Eesti Geoloogia konspekt piltidena (0)

EESTI GEOLOOGILINE EHITUS
Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, 
Fennoskandia  kilbi lõunanõlval. 
http://quake.wr.usgs.gov/research/structure/CrustalStructure/database/type.html
Arold , I., 2005. Eesti  maastikud .
Arold, I., 2005. Eesti maastikud.
Arold, I., 2005. Eesti maastikud.
Raukas , A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and  Mineral  Resources of Estonia. Estonian  Academy  Publishers, Tal inn. 436 pp. 
Photo  13. The historical y known Aruküla caves  near  Tartu where since  1831  large placoderms and 
other  Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik.
Holotseen  -  turvas ,  jõe-,  järve- ja 
meresetted, samuti luiteli vad jne
Kvaternaar
purdsetted
Pleistotseen  -  moreen ,  jääjärve 
setted , jääjõe setted.
valdavalt  liivakivi  (vähesel määral 
Devon  
lubjakivi  ja dolomi t)
Pealiskord   Silur  
Lubjakivi, dolomi t
valdavalt lubjakivi (vähesel 
Ordovi tsium  settekivimid
määral li vakivi ja savi)
Kambrium 
li vakivi ja savi
Vend 
li vakivi, li v, savi, aleuroli t
tard- ja 
Aluskord
Eelkambrium
grani t (n rabakivi),  gneiss , gabro
moondekivimid
Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia. lk. 16
Aluskord
Geoloogiliselt on Eesti tard- ja moondekivimeist aluskord 
Fennoskandia kilbi osa, täpsemalt selle lõunanõlv. 
Eestis ei  paljandu  aluskord kusagil, küll aga Soomes, Rootsis 
ja  Koola  ps-l. Eestile  lähimad  aluskorrapaljandid on Suur-
Tütarsaarel Soome lahes. 
Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130m. Lõuna 
suunas sügavus suureneb ja küünib Võrus 600m-ni.  Haanja  
kõrgustiku all  Mõniste  ümbruses on vallitaoline kerkeala, kus 
aluskorra  sügavus on vaid 295- 400m . Aluskorra väiksemaid 
kerkealasid on teada veel mujalgi, näit. Uljaste kuplid,
Hiiumaal Kärdla lähedal Palukülas jne.
Olulisus: 
tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse. 
Raukas, A. ( koostaja ), 1995. Eesti. Loodus. lk.44
Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 
Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. lk.73
Raukas, A. Estonian environment: past,  present  and future. lk. 115
Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 
Pealiskord
Kristalseid aluskorrakivimeid katab settekivimeist pealiskord 
(vanuses ~600-350 milj aastat.) 
Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. 
Samas suunas toimub ka pealiskorra lasundi  paksenemine . 
Kuna kivimikihid on lõunasse kaldu, siis  avanevad  Põhja-
Eestis kõige alumised ja ühtlasi kõige vanemad  kihid . 
Lõunapoole liikudes avanevad lääne-idasuunaliste 
vöötmetena järjest  nooremad  kihid. 
VEND = EDIACARA > 600 mln a
! liivakivi setendis peitub suur puhta vee varu
Eestis (merepinnast kõrgemal) ei paljandu
KAMBRIUM 542-488 mln a
! liivakivi setendist ammutatakse mineraalvett ( Värska , Häädemeeste)
sinisavi  (80m) kaevandatakse Kundas, Loksal, Aseris
Liivakivi paljandub klindi alumises osas: Pakril, Türisalus, Rannamõisas
Sinisavi tõuseb üle merepinna Tallinna kohal ja kõrgeneb ida suunas          
ORDOVIITSIUM  488-443 mln a
! Pakerordi  lade  – nn oobulusfosforiidis leidub  fosforit   (P2O5)
sisaldavate peajalgsete kodade  fossiile
sellel lasub diktüoneema  argilliit  (1-7m)
Kukruse lade – kukersiit e  põlevkivi
Põhja-Eesti klindist 40-50 km: moodustab Harju ja Viru  lavamaa , 
Vormsi  ja Põhja- Hiiumaa  geoloogilise aluse.                                     
Peam.  karbonaatsed  settekivimid
SILUR 443-416 mln a
!  Paekivi  ja  dolomiit   leiab kasutamist ehitusmaterjalina: 
killustik,  tsement , viimistluskivi 
Jaagarahu  lademes leidub kuni 16m paksusi bioherme
(kivistunud korallriffe)
Jäänukkõrgendikud: Kõinastu, Kesselaid, Salevere, Kirbla,  Lihula ,  
Vilsandi ja  Muhu  põhjaosa  pank  (Üügu)
Hõlmab Eesti keskosa ja Lääne-Eestit.
