Eesti kultuur (7)

Kultuur 18.-19.sajandil
Pärast Balti kubermangude liitumist Vene riigiga jäi vene kultuurimõju pea olematuks . Samas tihenesid kontaktid saksa kultuuriga , sest baltisaksa noored omandasid hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis.
Kirikuelu 18.sajandil.
Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks . Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus  rüütelkondadest.
Levima hakkasid mitmed usuvoolud . 18.saj. I poolel levis pietism , mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739  ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle).
1730 -aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused lähendasid religiooni rahvale, tõstsid talurahva eneseteadvust. Samas hakkas kaduma rahva side muistse kultuuriga.
18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool - ratsionalism.  Peaeesmärgiks sai rahva harimine, teadmiste ja nõuannete levitamine. Tuntumad ratsionalistidest kirikuõpetajad olid J. G. Eisen v. Schwarzenberg ja A. W. Hupel.
Haridus ja lugemisvara 18.sajandil.

Põhjasõja järel oli rahvaharidus kehval järjel. Alles sajandi teisel poolel hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama. 1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastu Zimmermanni koolikorralduse  kava. Selle järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Eestimaal olid koolide loomisega kehvemad lood.
Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. Peamiseks lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud.18.sajandi teisel poolel hakkas laiemalt levima ilmalik kirjandus peamiselt   maarahva kalendrite näol. Kalendrites oli nõuandeid põllupidamiseks ja arstimiseks, ilmaennustusi jne. Kalendrisabades ilmus saksa keelest tõlgitud jutte.
Ehituskunst
Põhjasõja järgne majanduslik rusutis takistas ehituskunsti arengut. 18. saj. I poole kuulsaim ehitis on keskvalitsuse korraldusel püstitatud barokkstiilis Kadrioru loss. Sajandi teisel poolel kasvas ka mõisnike jõukus ning nad said rajada suurejoonelisi mõisakomplekse. Tuntuim neist on Palmse mõisaansambel.
18.sajandi lõpul hakkab barokki välja vahetama klassitsistlik arhitektuur .  Sellest ajast on pärit Toompea loss Tallinnas. Klassitsistliku arhitektuuri on palju Tartus. Näiteks  Kivisild ja ülikooli hooned, viimaste projekteerijaks oli J. W. Krause .
Kultuuripilt 19.sajandi I poolel
Endiselt võis eristada baltisaksa kõrgkultuuri ja eestlaste talupojakultuuri. Baltisaksa kultuur oli tugevalt seotud Saksamaaga. Baltisaksa kultuur avaldas omakorda tugevat mõju eestlaste kultuurile . 19.sajand on aeg mil eesti tänapäevakultuur alguse sai.
Tartu Ülikool
18.sajandi lõpul keelas Vene keiser Paul I Vene riigi kodanikele välismaal õppimise. Seepärast tuli Venemaal rajada uued ülikoolid, nende seas taasavati 1802 Tartu Ülikool. Tartu Ülikoolist kujunes kohaliku ülemkihi vaimseks keskuseks.
Tartu ülikoolis oli algselt 4 teaduskoda. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimeseks rektoriks oli G.F. Parrot . Ülikooli juures töötasid tuntud teadlased: astronoom W. Struve , füüsik M.H. Jacobi , embrüoloogia rajaja K.E.v. Baer . Tartu ülikooli juures tegutses kümmekond aastat Professorite Instituut, mis valmistas ette õppejõude teistele Venemaa kõrgkoolidele.
Baltisaksa kultuur
Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit  K.A. Senff . Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine . Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu.
Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust.
Estofiilid ja esimesed eesti haritlased
Estofiilid olid baltisakslastest eestihuvilised. Estofiilide hulka kuulusid ka esimesed eesti haritlased( Kreutzwald , Faehlmann) Faehlmanni algatusel loodi 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts. 1842 loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende ühingute toel anti välja rahvuseepos "Kalevipoeg"
Osa eesti haritlasi said tööd Venemaal. Keisri õukonnas töötasid maalikunstnik J.Köler ja arst P.Karell.
Hariduselu
Vene impeeriumis oli neljaastmeline koolisüsteem. Igas kihelkonnas oli kihelkonnakool , maakonnas kreiskool , kubermangus gümnaasium. Läänemeremaade õpperingkonna ainus ülikool oli Tartus
Eesti talurahva koolitee algas vallakoolist, sellele järgnes kihelkonnakool. Need olid ainsad koolid, kus sai eestikeelset haridust. Eestlase edasine võimalik koolitee kulges saksakeelses keskkonnas. Kohustuslik kooliskäimine kehtestati talurahva jaoks alles 19.sajandi II poolel.
Kooliõpetajaid talurahvakoolide jaoks õpetati välja õpetajate seminarides. Tuntumaks õpetajate seminariks oli kihelkonnakooli õpetajaid ettevalmistav Cimze seminar Valgas.
