- materjali tihedus 0 = 2155,84[kg/m3] 3. Liiva ja killustiku puistetiheduse määramine Puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Liiva puistetiheduse määramiseks kasutatakse 1-liitrilist anumat. Killustik, mille tera ülemine mõõde on kuni 10, 20, 40 ja enam mm, kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5liitrit. Kuivatatud täitematerjal puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Puistetihedus 0L [kg/m3] arvutatakse valemiga 6: 0L = G/ V0 , [Valem 6] kus G liiva mass [g] V0- anuma ruumala, [cm3] Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi veel kolmas määramine ja arvutatakse aritmeetiline keskmine kahest lähimast tulemusest. Töö tulemuste vormistamine Liiv - liiva mass esimest korda G1 = 1524[g]
2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katse sooritati killustikuga. 3. Killustiku lähtematerjalid ja saamine Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 4. Killustiku kasutusalad Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetäitematerjalina. 5. Töökäik 4.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1). Katse sooritati kaks korda. 0pK=m/V (1) 0pK puistetihedus [kg/m3] m killustiku mass [kg] V anuma ruumala [m3] 4.2 Killustiku terade tiheduse määramine Kuiva killustikku kaaluti kindel kogus ning see pandi silindrilisse anumasse. Seejärel täideti anum veega kuni kindlaksmääratud nivooni. Järgnevalt võeti katseproov veest välja ning lasti veidi aega nõrguda
Mensuur mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. Kaal proovide kaalumiseks Etalon huumusesisalduse määramiseks Silindriline nõu puistetiheduse määramiseks. 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1. Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1- liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi ollas uurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi veel kolmas määramine ja arvutatakse keskmine aritmeetiline kahest lähimast tulemusest. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1) Valem 1: 0L = [ (m1 m) / V ] * 1000 0L liiva puistetihedus [kg/m3] m1 liiva ja anuma mass [g] m anuma mass [g]
mõõtmiseks, lahtikäiva metallist põhjaga silinder diameetriga 150mm killustiku tugevusmargi määramiseks, hüdrauliline press killustiku tugevusmargi määramiseks, kaalumis- ja tõstmisnõud. 3. Töökäik 4.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1). Katse sooritati kaks korda. 0pK=m/V (1) 0pK puistetihedus [kg/m3] m killustiku mass [kg] V anuma ruumala [m3] 4.2 Killustiku terade tiheduse määramine Kuiva killustikku kaaluti kindel kogus ning see pandi silindrilisse anumasse. Seejärel täideti anum veega kuni kindlaksmääratud nivooni. Järgnevalt võeti katseproov veest välja ning lasti veidi aega nõrguda
Mensuur (500- ja 250ml) mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. 3%-list NaOH lahus 2 7. Töökäik 7.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal silindri järgi nulli. Liiva puistetihedus leiti valemiga (1). 0L=m/V*1000 (1) 0L puistetihedus [kg/m3] m liiva mass [kg] V anuma maht [m3] Puistetihedus määrati kaks korda, võttes iga kord uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohtinud olla suurem kui 20 kg/m3. Saadud tulemused on näidatud tabelis 8.1.1. 7.2 Liiva terade tiheduse määramine Liiva kaaluti 200-300 g
glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 3. Kasutatud töövahendid erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. 4. Katsemetoodikad 4.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse ning kaalutakse. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1). Tihedus määratakse kaks korda, erinevus kahe katse vahel ei tohi olla > 20 kg/m3. Suurema erinevuse korral viiakse läbi veel kolmas katse. Valem 1. 0L = [ (m1 - m) / V] * 1000 [kg/m3] 0L liiva puistetihedus [kg/m3], m anuma mass [g], m1 liiva ja anuma mass [g], V anuma maht [cm3] 4.2 Liiva terade tiheduse määramine Liiva mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200 300 g. See liiv puistatakse 500 ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett
Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 6. Töökäik 6.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 500-ml-sse mensuurisse nõusse (materjali tihendamiseks). Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal mensuuri järgi nulli. Puistetihedus määratakse 2 korda, kusjuures iga kord võetakse uue kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Liiva puistetihedus leiti valemiga (1). Valem (1) m m 0L 1 1000 V γ0L – puistetihedus [kg/m3] m1 – liiva ja anuma mass [g] m – anuma mass [g] V – anuma maht [cm3]
Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Töökäik 5.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal silindri järgi nulli. Liiva puistetihedus leiti valemiga (1). 0L=m/V*1000 (1) 0L puistetihedus [kg/m ] 3 m liiva mass [g] V anuma maht [cm3] Puistetihedus määrati kaks korda, võttes iga kord uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohtinud olla suurem kui 20 kg/m3. 5.2 Liiva terade tiheduse määramine Liiva kaaluti 200-300 g
SISUKORD 1. LABORITÖÖ EESMÄRK........................................................2 2. KASUTATUD TÖÖVAHENDID...............................................2 3. KATSETATUD EHITUSMATERJAL.........................................2 3.1 Looduslike liivade tekkimine ja koostis....................................2 3.2 Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalides.........................2 4. LABORITÖÖ KÄIK ..............................................................3 4.1 Puistetihedus....................................................................3 4.2 Terade tihedus..................................................................4 4.3 Liiva tühiklikkus...............................................................4 4.4 Niiskusesisaldus...............................................................5 4.5 Liiva terastikuline koostis.....................................................5 5. KATSETULEMUSED.........................................................