DEVON 416-359 mln a
!  Gauja  lade – vähese rauasisaldusega  klaasiliiv
Ülem- Devoni  karbonaatkivimid  paljanduvad : Ööbikuorus,                
Meeksi oja orus, Peetri jõel, 
Irboska lavamaa põhjapiiril
Mustvee -Pärnu joonest lõunas. Valdavalt terrigeensed liivakivid –
jõgede poolt  kantud  krist. kivimite  murend  (SiO2), mis pärineb 
Skandinaavia kilbilt, settis Lõuna-Eesti kohal olnud järvedes, deltades, 
rannikumeres.
A. Palo foto
Olulisus:
Aluspõhjakivimeis asuvad meie põhjaveevarud. 
Aluspõhja kivimitega on seotud meie peamised maavarad: 
põlevkivi, fosforiit, paekivi, dolomiit, savi, mineraalvesi, 
klaasiliiv, diktüoneema argilliit jne. 
Aluspõhja kivimid määravad suures osas ära seda katva 
pinnakatte iseloomu. (Näiteks Põhja- ja Kesk-Eestis 
domineerib  lubjakivirikas moreen, Lõuna-Eestis aga 
lubjavaene.) See omakorda määrab ära muldkatte ja 
taimkatte  iseärasused. 
Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. lk.61
Aluspõhjalised kõrgendikud meie nüüdisreljeefi kõrgendike al .
N: Haanja al  aluspõhjaline kõrgendik +160m
aluspõhjalised kõrgendikud
irdjääväljade moodustumine
künklik reljeef
paks settelasund
Aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud: laius 1-2(5)km
N: Põhja-Eesti  jõed  suubusid  Ürg  Neevasse, Lõuna-Eesti jõed Ürg Daugavasse
Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka 
praeguses reljeefis nähtavad: Elva, Aardla,  Rõuge  ürgorg
•  Kurtna  mõhnastik paikneb 70 m sügavuse Vasavere mattunud oru kohal, li v 
pärineb Soome lahes avanevatest Kambriumi li vakividest.
• Pikk suures osas mattunud org Valga-Mustvee  joonel  (Pühajärv, Elva ja 
Kääpa jõed) 
• P-Eesti ürgorgude põhi asub sageli al pool praegust merepinda:
Harkus -140m, Väänal -120m
! Purdsetetega täitunud ürgorud on heaks põhjavee reservuaariks:  
Raadi-Maarjamõisa vagumus, Vasavaere vagumus jt
Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tal inn. 436 pp. 
Fig. 159. Isolines of the bedrock topography, drawn after 20 m.
Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tal inn. 436 pp. 
Fig. 160. Zonation of the bedrock topography (after Tavast 1992): 1 - boundaries of large bedrock
forms ; 2 - boundaries of  medium  bedrock forms; 3 - escarpments. I -  Depression  of the Gulf of Finland: 1 
- Sub-Vendian Peneplain; 2 - Cambrian-Vendian Peneplain; 3 - Vendian Escarpment; 4 - Cambrian Escarpment. II 
- Viru-Harju  Plateau : 1 - Ordovician Escarpment; 2 -  Pandivere  Elevation; 3 - Ahtme Eminence. III - Livonian
Lowland : 1 -  West -Estonian Lowland; 2 - Depression of the Gulf of Riga. IV -  Middle -Devonian Plateau: 1 -  South -
Sakala Elevation; 2 -  Otepää  Elevation; 3 -  North -Vidzeme Depression. V - Central-Estonian Lowland and 
Depression of Lake  Võrtsjärv . VI - Lake  Peipsi  Depression. VII - Valga and South-Estonian lowlands. VIII -  Upper -
Devonian Plateau: 1 - Haanja-Aluksne Elevation; 2 -  Karula  Eminence; 3 - Vidzeme Elevation; 4 - Devonian
Escarpment; 5 -  East -Latvian Lowland.
Raukas, A. 1988. Eestimaa viimastel aastamiljonitel. lk. 177
Pinnakate
Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja katvaid kobedaid setteid, mis 
on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud 
aluspõhjakivimeist või on geol. välisjõududega mujalt kohale 
kantud. 
Pinnakate on kujunenud kvaternaaris (s.o. viimase 2 milj. aasta 
jooksul), mis jaguneb:
* pleistotseeniks e. jääajaks; setted: moreen(gl), jääjärve(lgl) ja 
jääjõe(gfl) setted 
* holotseeniks e. jääajajärgseks ajaks; setted: turvas, jõe-, järve- ja 
meresetted, samuti luiteliivad jne. 
Vastandina aluspõhjakihtidele on pinnakatekihid üldjuhul lõunas ja 
kagus vanemad, põhjas aga nooremad. See on tingitud mandrijää
taganemisest kagust loode suunas.
