Savimineraalid tekivad peamiselt päevakivide murenemise tulemusena. Savikivimid (inglise argillaceous rocks) on peamiselt savist ja aleuriidist koosnevad settekivimid. Savikivimid on kõige laiemalt levinud settekivimid. Kõigist maakoore ülemises osas paiknevaist settekivimeist moodustavad savikivimid 44...56%.[1] Savikivimite hulka kuuluvad argilliit, savikilt, savikivim, mudakivim ja aleuroliit. Vahest arvatakse savikivimite hulka ka setted savi, muda ja aleuriit. Savikivimeist saavad moondudes kildad. Aleuriit on peeneteraline sete, millest saab mattudes ja kivistudes aleuroliit. Savi koosneb aleuriidist veelgi väiksematest osakestest ehk savimineraalidest. Savist saab kivistudes savikivim. Savi ja aleuriidi vesine segu on muda. Muda kivistumisel tekkinud kivimit nimetatakse mudakivimiks (kildalisuseta) või savikildaks (kildalisuse esinemise korral). Kõigi nende kergel moondel (osa savimineraale kristalliseerub ümber peamiselt
Oosid on tekkinud mandrijää lõhedes voolanud jää sulamisvee poolt kaasatoodud materjali, peamiselt kruusa, vähem liiva settimisel. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste jõgede vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad – savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa Eestis seostatakse oose nagu voorigi Kalevipoja vägitükkidega, lugedes neid tema künnivagudeks. Oosi pikkus võib olla mõnikümmend kilomeetrit, harja laius aga vahel ainult mõni meeter. Tavaliselt ei ole oosid kogu pikkuses ühesuguse kõrguse ja nõlvakaldega. Rohkem jäi settematerjali maha seal, kus veevool oli aeglasem, vähem seal, kus jäälõhe oli kitsam ja vee voolukiirus suurem. Viimastes kohtades on oos madalam või puudub hoopis.
tektooniliste liikumiste tõttu kord ühes, kord teises suunas, mistõttu Kambriumi lademe kihistute ida-lääne suunaline paksus on erinev (mõni kihistu nt Sõru, puudub idas täielikult). Nagu ka vendit, iseloomustavad Eesti kambriumit terrigeensed setendid (madalamerelised setted, mis koosnevad peamiselt maismaalt pärit setenditest). Karbonaatkivimid kambriumis puuduvad. Lääne-E põhiliselt kambriumi liivakivi (meri uuristab ja kukub alla) ning Kirde-Eestis aleuriit ja aleuriit savid (maalihked). Kambriumi lõpuks kujunesid meie territooriumil taas välja maismaalised tingimused. Avamusalad P-E rannikul ja ja klindiesisel alal. Kambriumi kihistust paljandub Põhja-E paekaldas, jõeorgudes või savikarjäärides Lontova savi (Kunda, Viimsti), Lükati aleuriidi ja savi kompleks (Pirita ürgorg) ning Tiskre hele aleuriit (Kakumäe, Tiskre jt). Kivististe hulgast on leitud usse, kõhtjalgseid, peajalgseid, trilobiite ja lukuta
Joldiameri 10 300-9300. Balti jääpaisjärv 12 000-10 300. Antsülusjärv 9300-8000. Litoriinameri 8000-4000. Limneameri, algas 4000 aastat tagasi. 12 Pleistotseeni setted Jääaegade setted: Liustikutekkelised setted ehk moreen sorteerimata, kihilisus puudub, sisaldab liiva, kruusa, saviosakesi, aluskorrarahne. Jääjärvelised setted savid, viirsavid, aleuriit ja liiv. Liustikujõelised setted veerised, kruusaterad, jämeliiv. Balti jääjärve setted savi, viirsavi, aleuriit, liiv. Jõelised setted 3-10 m paksused liivad, kruusad. Tuulesetted põimjaskihilised kvartspäevakivi- ja kvartsliivad. Jäävaheaegade setted: Soo- ja järvesetted turvas, sapropeliit, aleuriit ja liiv. Holotseeni setted Merelised setted Läänemere vanad setted (Joldiamere, Antsülusjärve, Litoriinamere, Limneamere setted).
