Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile (0)

Q: Millistel tingimustel see alguse sai?

Vastus leiad õppematerjalist: Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile

Keskkool - Ajalugu - Eesti kultuuriajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millistel tingimustel see alguse sai?

Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium
Siimu Pesur

kl
Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile
Uurimistöö
Koordinaator Alla Rubtsova
Kohtla-Järve 2013
Sisukord
Sissejuhatus.........................................................................................................................3

Uurimistöö taustinfo ja teemakohased biograafiad.....................................................4
1.1 Eelärkamisaeg.............................................................................................................4
1.2 Ärkamisaeg.................................................................................................................5

Rahvuskultuuri määratlus............................................................................................8
2.1 Rahvuskultuuri ärkamisaja järgne areng.....................................................................8
2.2 Kultuur II maailmasõja aastatel..................................................................................9
2.3 Rahvuskultuur taasiseseisvunud Eestis.......................................................................10

Tulemused...................................................................................................................11
3.1 Tulemuste analüüs.......................................................................................................11

Kokkuvõte.................................................................................................................13

Resümee....................................................................................................................15
5.1 Awakening the impact of our national culture............................................................15

Kasutatud allikad.......................................................................................................17

Lisad..........................................................................................................................20
1. J.V Jannsen ...........................................................................................................20
2. Jakob Hurt ............................................................................................................20
3. C.R Jakobson .......................................................................................................21
4. "Kalevipoeg" esmatrükk......................................................................................21
5. Jannseni " Perno Postimees " esmanumber............................................................22
Sissejuhatus
Käesoleva uurimistöö eesmärk on kirjeldada et teada saada ärkamisaja mõjust meie rahvuskultuurile alates ärkamisajast tänapäevani.
Selleks, et oleks võimalik analüüsida ärkamisaja mõju eestlaste rahvuskulktuurile, peame minema ajas tagasi ärkamisaega.
Ärkamisaja alguseks loetakse 19. Sajandi keskpaika, mil Eestis kaotati pärisorjus (Autori märkus). Ühtlasi on nimetatud periood ka sisuliselt eestlaste rahvuskultuuri hoogsa arengu alguse tähiseks. On palju vaieldud teemal, et miks eestlaste iseteadvus ei puhunud end varem lõkkele, vaid alles siis, kui see reaalselt ajaloos aset leidis. Kes olid need inimesed, kes leidsid eneses jõudu ja võimaluse, et raputada ärkvele eestlaste rahvustunne ja selleläbi ka rahvuskultuuri ning selle väärtuseid?
Mis oleks olnud ja millised oleksd eestlased täna, kui estofiilid ja äratajad ei oleks võtnud oma südameasjaks eestlaste maa, rahva ja rahvuskultuuri äratamist?
Seda on vaja uurida süvitsi, sest ainult nii saab prognoosida eesti rahva ja rahvuskultuuri jätkusuutlikust eneseteadvuse alalhoidu läbi. Samuti saab teada, kus ja kes oleksid eestlased täna, kui just ärkamisaegsed sündmused oleksid leidnud aset varem, või halvema versiooni kohaselt, kui eelnimetatud sündmusi ei oleks üldse toimunud.
Käesolevas uurimistöös kavatseb autor kasutada eelkõige ajaloolisi ja biograafilisi teoseid ja materjale, et seeläbi jõuda kas püstitatud hüpoteesi kinnituseni, või ümberlükkamiseni, milleks on - eestlased oleksid oma vaimselt arengult ja kultuuriliselt tasemelt oluliselt madalamal, kui ei oleks toimunud rahvuslikku ärkamist ega tõstetud nende eneseteadvust.
1. Uurimistöö taustinfo ja teemakohased biograafiad
