Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% km² 40 järve. Järvenõgude liigid on: mandrijäätekkelised, Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 rannajärved (endised merelahed), rabajärved, lammijärved m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 (Soodid), karstijärved (Pandiveres), meteoriidikraatrid ja km² 40 järve. Järvenõgude liigid on: mandrijäätekkelised, tehisjärved. Jõed toituvad sademetest, lumesulamisveest ja rannajärved (endised merelahed), rabajärved, lammijärved põhjaveest. Suurvesi esineb kevadel (äravool 43%) ja sügisel (Soodid), karstijärved (Pandiveres), meteoriidikraatrid ja (24%), madalvesi aga suvel (14%) ja talvel (19%). Jõelangus tehisjärved
-setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt(setete pikiränne) -võib kujunema hakata maasäär -muudab ranniku kuju, pikkust, laiust 7. Kuidas toituvad jõed, iseloomusta nende hooajalist veereziimi. -liustikujääst -tulvast -vihmast -sulanud lumest **Hooaegadel on erinev temperatuur ja sademete hulk, mis mõjutab jõge. Suvel ja talvel on veetase tavaliselt madalam. Kevadel ja sügisel, kõrgem. 8. Mille tõttu muutub jõe voolusäng? Mis on soodid? -Jõe voolusänd muutub tänu jõe voolukiirusele -tänu setete kuhjumisele -erosiooni pärast -setete transpordile ***Soodid- jõest eraldunud sängi osa lammil. Kujuneb looklevate jõgede puhul kui jõgi murrab lookkaelast läbi. 9.Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub: -veekihi langusest -kivimite veejuhtivusest V=k(h1-h2):d=ki 10. Rahvusvaheliste lepetega: -merekaitse üldlepingloodi 1970. a. selle eesmärk on vähendada mere reostamist -HELCOM- tegeleb veekaitse küsimustega
jõel Lammorg Ahja, Võhandu, Piusa, Valgejõe, Vääna ja Jägala jõe alamjooks Jõeorud Valgejõe kanjon Rõuge Ööbikuorg Pärnu jõgi Põltsamaa ja Pedja jõe ühinemiskoht Kaldavall · Kaldavall jõesängiäärne kõrgem osa (1- 2m), mis on kuhjunud liivakatest setetest, mille tulvavesi on toonud. Soot · Soodid tekivad jõesängist, kui looklev jõgi suurvee ajal looke kaelast läbi murrab ja uue voolusängi Soodid Alam-Pedjal kujundab. Aja jooksul kasvab soot kinni. Lamm · Lamm on orupõhi, mille suurvesi üle ujutab Vääna jõe alamjooks Terrass · Terrass endisest lammist kujunenud järsu astanguga piirnev tasand. · Eestis esineb terrasse Pirita jõe, Valgejõe, Võhandu Võhandu jõgi
Kuidas kujundavad jõed pinnamood Jõed on tähtsad maastiku kujundajana.Jõesängis voolav vesi kulutab nii kaldaid kui ka põhja, kannab settematerjali edasi ning jätab selle maha sinna kus veevool aeglustu.Jõe tegevus sõltub sellest kui palju on jõesängis vett ja kui kiiresti see voolab.Vooluhulk ja voolukiirus sõltuvad omakorda kliimast ja jõe langust. Suure languga jõelõigus kulutab jõgi oma sängi järjest sügavamaks ja aja jooksul kujuneb järskude veerudega sügav ja kitsas V-tähe kujuline sälkorg. piirkondades, kus jõed on voolanud väga kaua ning maapind koosneb pehmematest kivimitest on tekkinud sügavad orud, mille on peaaegu püstloodsed veerud. Tasandikujõgi kulutab kaldaid rohkem kui põhja ja jõeorg üha laieneb.Suurtel ja vanadel jõgedel on sageli lai lammorg. Kräestik esineb kiirevoolulistel sure languga jõelõikudel, jõesäng on kivine, sest kiire vool kandis peenema materjali ära.Kui jõgi laskub järsust ...