Meremuda hakati põhjalikumalt uurima 1947. aastal. Pärnu ja Haapsalu kuurortide jaoks võeti meremudavarud arvele ning töötati välja tootmise ja kasutamise tehnoloogilised skeemid. Haapsalu linna arengut on pikka aega mõjutanud meremuda kasutavad taastusraviasutused. Meremuda hakkasid uurima mitme valdkonna teadlased. Haapsalu meremudalasundi võib vertikaallõikes jagada kaheks kihiks. Ülemise kihi moodustab suure veesisaldusega (75-85 %), taimejäänustega tumehall kuni must aleuriit. Haapsalu lahe ravimuda CaO- ja MgO- sisaldus, mis määrati Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumis, muutub suhteliselt väikestes piirides. Haapsalu ravimudast on valmistatud ravimit humisooli. Haapsalu lahe setete mikroorganisme uuris 1851. aastal E. Eichwald, kes kirjeldas meremuda ja avaldas andmeid merevee ja -muda keemilise koostise kohta . Autor märkis, et mudale annavad raviomaduse lagunenud taimsed ja loomsed organismid ning mitmesugused mineraalsed ühendid. Muda
Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Savikilt Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim.Savikildad on väga tähtsad kivimid, sest nad moodustavad umbes poole kõigist settekivimeist. Eesti aluspõhja graptoliitargilliit kuulub savikiltade hulka. Nende rohkus on seletatav aleuriidi ja savi rohkusega settekeskkondades. Savi ja aleuriit settivad väheliikuva veega veekogudes. Näiteks meredes, mis on piisavalt sügavad, et nende põhi oleks lainetuse mõjuulatusest väljas. Seega on savikildad enamasti merelise päritoluga settekivimid. Vahel on savikilt moodustunud ka järve või jõesetteist. Enamasti on savikildakihtidel suur lateraalne ulatus. Savikildad esinevad tihti koos liivakivi või lubjakiviga, moodustades vahekihte või olles eelmainitutega segunenud. Paekivi
Kildalisus eristab sel juhul savikilta mudakivimeist. Koostismineraalidest domineerivad savimineraalid, kvarts ning päevakivid. Lisaks võib savikilt sisaldada ka karbonaatseid mineraale (kaltsiit, dolomiit, sideriit), sulfiide (püriit, markasiit), rauaoksiide (hematiit, götiit) ning kerogeeni. Savikildad on väga tähtsad kivimid, sest nad moodustavad umbes poole kõigist settekivimeist. Nende rohkus on seletatav aleuriidi ja savi rohkusega settekeskkondades. Savi ja aleuriit settivad väheliikuva veega veekogudes. Näiteks meredes, mis on piisavalt sügavad, et nende põhi oleks lainetuse mõjuulatusest väljas. Seega on savikildad enamasti merelise päritoluga settekivimid. Vahel on savikilt moodustunud ka järve- või jõesetteist. Enamasti on savikildakihtidel suur lateraalne ulatus. Savikildad esinevad tihti koos liivakivi või lubjakiviga, moodustades vahekihte või olles eelmainitutega segunenud. Savikilt ja kilt on erinevad kivimid
Maalibisemised ja varingud X: maavoolud Maalibisemised ja varingud XI: nõrgad savipinnased savi meretase liiv aleuriit maavärinad/ vihmaperioodid Maalibisemised ja varingud XII: Eesti? Maalibisemised ja varingud XIII: soliflukatsioon üles sulanud pinnas valgub nõlvast alla klindiastangu varsemised kõrged jõekaldad nõrkades pinnastes (viirsavid)
Välistegurite mõjul kujunenud pinnavormid Sisukord Pinnamood Liustik Murenemine Pinnavormid Voor Oos Moreen Atoll Nõlv Sissejuhatus Eesti pinnamood Eesti pinnamood ehk reljeef on üldiselt tasane.Tasandikud hõlmavad suuri alasid Põhja-Eestis ja Kesk-Eestis. Lõuna-Eestis on tasandikke vähem. Tasandike hulgas eristatakse nelja madalikku: Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Võrtsjärve madalik ja Peipsi madalik. Põhja-Eesti rannikumadalik ääristab pika kitsa ribana Soome lahte. Lõunast piirab teda kõrge paekallas ehk klint. Lääne-Eesti madalik hõlmab Lääne-Eesti alasid ja saari. See on suurim Eesti madalik. Võrtsjärve madalik ümbritseb samanimelist järve ning Peipsi madalik ääristab põhjast ja läänest Eesti suurimat - Peipsi järve. Madalike taustal eralduvad selgesti kõrgustikud. Ka neid on neli: Pandivere, Sakala, Otepää ja Haanja kõrgustik. P...
