt on kalmed rajatud kõrgematele kohtadele iidsete külade lähedusse. Alates 4.-5.sajandist loobuti tarandimüüride ehitamisest. Ometi maeti Eestis surnuid kuni 13.sajandini maapealsetesse kivikalmetesse. Enamasti on need suuremad või väiksemad, korrapäratult kividest ja mullast kuhjatud künkad. Alates 2.sajandist hakati surnuid ka põletama. See toimus tavaliselt väljaspool kalmet oleval
METALLID Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad. Mustmetallid · Koosnevad rauast ja süsinikust · Jagunevad süsiniku sisalduse järgi: malmideks (süsinikku rohkem) ja terasteks Värvilised metallid · Vask ja alumiinium MALMID Toodetakse kõrgahjudes, tooraineks rauamaak(looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks ja räbustaja (tavaliselt mineraalaine, mis seob maagis ja koksis olevad mineraalained). Kõrgahju kütuseks kasutatakse koksi (tuhka). Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Sulamalm vajub põhja. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, mis muudavad malmi väga hapraks. Jagunevad: · Valumalmid - (ka hallmalm) Tooted saadakse valamise teel (kanalisatsioonitorud, liitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad) · Toormalmid - Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Heleda murdepinnaga (valge malm). V...
ruumised, kus on nõutud plaadi tugevus ja tulekindlus. Omadused: • Laius 1200 või 600, paksus 9 v 13 ja pikkus on varjeeruv. • Tihedus 770-950kg/m3 • Põlev ehitusmaterjal, 13 mm paksuse kipsplaadi põlemineon 30 min Omapärad: • Ei soovitata kasutada kohtades, kus niiskus on pika aja jooksul suurek kui 90% • Kus temp on üle 45% Betoonist tooted • Betoonist tänavakivid, katusekivid • Müürikivid ja plokid • Petoonist müürikivid ja plokid ning kergmüürikivid j aplokid • Mullbetoonist müürikivid Näited: • Columbiakivid- tsementsegust või betoonist, sideaine portselaantsement, täiteaine kvartsliiv või graniitkillustik. Tehakse täis ja õõnesplokke. Veeimavus 8%, lahtised poorid. Tihedus 2000-2100. • Fibo plokk- on valmistatud kergtäitematerjalist (kergkruus). Sillused ja korstnad. Külmatugevus 50 tsüklit
Millest sõltub müüritise survetugevus (kolm põhilist arvutustes kajastuvat faktorit)? Kivi survetugevusest, mördi survetugevusest, armatuuri olemasolust. Millest sõltub müüritise nihketugevus (kaks faktorit)? Sõltub materjalide omavahelisest hõõrdejõust ja koormusest, mis kihte omavahel kokku surub. fvk = fvk0 + 0,4d ; fvk 0,065, kuid mitte vähem kui fvko, Kestsängitusega müüritis. Millest sõltub survetugevus? Kestsängitusega müüritis - Õõntega müürikivid sängitatakse alusele kahel serval asetseva mördiriba abil. Survetugevus sõltub kivimaterjali survetugevusest, mördi tugevusest ja armeeringust. Müüritise normatiivne ja arvutuslik survetugevus. Materjali osavarutegur. Müüritise arvutuslik survetugevus fd = fk / M. (M on müüritise materjali osavarutegur, fk on müüritise normatiivne survetugevus, mis sõltub müürikivi normaliseeritud survetugevusest ja mördi liigist) Müüritise normatiivne survetugevus :