Rahvuskultuur kui selline, hakkas Eestis reaalselt pead tõstma 19. sajandi keskel. Kuidas ja millistel tingimustel see alguse sai? Selle üle on tänapäeva ajaloolased palju pead murdnud, tuginedes siis valdavalt "Kultuuriloolise Arhiivi" materjalidele.
"Kultuuriloolise Arhiivi" materjalidele tugines ärkamisaja uurimisel üks Eesti esimesi professioonaalseid ajaloolasi Hans Kruus, leiab: "Rahvus on temasse kuuluvate isikute suur sotsiaalne "meie", mille põhisidemeks on nn. "meie" hingeelu, mida viljastab eriti oma, põlvest-põlve edasipärandatav, kuid ühtlasi alaliselt uuestisündiv ja täienev kultuur (Kruus Ajalooline ajakiri, 3/1939).""
Paljud ajaloolased on seisukohal, et tõuke rahvuslikeks püüeteks andis pärisorjuse kaotamine. Sellele võlgneme suure tänu eelkõige Läti ja Saksa haritlastele, tänu kelle loodud organisatsioonide eestvedamisel sai see võimalikuks. Esimene samm ärkamiseks oli tehtud.
Selleks, et vastata küsimusele, kuidas ja millistel tingimustel saab rahvuskultuur üldse areneda, tuleb natuke rohkem ajas tagasi minema-eelärkamisaega.
1.1 Eelärkamisaeg
Ärkamisaja esimesel poolel olid rahvuskultuuri ja eestluse liikumise valdavaks kandijaks estofiilid. Tuntuimad neist on F.R. Faehlmann ja J.H. Rosenplänter. Viimase eestvedamisel, kes ise oli oma ametilt kirikuõpetaja, hakkas juba 1813 . aastal Pärnus väljaandma ajakirja "Beiträge zur genauern Kennstniss der ehstnischen Sprache"(Autori märkus "Sissemaksed täpsed teadmised eesti keele" (otsetõlge Google Translater)). Juba varsti koondusid selle väljaande ümber eesti keele, kultuuri ja rahvuse huvilised Eestis.
Teiseks suurkujuks eelärkamisajal oli F.R. Faehlmann. Tema suurim teene oli, et ta vastandas orjuse süngetele sajanditele eestlaste muistse vabaduspõlve, mida ta romantilise hooga ülistas. Võib liialdamata väita, et tema teene oli põhjapanev meie edasisele rahvuslikule ärkamisele. Tema loodud müüdist sai ärkamisaja ideoloogia nurgakivi .
Faehlmanni surma järel võttis tema koha üle rahvuslikus liikumises F.R. Krewtzwald. Kuigi viimasel puudusid Faehlmanni energia ning juhtimise asemel eelistas ta olla kritiseeviv kõrvaltvaataja, kujunes ta ometi eelärkamisaega ja ärkamisaega ühendavaks sillaks. Eesti ajaloolane Ea Jansen on vaadeldava ajaperioodi kohta öelnud tabavalt: "Eestlased ei sündinud "eimilllestki", vaid vanast kultuurilisest ühtekuuluvusest, etnilistest traditsioonidest, mis 19. Sajandi esimese poole vältel elustati""(Jansen. E Akadeemia 12/6 1184 ).
1.2 Ärkamisaeg
Eesti rahvusliku ja kultuurilist ärkamisaja algust on dateeritud erinevalt. Seda on seostatud esimese üldlaulupeoga 1869. aastal, 1860. aastate alguse püüdlustega, 1857. aastaga, mil hakkas ilmuma J.V. Jannseni "Perno Postimees".
Peale majandusliku arengu ning sotsiaalsete, kui ka poliitiliste olude ajakohastumise, virgutas rahvuslikku ärkamist uue kirjakultuuri sünd eestlaste endi etnilise eripära alusel, tänu millele sai arenema hakata ka meie rahvuskultuur. Näiteks Euroopa etnitsistliku koolkonna tuntuima esindaja Anthony D. Smithi käsituses ei kajasta rahvuslus mitte üksnes poliitilist ideoloogiat , vaid eeskätt kultuuritaset, mistõttu ta peab täiesti võimalikuks etnilise identiteedi kestmist läbi ajaloo ka ilma riikluseta (Smith A.D. National Identity ). Meie äratajate pikem eesmärk aga ise seda sel hetkel veel lõpuni teadvustamata, oli siiski iseseisev vabariik - seda nii poliitilises, kui ka kultuurilises mõttes.
Selle ajajärgu kolm kõige enam silmatorganud meest olid kahtlemata Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson ja Johann Voldemar Jannsen. Autor toob lisas ära ka nende meeste lühi eluloo , et oleks selgem pilt nende edenemisest rahvuskultuurilisel tandril. Autor toob edaspidi uurimistöö käigus välja ka nende omavahelistest seostest nii positiivses, kui negatiivses mõttes.
Massilise rahvusliku liikumise tulemuseks oli 20. sajandi algul mitme uue riigi teke Läänemere ruumis, neist osa kujunes välja ajalooliste riikide baasil (Leedu, Poola), teised autonoomia toel (Soome, Norra), kolmandad (Läti, Eesti) ajaloolise mälu ja kultuurilise eripära alusel, millele olid omal ajal aluse pannud eelärkamisaja tegelased. Ea Jansen on esitanud H. Kohni teooria, mille järgi eristuvad Euroopa rahvuslustes lääne ja ida tüüp. Esimene tekkis "valmis" riikides ja seda võib käsitada poliitilise rahvusena, teine on rõhutud või omariikluseta rahvuste puhul tekkinud kultuurilis - keeleline ehk etnograafiline rahvus. Eestis suutsid eksisteerida Ea Janseni sõnul mõlemad tüübid (Jansen. E Akadeemia 12/6 1184). Kolmanda etapi, ehk massilise rahvusliku liikumise alguseks oli olukord mõnevõrra siiski muutunud, kuna 1930. aastate teisel poolel hakkas kultuurilise rahvusluse hoog vaibuma. Sealt edasi aga ei läinud enam kaua, kui saabus totalitaarne riigikord .