struktuurselt kaheks, alus- ja pealiskorraks. Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi: kristallilistest kivimitest koosnev aluskord, settekivimiline pealiskord,pinnakate(kruusad,liivad,savid). Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 3070 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maismaale kujunes Paleogeeni lõpus jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja tänapäeva maastikul välja paistvad ürgorud. Aluspõhja pealispinna reljeefi suurvormid kujunesid välja Kvaternaarieelsel pikal kulutusperioodil. Oluliselt kujundasid aluspõhja pealispinda Kvaternaari mandriliustikud, mis kandsid minema hinnanguliselt mitmekümne meetri paksuse setendite kihi.
Soo Iseloomuliku taimkattega püsivalt liigniiske ala, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Turvas veelembelise taimestiku poollagunenud jäänus Älved ajuti veega täituvad negatiivsed pinnavormid raba pinnal, mis kujunevad rabamätaste vahele vee valgumisel raba keskosast äärealade suunas. Älveste suurenedes kujunevad laukad Millised on järvede peamised setted? Terrigeensed (liiv, aleuriit, savi) Millised on järvenõgude võimalikud tekked? o Tektoonilised o Kontinentaalsed riftid o Ookeanilised reliktid o Erosioonilised o Akumulatiivsed o Karstijärved Mis iseloomustab sood kui geoloogilist piirkonda? o Liigniiskus o Hapnikudefitsiit o Vee raskendatud äravool o Turvas Millised setted on soole iseloomulikud? Iseloomusta soode arengu etappe.
mõnesajast m'st mitmete km'ni. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3-200 m. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. Voored- on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus- kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voorte kõrgus on 8-60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne km, keskmiselt poolteist kilomeetrit. Kujult meenutavad voored leivapätsi. Karrid on karstuvate kivimite pinna sisse tekkinud lahustumisuure. Nende sügavus on tavaliselt mõnest sentimeetrist kuni 2 m.
vesikakand. Põhjaloomastikus leidub veel ka surusääsklaste vastseid, väheharjasusse, karpvähilisi, vesilestalisi, kiilkärbeseliste ja ehmestiivaliste vastsed ja leitud 12 liiki tigusid. Lahe idaosa roostikukanalite põhjaloomastik on palju liigivaesem, kui lahe muudes osades (Kumari, 1985). Matsalu laht Matsalu lahe pindala 67 km2, keskmine sügavus on 1,5 m. Eriti madal on lahe idaosa keskmiselt 1 meeter (Kumari, 1985). Merepõhja katab liiv, lahe kesk- ja idaosas aleuriit ja peliit. Matsalu laht on kitsalt maismaasse tungiv Väinamere osa. Lahe välisosa on mere mõju all nii vee soolasus kui ka toitainete sisaldus on sarnane Väinamerega. Lahe idaosassa toovad oma ja arvukate lisajõgede veed Kasari ja Rannamõisa jõgi. Kuna mõlemad jõed läbivad intensiivse põllumajandusega alasid, on vete toitainete sisaldus suur. See on aga pannud veetaimestiku intensiivselt kasvama, mistõttu lahe idaosa eutrofeerub (Miilmets, 1981).