Rahvusliku liikumise kõrgajal hakati tegema ettevalmistusi kõrgema eestikeelse kooli - Aleksandrikooli rajamiseks. Loodi Aleksandrikooli Peakomitee, üle Eesti loodi abikomiteesid. Venestusreformid peatasid kooli rajamise
Esimeseks valdavalt eestikeelse õpilaskonnaga keskkooliks kujunes Hugo Treffneri gümnaasium Tartus.
Hariduselu korraldati põhjalikult ümber venestamisajal alates 1880.aastatel. Õppekeeleks sai vene keel. Vallakoolides jäi emakeelseks vaid ususõpetus. 1893.aastal muudeti venekeelseks Tartu Ülikool.
19.sajandi lõpul tekkisid esimesed kutsekoolid - merekoolid.
Eestikeelne kirjasõna
19.sajandil muutus peamiseks kirjavaraks ilmalik kirjandus. Jätkuvalt olid populaarsed kalendrid. Esimese eestikeelse ajalehena ilmus 1806.aastal  " Tarto maa rahwa Näddalileht", mis peagi võimude poolt suleti. 1821 -23 ja 1825 ilmus O.W.Masingu poolt välja antud "Marahwa Näddalileht". 1840.aastatel ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on".
19.sajandi jtukirjanduses olid populaarsemad seiklusjutud ja halemeelse sisuga lektüür. 19.sajandil pääses võidule ühtne kirjakeel . E.Ahrens koostas põhjaeesti murde alusel uue eesti keele grammatika.
1857 hakkas Pärnus ilmuma " Perno Postimees ", mille väljaandjaks oli J.V. Jannsen
Kirikuelu 19.sajandil
Luteri usk oli endiselt vaimuelu kujundajaks, kuid tema seisund lõi kõikuma pärast 1832 .aastal vastuvõetud seadust, mil luteri usk polnud enam valitsev usk Baltimail, vaid ainult üks lubatud usulahkudest. Ametlikuks usuks jäi vaid vene õigeusk. 1840. aastatel algas Lõuna-Eestis usuvahetusliikumine - talurahvas hakkas astuma vene õigeusku. Samal ajal elas tõusu üle vennastekoguduste liikumine. Järva- ja Harjumaal hakkas levima Maltsveti liikumine, mis peagi sulandus ühte väljarändamisliikumisega.
Suure muutuse usuelus tõid kaasa venestusreformid, millega kaasnes õigeusu aktiivne levitamine.
Eesti kultuur rahvuslikul ärkamisajal
Rahvuslikule ärkamisajale lõi soodsa pinnase pärisorjuse kaotamine.  Üheks rahvusliku liikumise juhtfiguuriks oli J. V.Jannsen. Suured on tema teened ajakirjanduse arendamisel (Perno Postimees, Eesti Postimees). Tema oli laulu- ja mänguseltsi " Vanemuine " rajaja. Selle eeskujul hakati ka teistes linnades sarnaseid seltse rajama. "Vanemuine" oli ka eesti teatri hälliks. (Kindlakujuline teatritrupp kujunes välja 1878 A.Wiera juhtimisel). Jannsen oli ka põllumeeste seltside üheks organiseerijaks. Tema eestvõtmisel korraldati Tartus 1869 esimene eestlaste üldlaulupidu. Rahvuslikus liikumises osales ka Jannseni tütar Lydia Koidula.
J. Hurda üheks suurimaks teeneks oli Aleksandrikooli  rajamise korraldamine. Tema juhtida oli Eesti Kirjameeste Selts(EKS), mis loodi 1872. Seltsi põhiülesanne oli eestikeelse kirjasõna väljaandmine. EKS otsusega mindi üle uuele kirjaviisile.
C.R. Jakobsoni suuremaks teeneks kultuuri vallas oli ajalehe "Sakala" väljaandmine ning kooliõpikute väljaandmine.
Eesti kultuur venestusajal.
Venestamine algas Aleksander III asumisega Vene keisritroonile. Baltimaades lõppes balti erikord. Valitsevaks keeleks sai vene keel, hakati levitama vene õigeusku. Rahvusliku liikumise aegne kultuurielu elavnemine asendus pessimismimeeleoludega. Seltside tegevuses kerkis esile meelelahutus . 1893. suleti Eesti Kirjameeste Selts.
Osa ajakirjandust hakkas venestamist takka kiitma. Esirinnas oli siin ajaleht "Valgus" (väljaandja J.Kõrv), peagi liitus temaga " Olevik "(A. Grenzstein ). Rahvuslikku joont ajas vaid "Postimees" (K.A. Hermann , alates 1896 J.Tõnisson))
Rahvusliku tegevuse keskuseks said karskusseltsid . 1888. algatas J.Hurt eesti rahvaluule kogumise.