Totalitaarse süsteemi surve alla sattudes , muutus ühtse kultuurivälja hoidmine hoovaks, mis aitas rahvusel ja rahvuskultuuril, kui sellisel, ka raskematel aegadel püsima jääda, ning ära oodata nüüdseks kätte jõudnud taasiseseisvuse nii poliitilises, kui kultuurilises mõttes.
Et vastata küsimusele, miks ja milleks autor nii lähedalt käsitlesin nii eelärkamisaeja, kui ka ärkamisaja teemat, on põhjus järgmine: Selleks, et rahvuskulktuur, kui selline üldse oleks saanud tekkida kujul, nagu eestlased seda täna teavad, oli ja on vaja rahvast, rahvust ja ühtset keelekultuuri ning eestvedajaid, kes oleksid olnud võimelised neid kõiki elemente koos hoidma ja edasi arendama. Siit ka vajadus teha tagasivaade mõlemale ärkamisaja faasile, sest just tänu siis aset leidud sündmustele, sai võimalikuks meie rahvuskultuuri areng ja jätkusuutlikus. Samuti on autoril võimalik tänu eelnevale ja järgnevale teha järeldusi, mis näitavad selgelt eestlaste rahvuskultuuri hetkeseisu ja ärkamisaja mõju sellele.
Isegi totalitaarse süsteemi ajal leidsid Eesti kultuuri edendajad võimalusi ja tahet, et edasi arendada külmasõja alguses pooleli jäänut. Osutati passiivset vastupanu süsteemile mitmel erineval moel, mis mitte alati ei lõppenud muudmoodi, kui represseerimisega nõukogude võimu poolt.
Osutati passiivset vastupanu mitmel erineval moel. Kuid sellest kõigest, mis puudutab otseselt ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile läbi tereve ajaloo, ärkamisajast kuni tänapäevani, tuleb lähemalt juttu uurimistöös eneses.
Eelnevalt toodud materjalis püüdis autor edasi anda taustinfot, mis tegi nii ärkamisaja, kui ka sellest välja kasvanud rahvuskultuuri tekke üldse võimalikuks ja kes olid need suurmehed , ning kes sellele kaasa aitasid kõigi raskuste kiuste.
2. Rahvuskultuuri määratlus
Rahvuskultuuri on määratletud kui kollektiivset etnilis-keelelisel tasandil edendatavat vaimset ja materiaalset traditsioonidest kantud loometegevust, mis on seotud pärimuskultuuri edasiandmisega. Rahvuskultuur on kultuuri vorm, kus kultuurilised sümbolid on tihedalt seotud just konkreetse paiga ja selle asukatega, kus praktiliselt puuduvad ümbritseva suhtes autonoomsed, sõltumatud sümbolid.
Esimesed, kes hakkasid meie kultuuriruumis selle vastus huvi näitama, olid juba eespool mainitud estofiilid.
Aarelaid (1998) on rahvakultuurina käsitlenud kultuurivorme, mis pole seotud professionaalse (elukutselise, ametialase) tegevusega ega ole elatusvahendiks, vaid millega inimesed tegelevad oma vabast ajast ja vabast tahtest.
2.1 Rahvuskultuuri ärkasmisaja järgne areng
Ärkamisajal sai alguse traditsionaalse külaühiskonna lagunemine. Samuti vähenesid oluliselt sakslaste osatähtsus kultuurpoliitilikas. 1905.—1907. a aset leidnud sündmused, kui ka revolutsioon , avaldasid sügavat mõju ühiskonna üldisele vaimsusele. Rahvas hakkas aru saama ja nö. taasärkama, peale ärkamisaegseid sündmuseid, tänu millele leidis aset rahvuskultuuriliste võimaluste avardumine. Rahvuslik liikumine jätkus juba uuel tasandil (J. Tõnisson, K. Päts). “Noor-Eesti” fenomen.
Ka nn. uusaja haridusmudel hakkas kindlustuma. Tekkisid erinevad koolitüübid. Algatati mitmeid reaktsioonilisi haridusreforme. Märkimisväärselt tõusis akadeemilise hariduse ja teaduse tase.
1918 algas Eesti, siis juba vabariigis, kultuuripoliitika ja riikliku toetuse ja rahva enesealgatuse ühendamine. Mille tulemasena loodi Eesti Kultuurkapital. Ühesuguse kiirusega toimus nii majanduse kui ka kultuuri areng. Eesti vabariigis oli tekkimas kultuurautonoomia, mida olid taodenud juba äratajad.
Samuti said hoogu kunsti valdkonnad, tänu millele algas Eesti kunsti professionaliseerumine. Samuti arenes kiires tempos kirjandus. Tekkisid mitmed kirjanduslikud rühmitused. Hoogustus kirjastustegevus, muusika (laulupeod), tuule sai tiibadesse teater, kus juba aastaid varem oli 24. juunil 1870. etendunud L. Koidula poolt saksa keelest mugandatud esimene eesti näitemäng "Saaremaa onupoeg " suure menuga "Vanemuise" seltsis . Alus pandi filmile, mitmekesistus Eesti arhitektuur . Tekkisid mitmed erinevad kunstivoolud nagu näiteks: tarbekunst, mis omaette kunstiliigina oli innovatiivne .
Ei saa mööda vaadata ka hariduse ja teaduse arengust. Asutati nn ühtsuskoolid samuti loodi kutseharidussüsteem ning samuti loodi rahvuslik kõrgkool. Kooli ja kiriku ühistöö tulemusena said loodud mitmed noorsoo -organisatsioonid.
Teadused kui sellised läksid rahvuskultuuri kui terviku arendamise teenistusse.
2.2 Kultuur II maailmasõja aastatel
