MAASUHTED JA MAAREFORMID 07.05.2012 Eesti ajaloo perioodiseerimist ikka peaks teadma peaks ikka teadma, kas Põhjasõda enne või mitte. Küsimused enamasti arutlemise vormis. Olemas peab olema üldine arusaam ja oskus teadmisi seostada ja kasutada. Eelkõige: kuidas ajalugu maastikus avaldub (mis tänapäeval näha on jälgedena?). Kirjalik eksam. Miks maaküsimusest rääkida ? Üks:enamus meist puutuvad ühes või teises kandis kokku ikkagi ka maasuhetega (territooriumid, planeeringud, maaomandid, kuidas maakasutust reguleeritakse, millised seadused kehtivad jne). Seega oluline ka teada ajalugu maasuhete ja maakasutuse reformide nurga alt. Terminid maasuhted ja maareform. Maasuhted kes ja mis tingimustel maad kasutada saab, millised õigused selleks ning millised kohustused sellega kaasnevad. Ja kui läbi ajaloo vaatame, siis maaomand pole kunagi olnud täiesti puutumatu ainuomand, vaid alati olemas olnud mingid ühiskondlikud reeglid, mis on...
6 aug. 1940 Tunnused · Natsionaliseerimine e. riigistamine Sentlariseerimine (?)-tugev keskvõim Moskvas Tsensuur Ebasobiliku kunsti/kirjanduse hävitamine Tööstuse eelisarendamine Poliitikute kadumine Agraalreformid e. maareformid (nagu kolhoos) Defitsiit (kaupa ei jätku) 1941 juuni · Küüditamine (10.000 inimest rongi ja Siberisse. 22.juuni · Suur isamaasõda Sks ründab NSVL'i. NSVL taganeb, Sks tuleb peale NSVL-ile iseloomulik hävituspataljon (ehk hävitatakse kõik, pandi põlema jne) (umbes 2-3 nädala pärast jõudisd ka Eestisse) Aug. · Sks väed Tallinnas. Okt. · Sks okupatsioon (1941-1944) -Kindralkomissariaat (Sks valitsus) selle kõrgeim juht K
3 komponenti: 1) Uued kõrge saagikusega sordid 2) Kunstliku niisutamise laiendamine 3) Tehnika, väetiste, pestitsiidide laialdane kasutamine Indias 1960a. projekt, kus saadi 5t riisi ha-lt (enne 1,5t) sotsiaalne kihistumine +keskkonnakahjud Kellel kuulub põllumaa? Ladina Ameerikas 2/3 põllumaast 1,5% maaomanike käes Aafrikas ¾ põllumajandusega tegelevatele inimestele kuulub 4% maast. Maareformid, mis jagavad riigi / suuromanike maa talupoegadele, tihti Lõuna riigis edutud. Põllumajanduspoliitika 1. Kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi eelarvest 2. Kas ja kui palju antakse põllumeestele eksporttoetust 3. Kas kasutatakse impordimakse või kaitsetolle, et tagada siseturg oma põllumeestele EL ja põllumajandus Igal aastal eraldatakse ligi pool eelarvest Import ja eksport reguleeritud maksudega/ toetustega
kommunistliku partei kätte.*Parteile allutatud kogu elu riigis(riigi aparaat, ühiskonna organisat-d, kultuurielu)*Suur võim julgeolekuer ganitel. Võim püsis terrori ja hirmu abil.* Majandus riigistatud *Sõjastatus suur, suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal. Stalinlik NSVL: *hirmuterror*massilised arreteerimised*küüditamised *ideloogiline surve(läänestamise vastu)*isikukultus NSVL satelliitriigid :*kommunistide juhitud ajutised valitsused*maareformid*uus kommunistide partei*Poola, Tsehhoslovakkia,Rumeenia, Ungari, Bulgaaria*Kommunistid Sks-maal võimu ei saanud->loodi Saksa Demokraatlik Vabariik Stalini surm: *Stalin tahtis saada lahti kaastöölisest Beriast ja tahtis saada lahti juutidest *05 märts 1953 Stalin suri*Võim Beria kätte*Beria alustas uuendusi (vabastati vange, piirati julgeolekuorganeid, liberaliseeriti tsentraliseeritud juhtimist) *Beria ei meeldinud kõigile*1953 Beria vahistati ja lasti maha
Järelikult oli peale Tartu rahu sõlmimist loodud iseseisev Eesti riik. Eesti tee iseseisvumisele käsitletud 20 aasta jooksul nõudis tuhandeid inimelusid. Olles sõltuv nii Vene kui ka Saksa ülemvõimust, elati üle Esimene maailmasõda ning mitmed tagasilöögid majanduses ja elukvaliteedis. Lõpuks oli välja võideldud kauaigatsetud Eesti riik, kus kultuurielu ja seltsiliikumised kogusid populaarsust ja edu. Võis alata uus ajastu, sise- ja välispoliitiline areng, maareformid ja majandustõus. Nii oli loodud ka välisriikide poolt tunnustatud demokraatlik Eesti Vabariik.