perliit jms) kasutatakse kergbetooni jämetäitematerjalina. 1 6. KILLUSTIKU KATSETAMISE TULEMUSED 6.1 Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku puistetihedust määratakse kaks korda. Selleks kasutatakse anumat, mille mahuks oli 10 liitrit. Killustik valatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Katse tulemus on näidatud tabelis 6.1. Killustiku puistetihedus arvutatakse valemiga: (1) kus m killustiku mass anumas , g; V anuma ruumala, m³. Tabel 6.1 Puistetihedus Killustiku anuma Katse nr mass ruumala tihedus 1 13,628 10 1362,8 2 13,806 10 1380,6 Keskmine tihedus on 1371,7 kg/m³ 6.2 Killustiku terade tiheduse määramine
3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Anuma suuruse valik sõltub killustiku tera ülemine mõõde. Killustik, mille tera ülemine mõõde on kuni 8; 16; 31,5 ja enam mm, kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10, 20 ja 50 liitrit. Kuivatatud killustik puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Killustiku puistetihedus arvutatakse valemiga: Valem 1: OpK = (m1 m ) / V m anuma mass, kg m1 killustiku ja anuma mass, kg V anuma ruumala, m3 Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus killustikku. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi veel kolmas määramine ja arvutatakse aritmeetiline keskmine kahest lähimast tulemusest. 3.2 Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine
kaalumis- ja tõstmisnõud. 4. Katsemeetodikad 4.1 Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Anuma suuruse valik sõltub killustiku tera ülemisest mõõtmest. Killustiku, mille fraktsioon on 4-16 mm kasutatakse anumat mahuga 10 liitrit. Anuma mass kaalutakse. Kuivatatud killustik puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Killustiku puistetihedus määratakse valemiga 1. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures mõlemal korral võetakse uus kogus killustikku. Erinevus kahe mõõtmise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m 3. Suuremate erinevuste korral tehakse ka kolmas mõõtmine ja arvutatakse aritmeetiline keskmine kahest lähimast tulemusest. Tulemused on kantud tabelisse 1. Valem 1: 0pK killustiku puistetihedus [kg/m3] m1 killustiku ja anuma mass [kg] m anuma mass [kg] V anuma ruumala[m3] 4
määramise katse 1 Anuma ruumala : Anuma ruumala : Vo =1060 cm3 Vo =1060 cm3 Nõu kaal =218 g Nõu kaal =218 g Nõu +liiv = 1778 g Nõu +liiv = 1754 g Liiv (G) = 1560 g Liiv (G) = 1536 g Yol=1560/1060=1470 Yol=1536/1060=1455 kg/m3 kg/m3 Puistetihedus : Puistetihedus : Yol = 1470 kg/m3 Yol = 1455 kg/m3 Keskmine liiva puistetihedus on (1470+1455)/2=1462,5 kg/m3 Killustiku puistetiheduse Killustiku puistetiheduse määramise katse 2 määramise katse 1 Anuma ruumala: Anuma ruumala: Vo =5000 cm3 Vo =5000 cm3 4
liivaga. Puistetiheduse ρ0L (kg/m3) leitakse valemist: m 1−m ρ0 L= × 1000 V Kus: m - anuma mass, g; m1 - liiva ja anuma mass, g; V - anuma maht, cm3. Puistetihedus määrati kaks korda, kusjuures iga kord võeti uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. 4.2. Terade tiheduse määramine. Kuivatatud liiva keskmisest proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaaluti liiva 200-300 g. See liiv puistati 500-ml mensuuri, kuhu oli eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määrati mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutatakse valemist: m ρ L= V 2−V 1
pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed. Liiv on tähtis ehitusmaterjal ning tööstuslik toore. Liiva kasutatakse nii betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel. 5. Katsemetoodika 5.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatakse liivast osad, mis on väiksemad kui 5mm, need valatakse 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Valamisel tekkinud kuhi eemaldatakse, ning proov kaalutakse. Liiva puistetihedus 0L [kg/m3] leitakse valmist 1. Puistetihedus määratakse kaks korda ning kahe mõõtmise tulemus ei tohi erineda rohkem kui 20 kg/m3. m - m1 0L = V * 1000 (Valem 1) m-anuma mass [g] ml - liiva ja anuma mass [g] V- anuma maht [cm3] 5.1 Liiva terade tiheduse määramine Võetakse 200-300g liiva, mis on eelnevalt kuivatatud ja sõelutud sõelal avaga 5mm. Liiv pannakse 500l mensuuri, millesse on eelnevalt valatud 250ml vett. Liivatera ruumala
