metsa-kasvatuses ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet. 5. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit - regulaarselt niidetava heinamaaga puistu. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Arvestustöös on 15-20 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde.
naturaliseerimine ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet. 5. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit on regulaarselt niidetava heinamaaga puistu. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslused ühed maailma liigirikkaimad. Puisniitude kaitsega
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Eksamitöös on 15 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid.
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Põhja- Eestis on moreen hall, Lõuna- Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, Eestis punakaspruun. taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises 13. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: paiknemises. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik kui väikseim geokompleks, paigas Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt:
4. Parasjahe niiske mereline kliima; 5. Järvede, jõgede, soode rohkus; 6. Segametsade allvööndile omased mullastiku ning floora ja faunakompleksid; 7. Inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisele. 2. Eesti mõõtmed, majandusgeograafiline asend, piirid. Läbimõõt läänest idda on 350 ja põhjast lõunasse 240 km. Narvast Sõrve sääreni on 391 km. Pindala on 45 227 km2, 5% järved ja 9,2% meresaared. Eestis elab 1,340,021 inimest, rahvatikutihedus on 31 inimest 1 km2 kohta. Majandusgeograafilisest aspektist iseloomustatakse riigi asendit peamiste majanduslike suhtlemise suundade, liikusteede, suuremate majanduskeskuste, turgude energiallikate jne. suhtes. Paiknemine Läänemere ääres tähendab majandusgeograafilisest aspektist seda, et Eestil on võimalus meritsi suhelda paljude riikidega,
Holotseeni (pärastjääaja) rahvusvaheliselt kokkulepitud piiri. 9 Aluspõhja pealispinna reljeef. Pinnakatte paksus. Liustike teke 10 Liustikud tekivad maismaal, lume kuhjumisel ja eeldusel, et maha sadava lume hulk ületab aastaringselt sulava lume koguse. Liustike tekkeks on vaja mõõdukalt külma kliimat. Mandrijää levialad on ja olid ka minevikus ümbritsetud ookeanidest. Kui liustiku tekke eeldused on olemas, algab esmalt aastaringse ehk igilume kujunemine, mille paksenemise, tihenemise ja ümberkristalliseerumise tulemusel võib moodustuda liustikujää. Kohev õhurikas lumi muutub kõigepealt sõmerlumeks ehk firniks ning lõpuks tihedaks, massiivseks ja tavaliselt sinaka värvusega liustikujääks. Laias laastus jagunevad liustikud kahte suurde rühma: mandriliustikud ja
Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Photo 13. The historically known Aruküla caves near Tartu where since 1831 large placoderms and other Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik. Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne Kvaternaar purdsetted Pleistotseen - moreen, jääjärve setted, jääjõe setted. valdavalt liivakivi (vähesel määral Devon lubjakivi ja dolomiit) Pealiskord Silur Lubjakivi, dolomiit valdavalt lubjakivi (vähesel Ordoviitsium settekivimid määral liivakivi ja savi)
Põhja-Eestis - Harju lavamaa, Viru lavamaa. 30-70 kõrgused lubjakiviplatood, mille enamus tasast pealispinda liigestavad jõeorud. Viru lavamaa reljeefi teevad keerukamaks suured tehispinnavormid - põlevkivikarjäärid, aheraie- ning tuhamäed. Lõuna-Eesti - Kagu-Eesti lavamaa. Ürgorgudest liigestatud 40-100m. kõrgune liivakiviplatoo kõrgete astangutega läänes. Kaks suhteliselt kõrged tasandikud - Kesk-Eesti tasandik ning Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa. Madalikud on kuni 50m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mete ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks kõrgustikest ja lavamaadest hiljem. - hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist. Lääne-Eesti madalik on 0-20m. kürgune soostunud tasandik. Pärnu madalik on samuti tugevasti soostunud. Põhja-Eesti rannikumadalik - kivine maariba.
