Rahvuslik liikumine (4)

Ajaloo konspekt (14.03.2008)
rahvuslik liikumine
ei ole alati olnud ühiskonnas.rahvus samuti pole alati eksisteerinud
esimene vorm – sugukond , omavahel suguluses olevad inimesed / hõim – kindel territoorium , keel (hõimukultuur) -> ühinevad rahvaks – muinasaja lõpuaegadel. Hõimukultuuri alusel. Rahval – keel, rahvakultuur.
Edasi üks periood – rahvus; erineb rahvast: eneseteadvus (võib olla teadlik või ebateadlik) inimese seostamine oma rahvaga, ühiskonna kõrgeim aste. Protsessi algus Suure Prantsuse Revolutsiooni aegadest – kantud valgustusajastu ideoloogiast. Vanale aristokraatiale vastandumine. Muuhulgas ka rahvulik revolutsioon , sündis prantsuse rahvus; varem jagunesid regioonideks. Varem ' elagu kuningas', nüüd 'elagu rahvus'. üleminek vanalt uuele.
Romantism . Mitte ainult kunst , laiem mentaliteet . Teene ühiskonna arengu seisukohalt: kõrgklassid, eliit hakkab märkama kõige madalamat talurahvakultuuri. Pöörab tähelepanu rahvaluulele (J. Herder – sakslane, avaldas euroopa rahvaste rahvaluulekogumiku) indiviidi väärtustamine veel – ühiskond pidi tuginema valgustatud monarhidele – juhivad valgustusfilosoofide ideede alusel, progressi alus. J. Fichte – tahte-, ja valikuvabadus . Palju kõneldakse indiviidi vabadusest, seostatakse kiiresti ka rahvavabadusega.
19. saj esimest korda rahvuslikud vabadusvõitlused. I - kreeklaste vabadusvõitlus türklase vastu. Oluline isamaa teenimine , varem teeniti valitsejaid.
19. saj veel REALISM. Seljataha hakkab jääma agraarühiskond. Algab üleminek industriaalajastule. Algus Inglismaalt, 19. saj algusest(?) ka mandrieuroopas. Algab linnastumine, mehhaniseerimine . Nõudmine odavate vabrikutoodete järgi kasvad, maal tööjõudu üle, linnas puudu. Vastandub feodaalkorrale – hakkab lagunema . Napoleoni koodeks – kõik võrdsed seaduse ees, ei ole enam seisusi. Lagunema hakkavad ka gildid ja tsunftid - korporatiivsed organisatsioonid . Vanad seisuslikud institutsioonid kaotavad tähtsuse. Kõik hakkab sõltuma inimese majanduslikust ettevõtlikusest.
Linlased hakkavad organiseeruma. Aluseks huvid, nende järgi ühinetakse seltsideks.
Laguneb vana külaühiskond.
INDUSTRAAILAJASTU – III tegur, mis aitas kaasa rahvuse kujunemisele (I romantism, II Pr. Rev). Kõrgharitlased ühiskonna eliit. (Eestis haritud baltisakslased - Masing , pastorid) üliõpilasliikumine – eliit mõjutas neid kõige rohkem ülikoolis.
I sugukond, hõim
II Pr. rev
III Seltsiliikumine
IV Rahvuslikpoliitiline liikumine
L.- Eur. ei väljendunud rahvuslikud liikumised nii nagu idas; seal juba keskajast saati keelepiiride alusel riikide loomine.
Patriotism , natsism muutub halvaks, kui see mutub šovinismiks. Piirid mõnikord hämarad.
Saksamaa – rahvus, aga väga killustatud. Võimaldab Saksamaal ühineda rahvusluse slogani all.
Itaalias võitlus välisvõimu vastu, paljudes regioonides Austria ülemvõim.
Eestis 19. saj 60ndatel rahvusliikumine. Keskne idee - jõuda samale tasemel kui baltisakslased. Tugev saksa kultuurimõju, taheti 'järgi teha.' 1869 – laulupidu sakslaste eeskujul. Kötzebue orgunnis esimese teatri Tallinnas (saksa), 1870 sündis Eesti rahvusteater – Vanemuine .
20. saj tõuseb päevakorda rahvuslik iseolemine.
Interlude: eksamis – sarnasused, erinevused!!
Saksamaa killustatud. Napoleoni sissetung aitas kaasa vana Saksamaa lagunemisele . Prantslased toovad kaasa demokraatia põhimõtted, kuid Napoleon lähtub oma huvidest – Reini Liit. Tuleb viha prantslaste vastu. Voltaire leiab, et haritud inimesed oskavad hästi otsustada, mis on viga ja seda parandada. Vaja harida rahvast. Saksa valgustus küllaltki leebe, algab elitaarse liikumisena. Rahvusliku liikumise esimene üritus – Wartburgi pidustused 1817 (mälestab reformatsiooni). Esimene ülesaksamaaline selts- Üliõpilasliit.
1845 esimene saksa laulupidu.
Üliõpilasliidu lipp ka saksa riigilipuks.
Rahvuslik kultuuriliikumine ( elitaarne ). Eesti kirjakeele töötab välja Arens – pastor. Eesti rahvuskultuuri töötasid välja baltisakslased, kes rääkisid eesti keelt. Maa ühendamise eesmärk - 'Noor Saksmaa'
I ühendada dünastilisel teel – Habsburgid Hohenzollernid
II ühendada rahvusliikumise tulemusel – vabariik.
Majandus: industraliseerimine: Ruhrimaa, Sileesia , raudteed.
Pärisorjuse kaotamine.
Revolutsioonide aeg. “Suur Prantsuse revolutsioon. Selle mõju oli suur.” - Vello Kuldna 14.03.2008.
1848 saavad revlutsioonid lüüa, kuid sunnitakse võimusid ümberkorralduma, tuleb teha järeleandmisi.
MONARHIAD MUUTUVAD KONSITUTSIOONILISTEKS.
Kodanike pol organiseerumine, keskklassi tugevnemine toimub
lõppes vana režiim
Austria impeerium – Saksa Liidu taastamine, Preisi taandumine Vene survel.
Otto von Bismarck – raua ja vere aeg.
Itaaaaaaaaaaalia
killustatud olnud. Palju muutsid Napoleoni sõjakäigud. Monarhiad varisevad kokku. Muutusid peatselt rahva vallutussõdadeks. Suurt osa hakkas kontrollima Austria.
Itaalia rahvuse kujunemine 19. saj - valgustusliikumine . Patriotism - võitlus austerlastega, võitlus vana aristokraatia vastu.
Võõrvõimude alt vabanemine .
19 saj tekkisid salaühingud – karbonaarid (söepõletajad).
Üks itaalia väikeriikideks hakkas iseseisvuma – Piemonte e Sardiinia .