tsemendi-, keramaika- ja klaasitööstuses. 1 6.KASUTATUD LIIVA LIIK JA PÄRITOLU Katsetatud liiv on pärit Kiiu karjäärist ja tegemist on ehitusliivaga. 7.LIIVA KATSETAMISE TULEMUSED 7.1 Liiva puistetiheduse määramine Puistetiheduse määramiseks puistatakse l-liitrilisse silindrilisse nõusse l0 cm kõrguselt liiva.. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m³. Liiva puistetihedus oL [kg/m³] leitakse järgmiselt: , (1) kus m - anuma mass, g m - liiva ja anuma mass, g V anuma maht, cm³ Näide m = 215,6 g m= 1748,8 g V= 993,5 cm³ , Tabel 7.1 Liiva puistetihedus
KILLUSTIKU KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on määrata killustiku puistetihedus, killustiku terade tihedus ja veeimavus, terastikuline koostis. Lisaks plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjal Killustiku kasutatakse ehituses enamasti täitematerjalina betoonides, aluspõhjana teede ja hooneteehituses. Killustik on kivimist (enamasti lubjakivist) purustamise ja sõelumise teel toodetud ehitusmaterjal. 3. Katsetes kasutatud vahendid
Töö käik Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks võetakse anumat, mille suurus sõltub killustiku terade suurusest. Antud töös kasutati anumat mahuga 10liitrit. . Materjali puistatakse anumasse kuhjaga, tasandakse ja kaalutakse. Killustiku puistetiheduse arvutakse valemiga (1). m1−m ρOpK = (1) V ρ0pK – puistetihedus [kg/m3] m1 – killustiku ja anuma mass [kg] m –anuma mass [kg] V – anuma ruumala [m3] Katse tuleb sooritada kaks korda ning erinevus kahe tulemus vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Terade tihedus ja veeimavus Kaalutud killustiku koguse (mida valitakse vastavalt tera ülemisele mõõtmisele) pannakse silindrilisse anumasse. Seejärel valatakse anumasse vett kindlaksmääratud nivooni. Proovi mahu arvutakse Valemiga 2.1 ning terade tihedust Valemiga 2.2 m−m1
7. Katsemetoodikad 7.1. Puistetiheduse miiiiramine Puistetiheduseks nimetatakse liiva, killustiku, tsemendi ja teiste sdmermatedalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jii?ivad tiihikud. Puistetiheduse miiiiramiseks sdelumise teel eraldatud osised, mis on vliksemad kui 5 mm, puistatakse l-liitrilisse silindrilisse ndusse l0 cm kdrguselt (materjali tihendamiseks). N6u tflidetakse kuhjaga, iilehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus miiiiratakse 2 korda, kusjuures iga kord v6etakse uue kogus liiva. Erinevus kahe miiiiramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 $. m" Srur".ate erinevuste korral viiakse l6bi veel
3.1 Liiva ja killustiku puistetiheduse määramine Puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Liiva puistetiheduse määramiseks kasutatakse 1000 cm3 anumat ja killustiku määramiseks on 5000 cm3. Kuivatatud täitematerjal puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Puistetihedus 0l või 0k [kg/m3] arvutatakse valemiga: 0l ; 0k = [kg/m3] kus G- liiva mass [g] V0- anuma ruumala [cm3] 3.1.1 Liiv 1 katse Anuma mass- 206 g Anuma mass koos liivaga- 1644 g Liiva- 1438 g = 1438 [kg/m3] 2 katse Anuma mass- 206 g Anuma mass koos liivaga- 1642 Liiva- 1436 g
ladustada avatud laoplatsidel (süsi, maak, hakkpuit jne.); last, mille omadused muutuvad niiskuse mõjul ja mille veoks tuleb kasutada kinniseid transpordivahendeid ning ladustamiseks kinniseid ladusid (keedusool, teravili, tsement, mineraalväetised jne.). Koodeks · Kuhje- ja puistlastil on mitmeid iseärasusi, mida tuleb arvestada kauba transportimisel ja ladustamisel: pudenevus, loomulik kaldenurk, puistetihedus, koostisosade kuju, haprus, isekuumenemine, -süttimine, kinnikülmumine, -vajumine, metallidel rooste põhjustaja, tervist kahjustav toime jpm · Teatud tingimustes võib kaup nihkuda -> põhjustades õnnetusi Sellest tulenevalt "Puistlastide ohutu veo koodeks" "Code of Safe Practice for Solid Bulk Cargoes" · Puistlastide kohta kasutatakse koodeksiga määratletud termineid ja karakteristikuid. Terminid
liibim66duga. Anuma suuruse valik sdltub killustiku tera iilemisest m66test. Killustik, mille tera
iilemine m65de on kuni 8, 16, 31,5 ja enam mm, kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10,20 ja
50 liitrit.
Antud katses kiisitletakse killustikku, mille tera iilemine m66de on kuni 8 ja 16 mm ning
kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5 ja l0 liitrit.
Kuivatatud killustik puistatakse anumasse l0 cm kdrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse.