ohjeldamiseks. Varase Keisririigi ajal jagati võim seati ja riigi esimese kodaniku princeps'i vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi õigusriik, kus kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Caracalla seadusega said kõik vabad kodanikud endale kodakondsuse. Puhkesid suured ülestõusud ning kodusõjad. Hilises keisririigis astusid ametisse sõdurkeisrid, kellel oli nüüd taas piiramatu võim. Loodi uusi reforme (sõjaväe reformid, maareformid).Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol. 395.a. eraldusid teineteisest Lääne- ja Ida-Rooma. Samal ajal põhjustas Aasia sisealadelt pärinevate hunnide sissetung Euroopasse paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise, st Suure rahvasterändamise. Rooma keisririiki hakkas ohtralt sisse tulema germaanlasi ja keisritel ei jäänud muud üle, kui sellega leppida. Asi läks isegi nii kaugele, et aastal 410 vallutas üks germaani väepealik Rooma
453 lk. Arold, I., 2004. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 2001. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk. Raukas, A., 2003. Geoloogia ja geofüüsika alused. 168 lk. INIMMÕJU Maastikumuutused Eestis 20. sajandil (Mander ja Palang 1994; Mander et al. 1996 järgi) Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940- ndatel); nõuk. piiritsooni moodustamine; põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine; ulatuslik maaparandus; linnastumine. Sotsiaal-majanduslike mõjude peamised peegeldused maakasutuses ja maastikupildis: põllumajandusliku maa osakaalu langus 65%-ilt 1918. a. kuni 30%-ni 1994. a.; metsa osakaalu suurenemine 14%-ilt 47%-ni sama ajavahemiku jooksul; looduslike rohumaade osa jätkuv langus;
Keisririigi periood Varase Keisririigi ajal jagati võim seati ja riigi esimese kodaniku princeps'i vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi õigusriik, kus kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Caracalla seadusega said kõik vabad kodanikud endale kodakondsuse. Puhkesid suured ülestõusud ning kodusõjad. Hilises keisririigis astusid ametisse sõdurkeisrid, kellel oli nüüd taas piiramatu võim. Loodi uusi reforme (sõjaväe reformid, maareformid).Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol 395.a. eraldusid teineteisest Lääne ja IdaRooma. Patriits jõukad isikud, kes pärinevad senatisse kuuluvatest suguvõsadest Plebei lihtrahvas, kes olid jõukad või siis keskmiselt jõukad jalaväelased Rooma õigus Roomas oli riigikorraldus ja kohtupidamine seadusega kindlaks määratud, kõigi inimeste suhtes kehtis seaduse ülimlikkus. Kõik kodanikud olid
Pigem saab järeldusi teha keelest, mida räägime. Näiteks sõnad "vöö" ja "tanu", on vanad 5000-6000 aastat. "King" on pärit 4000 aasta tagusest ajast, "ketrama", "kuduma" on enam kui 2000 aastat vanad sõnad. Tõeliseks rahvariiete õitseajaks ja paljudes riikides ka õigete rahvariiete traditsiooni alguseks peetaks 18. sajandi lõppu ja 19. sajandi algust, kui rõivapiirangu seadused kehtestuks tunnistati. Samal ajal toimusid Euroopas ka poliitilised muudatused, maareformid ning rahvusluse tõus. Hakati koguma rahvalaule, legende ja muistendeid ning tihti kasutati näidisena ühe või teise piirkonna rõivastust, et tõestada rahvusliku algupärandi olemasolu. Seda muidugi eriti rahvaste hulgas, kes elasid teise rahva võimu all. Just Halliste ja Karksi kihelkondadel olid omased kauakestvad rahvarõivaste kandmise traditisoonid. Kui mujal Eestis (v.a. Kihnu saar) kadus rahvaõivaste kasutamise traditsioon igapäevaelus 19
20.SAJ ESIMESED AASTAD________________________________________________ Sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenes tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi-, pritsimeeste seltsid, majandusühistud. Koos rahvusliku liikumisega tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning hakkasid eristuma selgemini poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. TARTU LIBERAALID____________________________________________________ Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal hakkas Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas lehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Tema juhtimisel peeti esmatähtsaks eestlaste rahvuslike eneseteadvuse edendamist, astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Räägiti demonstratiivselt igal pool eesti keelt. Postimees ü...