Eesti okupeeriti 1940. a mille tagajärjed kultuurile olid laastavad. Sisuliselt kogu senine kultuuriline areng katkes. Suleti mitmed ajalehed ja ajakirjad . Sulgemisest ja koguni tegevuse keelustamisest ei pääsenud ka erinevad seltsid-ühingud. Kehtestati eeltsensuur ehk teisisõnu-kultuur allutati ideoloogilisele kontrollile . Alguse sai massiline kultuuri ja loomeinimeste vastu suunatud terror. Paljud üritasid põgeneda läände, kuid mitte kõigil see paraku ei õnnestunud. Kultuuri ja loomeinimest peeti kahjulikuks süsteemile, mistõttu püüti neid iga hinna eest hävitada.
Järgnes Saksa okupatsioon koos uute inimkaotuste ja massihävitustega. Loomeinimesed püüdsid alustada, kuigi sageli tulutult, uut kultuuritegevust. Samuti hävitati massiliselt erinevaid kultuuriväärtuseid . Taaskord püüdsid nii tava, kui ka loomeinimesed loota emigratsioonile.
2.3 Rahvuskultuur taasiseseisvunud Eestis
Uuesti hakkas rahvuskultuur hoogustuma kõikvõimalike seltside ja ühingute aktiviseerumisel kaheksakümnendate keskpaigas, mil kehtiv totalitaarne riigikord hakkas ilmutama esimesi lagunemise märke. Taas tõusid, otsekui tuhast, vanad ideaalid ja eeskujud , kelleks paljudele olid teada-tuntudf ärkamisaja tegelased ja organisaatorid . Veidi vähem teati eelärkamisaegseid estofiile, või vähemalt tavainimene ei osanud neid suurt millegagi, ega kellegagi seostada. Teati küll, et Krewtzwald on "Kalevipoeg" autor, kuid sellega teadmine suuresti ka piirdus.
Juba 1990. aastatel taastati rahvuslik kultuuripoliitika. Alustati omaalgatuslike kultuuriinstitutsioonide taastamist. Tehti esimesed haridusuuenduse katsed. Märgatavalt avardus kultuurikontaktide loomine välismaailmaga. Hakkasid ilmnema esimesed massikultuuri ja elitarismi tendentsidest. Algas turumajanduse ja kultuuri kommertsialiseerumine. Viimaks ometi oli kultuurile tekkimas materiaalne baas. Samuti alustati kaasaegsete kultuuri- ja hariduskontseptsioonide väljatöötamist (Kuldna Eesti ajalugu. Programm TPÜ üliõpilastele. Tallinn, 1991; Ruutsoo Pilguheit Eesti kultuurilukku. Programm. Tallinn, 1989. ; Vahtre Eesti kultuuri ajalugu. Lühiülevaade. Tallinn, 1993).
3. Tulemused
Hasselblatt (2006) Tartu Kirjanduse Majas 7. Novembril ütles järgmist: "Pole olemas
mingit spetsiifilist rahvuskultuuri, kuna alati ja igal pool on igasugused vastastikkused mõjud tuntavad. Nii ongi vale rääkida sellest, kuidas on erinevad kultuuritraditsioonid mõjutanud eesti rahvuskultuuri: erinevad kultuuritraditsioonid on alles teinud eesti rahvuskultuuri eesti rahvuskultuuriks. Eesti rahvuskultuur ilma nende mõjudeta pole mõeldav, eesti rahvuskultuur ei ole mingi puhas " ehtne " eesti (ürg)kultuur ilma võõrmõjuta. See aga pole midagi erilist, kõik kultuurid on sel viisil kultuuriks tehtud, pole ühtki kultuuri olemas, kus poleks teiste kultuuride mõjud jälgitavad. Rahvuskultuur on seega tinglikult siiski olemas, sest iga segu on omamoodi spetsiifiline. Eesti rahvuskultuur on eesti rahvuskultuur tänu saksa, rootsi, soome, vene ja teiste mõjudele, mitte nendest hoolimata. Nii on näiteks ka nõukogude kogemus osa eesti rahvuskultuurist."
Uurimistöö tulemused ei olnud autorile etteaimatavad, vaid pigem üllatavad, sest olles vaadelnud läbi terve uurimistöö ajalookäiku rahvuskultuuri seisukohalt, jõudis autor seisukohale, et on ekslik väita, nagu oleks käputäis inimesi suutnud avaldada märkimisväärset mõju eesti rahvuskultuuri arengule. Autor on nõus, et ärkamisajal aset leidnud sündmuste ja rahvuslikuliikumise eestvedajate koosmõju teataval määral soodustas rahvuskultuuri arengut.
3.1 Tulemuste analüüs
Autor leiab, et eelärkamisajal alguse saanud rahvuslikliikumine sai aset leida vaid siirast huvist ajendatuna eesti rahva ja nende pärandi vastu estofiilide poolt. Järgneva põlvkonna juba eesti soost äratajad, vaid jätkasid estofiilide poolt alustatut, kasutades samal ajal ära kõne all oleva ajastu eripärasusi ja meeleolusid, mis pidurdamatult liikusid ees ootava revolutsiooni suunas, mis leidis aset 20. sajandi alguses. Oma osa on kahtlemata ka hariduse omandamise võimalustel, mis oluliselt avardusid eestlaste jaoks alates pärisorjuse kaotamisest Eestis 1816 aastal. Sellest tulenevalt sai alguse aktiivne eesti haritlaskonna teke, kes olidki tõuke andjaks eesti rahvuskultuuri tormilisele arengule 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algaastail, mil eriti hoogustus kirjanduse levik, teatrikunst jmt.
Edasises rahvuskultuuriarengus aga ei mänginud 19. sajandi äratajad enam kuigi suurt rolli. Eestlane oli selleks ajaks juba iseteadev rahvus. Haridus oli kättesaadav, tänu millele sai jätkuda ka aktiivne rahvuskultuuriline tegevus üle kogu maa.
Mõningane tagasilöök leidis aset Teise maailmasõja puhkemisel, mil valdav enamik eesti haritlaskonnast kas emigreerus või olid küüditatud. Kuid vaatamata raskele olukorrale jätkus nn. passiivne vastupanu. Rahvuskultuuri edendati nii olles emigratsioonis kui ka asumisel või mujal vangilaagrites.