ANAKONDA ELUVIIS Anakonda koduks on troopilised vihmametsad Amazonase jõgikonnas. Tema meelisbiotoopideks on aeglasevoolulised jõeharud ja käärud, soodid ning järved, soostunud madalikud. Maismaal raskepärane ja pikaldane anakonda ujub ning sukeldub oivaliselt ja võib kaua vee all viibida. Ta peab vee all vastu üle 10 minuti, seejuures sulguvad ta sõõrmed eriliste klappidega. Saaki passib anakonda harilikult madalas vees, kohe veepinna lähedal. Sageli lebab kerratõmbunult liikumatult vee peal ning laseb end voolul edasi kanda. Veest paistab siis välja vaid ta pea. Anakonda peab jahti harilikult
Rannabarrid uhtmaterjali settimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid 7. Jõeoru kujunemine, jõeorgude tüübid. Sängorg>sälkorg>moldorg>lammorg Sängorgpõhjaerosioon, vesi kulutab põhja sügavamaks, kiire vool, jõe ülemjooksul Sälkorgpõhjaerosioon, ülemjooksul Moldorgkülje ja põhjaerosioon, kulutab külgi ja põhja, keskja alamjooks Lammorgküljeerosioon. Jõgi muutub madalamaks ja laiemaks, alamjooks 8. (Joonisvihik)Soodid tekivad kui lammorg lõikab suurvee ajal läbi oma looke 9.Pandivere: Sakala: (2 ja 3 samad) 1) tasane pinnamood; lainjad tasandikud 1) tasane pinnamood + ürgorud (kõrgeim koht Emumägi) (kõrgeim koht Rutu mägi) 2) lubjakivi; liivakivi; moreen 3) kulutusvorm Haanja: Otepää(kuutse mägi, 1, 2 ja 3 samad)
4) Põhjavesi. 2. Kuidas on tekkinud järvenõod? 1) Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. 2) Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi. 3) Inimtegevus. 4) Rabades on arvukalt rabajärvi. 5) Lubjakivide avamusaladel esineb karstijärvi. 6) Meteoriidijärved. 7) Tehisjärved. 8) Vanajõed ehk soodid. Lämmijärved. 3. Millistele jõgedele saab teha hüdroelektrijaamu? 1) Suur ja ühtlane vooluhulk. 4. Reostusvõimalused. 1) Põllumajanduses kasutatavad ohtlikud ained satuvad vette. 2) Tehaste jäätmed satuvad vette. 3) Prügi visatakse vette või jäetakse piirkonda, kust see varem või hiljem vette satub. 4) Katastroof tuumaelektrijaamas(radioaktiivsed jäätmed).
· Orujärved on piklikud ja asuvad ürgorgudes ( viljandi) · Jääkündenõos asuvad järved madalad , laiad ( peipsi (10m) võrtsijärv(2m)) Rannajärved on tekkinud maakerke tagajärjel , merest eraldunud lahtedest ( sutlepa meri , mullutu suurlaht, harku järv ) Rabajärved asuvad kõrgsoodes e. Rabade älvetes ( loosalu , tudu) Lammijärved e. Soodid tekivad aeglase vooluga jõgede ligidusse vanadest maha jäänud jõekäärudest . Karstijärved on enamasti ajutised ja asuvad põhja-eestis lubjakivide avamusalal. Nähtavad välja ja sissevoolud neil enamasti puuduvad (porkuni) Meteoriidijärv- ümar , valliga ümbritsetud ( Kaali ) Tehisjärved narva vh , paunküla vh karksi paisjärv Looduslik paisjärv ( ülemiste ) tekkis um 8000 at kunagise
12. Kuna vabanes Eesti lõplikult jää alt Maasääred - ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Balti klint - Balti klint ulatub Rootsist Ölandi saarelt läbi Läänemere, mööda Eesti põhjarannikut ning Venemaad kuni Laadoga järveni. Linnulennult on klindi pikkuseks umbes 1200 km, mööda klindiserva umbes 1600 km. Soot - Soodid e vanajõed on jõesängi kunagised osad, mis setete kuhjumisel on peajõest eraldunud. Esineb tasandikujõgedel. Fossiil kivistis organismist Pinnakate pudedad kivimid, mis on Eesti alale kujunenud viimase 2mln aasta jooksul. Eesti pealiskord- liivakivi, lubjakivi Eesti aluskord- Graniit, geniss, kabro, kvartsiit, sinisavi, kudunud kristalsed kivimid..........................................
keskmine vool aeglane kulutab põhja kulutab ehk kaldaid meri PÕJAEROSIOON ehk SETITAMINE KALDAEROSIOON kujunevad deltad oskab selgitada vooluvee osa pinnamoe kujunemisel: lammi ja settetasandiku tekkimine; Voolava vee reljeefi kujundav tegevus: Kulutus ehk erosioon. Kujunevad erinevad jõeorud, tekivad joad, jõgede soodid, jne. Setetete transport ehk tahke materjali ärakanne. Setete ärakande tagajärjel jõeorud süvenevad, settimiskohtades tekivad sette lavad, -tasandikud ja deltad. Setete kuhjamine ehk akumulatsioon. Setete kuhjamise tagajärjel tekivad tasandikud ja deltad. Mõned jõeoru lõigud täituvad setetega ja jõgi Jõesängis voolav vesi uuristab nii kaldaid (küljeerosioon) kui ka põhja (põhjaerosioon). Esimene laiendab, teine süvendab jõesängi. Vooluvee kulutav tegevus sõltub:
poolt) 2.sängaorg- noor jõgi, kus vesi pole veel endale suuremat orgu suurnud kulutada.Jõeorg koosn. ainult sängist. 3.sälkorg- kiirevooluline järsuveereline jõgi, kus põhjaerosioon ületab küljeerosiooni(lõikub järjest süg.) 4.kanjonorg- kuj kiirevoolulistel jõgedel pika aja jooksul settekivimite sisse, oru veerud ei varise. 5.moldorg- vanemad jõed, kus põhja-ja küljeerosioon on tasakaalus. 6.lammorg- aegl.voolul. jõgi, kus küljeerosioon ületab põhjaerosiooni, tekivad soodid(- jõest eraldunud looked e. meandrid) *JÕGEDE TOITUMISTÜÜBID- jõgi võib saada oma vee: *lumesulaveest*sademetest*põhjaveesi*igikeltsa ja liustike sulamisveest*mussoonvihm MAAILMAMERI e. ookean *soojusmahtuvus 1000 x suurem kui atmosfääril Ookean talletab rohkem en., sest: *soojusmahtuvus on suur*ookeanil soojeneb ~100 m pinnakihti, vesi on pidevas liikumises*toim. pidev aurustumine Soojus paikneb maailmas ümber: *jää sulamisel-neeldub en.