piklikud voorejärved (Saadjärv, Kuremaa, Soitsjärv jpt), glatsiokarstilised järved (Aegviidu, Jussi, Kurtna, Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti Neeruti, Paunküla) Orujärved (Viljandi järv) Rannajärved (Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Veskilais, Sutlepa mõjutanud: meri), mis on tekkinud neotektooniliselt kerkival mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi või mere · maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); nime. Rabajärved (Endla järv, Männikjärv) Lammi- ja soodijärved (Emajõe rohked vanajõed) · küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940-ndatel); Karstijärved (Lemmküla järv) Meteoriidijärv (Kaali järv) Tehisjärved (Narva, Paunküla, Soodla veehoidla) · nõuk. piiritsooni moodustamine; 33
22) Riigivalitsemine-Rooma keisririik Varase Keisririigi ajal jagati vim seati ja riigi esimese kodaniku princepsi vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi igusriik, kus kik kodanikud olid seaduse ees vrdsed. Caracalla seadusega said kik vabad kodanikud endale kodakondsuse. Puhkesid suured lestusud ning kodusjad. Hilises keisririigis astusid ametisse sdurkeisrid, kellel oli nd taas piiramatu vim. Loodi uusi reforme (sjave reformid, maareformid).Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol 395.a. eraldusid teineteisest Lne- ja Ida-Rooma. 23)Valitsemine Itaalias, provintsides "jaga ja valitse" Vabariigi ajal tegid roomlased selget vahet Itaalia ja sellest vljapoole jvate alade ehk provintside valitsemise vahel. Itaalias olid enamik linnu ja rahvaid esialgu Rooma liitlased. Liidulepingu kohaselt pidid nad andma oma sjajud Rooma ksutusse, kuid makse ei pidanud maksma
Roheline revolutsioon 3 komponenti: 1) Uued kõrge saagikusega sordid 2) Kunstliku niisutamise laiendamine 3) Tehnika, väetiste, pestitsiidide laialdane kasutamine Indias 1960a. projekt, kus saadi 5t riisi ha-lt (enne 1,5t) sotsiaalne kihistumine +keskkonnakahjud Kellel kuulub põllumaa? Ladina –Ameerikas 2/3 põllumaast 1,5% maaomanike käes Aafrikas ¾ põllumajandusega tegelevatele inimestele kuulub 4% maast. Maareformid, mis jagavad riigi / suuromanike maa talupoegadele, tihti Lõuna riikides edutud. Põllumajanduspoliitika 1. Kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi eelarvest 2. Kas ja kui palju antakse põllumeestele eksporttoetust 3. Kas kasutatakse impordimakse või kaitsetolle, et tagada siseturg oma põllumeestele EL ja põllumajandus Igal aastal eraldatakse ligi pool eelarvest Import ja eksport reguleeritud maksudega/ toetustega Toetused seotud kvootidega
Võimupüramiidi ladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo. Välisele hiilgusele vaatamata kujutas NSVL 1950ndate a. algul nõrgenevat riiki, mis maailmaga sammu pidamiseks vajas kiireid reforme. Satelliitriigid Kesk- ja Ida-Euroopa olid okupeeritud NSVL'i poolt. 1948 a. allutas kogu piirkonna kommunistlikule diktatuurile. See kõik kehtestati kindla skeemi põhja, rajati Ajutised Valitsused. Ajutine Valitsus tegi mõned ümberkorraldused, maareformid. Siis korraldati valimised, milleks moodustati erinevatest pahempoolsetest erakondadest rahvarinne, kus kommunistidel oli juhtpositsioon. Valimistel järel sots.dem.ühinesid kommunistidega ning alles jäid vaid need erkonnad, mis pooldasid kommuniste. Kommunistid natsionaliseerisid kogu tööstuse ja kollektiviseerisid põllumajanduse. Sellisel kombel tõusid kommunistid võimule Poolas, Tsehhoslovakkias, Rumeenias, Ungaris ja Bulgaarias