Puistetihedus miiiiratakse kaks korda, kusjuures iga kord vdetakse uus kogus killustikku. Erinevus
kahe m?iiiramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 ftg . Suuremate erinevuste korral viiakse l[bi veel
kolmas miiiiramine ja arvutatakse aritmeetitine t
4 Töökirjeldus 4.1 Puistetiheduse määramine 4.1.1 Liiv Sõelumise teel liiva hulgast sõelutati liiva terad, mille suurus on väiksem kui 4 mm. Kaalutati silindrilikujulist nõu, mille läbimõõt ja kõrgus on võrdsed. Sõelatud liiv puistati 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10cm kõrguselt, ülehulk eemaldati. Täidetud nõu kaalutati. Täpsema puistetiheduse näitaja saamiseks katset kordati uue liiva hulgaga. Puistetihedust määrati järgmise valemiga: Valem 4.1 Puistetihedus m1 m 0 1000 V - puistetihedus [kg/m3] m - anuma mass [g] m1 - liiva ja anuma mass [g] V - anuma maht [cm3] 2 Arvutus: 1713.2 215.8 kg 0 1000 1497.4;[ 3 ] 1000 m 1695.6 215.8 kg 0 1000 1479.8;[ 3 ] 1000 m
Arvutus: RB = 26,88 [MPa] RT = 32,5 [MPa] A = 0,60 W = 1 / (26,88 / (0,60 * 32,5) + 0,5) = 0,53 Valem 3: T=V/W T – tsemendisisaldus 1 m3 betoonisegus [kg/m3] V – veesisaldus 1 m3 betoonisegus [kg/m3] W – vesitsementtegur Arvutus: V = 165 [kg/m3] W = 0,53 T = 165 / 0,53 = 311,3 [kg/m3] Valem 4: TK = 1 – (ρOpK / ρOK) TK – killustiku tühiklikkus ρOpK – killustiku puistetihedus [kg/m3] ρOK – killustiku näivtihedus [kg/m3] Arvututs: ρOpK = 1380 [kg/m3] ρOK = 2600 [kg/m3] TK = 1 – 1380 / 2600 = 0,47 Valem 5: K = 1 / ( TK * α / ρOpK + 1 / ρOK) K – killustikusisaldus 1 m3 betoonisegus [kg/m3] TK – killustiku tühiklikkus ρOpK – killustiku puistetihedus [kg/m3] ρOK – killustiku näivtihedus [kg/m3] α – mördi ülehulgategur Arvutus: TK = 0,47 ρOpK = 1380 [kg/m3]
Betooniõpetus EPM 0030 b) Tsementmört täidab killustikuterade vahelised tühikud nii, et killustikuterad omavahel kokku ei puutu. Ts L V K + + = Tk α valem nr 5 ρTs ρL ρV ρOpK ρOpK kus Tk - killustiku tühiklikkus ( 1 − ); ρK ρ0pK - killustiku puistetihedus kg/m3; α - mördi ülehulgategur, mis määratakse tabeli 3 põhjal. Lahendades võrranditest (1) ja (2) koosneva võrrandisüsteemi, arvutatakse killustiku ja liiva kulud 1 m3 betoonisegus: 1 K= valem nr 6 α 1 TK ⋅ + ρOpK ρK ⎡ ⎛ Ts K V ⎞⎤
tonnini. Silindris muljutud killustik kaalutakse ning sõelutakse kontrollsõelaga. Katsetulemused kantakse valemisse nr.8. 2 Valem nr.1 m −m kg ρ0 K = 1 ∙ 1000[ 3 ] V m kg ρ0 K [ ] - killustiku puistetihedus m 3 m - anuma mass [kg] m1 – killustiku ja anuma mass [kg] 3 V – anuma maht [ m ¿ Valem nr.2 m kg ρ K= ∙1000 [ 3 ] m−m1 m kg ρK [ ] - killustiku terade tihedus m 3 m - proovi mass [g]
V0 = V1 - V p = 3 - keha maht 17,17 cm G 0 = * 1000 = 2294,7kg / m 3 - materjali tihedus V0 Materjali nimetus 3 Tihedus kg / m Messing 8739,58 Üldine geraamika 2294,7 3. Liiva ja killustiku puistetiheduse määramine Puistetihedus 0l [kg/m ] arvutatakse valemiga: 3 G 0l = V0 , kus G liiva mass g; V0- anuma ruumala, cm3. 1532 0l = = 1445 1060 [kg/m 3 ] Liiva näiva tiheduse (terade tihedus) määramine Liiva näiv tihedus L [kg/m ] arvutatakse valemist: 3 G L = * 1000 V2 - V1 , kus G- proovi mass, g;
4. Katsemetoodikad 4.1. Puistetiheduse määramine killustikul Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga ja ruumala 10 liitrit. Anuma suuruse valik sõltus tera ülemisest mõõtmest. Killustik, mille tera ülemine mõõde on kuni 8, 16, 31,5 ja enam mm, kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10, 20, ja 50 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus arvutati Valem 4.1 abil. Katset korrati 3 korda, kusjuures kahe erineva katse tulemused ei tohi erineda rohkem kui 20 kg/m3. m 1-m 0= V kg 1000, 3 m [ ] Valem 4.1 kus, 0 puistetihedus, kg/m3; m anuma mass, g; m1 liiva ja anuma mass, g;
