Ehitusmehaanika 4-s kodutöö siirete leidmine
1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 1 2% Ladina- Ameerika 8% Põhja- Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o Saksamaa, suur 48%o Afganistan b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 4%o Alzeeria, suur 22%o Afganistan c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitusel, religioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, võimalused ja vabadus elu korralduse...
· koormamata olukorras on konstruktsioon pingevaba (kui ei esine eelpingeid); Kui kehtib Hooke'i seadus ja elementide siirded on suhteliselt väikesed, siis võib rakendada jõudude mõju sõltumatuse printsiipi (superpositsiooniprintsiip): konstruktsioonile mõjuvate jõudude süsteemi poolt põhjustatud sisejõud ja deformatsioonid võrduvad iga jõu poolt eraldi põhjustatud sisejõudude ja deformatsioonide algebralise summaga Lagrange'i võimalike siirete printsiipi: kehale rakendatud jõudude tööde summa lõpmata väikestel võimalikel siiretel tasakaaluasendist võrdub nulliga.Lagrange'i ja jõudude mõju sõltumatuse printsiibile tuginevad ehitusmehaanika arvutusmeetodid. 2. Lõikemeetod. Põhimõte lühidalt ja eesmärk. lk 32 Lõikemeetodi eesmärk on keha (süsteemi) osadeks jaotamisega muuta sisejõud vaadeldava osa suhtes kontaktjõududeks, et nende määramiseks rakendada tasakaalutingimusi.
ehk staadium. Nahamelanoom võib olla paikne või levinud lümfi- ehk koevedelikuga või verega organismi teistesse kudedesse ja organitesse. Tekivad kasvaja siirded ehk metastaasid. Kasvaja rakud vabanevad algkoldest, milleks on tavaliselt sünnimärk ja liiguvad ümbritsevasse nahka (satelliidid) ja naha aluskoesse (intransiitsed metastaasid) samuti vastava piirkonna lümfisõlmedesse, vereringesse ja seejärel teistesse organitesse. Siirete ehk metastaaside olemasolu, eriti kaugmetastaaside olemasolu halvendab haiguse kulgu oluliselt. Paikse melanoomi puhul on oluline, kui suur on kasvaja paksus koepreparaadis ehk naha pinnalt välja ulatuv osa ja kui sügavale nahakihtidesse see on kasvanud. Haiguse leviku ulatus määrab haiguse staadiumi. Haiguse staadiumist sõltub aga ravi. Paikse melanoomi paksus ja levik nahakihtides määratakse esmasel raku-uuringul.
1. Arvutusskeem koos mõõtmete ja koormustega. l=7m ξ = 0.6 𝐸𝑠 = 150 GPa 𝐸𝑣 = 210 GPa 𝐼𝑠 = 2.3 ∙ 104 𝑐𝑚4 𝐼𝑣 = 2.1 ∙ 104 𝑐𝑚4 𝑙 ∙ ξ = 7 ∙ 0.6 = 4.2m 𝐸𝑠 ∙ 𝐼𝑠 = 150 ∙ 109 ∙ 2.3 ∙ 10−4 = 345 ∙ 102 𝑘𝑁𝑚2 𝐸𝑣 ∙ 𝐼𝑣 = 210 ∙ 109 ∙ 2.1 ∙ 10−4 = 441 ∙ 102 𝑘𝑁𝑚2 2. Siirete vektor 𝑤1 = 0 𝜑1 = 0 𝑤2 d= 𝜑2 𝑤3 = 0 { 𝜑3 } 3. Koormusvektor 𝐹1𝑧 𝑀1𝑦 𝐹2𝑧 = 14 F = 𝑀 = −21.5333 2𝑦 𝐹3𝑧 { 𝑀3𝑦 = 6.5333 } 4. Elementide jäikusmaatriksid 𝑤1 𝜑1 𝑤2 𝜑2 55.897 −117.347 −55.879 −117.347 𝑤1 𝐾 (1) = 102 ∙ [−117.347 328.571 117
Algparameetrid: algsiire ja algpööre. Integreerimiskonstandid nii ka algparameetrit leitakse rajatingimusest s.t w(x) ja y(x) teadaolevatest väärtustest. Paindemomendi ja põikjõu osatähtsuse võrdlus tala läbipainetes (Mõjutab nii paindemoment kui ka põikjõud.) Põikjõust tingitud siirded on paindemomendist põhjustatud siiretest oluliselt väiksemad. Elastse joone dv w```(x)= -My(x)/EIy(x) Tala elastsejoone universaalvõrrand (Siirete leidmisel piirdume paindemomendi mõjuga) Paindemomendi avaldise ratsionaalseks esitamiseks võtame kasutusele Heaviside´i funktsiooni., mis võimaldab normaalselt arvesse nende jõudude momente, mis jäävad koordinaatide alguse ja vaadeldava lõike vahele, loobudes väljapoole seda piirkonda jäävate jõudude momentidest. Elastse joone universaalvõrrand: Elastse joone pöörete universaalvõrrand:
vahelduvvoolu tagasisidet, mis vähendab võimendust. Et võimenduskadusid vältida ühendatakse sellega rööbiti sildav Ce. Väljundisse alaliskomponendi mitte jõudmiseks kasutatakse sidestuskondensaatorit Ck. Sisendisse on ühendatud pingejagur sõltuvalt signaaliallika omadustest. Sisendisse antakse vahelduvsignaal, mida tüüritakse baasivooluga. Õigesti valitud skeemielementide puhul saame väljundisse võimendatud signaali. Põhimõte on, et madalama sisendpingega tüürida teiste siirete takistusi ja saada sellega suurem väljundsignaali pinge. 4. Mõõdetud pingevõimendustegur ku, sisend- ja väljundtakistused Rsis, Rv ja võimsusvõimendustegur kp . Arvutan võimendi pingevõimendusteguri: Uv := 96.59mV Usis := 20mV Uv ku := Usis ku = 4.83 Arvutan sisendtakistuse: U*v=77,44mV R=5,1 U=20mV Rsis = 20.624 Arvutan väljundtakistuse: Uv1=91,82mV Uv2=92,27mV Rk1=2k Rk2=20k ( Rk2 Rk1 Uv1 + Uv2 )
pöördenurga funktsioon, [rad]; v = f(x)- varda läbipainde funktsioon, [m]; vastava reaktsiooniga. 11.11. Mida näitavad painde universaalvõrrandid? 12.13. Mille järgi valitakse sobivusvõrrandite koostamise meetod? 11.12. Milleks kasutatakse painde universaalvõrrandites Heaviside'i Meetodi valik sõltub konkreetsest ülesandest funktsiooni? 12.14. Mis on põhiskeem? Iga punkti siirete arvutamisel lähevad arvesse vaid need koormused, mis Kui saaks kõrvaldada staatikaga määramatuse astmega võrdne arv mõjuvad vaadeldava punkti ja koordinaatide alguspunkti vahel (siis H = 1) sidemeid, tekiks staatikaga määratud konstruktsioon. Osade sidemete 11.13. Kuidas määratakse painde universaalvõrranditesse koormuste (mõttelise) kõrvaldamisega moodustataksegi staatikaga määratud süsteem märgid (+/-)?
1.kuidas tekib või neeldub valguskiirgus ergastatud aatomites?Kavntdiirdel- elektroni võnkumisel ühest seisulainest teise,ühest elektronpilvest teise. Elekronmagnetlaine kiirakse, kui elektron võngub ühest leiulainest teise. 2.millega seletub spektorjoonte helendus intensiivsus?Seletub sellega, et me näeme, et mõned jooned on silmatorkavalt heledad, teised nõrgemad,kolmandad vaevumärgatavad. Mõne energiaga footoneid kiiratakse tihti, teisi harva;mõnede siirete tõenäosus on suur, teistel väike. 3.mis on aatomi ergastusseisundi eluiga? Milline on selle suurus järk? Ergastusseisundi eluiga on delta t ja suurusjärk on 10-9-10-8sek. 4.millised kvantseisundid on metastabiilsed? Pikaealisi tsaemeid nim.metastabiilseteks. on selgunud, et kahvatuid jooni annavad siirded, mis lähtuvad pikaealistest seisundites, nt.10-3. laserites on aatomite metastabiilsed tsemed nende vahejaamadeks,kuhu,piltilikult öeldes,kogutakse elektronid ootama märguannet
Rühma tähise järel pole suurem number (nt. 30, 40) seetõttu, et need karbiidkeermised on mõeldud väga rasketes tingimustes treimiseks. Karbiidkermiste teised rühmad (P, K) ei sobi kasutada, kuna P rühm on mõeldud eelkõige teraste töötlemiseks ning K sobib üldjuhul hoopis teiste materjalide jaoks (värvilised metallid, puit, klaas, kummi). Välislõiketera eskiis: Otsatera eskiis: Ülesanne 4 Määran detaili valmistusteekonna (operatsioonide ja siirete järjestuse). 1. Puurimisoperatsioon. Kõigepealt kinnitan detaili puurpinki, et töödelda tsentraalava. Vaja teostada enne treimisoperatsiooni, sest pinna 1 treimiseks on vaja kinnitada detail tsentraalava ja torni abil. 2. Treimisoperatsioon. 2.1 Esimene siire on otspinna (pind nr. 2) treimine. Kinnitan detaili silindriliselt pannes pinna 1 pakkide vahele. Seejärel töötlen otsateraga pinna 2. 2.2 Treimisoperatsiooni teine siire on pinna 1 treimine
