Eesti kultuuri alused ja tähendus (18)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Eesti kultuuri alused ja tähendus

KORDAMINE 2013 · 9-5 tuhat eKR- Vanimad jäljed inimasustuse olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist . Küttide ja kalastajate ehk nn Kunda kultuuri asupaik. Pulli asula vanim. · 1535- Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis (Wanradt-Koelli katekismus). / algab eesti raamatulugu. · 1601-1609- nälja ­ ja katkuaeg, Georg Mülleri valgustuslikud jutlused · 1632- TÜ asutamine Gustav II Adolfi poolt · 1739- ­ Ilmus esimene eestikeelne Piibel ; andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. · 1802- TÜ taasavamine saksakeelse keiserliku ülikoolina. /Eestimaa talurahvaseadus:

Eesti kultuuri alused ja tähendus

22

odt

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile

end varem lõkkele, vaid alles siis, kui see reaalselt ajaloos aset leidis. Kes olid need inimesed, kes leidsid eneses jõudu ja võimaluse, et raputada ärkvele eestlaste rahvustunne ja selleläbi ka rahvuskultuuri ning selle väärtuseid? Mis oleks olnud ja millised oleksd eestlased täna, kui estofiilid ja äratajad ei oleks võtnud oma südameasjaks eestlaste maa, rahva ja rahvuskultuuri äratamist? Seda on vaja uurida süvitsi, sest ainult nii saab prognoosida eesti rahva ja rahvuskultuuri jätkusuutlikust eneseteadvuse alalhoidu läbi. Samuti saab teada, kus ja kes oleksid eestlased täna, kui just ärkamisaegsed sündmused oleksid leidnud aset varem, või halvema versiooni kohaselt, kui eelnimetatud sündmusi ei oleks üldse toimunud. Käesolevas uurimistöös kavatseb autor kasutada eelkõige ajaloolisi ja biograafilisi teoseid ja materjale, et seeläbi jõuda kas püstitatud hüpoteesi kinnituseni, või

Eesti kultuuriajalugu

13

doc

ÄRKAMISAEG

soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest (lina hinda tõstis USA kodusõja tõttu vähenenud puuvilla sissevedu Euroopasse). 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus)

Ajalugu

11

docx

Rahvuslik liikumine 19. sajandil

osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nimelt taunisid usuliselt ärganud vanu kombeid, rahvariideid, rahvapille jne. Nende maailmapildis oli tekkinud mingi tühemik-otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Üldiselt oli eestlastel kaks valikut: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas, et valiti viimane. 1.1.Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud rahvusesse. Uute ideede ja inimsuhete sissetung, talude päriseksostmine, kaubalis-rahaliste suhete areng, tehaste ning elanikkonna kasv, raudteede vahendusel järjest laienenud sidemed maailmaga- kõik see kujundas Eesti umber peaaegu ühe inimpõlve jooksul. Pikkamisi kasvas maarahva mõju kohalike asjade otsustamisel. Vallakohtud õpetasid neid

Ajalugu

15

doc

Eesti kultuur 19.-20. sajandil

vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 1800-1857 Perno Postimehe ilmumine. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele areng ja minevikukäsitlus. Eelärkamisaja I periood u 1800-1830

Kultuurilood

4

doc

Eesti kultuur

Kultuur 18.-19.sajandil Pärast Balti kubermangude liitumist Vene riigiga jäi vene kultuurimõju pea olematuks. Samas tihenesid kontaktid saksa kultuuriga, sest baltisaksa noored omandasid hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis. Kirikuelu 18.sajandil. Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine

Ajalugu

6

doc

Rahvuslik liikumine

Piirid mõnikord hämarad. Saksamaa ­ rahvus, aga väga killustatud. Võimaldab Saksamaal ühineda rahvusluse slogani all. Itaalias võitlus välisvõimu vastu, paljudes regioonides Austria ülemvõim. Eestis 19. saj 60ndatel rahvusliikumine. Keskne idee - jõuda samale tasemel kui baltisakslased. Tugev saksa kultuurimõju, taheti 'järgi teha.' 1869 ­ laulupidu sakslaste eeskujul. Kötzebue orgunnis esimese teatri Tallinnas (saksa), 1870 sündis Eesti rahvusteater ­ Vanemuine. 20. saj tõuseb päevakorda rahvuslik iseolemine. Interlude: eksamis ­ sarnasused, erinevused!! Saksamaa killustatud. Napoleoni sissetung aitas kaasa vana Saksamaa lagunemisele. Prantslased toovad kaasa demokraatia põhimõtted, kuid Napoleon lähtub oma huvidest ­ Reini Liit. Tuleb viha prantslaste vastu. Voltaire leiab, et haritud inimesed oskavad hästi otsustada, mis on viga ja seda parandada. Vaja harida rahvast

Ajalugu

18

docx

EKA I

· ??? Bartholomaeus Anglicus ,,De propretatibus rerum" 1240­1245. · Liivlastest, varasemast usundist (tulekultus, päikesekultus, elu pärast surma). Sakslased vabastasid eestlased deemonite väärusust. · Reval on väike kehv provints, Virumaa ­ rohumaa... · Rahvas varem metsik ja toores, nüüd taanlased ja sakslased. · Vrd: Jakobsoni ,,Kolm isamaa kõnet" · Enne õitsev rahuaeg, kolonisatsioon hävitas kultuuri. Valguse-, pimeduse- ja koiduaeg. · ,,Liivimaa vanem riimkroonika" 13. sajandi lõpust ­ läbilõige sajandi sündmustest, keskseks läti hõimude alistamine. · Bartholomeus Hoeneke ,,Liivimaa noorem riimkroonika" (1348) käsitleb 14. sajandi algupoole sündmusi. Eriti kaalukas Jüriöö ülestõusu kirjeldus. · Balthasar Russowi ,,Chronica der Prouintz Lyfflandt" (1578, täiendustega 1584) pakub teavet 12. sajandist alates, kuid käsitleb rohkem oma kaasaega

Kirjandus

Kommentaarid (18)