Lisas ZA sätestatud tehase tootmisohje tingimused on täidetud. Täiteliiv Täiteliiv on Männiku liivakarjääri kaevandatava ala pinnakiht (vastavalt geoloogilistele uurimistöödele 1,5 ... 2 m), millelt on eelnevalt eemaldatud kännud ja mullakiht. Täiteliiv koosneb põhiliselt erineva jämedusega liivadest, millele vähesel määral võivad lisanduda kruus; killustik; peened taimejuured; üksikud munakivid ja mullatükid. Täiteliiva puistetihedus loodusliku niiskuse juures peab olema mitte alla 1.45 t/m3. Täiteliiva kasutatakse ehitustel territooriumite planeerimisel, mullete rajamisel ja vundamendisüvendite, kommunikatsiooni- ja teiste trasside ning kraavide tagasitäitmiseks vastavalt ehitusnormidele. Ehitusliiv AS Silikaat Männiku karjääris kasutatav selektiivne kuiv- ja hüdrokaevandamise kombinatsioon võimaldab saada erineva jämeduse ja kvaliteediga liivasid. Liiv ammutatakse ujuvpinnasepumbaga ja juhitakse
mis mehaaniliselt eemaldatakse. Võimalik saada puhtaid pulbreid, kuid vähese tootlikkusega ning kallis. Karbonüülide lagundamisel sünteesitakse metallitükikesest karbonüül, seejärel lagundatakse. Tegemist on kalli meetodi ning kasutatakse vaid kõrgkvaliteedsete pulbrite saamiseks. Pulbrite tähsaimad tehnoloogilised omadused rappetihedus, pulbri tihedus peale raputamist. Pulbrikuhila kaldenurk, mis iseloomustab pulbriosakeste vahelist hõõrdumist. Puistetihedus sõltub materjali tiheduest, pulbriosakeste kujust ning pinnakonarustest. Pulbrite voolavus sõltub materjali tihedusest, suurema tihedusega pulber voolab kiiremini. Pulbri tihendatavus, kui tihedaks on võimalik üldse suruda pulber. Selleks et pulber segusid valmistama hakata tuleb need ära sorteerida, et saada ühesugusesuurusega pulbriosakesed. Pulber segusid valmistatakse kahel viisil mehaanilise ja granuleerimisel. Mehaanilise segamise puhul segatakse pulber segistites
Kristallis esinevad mitmesugused defektid,mis mõjutavad metallid omadusi.Kristallides esinevaid defekte liigitatakse:punktdefektid, joondefektid,pinnadefektid,ruumdefektid-nende puhul on tegemist makroskoopiliste kõrvalekalletega metalli korrapärasest struktuurist.näiteks poorid,praod. Metallide ja sulamite füüsikalised omadused.-Tihedus on homogeense aine mass ruumalaühiku kohta.Pulbriliste materjalide korral eristatakse puistetihedus ja rappetihedus.Eristatakse kergmetalle,kesk ja raskmetalle.Sulamistemp on temp,mil materjal läheb üle tardunud olekust vedelasse.On kergsulavad, kesksulavad, rasksulavad.Kõvadus-materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile,kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha.Määratakse otsaku toime järgi materjali pinnasse.OILemas erinevad meetodid:Brinelli,Rockwelli(HR=N-h/S),Vickersi.Elastsusmoodul nim Hooke seaduse kehtimise ja joonpinguse korral normaalpinge ja
kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5; "Kiiu" karjääri looduslik liiv; joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: katsetes kasutatav portlandtsement sõelutakse eelne valt läbi sõela avaga 5 mm; enne kasutamist määratakse liiva terastikuline koos tis, puistetihedus ja eraldatakse terad läbimõõduga üle 5 mm. Töö käik: 1. Katsed tehakse segu koostisega 1:3 (tsement:liiv) korraldatavate katsete puhul 500 g tsementi ja 1500 g liiva. 2. Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segistis: kuivad materjalid segatakse segistis 1 minuti vältel, seejärel lisatakse vesi j a segatakse veel 2 minuti jooksul. 3. Katsed jaotatakse kaheks seeriaks:
energiakulu ning tooraine kulu 1 tonni pulbri kohta suurim? Vadak sisaldab keskmiselt 94% vett, vadakupulber 3-5% 28. Milliseid (piima)pulbreid nimetatakse kiiresti lahustuvateks ehk instantpulbriteks? Mõeldud lõpptarbijale Lahustuvus 98-99%(lahustuvuse indeks 1-2ml) Lahustuvad mõnekümne sek jooksul Lahustuvad ka kiiresti kkülmas veel ning ilma meh. Mõjutuseta Aglomereeritud(tolmuvabad), aglomeraatide läbimõõt 50-3000 mikrom Madal puistetihedus (0,35-0,4 g/cm3) Peavad omama head voolavust, märgumisvõimet, põhjavajuvust, dispergeeritavust 29. Mida tähendab mõiste aglomereeritud pulber? Osaliselt liitunud osakestega pulber 30. Millised pulbri eriomadused tagavad kiire lahustumise? Nimetada vähemalt 3 ning ühe kohta selgitada ka toimemehhanismi. Instantpulbrid peavad omama head voolavust, märgumisvõimet, põhjavajuvust ja dispergeeritavust.
