Kirjavara teisenemine Lugemisringid Teadusühingud Kalendrid Ajalehed Juturaamatud Johann Heinrich Rosenplänter Pärnu pastor Käsikirjade, päevaraamatute koguja Algatas eesti keele ja rahvaluule uurimise Kristjan Jaak Peterson 1801 - 1822 Esimene eesti luuletaja Luulepärand on väike Luuletused jäid eluajal avaldamata Friedrich Robert Faehlmann 1798 1850 Rahvaluule kasutaja kirjandusteostes Õpetatud Eesti Selts Rahvusmütoloogia Eepos "Kalevipoeg" Carl Robert Jakobson 1841 1882 Ajaleht "Sakala" Õpikute kirjutaja "Kooli Lugemise raamat" Käsiraamatud Noodikogud Johann Voldemar Jannsen 1819 - 1890 Ajalehed "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" "Eestlased kui rahvus" Eesti hümn Jakob Hurt 1839 1907 Rahvuslik liikumine Rahvaluule kogumine Teaduslikud väljaanded Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803 1882 Rahvuseepos Folklorist ja etnoloog
Nezinis vanu keeli, Helsingi Ülikoolis keele- ja kirjandusteadust ning romaani ja soome-ugri filoloogiat. Johannes Aavik · Tõi eesti keelde soome keelest järgmised sõnad : haihtuma, hurmama, kiinduma, kogema, korvama, lakkama, moodustama, omama, süvenema, üllatama. Friedrich Robert Faehlmann · Sündinud 31.detsembril 1789 Järvamaal · Kasutas eesti rahvaluulet rahvuspoliitilistel eesmärkidel · Üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid · Lõi eesti rahvusmütoloogia · Suri 21.aprillil 1850 Tartus Looming · "Suur on, Jumal, su ramm" · "Piibu jutt" · "Kalevipoja sündmustik" Friedrich Reinhold Kreutzwald · Sündis 26.detsembril 1803 Virumaal · Folklorist ja etnoloog · Lauluisa · Vana targa mehe võrdkuju · Suri 25.augustil 1882 Tartus Looming · "Kalevipoeg" · "Kilplased · "Reinowadder Rebbane" · "Mihkel Põllupapp" Johannes Voldemar Veski · Sündis 27.juunil 1873 Vaidaveres
Kõik Petersoni eestikeelsed luuletused jäid tema eluajal avaldamata. Need hoidis alal Rosenplänter. Nüüd on Petersoni käsikirjad Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis. Esimene mees, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel, oli Friedrich Robert Faehlmann. Ta on nimetatud eesti kirjandusloos suureks algatajaks: ta oli üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid, lõi eesti rahvusmütoloogia, algatas eepose ,,Kalevipoeg" koostamise mõtte ja visandas eepose põhisündmustiku. Veel tähtsaid nimesid eesti kirjanduse algusaastatest: Carl Robert Jakobson, kes asutas oma ideede levitamiseks ajalehe ,,Sakala". Ta kirjutas ka õpikuid eesti koolidele. Johann Voldemar Jannsen järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja. Toimetas ajalehti ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees". Eesti hümni sõnade autor.
Looming Faehlmanni sulest on ilmunud kaks arstiteaduslikku uurimust: doktoriväitekiri südamepõletikest ,,Observationes inflammationum occultiorum" (,,Tähelepanekuid varjatud põletikkudest", 1827) ja käsitlus düsenteeriaepideemiast Tartus ,,Die Ruhrepidemie in Dorpat im Herbst 1846" (,,Verise kõhutõve epideemia Tartus 1846. aasta sügisel", 1848). Oli esimene, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjanduse algmaterjalina Eesti rahvusmütoloogia looja Oli eesti eepose ,,Kalevipoeg" mõtte algataja Kaheksa muistendit, mis sündisid üheaegselt ,,Kalevipoja" loomise ideega: ,,Emajõe sünd", ,,Vanemuise laul", ,,Keelte keetmine", ,,Koit ja Hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Vanemuise lahkumine", ,,Endla järv ja Juta" ,,Koit ja Hämarik" Tema kuulsaim müütiline kunstmuistend, mis esmakordselt ilmus trükis 1840. aastal On inspireerinud mitmeid kunstnikke ja luuletajaid Rahvasuu kõneleb, et koit ja eha
Friedrich Robert Faehlmann oli lugupeetud arst, harrastusteadlane, õppejõud Tartu ülikoolis, rahvusvahelist tunnustust leidnud meditsiinilise monograafia autor. Samal ajal suutis ta õpetada Tartu ülikoolis eesti keelt, uurida ja arendada eesti keele grammatikat. F.R.Faehlmann sündis 31.dets. 1798 Järvamaal Koerus Ao mõisa eestlasest valitseja pojana. Tolles mõisas toimus ka ta esimene kokkupuude meditsiiniga ja tekkis soov saada arstiks. Faehlmann õppis Rakvere alg- ja kreiskoolis. Juba väiksena paistis ta silma oma võimete ja töökusega. Pärast Tartu gümnaasiumi lõpetamist suundus ta Tartu ülikooli, kus ta õppis 10 aastat. 1827.aastal lõpetas ta Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja talle anti esimese eestlasena meditsiinidoktori kraad ja arstikutse. Faehlmann töötas kogu elu praktiseeriva arstina Tartus ja selle ümbruses. Sellega saavutas Faehlmann Tartu lugupeetavaima arsti positsiooni. 1842- 1850 töötas ta ka arstiameti kõrvalt Tartu ül...
H. Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge ..." propageeritud ideede kaudu. Selles ajakirjas avaldas Kristjan Jaak Peterson ka oma artikleid eesti keele tähtsusest. Ta tõlkis rootsi keelest saksa keelde Chr. Gananderi "Mythologia Fennica" ("Soome mütoloogia"), mis ilmus "Beiträges" 1822. Uskudes, et eesti mütoloogia sarnaneb soome omale, lisas Peterson tõlkele ka andmeid eesti mütoloogia kohta. Petersoni kogutud materjali põhjal arendasid Faehlmann ja Kreutzwald hiljem välja eesti rahvusmütoloogia. Kristjan Jaak petersoni ei tunnustanud tema eluajal baltisakslased ega tundnud rahvuskaaslased. Ta jäi eestlastele kauaks tundmatuks. Esimesena tutvustas teda kui kirjanikku 1893 Oskar Kallas ja tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Kristjan Jaak Petersoni isiku suur teadvustus alles 1901, mil Villem Reiman leidis Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist tema käsikirjad. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Sellest ajast on Kristjan Jaak Petersoni hinnatud Eestis
*kasutas eesti *"Piibu jutt" *müütilised rahvaluulet *Kalevipoja muistendid rahvuspoliitilistel sündmustik" eesmärkidel *üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid *lõi eesti rahvusmütoloogia *suri 21.aprillil 1850 Tartus Friedrich Reinhold *sündis 26.dets 1803 *"Kilplased" *"Kalevipoeg" Kreutzwald Virumaal *"Reinowadder *"Ma ilm ja mõnda, *folklorist ja etnoloog Rebbane" mis seal sees leida *lauluisa *"Mihkel Põllupapp" on"
tõlkis rootsi keelest saksa keelde Chr. Gananderi "Mythologia Fennica" ("Soome mütoloogia"), mis ilmus Beiträges 1822. Uskudes, et eesti mütoloogia sarnaneb soome omaga, lisas Peterson tõlkele oma arvamusi eesti muinasusu kohta; selle teksti kaudu tulid eesti rahvausundisse soome muinasjumalad Väinämöinen, Ilmarinen, Lemminkäinen jt, pannes aluse meie pseudomütoloogiale Petersoni kogutud materjali põhjal arendasid Faehlmann ja Kreutzwald hiljem välja eesti rahvusmütoloogia. Suri Riias, maetud sealsele Jakobi kalmistule, kuid tema haua täpsem asukoht on teadmata. Elgi Reemets. K. J. Peterson Vaip "Kristjan Jaak Peterson", 1978. Vill, põime. esimene eesti (Eesti tarbekunsti- ja luuletaja disainimuuseum) Eesti kultuurilukku on Peterson läinud esimese
1.Rahvuslik liikumine 19. sajandil 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik omal moel valmistasid ette sajandi teise l poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Venastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nimelt taunisid usuliselt ärganud vanu kombeid, rahvariideid, rahvapille jne. Nende maailmapildis oli tekkinud mingi tühemik-otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Üldiselt oli eestlastel kaks valikut: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas, et valiti viimane. 1.1.Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud rahvusesse. Uute ideede ja inimsuhete sissetung, ...