Aine võib üle minna tahkest faasist ka otse gaasilisse ja vastupidi. Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nimetatakse sublimatsiooniks, gaasilisest faasist tahkesse aga härmatumiseks. Faasisiirded, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur, nimetatakse rekristallisatsiooniks. Kõiki faasisiirdeid saab vaadelda paarikaupa, kusjuures paari moodustavad teineteisele vastupidised protsessid ( aurumine ja kondenseerumine, sulamine ja tahkestumine jne. ). Igale sellisele siirete paarile vastab kindel siirdesoojuse absoluutväärtus. Kui mingi siirde korral mingi siirde soojus neeldub ( näiteks sulamine ) , siis vastupidise protsessi ( tahkestumine ) korral siirdesoojus vabaneb. Suvalisele faasisiirdele vastab antud aine korral temperatuuti mingi väärtus, mida nimetatakse siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuur sõltub rõhust. Näiteks normaalrõhul sulab jää ( või tahkestub vesi )temperatuuril 0 kraadi Celsiusel . Rõhul sada atmosfääri sulab
Siire - op.osa, mida iseloomustab töödeldava pinna, tööriista ja pingi tööreziimi muutumatus. Läbim - siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas (muutub tooriku mingi parameeter-kuju,mõõtmed,pinnakaredus) 5. Terakasvaja + ja -? + kaitseb lõiketera kulumise eest. - vähendab lõikenurka, - töödeldud pind jääb krobeliseks. 6. Mida kajastab op. kaart? Sisaldab detaili valmistamise käigu üksikasjalikku kirjeldust siirete kaupa ja annab andmeid ka kõikide lõikeprotsessi elementide suurusest ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1.Nim lõikeelemendid lõikeprotsessis. Lõikekiirus V (m/min) lõikesügavus t (mm) ettenihe S (mm/p) spindli pöörete arv n (p/min) 2.Freespingi põhiosad. P: spindel, freesid, ülatala (traavers), töölaud, ristkelk, konsool, kere (säng). 3.Nim tööriistu treimisel ja freesimisel.
op.osa, mida iseloomustab töödeldava pinna, tööriista ja pingi tööreziimi muutumatus. Läbim - siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas (muutub tooriku mingi parameeter- kuju,mõõtmed,pinnakaredus) 5. Terakasvaja + ja -? + kaitseb lõiketera kulumise eest. - vähendab lõikenurka, - töödeldud pind jääb krobeliseks. 6. Mida kajastab op. kaart? Sisaldab detaili valmistamise käigu üksikasjalikku kirjeldust siirete kaupa ja annab andmeid ka kõikide lõikeprotsessi elementide suurusest ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1.Nim lõikeelemendid lõikeprotsessis. Lõikekiirus V (m/min) lõikesügavus t (mm) ettenihe S (mm/p) spindli pöörete arv n (p/min) 2.Freespingi põhiosad. P: spindel, freesid, ülatala (traavers), töölaud, ristkelk, konsool, kere (säng). 3.Nim tööriistu treimisel ja freesimisel
. , ; Synchronous DRAM - , ; Rambus DRAM- , , , . Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu Erinevate pöördus viisidega mälud ( pinumälu (Stack, LIFO), puhvermälu (FIFO), assotsiatiiv mälu ) , , , .. LIFO. - . , , . . ( , . n : 0 n-1. : ( ?) 4 : LRU-least recently used, LFU-least frequently used, FIFO, LIFO. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction) (. Branch Prediction Unit) -- , , , (, , ) . , , , , . C ave = a(pt pc)+b(1pt)(1pc)+c pt(1pc)+d(1pt)pc Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris. , , , .. LIFO. - . , , . . Katkestused arvutis (Interrupt). Mälude klassifikatsioon Memory () random acess memory Secondary Sequential acess m
2 ⋅ 10 m = 12 cm 6 σa 180 ⋅ 10 3 3 Profiil L 90 x 90 x 9 Wv = 13.3 cm Iv = 47.8 cm 3 Mmax 2.16 ⋅ 10 σmax = ―― = ―――― = 162 MPa ≤ 180 MPa Tugevus tagatud! −6 Wv 13.3 ⋅ 10 SIIRETE JA PÖÖRETE ARVUTAMINE aA = 0 aC = 0.36 aD = 0.84 aB = 1.2 Elastse joone võrrand 2 3 2 ⎛⎝x − aA⎞⎠ ⎛⎝x − aA⎞⎠ ⎛⎝x − aC⎞⎠ EIvw (x) = EIvw0 + EIyφ0x − M ⋅ ――― − F ⋅ ――― + M ⋅ ――― + 2! 3! 2!