· sängorg- keskjooks, U-kujuline, palju vett, küljeerrosioon, aeglane vool · sälkorg- ülemjooks, V-kujuline, põhjaerrosioon, kiire vool · moldorg- keskjooks, U-kujuline, vähe vett, küljeerrosioon, aeglane vool · lammorg- keskjooks, astmete olemasolu, küljeerrosioon, aeglase vool Soot ehk jõekoold on jõesängist eraldunud seisuveekogu; endine looge lammil.Tavaliselt muutub ta kinnikasvavaks järvikuks.Mõnikord võivad soodid tekkida ka üheainsa üleujutusega. PÕHJAVESI Põhjavesi- maasisene vesi mis paikneb ja liigub maakoore erineva sügavusega horisontides Kuidas tekib põhjavesi? Infiltratsioon Infiltratsioon kujutab endast sademete või pinnavee imbumist pinnasesse või kivimite pooridesse ja lõhedesse. Osa põhjavette infiltreerunud veest aurub aeratsioonivööst taimede abil tagasi atmosfääri, allesjäänud vee kogus täiendab põhjaveevarusid.
mõõtmetele vaatamata pole tal aga suuri sansse võitluses oma suurima vaenlase inimesega. Anakondat võib kirjeldada boa suurema variandina. Tal on massiivne kehaehitus, saakloomad surmab ta kehakeerdudega kägistamise teel. Anakonda on võimeline alla neelama isegi suuri loomi. Oma suurele isule vaatamata võib ta pikka aega ka söömata olla. Eluviis Anakonda koduks on troopilised vihmametsad Amazonase jõgikonnas. Tema meelisbiotoopideks on aeglasevoolulised jõeharud ja käärud, soodid ning järved, soostunud madalikud. Maismaal raskepärane ja pikaldane anakonda ujub ning sukeldub oivaliselt ja võib kaua vee all viibida. Ta peab vee all vastu üle 10 minuti, seejuures sulguvad ta sõõrmed eriliste klappidega. Saaki passib anakonda harilikult madalas vees, kohe veepinna lähedal. Sageli lebab kerratõmbunult liikumatult vee peal ning laseb end voolul edasi kanda. Veest paistab siis välja vaid ta pea.
Soolsus Merevesi on mineraalainete, soolade, gaaside ja org ainete lahus.Kõige soolasem on vesi troopilistel ja lähistroopilistel aladel kuna auramine on väga suur. Keskmisest madalam on soolsus poolustel, ekvaatori prk-s (väike auramine, sademetehulk suur)Voolusäng ja sellega seotud protsessid Voolava vee reljeefi kujundav tegevus: 1)jõe kulutav tegevus e erosioon selle tagajärjel kujunevad erineva jõeoru tüübid (sälkorg, sängorg, lammorg) kujunevad pangad ja joad, jõgedel soodid. 2) setete transport e ärakanne selle tagajärjel jõeorud süvenevad, settimiskohtadesse tekivad settelavad ja delta. 3) setete kuhjumine e akumulatsioon mõned jõeoru lõigud täituvad setetega. Sängivoolu mõju aluspinnale oleneb veehulgast, voolukiirusest ja setetest. Põhjaerosioon ülekaalus ülemjooksul, kulutab põhja. Küljeerosioon ülekaalus alamjooksul. Jõgi lookleb e meandreerub. Põrkeveerule kujuneb haudmik. Vanajõe looge soot Rannikuprotsessid
sälkorg. Tasandikul voolavad jõed aeglaselt ja loogeldes ning kulutavad rohkem kaldaid, kui põhja, seal kujuneb lammorg. III JÄRVED Erineva tekkega järvenõod Eestis: Mandrijäätekkelised /teke on seotud mandrijää taandumisega/ - Saadjärv, Võrtsjärv, Pühajärv. Rannajärved /tekkinud maakerke tagajärjel/ - Sutlepa meri, Mullutu Suurlaht. Rabalaukad Soodid /tekkinud jõesängist eraldudes/ Paisjärved Veehoidlad /inimtekkelised/ - Narva vh, Soodla vh Meteoriidikraatrisse tekkinud /tekkinud kosmogeenselt/ - Kaali järv. IV PÕHJAVESI Põhjavesi on maa sees olevate kivimite ja setete poorides ning tühimikes olev vesi. Põhjavesi tekib, kui sademete või lumesulavesi imendub maa sisse läbi vett läbilaskvate kivimite kuni vett pidava kihini. V MÄRGALAD