muutused maakasutuses ja asustuse paiknemises. Eestimaa on saja aastaga muutunud märksa metsasemaks, samal ajal on vähenenud põllumajandusliku maa ja looduslik rohumaade osatähtsus (küllalt unikaalne nähtus Euroopas). Märgatav on põllumajandusliku maa osa järsk vähenemine 50ndate ja 60ndate aastate algul ning looduslike rohumaade osakaalu vähenemine 60ndate keskel. Samal ajal suurenes kiiresti metsamaade pindala. Oma osa on etendanud maareformid, küüditamised, linnastumine, aga ka maaparandus ja suurmajandite teke. Maaparandustööde intensiivne tegemine algas suures mahus 1950ndatel ning saavutas oma maksimumi 70-ndatel aastatel. Sellelt kümnendilt pärineb näiteks 42 % kõigist kuivendussüsteemidest. Millised on maa-asulate põhitüübid Eestis (6 põhitüüpi)? Millised Eesti maa-asustuse kujunemise põhi- ja alaetapid peale II Maailmasõda?
Keisririigi ajal Varase Keisririigi ajal jagati võim senati ja riigi esimese kodaniku princeps'i vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi õigusriik, kus kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Caracalla seadusega said kõik vabad kodanikud endale kodakondsuse. Puhkesid suured ülestõusud ning kodusõjad. Hilises keisririigis astusid ametisse sõdurkeisrid, kellel oli nüüd taas piiramatu võim. Loodi uusi reforme (sõjaväe reformid, maareformid).Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol 395.a. eraldusid teineteisest Lääne- ja Ida-Rooma 5 1.2 Perekond ja kasvatus Roomas Perekond Roomas oli mehekeskne, s.t. perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Kogu pere varandus (k.a. juba abielus laste oma) kuulus talle. Põhimõtteliselt võis mees ka oma pereliikmeid surma mõista.
e) meresaarte arv 1521 f) rannajoone pikkus 3800 km 11 B. Vasta põhjalikult: (Eksamitöös on 4 analoogilist pikemat vastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata kahele küsimusele. ) Maakasutuse muutused Eestis XX sajandil ja nende muutuste põhjused. Majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989)- 40ndate maareformiga kuulutati maa riigi omanduseks, mis pidi tähendama maa muutumist rahva omandiks. Tegelikult sai see maa ja vara sunniviisilise võõrandamise aluseks. Maa ja inventari äravõtmine nõrgendas suuremate talude tootmisvõimet. ; küüditamised (1940, 1949) ja kollektiviseerimine 1940ndatel, mis hävitas E talukultuuri. 50ndatel- esimene puisniitude
-18. sajandil, Prantsusmaal ja Rootsis 18. sajandi lõpus, Lääne- ja Lõuna-Saksamaal 19. sajandi esimesel poolel, Preisimaal oli kodanlik revolutsioon aastatel 1848-1849, see andis põllumajandusrevolutsioonile rohelise tee. Eestis algas põllumajanduspööre 1849-1856 talurahvaseadustega, Venemaal lõppes 20. sajandi lõpus. Ida-Euroopas jäi põllumajanduspööre poolikuks, samuti Balti kubermangudes ja Poolas. Tänu sellele viidi läbi maareformid. Eestis lõppes põllumajanduspööre pärast maareformi läbiviimist 10. okoobril 1919. Põllumajanduspöörde poolikuks jäämine Vahe-Euroopas oli seotud vastava seadusandluse hilise väljaandmisega. I maailmasõja eelõhtuks polnud põllumajanduspööre veel lõplikult toimunud. Maareform Vahe-Euroopas viidi läbi Vahemerest Läänemereni. Teema 35 Tööstuspööre