ebapiisav sissetulek ning sissetulekute ebaühtlane jaotumine. Sotsiaalset ebavõrdsust mõjutavad lisaks mittemateriaalsed ressursid nagu tervis, sotsiaalne ja kultuuriline osalemine ja palju muud. Sotsiaalse ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine hõlmab endas erinevate sotsiaalsete rühmade (puuetega inimeste, vanemaealiste, rahvus- ja seksuaalvähemuste jt) toimetulekuriski sattumise ärahoidmist (piisava sissetuleku omamist läbi töötamise või sotsiaalsete siirete ning tööturu ja sotsiaalteenuste kättesaadavust), inimestevaheliste suhete, sidemete ja võrgustike arendamisest ja palju muud ning seeläbi ühiskonna kihistumise ärahoidmist ning suuremat kaasamist. Heaolu ja elukvaliteedi mõõtmisest OECD näitajate põhjal Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu, ning praeguseks on avaldatud mitu heaolu hindavat näitajat – indeksit. Sageli kasutatakse heaolu
kirurgilist ravi. Võimaluse korral tuleb eemaldada vähi algkolle ja kõik metastaasid kirurgiliselt. (Haagedoorn jt 1996: 257). Ewingi sarkoomi korral rakendatakse keemiaravi koos lokaalse raviga. Esmavõimalusena püütakse lokaalne ravi teha kirurgiliselt, aga kui peaks juhtuma et see pole kasvaja ulatuse tõttu võimalik, siis tuleb rakendada lisaks keemiaravile ka kiiritusravi. (Padrik jt 2013: 92). Lisa Luumetastaasid või metastaatiline luukahjustus on põhjustatud vähi siirete levimisest luustikku. Rinna-, eesnäärme- ja kopsuvähk ja ka müeloom põhjustavad ülemäärast luukoe lagundamist ning häirunud luu ainevahetust, kus luud lammutatakse rohkem ära kui üles ehitada jõutakse. Luumetastaase esineb umbes 80%'l kaugelearenenud rinna- ja eesnäärmevähiga patsientidest ning kuni 60%'l kaugelearenenud kopsuvähiga patsientidest ja on väga sage hulgimüeloomi korral. Metastaatilist luukahjustust esineb kõige sagedamini
märku ebatavalisest hingamisest. Tehakse kopsuröntgen, mis on vähi kahtluse korral kõige tähtsam. Tõsistema kahtluste korral tehakse bronhoskoopia ehk kopsutorude vaatlus- elastne toru viikase kurgu kaudu kopsu. Kasvaja avastamisel võidakse võtta proovitükk kasvajast ehk biopsia. Peale selle võidakse teha ka kopuuteruuring, mis näitab selgelt kasvaja paiknemist ja suurust ning selle abil tehakse kindlaks võimalik laialikandumine. Siirete esinemise kahtluse korral kasutatakse ka magnetuuringut. Ravi Kopsuvähi ravi sõltub kopsuvähi liigist, staadiumist, ehitusest, kaasuvatest haigustes ja haige üldseisundist. Raviks on mitmeid meetodeid: · Kirurgiline ravi- see raviviis on tõhus, kuid seda ei saa rakendada kõikide haigete peal, sest selleks raviks on omad tingimused. Nagu näiteks kasvaja on piiratud kindlate mõõtmetega ja kopsude üldseisund. Kirurgiline ravi on ainus, mis
vastupingestatult. 5. Sellises olukorras läbib kollektorsiiret väga väike vool. 6. Kuna emiteeris on laengukandjaid oluliselt rohkem kui baasis (tehniline teostus ) siis on tagatud, et ei teki küikide laengukandjate rekombineerumist baasis. 7. Kui kollektoriahel ei ole pingestatud siis liiguvad kõik elektronid baasi ning esineb tugev baasivool. (Ib) Mis toimub baasis ? Baas on tehnoloogiliselt kujundatud võimalikult kitsana. ( TÄHTIS ) P-N siirete elektriväljad on aga vahetult siirete laheduses ning mõjutavad osakesi just seal, baasi muus osas el.väli aga puudub Seetõttu emitterist baasi tulnud elektronid hakkavad seal liikuma difusiooni toimel. Kuna baas on oma ehituselt väga kitsas siis enamik elektrone, liikudes difusiooni toimel ei jõua baasi elektroodini vaid sisenevad kollektorsiirdesse Seal aga valitseb el.väli, mis suunab nad kollektorisse Seega jaguneb emittervool Ie Baasivooluks IB ja kollektorvooluks Ic IE = I C + I B