Järvederikkaim paik on Kirde-Eestis Kuhtna mõhnastik. Tihedal on järvi ka Kagu- Eesti kõrgustikel, Kõrvemaa põhjaosas ning Saaremaa loodeosas. Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi, mida sageli nimetatakse meredeks või lahtedeks (Harku järv, Mullutu-Suurlaht, Sutlepa meri). Rabades on arvukalt rabajärvi (Loosalu, Tudu, Melva), jõelookeist on kujunenud pisikesed lammijärved (soodid ehk vanajõed). lubjakivide avamusaladel esineb karstijärvi (Võhmetu-Lemküla), on ka tehisjärved (Soodla, Narva veehoidla) ja meteoriidijärv (Kaali). SUURIMAD JÄRVED Euroopa suuruselt viies järv Peipsi. Koosneb Peipsi järvest, Pihkva järvest ning Lämmijärvest. Luiteline põhjarannik, Kallastel asjub samanimeline liivakivipank. Peipsi-Pihvka järve suubub üle 200 jõe ja oja. Maakoore vajumise tõttu Kagu-Eestis
JÄRVED: eestis on ligikaudu 1200 järve. Suuremad on peipsi koos pihkva järvega, võrtsjärv ja narva veehoidla. Eesti sügavaim on rõuge suurjärv 38m. Enamik eesti järved on mandrijäätekkelised. Piklikud voortevahelised järved(saadjärv,soitsjärv) ooside-ja mõhnadevahelised järved(aegviidu,kurtna) orujõed(viljandi ja rõuge järv) maatõusu tagajärjel tekkinud rannajärved(sutlepa meri, harku järv) rabades(loosalu, tudu) pisikesed lammijärved(soodid e vanajõed) karstijärved(võhmetu-lenküla järved pandivene kõrg.)meteoriidijärv(kaali) tehisjärved(narva veehoidla, soodla, karksi) mineraal- ja toitainevaesed järved on selgeveelised (äntu sinijärv) väike läbipaistvus (harku järv)KAART: SOOD: eestis on madalsoo, siirdesoo, rabad. TAIMKATE: eestis asub taimkattelt parasvöötme metsavööndis segametsade all vööndis, eestis on 1200 taimeliiki. E on 3 liiki: sood, metsad ja niidud
jõgede reziimiga. PILET nr 15 85. Miks võiva d mõnedel jõgedel tekkida katastroofilised üleujutused ja millistel jõe osadel need esinevad? 86. Kirjeldage Eesti jõgede veereziimi ja eri toiteallikate osatähtsust erinevatel perioodidel. 87. Kuidas kujundab voolav vesi pinnamoodi? 88. Kuidas on seotud voolava vee kulutav või kuhjav tegevus voolukiirusega? PILET nr 8 89. Kuidas ja millises jõe osas tekkivad soodid? PILET nr 12 90. Millest sõltub vee imbumise kiirus pinnasesse? 91. Kuidas inimene mõjutab põhjavee taset? PILET nr 14 92. Millest sõltub põhjavee reostusoht? Millised põhjaveed on reostuse eest kaitstud ning millistel tingimustel on põhjavesi ohustatud reostusest? PILET nr 16 93. Miks on Läänemeri reostustundlik? 94. Mis põhjustab veekogude eutrofeerumist ja kuidas inimene seda mõjutab? 95. Mis on aeglane ja mis on kiire süsinikuringe
kloriide ja sulfaate. kare kaisel Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli leidub tüsedaid ravimudakihte. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. VOOLUVEEKOGUD Taimestiku kujunemine sõltub voolukiirusest ja jõesängi ehitusest, väikejõgede puhul ka valgusoludest. Seisva veega soodid ja vanajõed sarnanevad taimestiku poolest eutroofsete järvedega. Jõekallastele on iseloomulikud päideroog, allikmailane, luigelill, konnaosi ja laialehine hundinui, kaldaribast kaugemal kasvavad järvkaisel, jõgi-kõõlusleht ja haruline jõgitakjas. luigelill allikmailane jõgi- kõõlusleht meri-mugulkõrkjas RIIMVEEKOGUD Läänemere soolsus on pindmises kihis valdavalt 4-7 promilli, süvavees 8-11.