Pinnakatte paksus on väga ebaühtlane. Esineb paetasandikke,kus pinnakate on ainult ,õne sentimeetri paksune. Põhja-ja Kesk-Eestis on pinnakate enamasti 2-3 m, Lõuna-Eesti tasandikel 5-10 m, orgudes ja kõrgustikel paiguti üle 100m paks (Abja orus 207m). Millest koosneb pinnakate? Peamiseks pinnakattematerjaliks Eestis on moreen- erineva suurusega kivimiosakeste segu,mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Põhja-ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallikas kividerohke moreen. Lõuna-Eesti liivakivide alal on see punakaspruun ning suhteliselt kividevaene. Kõige suuremad kivimid moreenis on Soome alalt pärinevad rändrahnud, mis kanti Eesti alale mandriliustike poolt. Põhja-ja Lääne-Eesti rannikualadel moodustavad rändrahnud kivikülve(Käsmu). Põhja-Euroopa suurima õmbermõõduga rahnu Muuga Kabelikivi kõrgus on 7m ning ümbermõõt 58m. Suurima mahuga rahnuks on Ehalkivi Letipea neemel- 930 m3 (ümbermõõt 49 m)
Tuleb kindlasti meelde jätta, et Eestis aluskord ei paljandu. On olemas väiksemaid aluskorra kerkealasid (Uljaste kuplistik, Assamalla kuppel, Kärdla astrobleem). Kõige lähemal on aluskord Palukülas 15-20 m. Aluskorda läbivad loode-kagu ja kirde-edela suunalised murrangud, kuid pealiskorra struktuuri pole need eriti mõjutanud, erandiks Pärnu-Tapa murrang. Aluskorraga on seotud maapinna tõus. Läänemerd ümbritsevad alad on tõusnud hilisjääajast alates. Seda tõusu põhjustab mandrijää sulamisega kaasnenud maapinna aeglane kerkimine. Läänemere ümbrus tõuseb pidevalt, kuid tõus pole ühtlane: Botnia lahe põhjaosas on see 9 mm/a. 12 000 aastat tagasi lõppes jääaeg. 1,5 km oli jääd. Ja sulamise tõttu hakkas kerkimine. Loode-Eesti kerkimise iseloom ja omadused on sarnased Fennoskandia üleüldise tõusuga. Kagu-Eesti liikumised sarnanevad Vene platvormidega seotud muutustega. Puudub kooskõla liikumiste tausta. Maavärinaid Eestis eriti ei ole
Eesti loodusgeograafia. KORDAMIS LEHT! 1.Eesti asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Ida-Euroopa platvormil ja lauskmaal. 2.Eesti naaberriigid on: Põhjas Soomes, Lõunas Läti, Idas Venemaa 3.Eesti piiriveekogud: Narva, koiva, peetri, pedetsi ja must jõgi ning pihkva ja peipsi järved 5.Eesti geoloogiline ehitus; platvormi ehitus Pinnakate Pealiskord settekivimid 5.1.Aluskorra kivimid Eestis ei avane, paiknevad Põhja-Eestis 100-300m sügavusel ja Lõuna-Eestis 500- 600m sügvusel. 5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate 5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid 5.5
osa pinnamoe kujunemisel; Paras-jahe niiske mereline kliima; Järve, jõgede, soode rohkus; Segametsade allvööndile omased mullastiku- ning floora- ja faunakompleksid; Inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisele. 2. Eesti mõõtmed, majandusgeograafiline asend, piirid. Eesti läbimõõt läänest itta on 350 ja põhjast lõunasse 240 km. Suurimaks ulatuseks on 391 km, mis kulgeb Narvast Sõrve sääreni. Eesti pindala on 45 227 km2, millest ligi 5% moodustavad järved ning 9,2 % meresaared. Paiknemine Läänemere ääres tähendab majandusgeograafilisest aspektist seda, et Eestil on võimalus meritsi suhelda paljude riikidega, eelkõige muidugi Läänemeremaadega. Läbi Eesti, Läti, Soome ning Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus muu maailmaga. Teised siinsed riigid on meie konkurendid võistluses tulusa Vene transiidi pärast. Mereäärse riigina on Eestil nii maismaa- kui merepiir. Eesti maismaapiir on 682 km pikkune.
Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad PõhjaEesti e. Harju lavamaa KirdeEesti e. Viru lavamaa KaguEesti e. Ugandi lavamaa KeskEesti tasandik VaheEesti tasandik e. Kõrvemaa Madalikud LääneEesti madalik http://www.abiks.pri.ee Pärnu madalik PõhjaEesti rannikumadalik Võrtsjärve madalik Peipsi järve madalik Nõod Valga nõgu Hargla nõgu Orundid Väike Emajõe orund Võru orund Kõrgeim pank Ontika 56 m Mõisted
Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused. Siluri ajastu- jätkus lubjakivi teke. Devoni ajastu- Lubjakivide peale tekkisid liivad ja savid.( peale seda ajastut tekkisid uuesti lubjakivid peale). Pinnakate Pinnakate- moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid. *Peamiseks materjaliks: Moreen(erineva suurustega kivimiosakestega segu). Ülejäänud osa koosneb mineraalsetest(liiv,kruus,savi) ja elutekkelistest(turvas,muda) setetest. *Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen: hallikas ning kividerohke. *Lõuna-Eestis on moreen: punakaspruun ja kividevaene. *Pinnakate on meil peamine: muldade lähtekivim ning vete keemiliste osa kujundaja. Rändrahnud- suuremad kivimid moreenis, mis kanti siia mandriliustikega. *Põhja-Euroopa suurim rahn: Muuga Kabelikivi( kõrgus:7m/ümbermõõt:58m) *Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit). PINNAMOOD Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas.
muutusid veelgi tasastemaks. Kuna aluspõhja kivimid on erineva kulumiskindlusega ja kaldu lõuna suunas, on reljeef kuestalaadne ehk astanguline, st et lavamaade põhjanõlv on järsk ja lõunanõlv lauge. Üldiselt on aluspõhja reljeef ja kõrgusvahed sarnased nüüdisreljeefiga. (Kõrguse, sügavuse ja pindalalise ulatuse alusel eristatakse mikro-, pisi-, väike-, kesk-, suur- ja hiidvorme. Suurvormid on 1) Soome lahe nõgu, 2) Lääne- E tasandik, 3) Viru-Harju lavamaa, 4) Devoni lavamaa, sh Sakala ja Ugandi lavamaa 5) Kesk-Eesti ja Võrtsjärve nõgu, 6) Peipsi nõgu, 7) Valga tasandik ja Võru-Piusa nõgu ning Põhja-Eesti paekallas.) Jääaja järgne maapinna kerge – liustikud rikkusid maakoore isostaatilise tasakaalu: jää raskuse all maapind vajus, pärast selle sulamist hakkas aga kerkima. Praegugi on Eesti, jm Läänemerd ümbritsev ala, kerkiv. Kõige
põõsaskühmud põõsaste ümber, barhaanid(sirbikujulised luited ühesuunalise tuule tagajärjel), vall-luited, 2 püramiidluited(muutlik tuulesuund). Kõik nad liiguvad tuulega edasi, kaugused väga erinevad. Tuule tegevus on aktiivne ka mererannikul - liiv liigub maismaa suunas. Eoolsete setete tunnused: hästi sorteeritud, ümardatud materjal, peene kuni keskteraline materjal. Löss - peeneteraline pehme, poorne sete, levib jäätumisalast väljaspool(Hiina, Ukraina), osadel puhkudel seostatakse tuule geoloogilise tegevusega, lössi Eestis ei esine. *korrasioon-tuule ihuv tegevus. 17. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? Endogeensed protsessid avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusel. Need on kõikuvad liikumised, kurrutusliikumised, murrangliikumised, maavärinad, magmalised protsessid, metamorfism. 18. Kainosoikum. 65miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani
Kujunevad eoolsed setted. Tekivad akumulatiivsed pinnavormid: põõsaskühmud põõsaste ümber, barhaanid (sirbikujulised luited ühesuunalise tuule tagajärjel), vall-luited, püramiidluited (muutlik tuulesuund). Kõik nad liiguvad tuulega edasi, kaugused väga erinevad. Tuule tegevus on aktiivne ka mererannikul-liiv liigub maismaa suunas. Eoolsete setete tunnused: hästi sorteeritud, ümardatud materjal, peene kuni keskteraline materjal. Löss- peeneteraline pehme, poorne sete, levib jäätumisalast väljaspool (Hiina, Ukraina), osadel puhkudel seostatakse tuule geoloogilise tegevusega, lössi Eestis ei esine. Korrasioon-tuule ihuv tegevus 18. Mis on oos? Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitmete kilomeetriteni.