Ärkamisaeg avaldas mõju meie rahvuskultuurile kui sellisele vaid esimesed 50 aastat. Edasi said eesti aktiivsed kultuuri-ja ühiskonnategelased juba ise hakkama rahvuskultuuri säilitamise ja edasi arendamisega. Hea näide selle väite kinnituseks on kultuuriarengu paradoks , kus Viires (Viires 2001) nimetab vana rahvakultuuri propageerimist ja levitamist moodsate industriaalsete meetodite ja kommunikatsioonivahendite abil, mis on vastuolus omaaegse otse isikult isikule ja käest kätte kanduva rahvakultuuri olemusega.
Rahvakultuuri peamisteks funktsioonideks on laiade rahvahulkade aktiivne osalemine kultuuris, inimeste kunstiline eneseteostus, üldise loovuse arendamine ja elukvaliteedi tõstmine, traditsioonide hoidmine, ühistunde loomine ja kindlustamine (Kuldna).
4. Kokkuvõte
Rahvuskultuur kui selline, hakkas Eestis reaalselt pead tõstma 19. sajandi keskel. Millistel tingimustel see alguse sai ja millist mõju omas selles küsimuses ärkamisaeg, selle üle on tänapäeva ajaloolased palju pead murdnud, kuid ühesele järeldusele antud küsimuses siiski jõutud ei ole tänaseni.
Ärkamisaja esimesel poolel olid rahvuskultuuri ja eestluse liikumise valdavaks kandijaks estofiilid (Autori märkus). Tuntuimad neist on F.R. Faehlmann ja J.H. Rosenplänter.
Peale majandusliku arengu ning sotsiaalsete, kui ka poliitiliste olude ajakohastumise, virgutas rahvuslikku ärkamist uue kirjakultuuri sünd eestlaste endi etnilise eripära alusel, tänu millele sai arenema hakata ka meie rahvuskultuur.
Euroopa etnitsistliku koolkonna tuntuima esindaja Anthony D. Smithi käsituses ei kajasta rahvuslus mitte üksnes poliitilist ideoloogiat, vaid eeskätt kultuuritaset, mistõttu ta peab täiesti võimalikuks etnilise identiteedi kestmist läbi ajaloo ka ilma riikluseta (Smith A.D National Identity).
Ea Jansen on esitanud H. Kohni teooria, mille järgi eristuvad Euroopa rahvuslustes lääne ja ida tüüp.Eestis suutsid eksisteerida Ea Janseni sõnul mõlemad tüübid (Jansen Akadeemia 12/6 1184).
Kolmanda etapi, ehk massilise rahvusliku liikumise alguseks oli olukord mõnevõrra siiski muutunud, kuna 1930. aastate teisel poolel hakkas kultuurilise rahvusluse hoog vaibuma. Sealt edasi aga ei läinud enam kaua, kui saabus totalitaarne riigikord.
Rahvuskultuuri on määratletud kui kollektiivset etnilis-keelelisel tasandil edendatavat vaimset ja materiaalset traditsioonidest kantud loometegevust, mis on seotud pärimuskultuuri edasiandmisega. Rahvuskultuur on kultuuri vorm, kus kultuurilised sümbolid on tihedalt seotud just konkreetse paiga ja selle asukatega, kus praktiliselt puuduvad ümbritseva suhtes autonoomsed, sõltumatud sümbolid.
Aarelaid (1998) on rahvakultuurina käsitlenud kultuurivorme, mis pole seotud professionaalse (elukutselise, ametialase) tegevusega ega ole elatusvahendiks, vaid millega inimesed tegelevad oma vabast ajast ja vabast tahtest.
Uuesti hakkas rahvuskultuur hoogustuma kõikvõimalike seltside ja ühingute aktiviseerumisel kaheksakümnendate keskpaigas, mil kehtiv totalitaarne riigikord hakkas ilmutama esimesi lagunemise märke. 1990. aastatel taastati rahvuslik kultuuripoliitika. Alustati omaalgatuslike kultuuriinstitutsioonide taastamist. Tehti esimesed haridusuuenduse katsed. Märgatavalt avardus kultuurikontaktide loomine välismaailmaga.
Ärkamisaeg avaldas mõju meie rahvuskultuurile, kui sellisele vaid esimesed 50 aastat. Edasi said eesti aktiivsed kultuuri-ja ühiskonnategelased juba ise hakkama rahvuskultuuri säilitamise ja edasi arendamisega.
Rahvakultuuri peamisteks funktsioonideks on laiade rahvahulkade aktiivne osalemine kultuuris, inimeste kunstiline eneseteostus, üldise loovuse arendamine ja elukvaliteedi tõstmine, traditsioonide hoidmine, ühistunde loomine ja kindlustamine (Kuldna).
5. Resümee
Eestlastel on olnud rahvuskultuur läbi sajandite jätkusuutlik. Seda vaatamata erinevate võõrvallutajate ponnistustele hävitada meie iseteadvust rohujuure tasandil. Siiski vaatamata pikale tumedale ajajärgule meie ajaloos, mil eestlased ei olnud kui eraldiseisev ja tunnustatud rahvus, on säilinud eestlaste rahvuskultuuri pärand põlvest-põlve.
Kuni ärkamisajani, mil alustati aktiivselt eestlaste kultuuripärandite kogumise aktsioonidega, kandusid eestlaste pärimused edasi suusõnaliselt. Alates estofiilide ajajärgust aga alustati nende kirjapanemise ja säilitamisega.
Tänu erinevatele isiksustele meie ajaloos- alustades estofiilidest, kuni tänaste kultuurikandjatele on eestlased suutnud säilitada oma etnilise mina ja selle läbi ka oma rahvuskultuuri, mis aegade mõjutustele vastavalt on siis kas moderniseerunud , või säilinud oma algsel kujul.