2) Selgitage veebilanssi maailmas ja Harku järve näitel. Veebilanss on et merre tuleb nii vett juurde, kui ka läheb ära, juurde tuleb jõgedes, mis voolab sisse ja välja läheb jõgedest, mis voolab välja. Samamoodi on veekadu aurustumise puhul ja veetaseme tõus sademete puhul. Harku järv siis saab oma vett juurde harku ojast ja vesi voolab minema Tiskre oja kaudu. Juurde saab samuti sademetest ja veekadu toimub ka aurustumise ajal 3) Kuidas ja millises jõe osas tekkivad soodid (vanajõed)? Kuidas muutub jõe erosioon langu ja voolukiiruse muutudes? Soot on jõesängist eraldunud seisuveekogu. Mida suurem on jõe langus seda suurem on voolukiirus, jõgi on sirgjooneline ja sang on v-kujuline. Laugemal jõel on voolukiirus aeglasem ja sang on u-kujuline, looklemisega tekib lamm. Alamjooksul on lang väga väike ja vool on aeglane ja jõgi on väga looklev, võib tekkida lammiorg. 4) Aafrika kaart
Oosid ehk vallseljakud on jää sulamisvee setetest tekkinud kuhjepinnavormid, mis koosnevad enamasti liivast, kruusast vüi veerisest. 5)Kuidas tekivad maasääred? Maasäär on kuhjevorm, mis on tekkinud setete kuhjumisel vee voolu tõttu (veest väljas). 5)Kuidas on tekkinud voored? Voorud on tekkinud enamasti liustiku all serva läheduses jää voolimisel. Liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. 5)Kuidas tekivad soodid? Soot tekib, kui suurvee ajal jõgi oma looke läbi lõikab ja sängist eraldub. Nt. Suure-Emajõe ülemjooksudel. 6)Kuidas tekib jõe oru terass? Terass kujuneb, kui mere või järve, milesse jõgi suubub, veetaseme madaldumisel jõe põhjauuristus tugeveneb ja jõeorg lõikub sügavamale. 6)Kus esineb Eesti rannaluiteid? Kus mandriluiteid? Luited tekivad lahtise liiva kuhjumisel tuule tõttu. Rannaluiteid esineb Narva-Jõesuus ja mandriluiteid Võrtsjärve ääres. 6)Kuidas tekivad sood?
järgmised tegurid: 1. metsaga kaetud järsk jõe kallas – no 2. jõe lammile rajatud suured põldude alad – 3. tamm– 19. Kuidas mõjutab tamm veetaseme kõikumist? Tasakaalustab seda et niiskel aastaajal koguneb sinna vett ja kuival aasta ajal saab sealt vett kasutada, aita ära hoida üleujutusi 20. Selgitada vooluvee osa pinnamoe kujunemisel Kujundab reljeefi-erosioon ehk kulutav tegevus. Tekivad jõeorud, joad, jõgede soodid, jne. Transpordib setteid ehk tahke materjali ärakanne. Selle tagajärjel jõeorud süvenevad, settimise kohtades tekivad settelavad, settetasandikud ja deltad. Setete kuhjamine ehk akumulatsioon. Selle tagajärjel tekivad tasandikud ja deltad. Mõned jõeoru lõigud täituvad setetega ja jõgi muudab selle tagajärjel oma sängi. 21. Selgita lammi ja settetasandiku tekkimist Lamm on jõe poolt mahajäetud osa. Need kujunevad jõgede alamjooksul
*Keskmine järvede sügavus alla 4m. *Sügavaim järv Rõuge Suurjärv 38m. *Järvede rohkeim paik Eestis on Kirde-Eesti Kurtna mõhnastik. *Järvedevaesemad Kesk-Eesti tasandik, Pandivere kõrgustik, Harju lavamaa. Kuidas on Eesti järved tekkinud ? *Enamik mandrijäätekkelised. *Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi, mida sageli nimetatakse lahtedeks. *Jõelookeist on kujunenud pisikesed lammijärved(soodid). *Pandrivere kõrgustikul karstijärved. *Meteoriidi järv Saaremaal. (euroopas ainulaadne) *Tehisjärved( Narva veehoidla) *Mineraal- ja toitainetevaesed järved on selgeveelised. ( Äntu Sinijärv) Millised on Eesti suuremad järved? *Peipsi järv ( Peipsi järv põhjas, Pihkva järv lõunas ja neid ühendab Lämmijärv(väinataoline)) Üks Ida-Euroopa kalarikkamaid järvi. *Võrts järv on suurim ainuüksi Eesti piiridesse jääv veekogu. Mõned saared Võrts järves ( Tondisaar)
13 Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). Tuuletekkelised: luited, tuulevirred; tuiskliiva hanged; vall-luited; parabool e mõrdluited (peipsi põhjarannik); parhaanluited (tõstamaal); suurimad ranniku lutealad Narva-Jõesuu, Keila-Joa, Laulasmaa, Nõva, Häädemeeste, saaremaa. Vooluveetekkelised: kulutusvormid- sälkorud, sängorud, lammorud (terrassid Piusa jõel), soodid, kanjonorud, joaastangud. Kuhjevormid. Moldorg, kanjonorg (P-E, kus on pankrannikult alla jooksvad ojad; L-E Hinni kanjon). Kosmogeensed: meteoriidikaatrid (Kaali, Põrguhaud, süvahaud, Kuradihaud, Negrundi kraater). Mere- ja suurjärvetekkelised kulutus- (rannaastangud, rannajärsakud, murrutuskulpad) ja kuhjevormid (meretasandikud, järvetasandikud, rannavallid, maasääred, barrid, pank). Raskusjõutekkelised: rusunõlvad, rusukalded (Ontika pank). Biogeensed: sootasandikud (endla raba).