Majandusgeograafiline asend on mingi territooriumi (regiooni, piirkonna, riigi, asula jms) asend oluliste selle territooriumi majanduslikku arengut mõjutavate tegurite suhtes. Need tegurid on maavarade leiukohad, teedevõrk, tööjõud, kapital, suured majanduskeskused jne. Mandrijää suure paksusega mandrit kattev jääkiht, mis kliima jahenedes võib laieneda mistahes suunas. Jääkilbi paksus on mitu kilomeetrit seetõttu pinnamood liikumist ei takista. Tänapäeval on mandrijää säilinud Gröönimaal ja Antarktikas. Mandrijää on mitmel korral katnud ka Eesti alasid. Moreen liustiku edasi liikudes kaasahaaratud ning taandumisel maha jäetud materjal. Koosneb mitmesuguse suurusega setetest: liiv, savi, kruus, veerised, rahnud. Eestis väga laialt levinud sete. Moreenküngas mandrijää liikumise tagajärjel tekkinud, valdavalt moreenist koosnev küngas. Moreentasandik mandrijää sulamisvete poolt kujundatud, peamiselt moreense kattega tasane ala.
Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused. Siluri ajastu- jätkus lubjakivi teke. Devoni ajastu- Lubjakivide peale tekkisid liivad ja savid.( peale seda ajastut tekkisid uuesti lubjakivid peale). Pinnakate Pinnakate- moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid. *Peamiseks materjaliks: Moreen(erineva suurustega kivimiosakestega segu). Ülejäänud osa koosneb mineraalsetest(liiv,kruus,savi) ja elutekkelistest(turvas,muda) setetest. *Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen: hallikas ning kividerohke. *Lõuna-Eestis on moreen: punakaspruun ja kividevaene. *Pinnakate on meil peamine: muldade lähtekivim ning vete keemiliste osa kujundaja. Rändrahnud- suuremad kivimid moreenis, mis kanti siia mandriliustikega. *Põhja-Euroopa suurim rahn: Muuga Kabelikivi( kõrgus:7m/ümbermõõt:58m) *Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit). PINNAMOOD Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas.
27. (7) Maa areng (tekkimine) varastel etappidel (prekambriumis) 28. (7) Kus Eesti maismaal avanevad aluskorra kivimid? 29. (7) Enamlevinud ioonid Eesti põhjavees 30. (7) Elu areng paleosoikumis. 31. (7) Eesti maavarad pinnakattes? 32. (6) Mis on vettkandev kiht ja veepide? 33. (6) Millest sõltub puurkaevu toodang? 34. (6) Kirjeldage Ordoviitsium-Siluri põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) 35. (6) Iseloomustage vabapinnalist põhjaveekihti? 36. (5) Sood ja nende liigitus. 37. (5) Murenemine. 38. (5) Mis on voor? 39. (5) Maakoore kõikuvad liikumise? 40. (5) Kus Eestis paljanduvad Ülem-Devoni karbonaatsed kivimid? 41. (5) Kirjeldage Kesk-Devoni põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) 42. (4) Vooluvee geoloogiline tegevus 43. (4) Kuidas liigitatakse tardkivimid? 44. (3) Maakoore kurrutusliikumised. 45. (2) Kirjeldage põhjavee lasuvusvorme 46
Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Aluspõhi pinnakatte alla mattunud või maapinnal paljastuvad sete-, moonde- ja tardkivimid. Aluskord on aluspõhja alumine korrus ja koosneb tugevasti kurdunud kivimitest. Pealiskord aluspõhja pealmine korrus, mis koosneb kurrutamata kivimitest. Pinnakate on pealiskorra pindmine pudetatest setetest osa. 4. Savikildad, liivakivid, lubjakivid (settekivimid). 5. Pemine pinnakatte materjal on moreen. Ülejäänud osa pinnakattest koosneb mineraalsetetest ja elutekkelistest setetest. 6. Eesti pinnamoe kujunemine: · Esimene etapp Umbes 250 miljonit aastat tagasi kuni mandrijäätumiseni. Kujunesid reljeefi peamised suurvormid. Jõgede erosioon kujundas orgude võrgu. · Teine etapp Mandriliustike kulutav tegevus. Suurvormide kontuurid üldjoontes säilisid. Peamine vormimine toimuski lühikese aja jooksul umbes
murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid kivimid, mis on tardunud suhteliselt väikese rõhu ja temperatuuri juures. 9. Purdkivimid tekkinud kivimite murenemisproduktide mehaanilisel diferentseerumisel tuule, mandrijää või voolava vee geoloogilise tegevuse tagajärjel. 10. Moondekivimid kivimid, mis on tekkinud, kui sette-ja tardkivimid on ümberkujunenud füüsikalis- keemiliste tingimuste mõjul. 11. Murenemine kivimite ja neis leiduvate mineraalide muundumisprotsess. 12. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine kivimid ja mineraalid lagunevad väiksemateks osadeks. Seda kutsub esile temperatuuri kõikumine, jää tegevus ja mehaaniline surve. 13
murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid – kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid – tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid – kivimid, mis on tardunud suhteliselt väikese rõhu ja temperatuuri juures. 9. Purdkivimid – tekkinud kivimite murenemisproduktide mehaanilisel diferentseerumisel tuule, mandrijää või voolava vee geoloogilise tegevuse tagajärjel. 10. Moondekivimid – kivimid, mis on tekkinud, kui sette-ja tardkivimid on ümberkujunenud füüsikalis- keemiliste tingimuste mõjul. 11. Murenemine – kivimite ja neis leiduvate mineraalide muundumisprotsess. 12. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine – kivimid ja mineraalid lagunevad väiksemateks osadeks. Seda kutsub esile temperatuuri kõikumine, jää tegevus ja mehaaniline surve. 13
hüdrosfäär, atmosfäär ja biosfäär. Maastikusfäär hõlmab maakoore ülaosa (aluspõhi, pinnakate, vahel ka aluskord), kogu hüdrosfääri ja biosfääri ning atmosfääri alaosa (tropopausini), keskmine paksus on 55 kilomeetrit. Järelikult maastik on kompleksne süsteem, mis on tekkinud kõikide sfääride koostoimel. Maastiku hierarhia maastikuüksuste hierarhia ehk astmestik. tsonaalsed tegurid algselt kiirgusbilansist tulenevad atsonaalsed tegurid reljeefist olenevad 1) planetaarne tase üks maastikusfäär e. epigeosfäär 2) mandrite või vastavalt ookeanide tase 3) geograafiliste maade tase hõlmab reljeefi suurvormidel mäestikel, mägismaadel,
(Erinevad kaevandused, karjäärid)? SILURI ladestu 443-417 miljonit aastat tagasi. Eesti ala oli Kesk- Euroopa kohal paikneva sügava ookeani põhjapoolseim laht. Sellesse merre ladestusid karbonaatsed setted (lubikojad) ja sügavamal argilliidid. Karbonaatkivimite kogupaksus on aukartustäratav - isegi üle 400 m. Kogu siluri ladestu kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, millest igaüht iseloomustab kindel kivististe kooslus. Lubjakivide kõrval esineb ka dolomiite - Raikküla lade Paidest idas ja Jaagarahu, Rootsiküla ning Paadla lademed Saaremaal ja Lääne-Eestis, mis sobivad suurepäraselt ehituskiviks. Nende hulgas on kauni mustri ja hea töödeldavusega dekoratiivkivimeid (nn Kalana marmor, Mustjala, Tagavere ja Kaarma dolomiit). Siluri lõpul meri taganes ja lubikodade settimine lakkas. DEVONI ladestu 417-350 miljonit aastat tagasi. Lõuna-Eestisse tungis jälle meri. Sellel perioodil paiknes Eesti ala peaaegu ekvaatoril
..m.). Aluskord ei ulatu Eestis kusalgi maapinnani. Kuna Eesti asub kilbi lõunanõlval, siis aluskorra sügavus kasvab põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb vastavalt ka pealiskord. Pinnakate on aluspõhja kattev pudedatest setetest lasund. Kõik setted on toodud mandrijääga või tekkinud peale seda (moreen, kruus, liiv, savi, turvas, muda). Paksus on põhjas 2-3 m., lõunas 5-10m.). Loopealne e. Alvar (pinnakate puudub). Mandrijääsetted on moreen (erineva suurusega kivimite segu), kruus liiv ning viirsavi. Pärastjääaegsed setted on merelised setted (liiv, kruus, klibu), järvesetted (liiv, savi, järvelubi, järvemuda), jõesetted (kruus, liiv, savi), allikasetted (allikalubi), tuulesetted (liivaluited), elutekkelised (turvas) ning inimtekkelised (aheraine, põlevkivituhk, prügi). Luited on tugeva tuulega kuhjunud liivast tekkinud tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas. Pinnamood on maakoore pealispinna kuju ja see
eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjutava terviku Maastik on kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis
ISBN 978-9985-0-3467-5 Andres Tõnisson, 2014 Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54
Too näide. V: Kulutuslikud kõrgustikud on tekkinud jää kulutamise teel, kuhjelised setete kuhjumisel. 18. Mille poolest erinevad nõgu ja orund? Too näide. V: Nõgu on keskelt madalam ning servadest kõrgem suletud pinnavorm, mille põhjas on tavaliselt järv või soo. Orund on aga piklik laiapõhjaline ja raskesti piiritletav avatud pinnavorm. 19. Mille poolest erinevad lavamaa ja madalik? Too näide. V: Lavama e. platoo on ümbrusest kõrgem tasandik, mida enamasti ääristavad astangud. Madalikud on Eestis kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere all. 20. Milliseid piirkondi eristatakse Eestis mandrijäätekkeliste pinnavormide leviku alusel? V: Õhukese pinnakatte ja väheliigestatud reljeefiga Põhja-Eesti. Kesk-Eestit hõlmav kaarjas vahevöönd, kus leidub rohkesti kulutus-kuhjevorme. Lõuna-Eestis moodustavad paksu pinnakatte ja künkliku reljeefiga kõrgustiku vööndi. 21
seetõttu kuhjusid siin setted. Piir maismaa ja üleujutatud ala vahel kulgem piki Soome lahe põhje ning seega ei ulatud aluskord Eestis mitte kusagil maapinnani. 4)Mis on pinnakate ja millistest kivimitest see koosneb? Pinnakatte moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid, mis on Eesti alale kujunenud viimase 2 mln aasta jääaegade ja jäävaheaegade jooksul. Peamiseks pinnakattematerjaliks Eestis on moreen erineva suurusega kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Ülejäänud osa pinnakattest koosnev mitmesugustest mineraalsetetest (kruus, liiv, viirsavi) ja elutekkelistest (turvad, muda). 4)Millega tegeleb Eesti Maa-amet? Maa-amet tegeleb territooriumi kaardistamisega. Lisaks ka maareformi teostamine, maade hindamine, maakasutuse korraldamine jms. 4)Miks on rändrahne Põhja-Eestis rohkem kui Lõuna-Eestis?
Mandrinõlv on sageli kontinentaalse ja ookeanilise maakoore üleminekuala. Enamasti algab mandrinõlv merepõhjas ca 200 m sügavuselt, ulatudes 2000–4000 m-ni, kaldenurk on tavaliselt 4–7°, paiguti kuni 45° c) Mandrijalam on mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa. Ta on valdavalt lainjas, pisut kaldu kuhjetasandik. Mandrijalam asub harilikult sügavusel 2000...4000 meetrit. d)Abüssaalne tasandik ehk abüssaalitasandik on tasane ala ookeani põhjas. Abüssaalset tasandikku defineeritakse tavaliselt kui ookeanipõhja, mille nõlva kalle on väiksem kui 1:1000 Merede tüübid: Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Ääremeri on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega või teise tähenduse kohaselt on tegemist maailmamere osaga, mis külgneb mandriga.
Tornimägi) lavamaad tasased, jõeorud, lubja/liiva madalikud hiljem vee alt vabanenud nõod, orundid lahutavad kõrgustikud. Kausjad, keskel järv või soo/piklikud ja laiapõhjalised MADALIKUD LääneEesti madalik (Saaremaa, Hiiumaa), PõhjaEesti rannikumadalik, Pärnu madalik, Peipsi madalik, Alutaguse madalik) NÕOD ja ORUNDID Valga nõgu, VäikeEmajõe orund, Hargla nõgu, Võru orund TASANDIKUD KeskEesti tasandik, VaheEesti tasandik ehk Kõrvemaa LAVAMAAD PõhjaEesti ehk Harju, KirdeEesti ehk Viru lavamaa, KaguEesti ehk Ugandi lavamaa PINNAMOE KUJUNEMINE devonist kvaternaarini suurvormide kujunemine aluspõhja ürgorud jääajad 3 kuni 6 viimane 13 00011 000.a. tagasi. kulutuskuhjetasandumine, ärkamine vs elu ja inimtekkelised setted MANDRIJÄÄTEKKELISED PINNAVORMID kulutus ja kuhjeprotsessid negatiivsed, positiivsed pinnavormid voored saia kujulised, piklikud (Saadjärve voorestik) hea põlde harida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