Ei saa väita nagu oleks olnud märkimisväärne mõju ärkamisajal meie rahvuskultuurile, kui sellisele, sest igal ajaloo perioodil on leidunud omamoodi äratajaid, kes siis on vastavalt aja vaimsusele, või muudele mõjudele toetudes püüdsid edasi arendada eestlaste rahvuskultuuri. Eriti tänuväärne on autori arvates asjaolu, et viimase paarikümne aasta jooksul on hakatud meie rahvuskultuuri tutvustama ka mujal maailmas.
5.1 Awakening the impact of our national culture
Estonians have been a national culture through the centuries sustainability. This is in spite of various foreign invaders to destroy our iseteadvust throws at the grassroots level. However , despite the long dark era in our history, when the Estonians did not, as a distinct and recognized national, ethnic Estonians have preserved the legacy for generations.
Until awakening, which began to actively capture the action in the cultural heritage of Estonians, Estonians traditions were carried on by word of mouth. From Estophile era, however, started their letter of commission and storage .
Due to the different personalities of our history, starting with the Estophilic to today's media culture has been able to maintain their ethnic Estonians and I carried it in their national culture, which influences the ages according to whether it is modernized, or retained in its original form.
It can not be said to have had a significant impact on the national awakening of our national culture, as such , because in any period of history have always been sort of awake, which is in accordance with the spirit of the time, or other influences on the basis of trying to develop ethnic Estonians. Particularly gratifying is the author 's opinion, the fact that over the last few decades have seen a rise in our national culture present in other parts of the world.
6. Kasutatud allikad
Autori märkus, 1816. a.
Autori märkus. Eesti keelt ja kultuuri harrastanud, enamasti muust rahvusest haritlased.
Autori märkus. "Kalevipoeg" loomise alustamine.
Autori märkus."Sissemaksed täpsed teadmised eesti keele" (otsetõlge Google Translater).
Jansen, Ea. 12/6. Rahvuseks saamise raske tee. Akadeemia
Kruus, Hans. 3/1939. Väikerahvalik tunnetus eesti ühiskondlikus mõttes. Ajalooline ajakiri
Kuldna, V 1991. Eesti ajalugu. Programm TPÜ üliõpilastele. Tallinn
Smith A.D. National Identity
Vahtre, L 1993 Eesti kultuuri ajalugu. Lühiülevaade. Tallinn.
Jakob Hurt - Sündinud 22. Juuli 1839 Himmaste külas; Suri 13. Jaanuar (vkj 31. Detsember 1906). Ta oli eesti rahvaluule - ja keeleteadlane , vaimulik ning ühiskonnategelane.
Hariduskäik - Himmaste küla-Põlva kohelkonnakool
1853-1855 Tartu kreiskool ja gümnaasium
1859 -1864 Tartu Ülikooli usuteaduskond (cand. Theol. 1865)
1886 Helsingi Ülikool dr. Phil . Kraad
Teenistuskäik - 1865-1866 Hellenurmes A.T von Middendorffi perekonna koduõpetaja.
1868-1872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumi õpetaja
1872-1880 Otepää koguduse pastor
1880-1901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor
Organisatsiooniline kuuluvus - ÕES
"Vanemuise" selts
1870-1883 Aleksandrikooli peakomitee president
1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi president.
EÜS-i auvilistlane
Livonia korporatsiooni vilistlane.
Tsitaate - "Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab."
Peateene - eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine.
Carl-Robert Jakobson - (pseudonüüm C.R Linnutaja). Sündis 26. Juuli 1841 Tartus. Suri 19. Märts 1882 Kurgja. Ta oli eesti ühiskonnategelane, publitsist , kirjanik ja pedagoog .
Hariduskäik - Torma kihelkonnakool
1856 -1859 Valga Cimze seminar1865 omandas saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetajakutse.
Teenistuskäik - 1859-1862 Torma kihelkonnakooli õpetaja.
Al. 1864 kooli - ja koduõpetaja Peterburis
1872-1874 Vana-ja Uue -Vändra vallakirjutaja
1878 ajaleht "Sakala" peatoimetaja
Organisatsiooniline kuuluvus - Eesti Kirjameeste Selts
Aleksandrikool
Pärnu Põllumeeste Seltsi president
Eesti Põllumeeste Seltsi president
Peateene - Jagas eesti rahva ajaloo 3-e ossa : valguse ajastu
pimeduse ajastu
koidu ajastu
1874 korraldas Vändras esimese künnivõistluse
Andis välja kõrgetasemelise kooliõpiku: "Kooli lugemise raamat"
Teosed - Valitud teosed I-II koostanud Rudolf Põldmäe, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn
1959 .
Johann Voldemar Jannsen - Sündinud 16. Mai 1819. Suri 13. Juuli 1890. Ta oli eesti koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte.
Teenistuskäik - al. 1838 koolmeister Vändra köstri-ja kihelkonnakoolis.
1850-1863 Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja
1857. Aastal asutas "Perno Postimehe"
Peateene - 1869 esimese üldlaulupeo organiseerimine ja läbiviimine Tartus.
Võttis kasutusele väljendi "eesti rahvas".
7. Lisad
1. J.V Jannsen
2. Jakob Hurt
3. C.R Jakobson
4. "Kalevipoeg" esmatrükk
5. Jannseni "Perno Postimees" esmanumber