*Keskmine järvede sügavus alla 4m. *Sügavaim järv Rõuge Suurjärv 38m. *Järvede rohkeim paik Eestis on Kirde-Eesti Kurtna mõhnastik. *Järvedevaesemad Kesk-Eesti tasandik, Pandivere kõrgustik, Harju lavamaa. Kuidas on Eesti järved tekkinud ? *Enamik mandrijäätekkelised. *Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi, mida sageli nimetatakse lahtedeks. *Jõelookeist on kujunenud pisikesed lammijärved(soodid). *Pandrivere kõrgustikul karstijärved. *Meteoriidi järv Saaremaal. (euroopas ainulaadne) *Tehisjärved( Narva veehoidla) *Mineraal- ja toitainetevaesed järved on selgeveelised. ( Äntu Sinijärv) Millised on Eesti suuremad järved? *Peipsi järv ( Peipsi järv põhjas, Pihkva järv lõunas ja neid ühendab Lämmijärv(väinataoline)) Üks Ida-Euroopa kalarikkamaid järvi. *Võrts järv on suurim ainuüksi Eesti piiridesse jääv veekogu. Mõned saared Võrts järves ( Tondisaar)
omastavad need fotosünteesil koos mitteradioaktiivse süsinikuga. 14C hakkab pärast teket lagunema. Surnud elusolendites 14C sisaldus ainult väheneb ning 14C sisalduse põhjal saab määrata objekti vanust. Kasutusala on umbes 50 000 aastat. Meetodil on probleeme proovivõtust lähtuvalt. 3. Taimkonnad ja nende tüübirühmad Jõgede tüübirühm Taimestiku kujunemine sõltub voolukiirusest ja jõesängi ehitusest, väikejõgede puhul ka valgusoludest. Seisva veega soodid ja vanajõed sarnanevad taimestiku poolest eutroofsete järvedega. Jõekallastele on iseloomulikud päideroog, allikmailane, 4 luigelill, konnaosi ja laialehine hundinui, kaldaribast kaugemal kasvavad järvkaisel, jõgi-kõõlusleht ja haruline jõgitakjas. Siia kuuluvad ka ojad. Mereveetaimkond RIIMVEEKOGUD Läänemere soolsus on pindmises kihis valdavalt 4-7 promilli, süvavees 8-11.
selgeveelises Baikalis aga ulatuvad taimed 25-30m või isegi 45-50m sügavusele. Kivistel põhjadel võivad olulist osa etendada vetikad. Juurdunud makrofüütide eeliseks on, et nad võivad võtta toite-elemente nii veest kui põhjasetetest. Kui vees on toite-elemente küllaldaselt, ei võta nad setetest. Juured on siis eelkõige oluliseks kinnitumisorganiks. Vooluvete taimestik oleneb peamiselt voolu kiirusest ja jõesängi ehitusest, selle profiilist ja setetest. Seisva veega soodid e. koolmed sarnanevad eutroofsete 14 järvedega. Kiirevoolulistes mägijõgedes saavad ainult vähesed liigid (samblad, vetikad) kasvada, soontaimed enamasti puuduvad. Ka tasandikujõgedes võib märgata taimeliikide erinevust kiirevoolulises keskosas ja kalda ääres. Parasvöötme külmemas osas võib taimestikku suuresti mõjutada kevadine jääminek, mis ka tasandikujõgedel viib endaga kaasa kaldaid, põhja jne
tavaliselt ääreni vett täis. Sälkorg sängorust sügavam, V-kujulise lõikega, mida vesi täidab vaid osaliselt. Esineb suure langusega aladel, kus põhjaerosioon on ülekaalus. Moldorg sälkoru põhja ja küljeerosiooni tasakaalustamisel tekib Ukujulise ristlõikega org. Enamus Eesti jõgesid. Lammorg madalate kallastega org. Tekib moldorgude arengu jätkudes, kui küljeerosioon saavutab ülekaalu. Emajõgi. Lammoru juurde kuuluvad elemendid on meandrid, soodid, lammid, kaldavallid ja jõeoru terrassid. (õpik lk 30) Kanjonorg järskude, kohati püstiste astmeliste veergudega orud. 4. MERETEKKELISED PINNAVORMID Murrutuspangad, rannajärsakud, rannabarrid, maasääred, rannavallid. (õpik lk. 31) 5. PÕHJAVEETEKKELISED PINNAVORMID Kujunevad siis kui pinna ja põhjavesi lahustab kivimeid, mille tagajärjel tekivad maapinnal lõhed ja varingud, seda protsessi nimetatakse karstumiseks. Pandivere kõrgustik, Harju lavamaa