töötamise ühtse tervikuna. Kergsein: sein, milles on kaks või enam omavahel sidemetega või liitearmatuuriga tugevasti seotud paralleelset ühekihilist seina, millest üks või enam kihti võivad olla kandvad või mittekandvad. Ühekihiliste seinte vaheline ruum on kas tühi, osaliselt või täielikult täidetud mittekandva isolatsioonmaterjaliga. Üldjuhul töötavad seina kihid vertikaalkoormusele eraldi. Kestsängitusesga sein: õõnetega müürikivid sängitatakse alusele kahe välisserval asetseva mördiriba abil. Mittekandev sein: koormust mittekandev sein, mille eemaldamine ei kahjusta ülejäänud konstruktsiooni (välja arvatud jäikus). Kattega sein: sein, mille parendatud vooder töötab kaasa koormuse kandmisel. Nihkele töötav sein: sein võtab vastu horisontaaljõude piki seina. Voodriga sein: mitmekihiline (kerg-) sein, mille välimine kiht (vooder) on parendatud materjalist, vooder kinnitatakse kas kivi- või terassidemetega
Sõmerad materjalid esinevad looduses nö valmiskujul. Nad vajavad ainult kaevandamist ja transportimist, mõnikord ka vähest töötlemist (nt sõelumist). Pmst siis puruks olev kivi Sõmerad loodukivid on : liiv, kruusad, savi 30. Mis on murtud kivimaterjal (loetle) Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. Killustik, Tehisliiv, Müürikivid 31. Keraamika puudused ja eelised võrreldes teiste materjalidega Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. Puudusteks on nende materjalide haprus, suhteliselt suur kaal ja keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine). 32. Täissavitelliste põhilised kasutuskohad
Tuntumad on : MARMOR, KILTKIVID, IGIKIVI, KALJUKIVI. 12. Millises kivimis on kvartsiidisisaldus 90-95%? IGIKIVIS on kvartsiidisisaldus kuni 95% (see annab talle sillerduse). 13. Kuidas töödeldakse looduskivisid? Murdumine, purustamine, kloppimine, tagumine, saagimine, hööveldamine, lihvimine ja poleerimine. Täkistakse ehk tagutakse pind, mis ei ole libe. Lihvimine, läige saadakse poleerimisel. Paekivi toodete puhul on kasutusel erinevad müürikivid, paksus 300mm, kõrgus 200mm, laius 400mm. 14. Milline on vahe lihvimisel ja poleerimise vahel? Lihvimisel on pind ühtlane ja sile. Poleerimisel on pind läikiv. 15. Looduskividest ehitusmaterjalid? Terrassikatted, põrandaplaadid, soklikivid. PUIT 1. Millised on puidu positiivsed ja millised negatiivsed omadused? POSITIIVSED OMADUSED : ökoloogiline materjal, sobib paljudesse kohtadesse, taaskasutatav, väike õhumass, hea töödelda, üsna väikse
mördiga (vahe laius kuni 25 mm). Kihid on omavahel tugevasti seotud sidemetega, koormuse all töötab sein ühtse tervikuna. Kergsein: sein, milles on kaks omavahel sidemetega või liitearmatuuriga tugevasti seotud paralleelset ühekihilist seina, millest üks või mõlemad kihid on kandvad või mittekandvad. Ühekihiliste seinte vaheline ruum on kas tühi, osaliselt või täielikult täidetud mittekandva isolatsioonimaterjaliga. Kestsängitusega sein: müürikivid ja plokid sängitatakse alusele kahe välisserval asetseva mördiriba abil. Mittekandva voodriga sein: sein, mille vooder ei tööta kaasa koormuse kandmisel. Vooderdatud sein: sein, millele on kinnitatud vooder kas kivi- või terassidemetega. Ühekihiline sein: õõnteta sein või sein, kus pole vertikaalset läbivat pikivuuki. Kõikides nendes seinakonstruktsioonides võib kasutada columbiakivi. 6
veovahendi vahel. · Pinnast laadida kallurile tagant või küljelt, mitte üle juhikabiini. · Mehhanismide toed (roomikud, rattad, tugikäpad) peavad süvendite kaevamisel olema servast ohutus kauguses, väljaspool varisemisprismat. 41. Nimetage materjale, millest rajada muuritisi. Savitellised, silikaattellised, Betoonist, autoklaavitud poorbetoonist ja tehis- ning looduskivist müürikivid. Müürimördid. 42. Nimetage muuritise vuukide tuupe, tehke eskiisid. Telliste pust- ja rohtvuugid peavad olema mordiga taidetud. 1.Puudulikult taidetud vuugid norgendavad muuritist.