Pinnakatte setetest: ehitusliiv ja -kruus, turvas, mere- ja järvemuda jne. 3. Iseloomusta Eestis levinud pinnakatte setteid (pinnakatte setete liigitus tekke järgi, sisestruktuur, kasutamine, levimus Eestis jne). Eestis levinumad pinnakatte setted on: moreen, jääjärve ja jääjõe setted, turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne. Balti jääjärve setted: Kujunesid Balti mere nõos (savi, viirsavi, aleuriit, liiv). Jõelised setted: Kujunesid Lõuna-Eesti ürgorgude (Piusa, Väike-Emajõgi) terrassidel viimase jäätumise sulavete äravoolul. Liivad ja kruusad. Jõesetted: Eristatakse: sängifaatsies -- kruusa ja veeristega liivad Lammifaatsies -- peenkihitatud aleuriidid ja saviliivad Soodifaatsies -- mudajad liivakad-savikad setted ja turvas Järvesetted: -Peipsi, Võrtsjärve nõgudes ja kallastel. Põhjasetted: Järvemuda (Värska), järvelubi (Kulina järves), aleuriit ja liiv.
Kambriumi ajastu settekivimeid on ka Eesti aluspõhjas, nende avamusalaks on kitsas riba Põhja-Eesti klindi jalamil. 22. Kus avanevad Eestis Devoni kivimid? Lõuna-Eestis 23. Kus avanevad Eestis Siluri kivimid? Kesk-Eestis ja Saaremaal 24. Maavarad ordoviitsiumis, siluris, kvaternaaris, Ordoviitsiumis lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, liivakivi, fosforiit Siluris lubjakivi, dolomiit, mergel, domeriit, savi Kvaternaar liiv, kruus, aleuriit 25. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, lubjakivi, dolomiit, liivakivi, savi 26. Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 27. Mis on karst?
Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitmete kilomeetriteni. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3...200 meetrit. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. Oosid on tavalised pinnavormid ka Eestis. Lähtekivim - mineraalne alus, millel muld moodustub. Aluspõhjalised lähtekivimid Aluspõhja materjalid: 1. karbonaadsed aluspõhjalised lähtekivimid(CaCO3)(olemuselt pehmed): a. paekivide alltüüp: sisaldab üle 60% kaltsiiti, dolomiiti; esineb savi, kvartsi, kipsi. b. Merglite alltüüp: sisaldab 25-60% karbonaatseid materjale, ülejäänud osa savi-materjal 1
Biogeensed ja kemogeensed. Purdkivimid 86%, karbonaadid 14%, kemogeensed väga vähe. Omaduste järgi. 16 Setteosakese suurus. Keemiline ja mineraalne koostis. Terasuuruse klassifikatsioon. Fii-skaala. Logaritmiline süsteem. =-log2(dmm) d=osakese diameeter millimeetrites. d>2mm, <-1 kruus, veeris - konglomeraat d=0,063-2mm, 4 - -1 , liiv - liivakivi d=0,002-0,063mm, 9 - 4 , aleuriit (silt) - aleuroliit d<0,002mm, >9 , savi savikivim muda on sete, mis koosneb savist ja aleuriidist Maateaduste alused I (10.okt) Settekivimid on tavaliselt mitme koostiskomponendi segu. Ühes ja teises kivimitüübis võib aga mõni komponent olla valdav. Ükski sete ei ole täielikult ühest komponendist koosnev. Mujalt settesse kandunud koostisosad allotigeensed komponendid.