Positiivselt mõjutas eestlaste kooliharidust ka Katarina II aegne "valgustatud absolutism", mil täienes rahvakoolide võrk. Rahvusliku ärkamisaja üheks kõrgpunktiks kujuneski võitlus emakeelse keskkooli eest. Rahakogumisliikumisest Eesti Aleksandrikooli asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon. 19. sajandi lõpul oli rahvaharidus kõigest hoolimata muutunud laiapõhjaliseks. Peagi avati Tartus ja Tallinnas akadeemilised gümnaasiumid ning loodi Tartu ülikool. 6. Kultuur ja rahvusmütoloogia. Eestlaste rahvuseks kujunemise kultuuriline aspekt. Käivitus 1789 a Suure Prantsuse revolutsiooniga. Kultuurilised plahvatused. Euroopa tsivilisatsiooni ajaloos üks olulisemaid sajandeid, muutusterohkeim. Üleminek etnostelt rahvusele toimubki 19 sajandil, mis on üleeuroopaline nähtus! Objektiivsed tingimused, mis seda kõike soodustasid. Rahvuskultuur kujutabki endast ühtlasi keskkonda, mida rahvuseks
Peagi avati Tartus ja Tallinnas akadeemilised gümnaasiumid ning loodi Tartu ülikool. Kirjandustegevuses, eesti keele alal ja rahvatraditsiooni kogumises olid mitmed pastorid juhtivaks jõuks. Tartu Ülikooli avamine tähendas pastorkonna moodustumisel üsna palju, sest suur osa teoloogidest sai hariduse kodumaal. Väike rahvus jõudis niisiis kõrgkultuuri olulisima saavutuseni, mis tähistab kultuurilist küpsust. 7.Kultuur ja rahvusmütoloogia. Eestlaste rahvuslik ärkamine läbi kultuuri: Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, eesti muinasühiskonda idealiseeriv rahvusromantiline suund. 19.saj teisel poolel toimus eestikeelse värsi aeglane üleminek baltisaksa autoritelt eestlaste kätte. Eestlaste ettekujutuses hakkas tekkima muinasaja jumalate parnass. Taanduva rahvausundi ja maagilise mõtteviisi (vennastekoguduste mõju) kõrval toimub 19.saj teisel poolel eesti pseudomütoloogia sünd.
.. jõukus kasvas kiiresti · Elanikkonna areng Virginias: · 1634: 5000 · 1670: 40 000, kellest 6 000 on valged võlaorjad ja 2 000 neegerorjad · ,,Aristokraatlik", suuristandused, anglikaani kirik 1. Massachusetts (Plymouth 1620, Boston 1630) · 100 inglise puritaani (puhta kalvinismi ja koguduste sõltumatuse toetajad, pärit jõukast kodanlusest) põgenesid Mayfloweri pardal James I ajastul Hollandi kaudu Uude Maailma, 1620 · Usa rahvusmütoloogia: palverändurid panevad aluse USA-le: I tänupüha 1621 · Ulatuslik emigreerumine algas 1628-29: puritaanid põgenesid usulise tagakiusamise eest (kuningale allutatud anglikaani kiriku juurutamine inglismaal) · 1640. aastaks on saabunud kokku 15 000 20 000 kolonisti · Ülem keskklass, kaupmehed, ei ole orje · Teokraatia (Vana Testamendi rangus, Boston kui uus Jeruusalemm), demokraatia · ,,Õiged ameerikased": WASP · Mitmekülgne majandus: perefarmid, kaubandus
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
Nüüdki tutvustati neid kui ehtsaid rahvajutte, eesti rahva suursuguse mineviku tõendusi. Muistendite motiivid jõudsid paljude eesti kirjanike loomingusse, tegelaste järgi said nime tekkivad seltsid, teatrid (,,Vanemuise" selts, ,,Endla" teater) jm. Ühtlasi arendati Faehlmanni jumalatemaailma edasi, lauldi Kungla rahvast ja Taara tammikutest jätkus eesti rahvusmütoloogia kujundamine. Muistendite kaudu toetas Faehlmann eestlaste tõusvat rahvuslikku iseteadvust rahva vägevus minevikus andis lootust uueks tõusuks tulevikus: ,,Sellest peale kogu see muinasmalev marssis poegade kõrval ja julgustas neidki nende ülejõulises ründluses" (August Annist, 1935). Kalevipojamuistendite loomisel on Faehlmann kasutanud pärimusteateid, kohamuistendeid jms, mida oli tollal juba mõningal määral üles kirjutatud ja avaldatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