autonoomsele vormile. Villa Maireead asuvad "kala" peas kõige väärikamat avalikku funktsiooni täitvad ruumid: ateljee villas ja istungitesaal vallamajas. Hierharhilist eristus toetavad ka materjalikasutus ja vormide liigendus. 3 uut asja, 2 küsimust mis tekkis, 1 idee mille üle tahan mõelda LOENG ? EESTI VABARIIK - UUE RIIGI LOOMINE JA EHITAMINE, nullist oli vaja ehitada midagi mida enne olemas polnud, uued ajad, väga palju reforme (maareformid), 29ndal aastal jõudis majanduslik depressioon Eestisse, tugeva käe vajadus, erakondade arv oli suur, rahulolu kasv, tekkisid suured valitsuskriisid, 34ndal Eesti olukord paranes, otsustati põhiseadust muuta, ees ootasid uue riigipea valimised, kehtestati kaitseväe seisukorra, üritasid erakondi vähendada. Robert Natus EKA maja 1932 - kindlustuse amet, tollel ajal aktsaselts ja hittmaja, kuna tegu oli pilvelõhkujaga. Robert Natus Äri- ja eluhoone Pärnu mnt + Roosikrantsi nurgal 1936
· suurpõllumajandus mõisate ja · väikepõllumajandus talude näol. Pärast maareformi kujundati põllumajandus ümber talumajandussüsteemile. Võõrandatud maade jaotust üksikute maaomandusvormide alusel kajastab järgmine tabel. Eesti maareformi eesmärgiks oli elujõuliste peretöötalundite kujunemine. Eesti maaareformi eripäraks oli, et ei püütud määrata väljaantavate talude hulka ega suurust, mida püüdsid teha kõik teised Euroopa Esimese maailamsõja järgsed maareformid. Miinuseks oli aga see, et taludele ei antud koos maaga metsa. Maareformi tulemusel sai eesti rahvas taas maa pärisperemeheks. Maareformiga rajati uusi ja soodustati vanade talude arengut. Talumajanduse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) Talumajandus arenes Eesti Vabariigi ajal jõudsalt Eesti Riigi aktiivsel eestvedamisel. Eriti oluline oli maareforem, mille käigus jagati mõisamaad taludeks. Eesti talude viljakaks
1) Kommunistlik vähemus koondab rahvuslikud vastupanugrupid nn patriootlikeks rindeks, keda toetab pärast maa okupeerimist Punaarmee. 2) Ametisse määratakse nn ajutine valitsus; Moskvas väljaõppe saanud eksiilkommunistid saavad võtmepositsioonid riigis ja komparteis. 3) Pärast suhteliselt vabu valimisi moodustatakse kodanlike parteide juhitud koalitsioonivalitsus: kompartei tagab endale siseministri koha ning käsutab seega politseid; ülesehitustöö algus: populaarsed maareformid, tööstuse riigistamine. 4) Kodanlik parlamendienamus neutraliseeritakse terrori, laimu, sunni ning süüdistuste esitamisega; tekib sotsialistlik ainupartei kommunistide juhtimisel. Nn blokipoliitika; moodustatakse uus koalitsioonivalitsus, kuhu kuuluvad ka nö kaasajooksja-parteid. Kõrvaldatakse opositsiooniliidrid (mõned põgenevad läände). 5) Moodustatakse kommunistlik valitsus, mis kinnitatakse ametisse ühtsete nimekirjade järgi toimunud üldrahvalike valimiste järel
Norra ja Soome aladel). Taluperemeestele ja mõisatele oli garanteeritud odav tööjõureserv teenijate näol. Osa hõivamata maaproletariaadist leidis 19.sajandi II poolel rakendust arenevast tööstusest Tulemus: kõikides Põhjamaades arenes 19.sajandil uus palgatööliste ühiskonnagrupp nii maal kui linnades. Sotsiaalsed vahed maal kasvasid. Põllumajanduse areng põhjamaades 19.sajandil Individualismi kasv. Rootsi(-Soomes) taluperemeeste sõltumatust kasvatasid tehnilised maareformid (enskifte 1757---). Iga talu põllud koondati kokku üheks terviklikuks ja talude hooned viidi oma põldude juurde, sellest individuaalse peretalunduse võidukäik. Moodsa põllumajanduskultuuri algus, kus iga peremees võib reageerida turumajanduse nõudmistele erinevalt ja naabritest sõltumata. Samasugused tehnilised reformid ka Taani-Norra aladel 18.-19. sajandi vahetuses. Põllumajanduse intensiivistamine