järved väga läbipaistva veega (nt. Äntu Sinijärv ja Äntu Valgejärv). Iseloomulik: külm vesi, suhteliselt vähe elustikku. Alalised lubjatoitelised järved toituvad alalistest allikatest. Põhjas on paks mändvetikatega kaetud lubjakiht. Ajutised lubjatoitelised järved toituvad kevadallikatest ja kuivavad suve lõpul. Jõgede tüübirühm Taimestiku kujunemine sõltub voolukiirusest ja jõesängi ehitusest, väikejõgede puhul ka valgusoludest. Seisva veega soodid ja vanajõed sarnanevad taimestiku poolest eutroofsete järvedega. Jõekallastele on iseloomulikud päideroog, allikmailane, luigelill, konnaosi ja laialehine hundinui, kaldaribast kaugemal kasvavad järvkaisel, jõgi-kõõlusleht ja haruline jõgitakjas. Siia kuuluvad ka ojad. Mereveetaimkond RIIMVEEKOGUD - Läänemere soolsus on pindmises kihis valdavalt 4-7 promilli, süvavees 8-11. Taimkatte horisontaalse leviku seisukohast on oluline avatus lainetele, samuti põhjasetete tüüp ja
toituvad alalistest allikatest. Pohjas on paks mändvetikatega kaetud lubjakiht. Ajutised lubjatoitelised järved 11 toituvad kevadallikatest ja kuivavad suve lopul. ÄntuSinijär Jõgede tüübirühm Taimestiku kujunemine sõltub voolu kiirusest ja jõesängi ehitusest, väikejõgede puhul ka valgusoludest. Seisva veega soodid ja vana jõed sarnanevad taimestiku poolest eutroofsete järvedega. Jõekallastele on iseloomulikud päideroog, allikmailane, luigelill, konnaosija laialehine hundinui, kaldaribast kaugemal kasvavad järvkaisel, jõgi kõõlusleht ja haruline jõgitakjas. Siia kuuluvad ka ojad. Mereveetaimkond RIIMVEEKOGUD Läänemere soolsus on pindmises kihis valdavalt 4-7 promilli, süvavees 8-11. Taimkatte horisontaalse leviku seisukohast on oluline avatus lainetele,
• Uuritakse nt ranna-moodustisi, vee alla jäänud maastikke jm • Võimalik arvutada perioodi keskmine maatõus -> rannasiirdekrono-loogia • Seos rannikuasulate, aga ka nt kaljukunstiga Geoarheoloogia: maastikuandmed kitsamas piirkonnas • Aastakihilised setted – eelkõige sügavates järvedes, Skandinaavias (ka Eesti) • Lisaks dateerimisele sisaldavad sageli õietolmu • Jõemaastike rekonstrueerimine – nn vanajõed e soodid • Mujal oluline veel nt koobaste kujunemise uurimine, jääserva-setted mäestikes jm • Pinnaseuuringud • Geomorfoloogia e maastiku kujunemise uurimine • Mikromorfoloogia e ladestuste koostise ja olemuse mikroskoopilised uuringud – võimalus selgitada ladestuste kujunemist ja päritolu • Puude aastarõngaste andmed kasvukeskkonna kohta Arheoloogia andmed taimestiku kohta • Analüüsida saab makrojäänuseid (suuremad taimede katked) ja mikrojäänuseid
elemente küllaldaselt, ei võta nad setetest. Juured on siis eelkõige oluliseks merelised, kinnitumisorganiks. 41 % mageveelised, · Vooluvete taimestik oleneb 1% siirdekalad peamiselt voolu kiirusest ja jõesängi ehitusest, selle profiilist ja setetest. Seisva · Eesti vetes on teada 75 kalaliiki. veega soodid e. koolmed sarnanevad Võrtsjärves ja selle voolavates jõgedes 34, eutroofsete järvedega. Kiirevoolulistes Peipsis 37 liiki. mägijõgedes saavad ainult vähesed liigid Võrreldes õhuga on vesi 800 korda (samblad, vetikad) kasvada, soontaimed tihedam ja 65 korda viskoossem. Vee enamasti puuduvad. Ka tasandikujõgedes tihedusest tulenevalt kalad hõljuvad vees ja
Mere peamiseks energiallikaks on fütoplankton(mis tekib soojustingimuste ja taimetoitainete olemasolul) - Hoovus on mere või suure järve vee horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine,põhjustajaks peamiselt tuul. - Lainetus on mere-või järvevee kõikuv liikumine,mida põhjustavad tuuled,maavärinad,vulkanism - Vooluvee ja lainetuse osa pinnamoe kujunemisel 1.Erosioon ehk kulutus-kujunevad jõe orud,tekivad joad,soodid jne. 2.Setete ehk tahke materjali ärakanne-süvenevad jõeorud,settimiskohtades tekivad settelavad, settetasandikud ja deltad(jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõe suudmes,mida liigestavad paljud jõeharud. 3.Setete kuhjumine ehk akumulatsioon-tekivad tasandikud ja deltad.Mõned jõeorulõigud täituvad setetega ja jõgi muudab selle tagajärjel oma sängi. Jõelamm-oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik,mis suurvee ajal üle ujutatakse.
sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; X. oskab selgitada vooluvee ja lainetuse osa pinnamoe kujunemisel; Voolava vee reljeefi kujundav tegevus: kulutus ehk erosioon. Kujunevad erinevad jõeorud, tekivad joad, jõgede soodid, jne. setete transport ehk tahke materjali ärakanne. Setete ärakande tagajärjel jõeorud süvenevad, settimiskohtades tekivad settelavad, -tasandikud ja deltad. setete kuhjamine ehk akumulatsioon. Setete kuhjamise tagajärjel tekivad tasandikud ja deltad. Mõned jõeoru lõigud täituvad setetega ja jõgi muudab selle tagajärjel oma sängi. Kuidas tekib soot? Märgi skeemile kohad, kus on kiire ja kus aeglane veevool. Tähista erinevalt kohad, kus jõgi kallast kulutab ja
Jõgede kalda ehitusest ja koostisest oleneb kaldataimekoosluste laius ja ilme. Kaldaid palistavad pajustikud ja lepikud. Jõekallastele on iseloomulikud päideroog, allikmailane, luigelill, konnaosi ja laialehine hundinui. Kaldaribast kaugemal esinevad järvkaisel, jõgi-kõõlusleht ja haruline jõgitakjas. Jõgede kaldalähedases ribas esineb sageli suurtest tarnadest koosnev vöönd, samuti ka roogheina, mürkputke, jõgiputke, konnarohtu. Seisva veega soodid e. jõekoolmed sarnanevad taimestikult eutroofsete järvedega, kus kasvab vesiroose ja kollaseid vesikuppe. Jõgede ja ojade vees võib rohkesti leida penikeele liike, nt ujuv penikeel ja hein-penikeel, mis on üsna olulised veekogude kinnikasvamisel, räni-kardheina jt. Kiirema vooluga vetes ka tüüpilisi kividele kinnitunud veesamblaid ja vetikaid (rohe-, sini- ja ränivetikaid) JÕGEDE LOOMASTIK Jõgedes elavad selgrootud on tihti lameda kehaga
Eestis on palju siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 km² 40 järve. Järvenõgude liigid on: mandrijäätekkelised, rannajärved (endised merelahed), rabajärved, lammijärved (Soodid), karstijärved (Pandiveres), meteoriidikraatrid ja tehisjärved. Jõed toituvad sademetest, lumesulamisveest ja põhjaveest. Suurvesi esineb kevadel (äravool 43%) ja sügisel (24%), madalvesi aga suvel (14%) ja talvel (19%). Jõelangus on lähte ja suudme kõrguste vahe, jõelang aga keskmine langus/km. Soome lahe vesikonnas on karstijõed, Liivi lahe ja Väinamere vesikonnas palju lisajõgesid, üleujutused ning madalad orud. Peipsi järve vesikonnas on ülemjooks kiire.
» «Jah, jah, sir!» «Tasa, tasa-aa-a!» «Just nii, tasa, sir!» «Natuke järele anda!» «Tehtud, sir!» Et poisid parve rahulikult ja ühtlaselt jõe keskele juhtisid, siis oli kahtlemata selge, et need käsud olid antud 87 vaid «stiili» pärast ja et nendega midagi erilist ei mõeldud. «Mis purjed tal praegu peal on?» «Alumised, topselid ja jaagerpuri, sir!» «Tõmmake ülemised praampurjed juurde! Kuus meest üles fokkmasti! Ruttu!» «Jah, jah, sir!» «Suurpuri valla! Soodid ja prassid! Noh, poisid!» «Jah, jah, sir!» «Pärituult -- otse pakboordi! Valmis olla, kui laine tuleb! Pakboordi, pakboordi! Noh, mehed! Korraga! Tasa-a!» «Just nii, tasa, sir!» Parv jõudis jõe keskele; poisid keerasid ta pärivoolu ja panid aerud kõrvale. Vesi ei olnud kõrge, seepärast oli voolu kiirus ainult kaks või kolm miili tunnis. Järgneva kolmveerandtunni jooksul ei vahetatud peaaegu sõnagi. Nüüd möödus parv eemalasetsevast -kodulinnast. Paar-kolm vilkuvat
annaabi.ee 