FLUVIOGLATSIAALSED LÄHTEKIVIMID- jääjõgede tekkelised lähtekivimid, hästi sorteeritud setted( liivad, kruusad) JÄÄ PAISJÄRVEDE SETTED- liivad, savid( Peipsi ürgorg, Tori) TURVAS- soomuldade lähtekivim TUULESETTELISED, ALLUVIAALSED SETTED 9. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. Osakeste läbimõõt 0,1-1 mm LIIV Alla 0,01mm SAVI 0,01-0,1mm ALEURIIT 10. Mulla lõimis, selle klassifikatsioon, sõrmeproov. Lõimis- mulla mehaaniline koostis. Näitab kui kerge v raske on muld. Saab määrata käe vahel Katsinski klassifikatsioon- Koreselised Kruus,veeris,rähk,klibu,paas Kerged Liiv,saviliiv liival, peenliiv Keskmised Saviliiv, kerge liivsavi, keskmine liivsavi
Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3...200 meetrit. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad – savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. 19. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? Endogeensed protsessid avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusel. Need on kõikuvad liikumised, kurrutusliikumised, murrangliikumised, maavärinad, magmalised protsessid, metamorfism. 20. Kainosoikum Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi ja kestab tänapäevani, ta järgnes Mesosoikumile.
Glatsiaalsed e liustikutekkelised (moreen- sorteerimata liustiku poolt kokkusurutud või liustikust väljasulanud purdmaterjal, mis koosneb saviosakestest kuni munakaterahnudeni), glatsiofluviaalsed e liustikujõetekkel (mandrijää sulavete toimel kujunenud põimjas-, kallak-, rõhtsihilised liivad, kruusad ja veeristik), limnoglatsiaalsed e jääjärvetekkel (mandrijää taandumisel liustiku serva ees ulatuslikes järvelistes basseinides kuhjunud savid, viirsavid, aleuriit, liiv), mariinsed e meretekkel (läänemere vanad setted, veerised, klibu, liiv), eoolilised e tuuletekkel (levinud Läänemere vanadel ja nüüdisrandadel, peipsi põhjarannikul, keskmise ja peeneteralised päevakivi-kvarts- ja kvartsliivad, paksus taval 5-10 m, max 20-25 m rannametsa luited kõpu ps), limnilised e järvetekkel (levinud järvede nõgudes ja kallastel, vanadel järvetasandikel võrtsijärvest põhjapool ja peipsist läänes, soodes jrvede
Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3...200 meetrit. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. 26. Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused. 27. *Puurimine(12066m) sügavamale ei saa, sest: vindla vars vajub oma raskuse all kokku, temperatuur nii sügaval 200ºC, seal on gaasid ja vedelikud ja puur lendab õhku. Normaalne sügavus 10 km, üle selle haruldane. Maapeale jõudes muutub materjali struktuur. 28. *Magmatism peegeldab Maa siseehitust, kuid ta seguneb oma teekonnal erinevate gaaside ja vedelikega
Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3...200 meetrit. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. *(7) Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused. Puurimine(12066m). sügavamale ei saa, sest: vindla vars vajub oma raskuse all kokku, temperatuur nii sügaval 200ºC, seal on gaasid ja vedelikud ja puur lendab õhku. norm. sügavus 10 km, üle selle haruldane. Maapeal jõudes muutub materjali struktuur. Magmatism, peegeldab Maa siseehitust, kuid ta seguneb oma teekonnal erinevate gaaside ja vedelikega
EKSAM: 17.dets 2015 TÄHTAEG: 15.dets 2015 Üldosa 1.Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Geograafiliste teaduste süsteem hõlmab endas järgnevaid eriteadusi: 1. maadeteadust (uurib riiki kui looduslik-sotsiaalset süsteemi) 2. geomorfoloogiat(uurib litosfääri ülemist osa: maa reljeefi, ehituse, mõõtmete, kuju, tekke ja arengu uurimine) 3. mullageograafiat (muld+selle jaotus) 4. glatsioloogiat (uurib jääd, selle teket, arengut, erinevate vormide kujunemist (liustikud, merejää, lumi jne.) ning nende jaotust maakeral.) 5. geoökoloogiat(ökosüsteemide suhted aineringluses ja energiavoos) 6. ajalooline geograafia(geograafilised avastused+ideed, süsteemide teke+areng) 7. paleogeograafia(geograafiliste objektide minevik+teke+areng, mitme miljonitagune) 8. biogeograafia(organismide ja nende koosluste levik maakeral) 9. maastikuteadus(geosüsteemide uurimine) Järgneva...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