nimi: Vahevõll Dok. tähis: MH- 920155-001 Materjali nimetus ja mark Detail kg Det. arv Toorik kg Norm.ühik Kulunorm Kulukoef. Ümarmaterjal Ø 52 mm, teras S235 1,15 1 2,35 1 detail 5 0,49 Oper. Operatsioonide(siirete) nimi ja sisu Pingi, rakise, lõikeriista nimetus, tähis, materjal Ttüki Tev-lõp nr. Tsehh Ndet Partii Ntööl Kvalif. Jahutus D või B L t i s n V Tpõhi Tabi 005 Tooriku valmistamine Ketassaag, saeketta läbimõõt 600 mm, BK8 Ttk 1,65 Tev 0,06 1
juhtivusega kihid. Anood- ja katoodväljastuseks on välimised pooljuhtkihid. Jõuelektroonika seadmetes (juhitavad alaldid, vaheldid jm) kasutatavatel türistoridel ehk jõutüristoridel on neljakihiline pooljuhtkristall, kusjuures väliskihid on legeeritud tugevalt sisemised aga nõrgalt. Nõrgalt legeeritud kihid vähendavad vastupingestatud siirde ruumilaengut ja vähendavad elektrivälja tugevust suurendades siirete lubatavat vastupinget. Lihttüristori struktuur ja tingmärk on toodud joonisel 3.10. Anoodtoiteallikas on reguleeritava pingega UA, koormustakisti Rk piirab anoodvoolu ja reostaadiga RG reguleeritakse tüürvoolu. Juhul kui lüliti S on avatud (IG = 0) on päripingestatud türistori äärmised siirded 1 ja 3 samuti päripingestatud, keskmine siire 2 aga vastupingestatud. Keskmisel siirdel on potentsiaalibarjääär kõrgem kui äärmistel. Madalatel anoodpingetel on
võimendamiseks, muundamiseks ja lülitamiseks. 21. Milline toime on võimenditel? Milleks ja kus neid vajatakse? Lk 67 22. Miks ühendatakse transistoreid kiipideks ehk integraalskeemideks? Lk 69 23. Kuidas tekib (või neeldub) valguskiirus ergastatud aatomites? Lk 71 24. Millega seletub spektrijoonte erinev intensiivsus? Lk 73 Need on erinevad, kuna mõne energiaga footoneid kiiratakse tihti, teisi harva, mõnede siirete tõenäosus (toimumisaeg) on suur, teistel väike. 25. Kuidas hinnata aatomite ergastusseisundi eluiga? Milline on selle suurusjärk? lk 72 Aatomite ergastusseisundi eluiga on lühike. Suurusjärk: 10 26. Millised kvantseisundid on metastabiilsed? Lk 73 Metastabiilsed kvantseisundid on 27. Mispoolest erineb luminestsents teistest valgustekke ilmingutest ? lk 73 Erineb selle poolest, et helenduse põhjuseks ei ole hõõgvele kuumutamine nagu teiste valgustekke ilminguteks. 28
mm, lõikesügavus t2 = 20 mm. Otsfreesi läbimõõt d2 = 4,5 mm 11 3. Puurimine Freespinki ühendatakse puur ning puuritakse detaili külgedest 15 mm kauguselt. Lõikesügavus t4 = 20 mm. Puuri läbimõõt d3 = 11 mm. 12 2. Lõikerežiimid 2.1. Võll Lõikeriistaks on T-Max P shank tool for turning tootekoodiga DSDNN 2020K 12. Operatsioon Diameeter Lõikekiirus Ettenihe Siirete Lõike- Pöörlemis- Aeg tp D (mm) v (m/min) f (mm) arv sügavu kiirus n (s) s (min-1) ap (mm) 1. Koorivtreimine 31 213 0,707 1 2,5 2610 1,122 2