.ODT Laadi alla originaalfail 22 lk · .odt · 28 allalaadimist

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #1

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #2

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #3

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #4

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #5

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #6

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #7

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #8

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #9

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #10

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #11

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #12

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #13

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #14

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #15

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #16

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #17

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #18

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #19

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #20

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #21

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile #22

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Imhotep Õppematerjali autor

Vastuse saab küsimusele: Ärkamisaja mõjust meie rahvuskultuurile

Ärkamisaeg rahvuskultuur rahvuskultuur ärkamisaja eesti rahvuskultuur kultuurilise hoog jansen estofiilid kultuurile

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti kultuuri alused ja tähendus

Kultuuri märgilises olemuses omakorda võib eristada kahte polaarset aspekti. Ühelt poolt väärib kultuurina olemist kõik see, mis leiab nime, tähistatuse. Teiselt poolt kuulub aga kultuuri ka see, mis allutatakse ümbernimetamisele, selleks et nimetamist ennast vältida. Kultuuri kui teise olemise ehk Lotmani traditsioonis öeldult semioosise areng ongi toimunud selle kahe poole, oskuse ja loovuse vahelise suhte pidevas keerulisustumises. 2. Kultuur ja rahvuskultuur (etnosest rahvuseni) Etnosed ja rahvused mis vahe Etnostel tähtsad sugukondlikud ühendused ja seosed, Teatavad mentaalsed ja vaimsed sidemed.. Rahvuste kui kollektiivide isel on see et nad on varustatud lugudega. Eestlane kui rahvus on fiktsioon.. Üleminek etnostelt rahvusele toimubki 19 sajandil, mis on üleeuroopaline nähtus! Objektiivsed tingimused, mis seda kõike soodustasid. Rahvuskultuur kujutabki endast ühtlasi keskkonda, mida rahvuseks kujunevad

Eesti kultuuri alused ja tähendus

docx

Eesti kultuuri alused ja tähendus

selle kahe poole, oskuse ja loovuse vahelise suhte pidevas keerulisustumises. Lotman on võrrelnud semiootiliste süsteemide kokkupõrkeid semiosfääris Vana-Kreeka mütoloogilise Proteusega, kel oli võime teiseneda, jäädes siiski iseendaks. Kultuurisisene dialoog, tõlkelisus, süsteemi avatus oli mitmekesisuse allikaks. Ent seesama kultuuri mitmekesisuse allikas võib muutuda ühel hetkel kaose võimendiks. Kultuurile olemuslikus paisumises, selle teise olemise lõpmatuses kätkeb samas lõplikkuse lõks. Lõks sulgub hetkel, kui kaob side olemise endaga. Tõsiasjast, et "olevikuhetk on veel lahtirullumata mõttelise ruumi sähvatus /mis/ kätkeb endas kõigi tulevaste arenguteede võimalusi" (J.Lotman) järeldub tehtava valiku olulisus. Igal hetkel seistakse silmitsi juhusega, millest võib saada paratamatus. See omakorda