Arold, I., 2005. Eesti maastikud.
Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tal inn. 436 pp. 
Fig. 91. Thickness of the Quaternary deposits: 1  80 m; 8 - boreholes with the thickness
of the Quaternary deposits; 9 - alvars; 10 - buried val eys.
Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tal inn. 436 pp. 
Fig. 175.  Cross -section of the  Piusa  River, near Härma (after Hang 1995): 1 - overbank
deposits; 2 - oxbow deposits; 3 - channel deposits; 4 - glaciofluvial  sand  and gravel; 5 -
glaciofluvial gravel with pebbles; 6 - glaciolacustrine sand; 7 - terrigenous Devonian
rocks; 8 - borehole; 9 - 14C datings (yr BP).
Arold, I., 2005. Eesti maastikud.
Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. lk.222
A –  Eemi  meri u. 100 000 a.t.
B –  Ramsay  jääpaisjärv u. 12 000 a.t.
Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. lk.223
C – Balti jääjärv u.10 500 a.t.
D – Joldiameri u. 10 000 a.t.
Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. lk.223
E – Antsülusjärv u. 9 000 a.t.
F – Litori nameri u. 6 500 a.t.
Raukas, A. 1988. Eestimaa viimastel aastamiljonitel. lk. 162
Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 
Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 
Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tal inn. 436 pp. 
Fig. 177. The  development  of Lake Peipsi (Raukas &  Rähni  1969): a)  Pihkva  Ice Lake I 
(phase PiIa); b) Pihkva Ice Lake II (Phase PiIIa); c) Peipsi Ice Lake (Phase PeI); d) 
Peipsi ice-dammed lake (phase PeIII); e) Lake Smal Peipsi. 1 - glacier; 2 - proglacial
lake; 3 - dry  land ; 4 - margins of the  active  glacier; 5 -  field  of dead ice; 6 - meltwater
val eys; 7 - direction of the ice  movement ; 8 - direction of the meltwater flow; 9 -  rivers .
Olulisus:
Pinnakate on meil peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim, 
oluline veerežiimi ning vete keemilise koostise kujundaja. 
Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja see on üks 
olulisem tegur, mis määrab maastike ning taimkatte kohalikud 
erijooned. 
Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena: ehitusliiv 
ja -kruus, turvas, mere- ja  järvemuda  jne.
~ ammendunud: Hiiu-, Pärnu-, 
peagi ammendumas: Järva- ja 
Lääne- ja Viljandimaa
Valgamaa
Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tal inn. 436 pp. 
Fig. 106. Distribution of nitrates in groundwater to a depth of 30...100 m from the  ground
in 1990: 1-4 -  concentration  of nitrates in groundwater, mg/l: 1 - 45; 5 - boundary of the  county . Compiled by L. Savitskaja. 
Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tal inn. 436 pp. 
Fig. 107.  Degree  of groundwater  protection : 1 - unprotected; 2 - weakly  protected ; 3 -
moderately protected; 4 - protected. Compiled by L. Savitskaja.
Pleijel, H. 1993. Ökoloogia raamat. lk. 33
Lõhmus, E. 1984. Eesti metsakasvukohatüübid.
Tekkelt e. geneesilt jagunevad pinnakatte setted:
Liustikutekkelised e.  glatsiaalsed   (n. moreen)
Liustikujõetekkelised e.  glatsiofluviaalsed (liiv,  kruus, 
veeristik) – vana nimega fluvioglatsiaalsed
Jääjärvetekkelised e. limnoglatsiaalsed (n. savi,  viirsavi )
Meretekkelised e. mariinsed  (n. veerised,  klibu , liiv)
Tuuletekkelised  e. eoolilised – (n.  luite  liiv)
Järvetekkelised  e. limnilised – (n. järvemuda, järvelubi)
Jõetekkelised e. alluviaalsed – (mitmesugused jõesetted)
Ajutise  vooluvee  tekkelised e.  delluviaalsed – (n.  uhtsetted
künka jalamil)
Raskusjõutekkelised e. gravitatsioonilised – (n. rusukalded)
Elutekkelised e. biogeensed – (n. turvas)
Inimtekkelised e. tehnogeensed – (n. aheraine puistangud)
Levinuimaks  kvaternaari  ajastu settetüübiks on moreen, mis 
kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Selle 
peamiseks koostisosaks on liivakas ja  savikas  aines, milles 
leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, 
aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. 
Moreen ei ole kõikjal ühesugune. Selle koostises peegeldub 
selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on:
* Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud
punakaspruunid  moreenid , milles lubjakivide osatähtsus on 
väike;
* Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen.
Arold, I., 2005. Eesti maastikud.