Valga poolitati 17. Eesti haldusjaotus 1918 Eestis Vabariigis on põhiüksusteks maakonnad, linnad ja vallad. Eesti NSV haldusjaotuse üksused on rajoonid, vabariigi alluvusega linnad, rajoonilise alluvusega linnad, linnarajoonid, alevid ja külanõukogud. Eesti territooriumi jagunemist haldusüksusteks nimetatakse haldusterritoriaalseks korralduseks. Maaasustuse kujunemist on oluliselt mõjutanud eri aegadel toimunud maareformid. 1920. aastatel toimunud maareform, mis kattis põllumajanduseks sobivad maad asuniketalude võrguga. Ametlikult kaotati kihelkonnad haldusjaotuse üksustena 1926. aastal. Seega oli 1939. aastaks Eestis 11 maakonda. 1944 võeti Eestilt ära Tartu rahuga saadud Narva jõe tagune ala (osa muistsest Vadjamaast) ja suur osa Setumaast (Petserimaast), kuna seal oli ülekaalus Vene elanikkond. Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist
17. Eesti haldusjaotus 1918 Eestis Vabariigis on põhiüksusteks maakonnad, linnad ja vallad. Eesti NSV haldusjaotuse üksused on rajoonid, vabariigi alluvusega linnad, rajoonilise alluvusega linnad, linnarajoonid, alevid ja külanõukogud. Eesti territooriumi jagunemist haldusüksusteks nimetatakse haldusterritoriaalseks korralduseks. Maaasustuse kujunemist on oluliselt mõjutanud eri aegadel toimunud maareformid. 1920. aastatel toimunud maareform, mis kattis põllumajanduseks sobivad maad asuniketalude võrguga. Ametlikult kaotati kihelkonnad haldusjaotuse üksustena 1926. aastal. Seega oli 1939. aastaks Eestis 11 maakonda. 1944 võeti Eestilt ära Tartu rahuga saadud Narva jõe tagune ala (osa muistsest Vadjamaast) ja suur osa Setumaast (Petserimaast), kuna seal oli ülekaalus Vene elanikkond. Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist
kadumise peapõhjus ka Lääne-Euroopas (Kukk, 2004). Eestis aset leidnud maakasutuse ja maastiku mitmekesisuse muutustest on põhiliseks olnud põllumajandusliku maa osatähtsuse vähenemine 65%lt 1918. aastal 30%ni 1994. aastaks. Metsamaa osatähtsus on kasvanud vastavalt 21%lt 43%ni samas ajavahemikus (Mander, Palang, 1998). 11 Põhilisteks maakasutust mõjutavateks jõududeks on peale looduslike protsesside olnud veel maareformid, küüditamised, linnastumine ja põllumajanduse kontsentratsioon nõukogude perioodil (Mander jt, 1994). Viimase aastasaja jooksul on paljud niidud suurelt jaolt kinni kasvanud, kuna traditsioonilistest maakasutusviisidest karjatamisest ja niitmisest on intensiivsemate põllumajandusmeetodite kasuks loobutud. Järsud muutused traditsioonilises põllumajanduslikus maakasutuses on seadnud ohtu aladele iseloomulikud taime- ja loomaliigid (Hallanaro jt, 2002)
6.segametsade vööndile omane mullastik, taimestik ja taimkate, samuti loomastik (flooras ja faunas esineb võrdlemisi palju lääne päritoluga liike); 7.inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisel. Maastikku muudavad: Looduslikud protsessid: – loodusgeograafiline maastikuliigestus • Majanduslikud protsessid: – Maaparandus – Põllumajanduse kontsentratsioon • Poliitilised muutused: – maareformid ja sotsiaalmajanduslike formatsioonide vaheldumine – Linnastumine – küüditamised Kättesaadavus • Linnastumine • Globaliseerumine • Looduskatastroofid Maastikumuutused Eestis 20. sajandil: Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940-ndatel); nõuk
annaabi.ee 