Filosoofia

doc

Hea tsaari kujund ja ärkamisaegne Eesti ajakirjandus

Hea tsaari kujund ja ärkamisaegne Eesti ajakirjandus Liis Buht matr nr A84426 Sissejuhatus Käesolevas töös uurin ärkamisaega perioodil 1850-1880, millest see kõik üldse alguse sai ja kuidas mõjutas Venemaal troonil olnud tsaari tegevus eestlasi ja Eesti ajakirjandust. Ühtlasi toon välja need isikud, kes läbi ajakirjanduse seisid Eesti ja eestlaste eest. Otsides ärkamisaja kohta erinevat materjali leidsin, et kuigi ärkamisaja täpset aastat on raske määratleda, on erinevate allikate autorid nõus rahvusliku ärkamisaja alguseks lugema 1850-ndate aastate esimest poolt. Raskem on aga kindlaks teha seda, millal ärkamisaeg lõppes. Mart Laari kohaselt (Laar 2005) lõppes ärkamisaeg 1880-ndate alguses, kui troonile tuli Aleksander III, algas venestamine ning Eesti rahvuslik liikumine lõhestus. Internetist (1850-1918. Ärkamisaeg, detsember 2008) leiame aga ärkamisaja perioodiks 18501918. Mida uskuda

Massikommunikatsiooni ajalugu

docx

Johann Voldemar Jannsen

KOOL NIMI Johann Voldemar Jannsen Uurimustöö Juhendaja: LINN 2014 SISSEJUHATUS Mina valisin uurimustöö teemaks tähtsa rahvusliku liikumise tegelase Johann Voldemar Jannseni, kuna tema algatusel hakkas ilmuma meie maakonna ajaleht Perno Postimees, tänapäeval tunud kui Pärnu Postimees. Käesolevas töös uurisin tema elulugu ja loomingut, tema tegevust ajalehes Pärnu Postimees, esimest üldlaulupidu ja tema teist ajalehte Eesti Postimees. Töö eesmärgiks oli saada teada piisavalt palju informatsiooni Johann Voldemar Jannseni elu ja tegevuse kohta, samuti uurida põhjalikumalt ajalehtede Pärnu Postimees ja Eesti Postimees ajalugu. Uurimustöös on kasutatud erinevaid allikaid: kirjanduse õpik 9

Eesti keel

doc

Ärkamisaeg

Ärkamisaeg ja äratajad Ärkamisaja mõju eesti rahvusluse ja riigi tekkele Rahvuslik ärkamine 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest. 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade

Ajalugu

doc

Johann Voldemar Jannsen

Tootsi Lasteaed-Põhikool Johann Voldemar Jannsen Referaat Katrin Klemmer 8. klass Tootsi 2014 Sisukord Elulookirjeldus.............................................................................................3 Roll rahvuslikus liikumises...............................................................................5 Kasutatud kirjandus ........................................................................................8 2 Elulugu Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra mõisa vesiveskis, möldri peres. Pärast isa surma 1826. aastal saadeti väike Jannsen karjaseks ümbruskonna taludesse. Ta oli noorpõlves erk ja terane poiss, kuid nagu õigele poisikesele kohane tegi ka tema koerustükke. Vist oma

Ajalugu

odt

RAHVUSLIKU ÄRKAMISE JA LIIKUMISE KOHTA

filoloogia, esteetika, kirjandus- ja kunstiajaloo professor. Ta oli Tartu Ülikooli raamatukogu esimene direktor ning Ülikooli kunstimuuseumi rajaja. Enn Uuetoa- oli eesti laevakapten. Tuntud laiemalt Eesti mereajaloos kui metskapten Kihnu Jõnn. Karl Ernst von Baer- oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Embrüoloogia ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus avastas ta imetajate munaraku. Adam Peterson- oli eesti 19.sajandi rahvusliku ärkamisaja silmapaistev tegelane. Ta koostas ja esitas keisrile 1864a. suurpalvekirja. Otto Wilhelm Masing- oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähte tooja eesti kirjakeelde. Ülesannenr.3 Täida lüngad Eestlaste rahvustunde äratajateks said arstiteadust õppinud F.R. Kreutzwald ja F.R. Faehlmann . Eepose „Kalevipoeg“ esmatrükk ilmus 1861 a. (3). Rahvusliku liikumise algaastate kesksemaks kujuks sai Pärnu kandis tegevust alustanud J.V Jannsen , kellele oli toeks tütar L

11.klassi ajalugu

docx

Alice's Adventures in Wonderland (inglise keelne kokkuvõte)

Ärkamisaeg Mis on ärkamisaeg eesti kultuuris? Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Väljapaistvad rahvusliku kultuuri viljelejad olid pastor Jakob Hurt, Mihkel Veske, kirjanik Friedrich Kuhlbars ning teised eesti soost kirjamehed ja kooliõpetajad. Koostati eesti rahvuseepos

Inglise keel 8 klass

Rohkem sarnaseid