Polümorfism (polymorphism)- metalli voi mittemetalli erinevate kristallivorede esinemine. Isomorfism- erinevate metallide kristallivorede samakujulisus. Isomorfsete ainete kristallivoredel on ligilahedased voreperioodid, aatomi raadiused. 5. Metallide ja sulamite füüsikalised omadused. Tihedus. Sulamistemperatuur. Kõvadus. Elastus. Tihedus (density) ...on homogeense aine mass ruumalauhiku kohta. Uhik: kg/m3 Pulbriliste materjalide korral eristatakse: puistetihedus (apparent density)- vabalt puistatud pulbri uhikulise ruumala mass; ja rappetihedus (tap density)- uhikulise ruumalalise mahuga pulbri kaal parast raputamist. Tihedus on metallide uheks liigituse aluseks: Kergmetallid <5000 kg/m³ Raskmetallid >10 000 kg/m³ Keskmetallid =5000...10 000 kg/m³ Sulamistemperatuur (melting point) ...temperatuur, mil materjal laheb ule tardunud olekust vedelasse (Ts). Vastupidiselt vedelast olekust tardunud olekusse ulemineku
Töö eesmärk: Selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödeldavusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5; "Kiiu" karjääri looduslik liiv; joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: Katsetes kasutatav portlandtsement sõeluti eelnevalt läbi sõela avaga 5 mm; Enne kasutamist määrati liiva terastikuline koostis, puistetihedus ja eraldatai terad läbimõõduga üle 5 mm. Töö käik: 1. Katsed tehakse segu koostisega 1:3 (tsement:liiv) korraldatavate katsete puhul 500 g tsementi ja 1500 g liiva. 2. Peeneteralised betoonisegud valmistati Hobarti segistis: kuivad materjalid segati segistis 1 minuti vältel, seejärel lisati vesi ja segatakse veel 2 minuti jooksul. 3. Katsed jaotatati kaheks seeriaks: a) Põhiseeria koosnes neljast katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava plastifikaatori
Kvartsi on liivas seetõttu kõige rohkem, et kvarts laguneb väga aeglaselt. Katsetatav liiv on pärit Kiiu karjäärist. 3. Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad: 8; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125. 1-liitrine silinder, 500ml mensuur, kaal katseproovide kaalumiseks. 4. Katsemeetodid 4.1 1-liitrilisse silindrisse puistatakse 10 cm kõrguselt liiva terasid, mis on väiksemad kui 5mm. Pärast silindri täitumist lükatakse silindrilt kuhi maha ja kaalutakse kaalul. Puistetihedus arvutatakse valemiga nr. 1. 4.2 Liiva terade tiheduse määramine. Kaalutakse 200-300g liiva, mille liiva terad jäävad alla 5mm. Seejärel pannakse 500 milliliitrisesse mensuuri 250ml vett ning siis lisatakse liiv. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutatakse valemiga nr.2. 4.3 Liiva tühiklikus arvutatakse puistetiheduse ning liiva terade põhjal valemiga nr.3. 4.4 Kuivatatud liiva võetakse 2kg sõelutakse sõelaga avadega 8 ja 4mm
M. keskmine diameeter: 0,00159 m Materjali keskmise diameetri leiame järgnevalt: n ∑ di 1 de= n n – osakeste arv (5) di – i-nda osa diameeter, m (1.5, 1.8, 1.35, 1.75, 1.55 mm) (1,5+1,8+1,35+1,75+ 1,55) de= =1,59 mm=0,00159 m 5 Määrame osakese tiheduse ρkk Ɛ =1− ρ os ρos ja ρkk – osakeste tihedus ja kihi tihedus (nn puistetihedus) kg/m 3 ning materjali poorsuseks võtame Ɛ = 0,4. ρkk = 0,181kg/0,00025m3 = 724 kg/m3. ρos = ρkk / (1- Ɛ ) = 724/(1-0,4) = 1207 kg/m3 Materjalikihi poorsuse hõljuvas olekus arvutame järgnevalt: V kk−V os V Ɛ= =1− os V kk V kk Vos, Vkk – tahkete osakeste maht ja keeva kihi kogumaht, m3 Vos = 250ml = 0,00025 m3 Keeva kihi mahu leiame Vkk = πr2*h (silindri pindala valem), kus h on mõõdetud kihi kõrgus ning r on kolonni raadius
· Betooni klass C20/25 · Betooni survetugevuse standardhälve = 4,5 N/mm2 · Nõutav betooni survetugevus 28 päeva vanuselt · fcm = fck + 1,48, Keskmise survetugevuse valem (1) · fcm = 25 + 1,48 * 4,5 = 31,66 N/mm2 · Tsemendi liikk: CEM I 42,5N ja CEM II / B-M (T-L) R · Tsemendi absoluutne tihedus ts = 3100 kg/m3 · Tsemendi survetugevus 42,5 N/mm2 · Killustiku nimetus: Paekivi killustik #4-16 2 · Killustiku puistetihedus opk = 1400 kg/m3 · Killustiku tera tihedus k = 2600 kg/m3 · Liiva nimetus : ,,Männiku" karjääri liiv · Liiva tera tihedus l = 2650 kg/m3 1.5.2. Betoonisegu koostise arvutamine: Vesitsementteguri arvutus: Kasutatakse Bolomey valemit: fcm = A * RTs * (Ts / V 0,5), Bolomey valem(2) fcm - Betooni nõutav surveugevus, N/mm2 RTs - Tsemendi aktiivsus (survetugevus), N/mm2