Eraldamine massiivsit: murdumise , vertikaalse kiilumise, lõhkamise või ka saagimisega. > Ehituselement eradatakse toorikplokist mitmesuguste tööriistade ja seadmete nagu kiilud , vasarad , meslid , peitlik , sead, höövel ja freespingid. Looduskivimaterjalidest tooted. > Looduskivist toorplokid > Vundameniplokid > Sise ja välisseinamaterjalid > Plaadid voodriplaadid põramdaplaadid trepiastmed > Teematerjalid Looduskivimaterjalide töötlemine > Murdmine ( müürikivid ) > Purustamine ( killustik ) > Klompimine ( kivi suuremad nukid lüüakse maha ja kivi servad muudeakse sirgemaks ) > Tahumine Looduskivimaterjalidest tooted Sõmerad looduskivimaterjalid: > Liiv on tekkinud massiivsete kivimie murenemisel > Mäeliivad > Uhtliivad > Lendliivad > Kruusad > Mäekruusad > Uhtkruusad > Moreenkruusad > Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul Tehiskivimaterjalid Keraamilised materjalid
teraspulkadega armeeritud vaikude ja liiva seguga. Mõne juhul on majanduslikult õigem suurte kahjustustega vana konstruktsioon asendada uuega, kusjuures niiskusealtides kohtades saab kasutada sügavimmutatud materjali. 22. Tellis(kivi)konstruktsioon vee ja niiskuse- ja külmakahjustused Külmakahjustused – seinakonstruktsioonis telliste pooridesse sattunud vesi välisõhu temperatuuri alanemisel miinuskraadideni jääks muutumisel paisub ning müürikivid murenevad ja lagunevad Niiskus – niiskus ehk vesi on lahustatav ja transportiv keskkond, mis ühtlasi võib välja kanda ka kivimi kergeltlahustuvaid komponente. 23. Kivist välisseinte defektid, kahjustused Kahjustusi võib jaotada: 1. Seina suutmatus vastu võtta koormusi, mille tulemusena tekivad paigutused, purustused ja praod. 2. Suutmatus vastu pidada ilmastikumõjudele. 3. Seina suutmatus olla isoleerivaks külmale, mis tekitab veeauru kondensatsiooni. 4.Seina materjali purunemine
LOODUSKIVIMATERJALID *Mineraal on ühtlane anorgaaniline mass. Igal mineraalil on kindel keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne. Mineraale tuntakse ca 2000 ümber. *Kivimid –mineraalide kogumid; jagatakse survetugevusklassidesse *Kivimite klassifikatsioon. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse kivimid: 1) tardkivimid 2)settekivimid 3) moondekivimiteks. Igaüks neist jaguneb veel alaliikidesse. 1.TARDKIVIMID Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kris...
teraspulkadega armeeritud vaikude ja liiva seguga. Mõne juhul on majanduslikult õigem suurte kahjustustega vana konstruktsioon asendada uuega, kusjuures niiskusealtides kohtades saab kasutada sügavimmutatud materjali. 20. Tellis(kivi)konstruktsioon vee ja niiskuse- ja külmakahjustused Külmakahjustused seinakonstruktsioonis telliste pooridesse sattunud vesi välisõhu temperatuuri alanemisel miinuskraadideni jääks muutumisel paisub ning müürikivid murenevad ja lagunevad Niiskus niiskus ehk vesi on lahustatav ja transportiv keskkond, mis ühtlasi võib välja kanda ka kivimi kergeltlahustuvaid komponente. 21. Kivist välisseinte defektid, kahjustused Kahjustusi võib jaotada: 1. Seina suutmatus vastu võtta koormusi, mille tulemusena tekivad paigutused, purustused ja praod. 2. Suutmatus vastu pidada ilmastikumõjudele. 3. Seina suutmatus olla isoleerivaks külmale, mis tekitab veeauru kondensatsiooni. 4
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavalisel...
1.Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed arvutuskoormus Q LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel. tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal suurt tähtsust normaal ja ...
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8...
Lisandina esineb teda savides. Magnesiit on samanimelise kivimi koostisosa. Lisandina esineb teda ka lubjakivides. Dolomiit on dolomiitkivimi peamine koostisosa. Kips on väga pehme mineraal 18. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. Killustik; Tehisliiv; Müürikivid Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane 19. Soklikivid; Vooderdusplaadid; Põrandaplaat; Trepiastmed; Äärekivid; Sillutuskivid 20. Keraamika tootmine- kirjelda tootmise etappe ja eriliike Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse- või lobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistest etappidest: savi ettevalmistus, toote vormimine,
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga,...
Tera jämeduse järgi jaguneb killustik fraktsioonidesse: 4-8, 8-16, 16-32, 32-64 mm või 5-10, 10-20, 20-40 ja 40-70 mm. Harva kasut. ka üle 70 mm jämedust killustikku. Killustikku kasutatakse betooni täitematerjalina teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena jne. Mehaaniliste omaduste poolest on kõige parem graniitkillustik. - Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (3-8 mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (0-5 mm). - Müürikivid tehakse meil peamiselt lubjakivist, harvem dolomiidist ja nad kujutavad endast 20-50 kg raskusi kivitükke. Lubjakivi on kihilise ehituse tõttu enamvähem ühtlase paksusega (60-240 mm). Müürikivide survetugevus peab olema vähemalt 30 N/mm2 , veeimavus mitte üle 6% ja külmakindlus vähemalt 25 tsüklit. 3)Korrapärased kivimaterjalid Korrapärasteks loetakse materjale, millede vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. - Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks
kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. · Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. · Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0...5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides. · Müürikivid tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist, harva ka graniidist ja nad kujutavad endast 20...50kg raskusi kivitükke. Lubjakivi kihilise ehituse tõttu ei ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60...240mm). · Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. · Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