kuni 10 000 1 g tootes ka ekstra klassi pulbrite korral)? 48. Vadakupulbris võib mikroorganismide üldarv ulatuda 200 000-ni 1 g tootes. Miks on see nii kõrge, võrreldes näiteks täispiimapulbriga? Esitada vähemalt 2 põhjust. · Oleme ise lisanud juuretist · Pastöriseerimine toimub madalamal temperatuuril 49. Nimetada vähemalt 2 pulbri niiskusesisaldust mõjutavat tegurit? · Ebakvaliteetne pakkimine · kuivatusreziimist 50. Millest sõltub pulbrite puistetihedus? Esitada vähemalt 2 tegurit. 51. Millest sõltub õhusisaldus pulbriosakestes? Esitada vähemalt 2 tegurit. · Pihusti tüübist · Pulbri liigist · Liinide hermeetilisusest 52. Millest sõltub pulbri voolavus? Esitada vähemalt 2 tegurit. · Vaba rasva sisaldusest · Niiskusesisaldusest · aglomereeritusest 53. Millised tegurid mõjutavad pulbri lahustuvust / lahustuvuse indeksit? Esitada 3 tegurit (üks toorainet, teine protsessi ja kolmas säilitamist puudutav tegur)
hakkab gaasivoog osakesi endaga kaasa kandma. Sellist gaasi või vedeliku kiirust nimetatakse kaasakande- ehk pneumotranspordi kiiruseks. Peeneteralise materjalikihi kõrgus ning ka kihi poorsus hõljuvas olekus suurenevad. Kihi poorsus ehk vaba mahu osa väljendab kihi osakeste vahelise vaba ruumi osa kihi mahu Vkk ühes ruumalaühikus: kus Vos ja Vkk tahkete osakeste maht ja keeva kihi kogumaht, m3, os ja kk osakeste tihedus ja kihi tihedus (nn. puistetihedus), kg/m3 . Keevkihi aparaate kasutatakse keemiatööstuses teralise materjali kuivatamisel, kristallisatsioonil, adsorbtsioonil, katalüütiliste ja paljude teiste protsesside läbiviimisel. Pneumatransportreziimi kasutatakse teralise materjali ümberlaadimisel ja transpordil. 2. Töö eesmärk 2.1 Tutvuda keevkihi seadme ehituse ning töötamise põhimõttega. 2.2 Määrata katseliselt õhu kriitiline kiirus, hõljumise kiirus ja pneumotranspordi kiirus
d. Polümorfism- metalli või mittemetalli erinevate kristallivõrede esinemine. e. Isomorfism- erinevate metallide kristallivõrede samakujulisus. Isomorfsete ainete kristallivõredel on ligilähedased võreperioodid, aatomi raadiused. 3. Metallide ja sulamite füüsikalised omadused. a. Tihedus- on homogeense aine mass ruumalaühiku kohta.Pulbriliste materjalide korral eristatakse puistetihedus ja rappetihedus.Eristatakse kergmetalle,kesk ja raskmetalle. b. Sulamistemperatuur- on temp,mil materjal läheb üle tardunud olekust vedelasse.On kergsulavad, kesksulavad, rasksulavad. c. Kõvadus- materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile,kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha.Määratakse otsaku toime järgi materjali pinnasse.OILemas erinevad meetodid:Brinelli,Rockwelli(HR=N-h/S),Vickersi.
48. Vadakupulbris võib mikroorganismide üldarv ulatuda 200 000-ni 1 g tootes. Miks on see nii kõrge, võrreldes näiteks täispiimapulbriga? Esitada vähemalt 2 põhjust. Oleme ise lisanud juuretist Vadaku pastöriseerimine toimub madalal temperatuuril 49. Nimetada vähemalt 2 pulbri niiskusesisaldust mõjutavat tegurit? Ebahermeetiline pakendamine, säilitustingimused- liiga soojas, niiskes ruumis. 50. Millest sõltub pulbrite puistetihedus? Esitada vähemalt 2 tegurit. Pihusti tüübist, pulbri liigist- aglomereeritusest (aglomereeritud pulbrid on poorsed) 51. Millest sõltub õhusisaldus pulbriosakestes? Esitada vähemalt 2 tegurit. Pihusti tüübist, pihusti liigist ja liinide hermeetilisusest. 52. Millest sõltub pulbri voolavus? Esitada vähemalt 2 tegurit. Vaba rasva sisaldusest Niiskusesisaldusest Aglomereeritusest 53
5.1BetoonikoostisearuutamiseHhteandmed Betoonisegukonsistents:koonusevajum 5-9cm- BetooniklassC16/20- Betooni suwetugevusestanaarOlaveo--s,34 . Tsemendiliik CEMI I 42,5- Tsemendiabsoluutnetiheduspr.-3t009. m' Tsemendisurvetugevus42,5 -: , . mm- ko Liiva teratiheduspL=2650=. tn' ko ppr=1480{. Liiva puistetihedus Killustiku tera tihedus 'or=261}j4. m r oo"x-1400g . KillustikuDuistetihedus Killustik 4-16mm,tera iilemine m66deD=l6om. Tiiitemate{ali kvalitet keskmine,A{,60. N' N ] V f-.>20 , + 1 . 4 8 . 5 , 3 - - : - = 2 7 , 8 -, - mh' mm- mm- 5.2Koostisearvutamine 5.2.1Betooniseguvee kulu miiramine Vee kulu V=2001kuupmeetrilebetoonile
ning heli-, tuletõkke- ja ventilatsiooniisolatsiooniks. 4.2 Puistevill Puistevill on valmistatud peamiselt soojusisolatsiooniplaatide lõikamisel ülejäävatest tükkidest. Puistevillal on head soojustusomadused ning see on mittepõlev. Puistevill ei sisalda korrosiooni tekitavaid komponente, sest on valmistatud anorgaanilisest ja keemiliselt neutraalsest materjalist. Puistevill on lõhnatu, ei mädane ega paku soodsat kasvupinnast hallitusseentele.[8] 4.2.1 Omadused · Puistetihedus: 35...40 kg/m³ · Väike soojajuhtivus ( 0,050 W/m2K) · Väike niiskussisaldus(max 0,5% mahukaalust 23- 25 kg/m³) · Mittepõlev · Ei mädane ega põhjusta korrosiooni · Omadused suhteliselt püsivad ka pikal perioodil · Paigaldamine on lihtne [9] 4.2.2 Kasutamine Kasutatakse peamiselt pööningute ja vahelagede soojustamiseks nii uusehitustel, kui ka vanade hoonete täiendavaks soojusisolatsiooniks. Puistevilla võib paigaldada ka otse lae
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde...
[ ( L= 1- Ts K V + + Ts K V )] L (5) OpK kus Tk killustiku tühiklikkus 1- K 0pK killustiku puistetihedus (1430), kg/m3; K killustiku tihedus (2750), kg/m3; Ts tsemendi absoluutne tihedus (3100), kg/m 3; L liiva tihedus (2500), kg/m3; V vee tihedus, kg/m3; Ts, L, K, V tsemendi, liiva, killustiku ja vee sisaldus 1 m 3 betoonsegus, kg; mördi ülehulgategur (tabel 3). Tabel 3. Mördi ülehulgateguri väärtused lähtuvalt tsemendi kulust ja vesi- tsementteguri väärtusest Tsemendi väärtused erinevate vesi-tsementtegurite puhul kulu,
kasutatakse arvutuste tegemisel mõistet näivtihedus (nimetatakse ka terade tiheduseks). 1.5.3.3.Tihedus, Materjali tihedus on loomuliku struktuuriga materjali mahu(ruumala-)ühiku mass Antakse kg/m3; t/m3 Tihedus on tähtsamaid materjali iseloomustavaid näitajaid. Materjali soojajuhtivus, tugevus, poorsus ja sellest materjalist valmistatud detaili või konstruktsiooni mass sõltub oluliselt just tema tihedusest. Puistematerjalide tiheduseks (ka puistetihedus), bulk density Puistematerjali tiheduseks nimetatakse liiva, killustiku, tsemendi ja teiste sõmermaterjalide tihedust, mis haarab peale materjalis leiduvate pooride ka materjali terade vahel olevaid tühikuid. 1.5.3.4.Poorsus. Poorsus on pooride maht tahkes kehas Poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veeimavust, külmakindlust, tugevust. Pooride jaotamise ühtlus nende suletus või avatus ning pooride suurus (läbimõõt). 1. Poorsust jaotatakse kinniseks ja lahtiseks:
garanteeritud tugevusnäitaja (nt. 42,5) ja sellele järgnevad tähed, mis tsementi iseloomustavad (nt. R-rapid, N-normaalkivinev, S- aeglaselt kivinev 30. Betooni täitematerjalide kvaliteet- nõuded liivale, killustikule/kruusale ja veele Betooni omadustest lähtuvalt eelistatakse teravanurgelisi liivasid (parem nake tsementkiviga- suurem betooni tugevus) ent üldiselt eelistatakse jõeliivasid kuna sisaldavad vähem saastavaid lisandeid ega vaja pesemist. Puistetihedus soovitavalt >1550 kg/m 3 (hea betooniliiva tühiklikkus <38%). Puistetiheduse sõltuvus liiva niiskusest. Liiva terastikulist koostist (lõimist) kontrollitakse standardse sõelanalüüsiga, mille põhimõte seisneb selles, et teatud kogus liiva (nt. 1kg) sõelutakse läbi sõelte komplekti. Komplektis on järgmise ava suurusega sõelad: 0; 0,063; 0,125; 0,25; 0,5; 1; 2; 4; 8 ja lisasõel 5,6mm (EN). Liiv jaotub jämeduse järgi erinevatele sõeltele
..4,0mm. Jaotatakse: · Mägiliivad teravanurgelised ja karedapinnalised, üldiselt sisaldavad küllalt palju lisandeid; · Jõe- ja mereliivad ümarateralised ja siledapinnalised, puhtamad. Betooni omadustest lähtuvalt tuleks eelistada teravanurgelisi liivasid (parem nake tsementkiviga- suurem betooni tugevu) ent üldiselt eelistatakse jõeliivasid kuna sisaldavad vähem saastavaid lisandeid ega vaja pesemist. · Puistetihedus soovitavalt >1550 kg/m3 (hea betooniliiva tühiklikkus <38%). Puistetiheduse sõltuvus liiva niiskusest. 05.05.2014 · Terastikulise koostise määramine vastavalt standardile EVS-EN 12620 "Betooni täitematerjalid" · Liiva terastikulist koostist (lõimist) kontrollitakse standardse sõelanalüüsiga, mille põhimõte seisneb selles, et teatud kogus liiva (nt. 1kg) sõelutakse läbi sõelte komplekti
annaabi.ee 