survel. Olulisemate karakteristikute määramine. Kasutatavad katseseadmed: Katsemasin Zwick/Roell Z250 Suurim jõud: 250kN Tööpõhimõte: Pöörlevad spiraalkruvid sunnivad liikuvtraaversi siirduma allapoole või ülespoole. Tõmbekatsekeha kinnitatakse kiilhaardeosadesse liikuva ja liikumatu traaversi vahel. Nii jõudu kui ka haardeosade asukoha muutu registreerivatel seadmetel on elektrooniline väljund, mis suunab andmeid arvutisse töötlemiseks. Siirete mõõtmiseks võib kasutada kas haardeosade asukoha muutumist või ekstensomeetrit, sõltuvalt soovitavast mõõtmistäpsusest. Juhtimistarkvara: TestXpert (Programmis TestXpert II on kasutusel normile EVS-EN 10002-1:2001 vastavad tähised. Nende vastavus meie kasutatud tähistega on järgmine: alumine voolepiir y,al lower yeild point ReL ülemine voolupiir y,ül upper yeild point ReH
nimetatakse kasvajaks ehk tuumoriks. Kasvajad võivad olla hea- või pahaloomulised. (CWH 2000:88) 4 Pahaloomulise kasvaja (vähi) rakud tungivad ümbritsevatesse tervetesse kudedesse, samuti vere- ja lümfisoontesse, mille kaudu kanduvad keha kaugematesse piirkondadesse, moodustades seal uusi kasvajakoldeid. Seda nimetatakse vähirakkude siirete tekkimiseks e. metastaseerumiseks. Healoomulised kasvajad seevastu on piirdunud, ei haara ümbritsevaid rakke ega levi keha teistesse organitesse ning on üldjuhul ohutud. (Grün-Ots 2010:13) 1.1 Vähi teke Vähi teke algab ühe või enama raku paljunemist juhtiva geeni muutumisega ehk mutatsiooniga. Põhjuseks, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas päritud või elu jooksul tekkinud muutused meie geenides.
lülituses. Seos emitteri-, baasi- ja kollektorivoolu vahel. Volude suunad ja laengute liikumine transis. Kollektorivoolu tüürimine baasivooluga, emitterivoolu ülekandetegur ja baasivoolu võimendustegur. Bipolaarse transi sisend- ja väljundtunnusjooned. Bipolaarne transistor tähendab seda, et temas on kasutusel kaht liiki laengukandjad (elektronid ja augud). Transistori ehitus: Bipolaarsete transistoride võimendus tuleneb siirete omavahelisest mõjust, mis ilmneb põhiliselt kuna baas on väga kitsas. Bipolaarsete transistoride pingestamisel pingestatakse mõlemad siirded eraldi. (Edaspidi räägime pnp transistorist. NPN transistoril pingete ja voolude polaarsused täpselt vastupidised.) Nagu jooniselt näha, pingestatakse emittersiire alati päripidi, mistõttu hakkavad enamuslaengukandjad (siin augud) liikuma emitterist baasi. Kuna baasis osutuvad nad vähemuslaengukandjateks, siis on nende konsentratsioon
i=1 f e d 1 6 6 1 1 4) Varrasahela siirete skeem: Baasvarda pööre be,1=1=1 2 lbo=6·3/1=18m lbebe,1= -lbo·bc,1 lbebe,1 3 1 1 bc,1 1 lbo 18 6 -lcobc,1=lcdcd,1 lcobc,1 1/ 6 62 182 cd ,1 1 af ,1 be,1 1 ab,1 0 lcd 32 12 5) Deformatsioonimeetodi kanooniline võrrandisüsteem (mitte arvuline): raaa rabb ra1 1 rap 0 rbaa rbbb rb1 1 rbp 0
tekkivad kantserogeenid. Pikk tee esimesest muutunud rakust vähkkasvajani kulgeb läbi vähieelsete seisundite, mille õigeaegne avastamine ja ravi hoiavad ära vähi tekke. Kui vähkkasvaja on tekkinud, on selle rakkudel võime pidurdamatult paljunedes haarata ümbritsevaid kudesid ning tungida vere- ja lümfiringlusse, levides sel teel keha kaugematesse piirkondadesse, teistesse organitesse. Seda protsessi nimetatakse siirete tekkimiseks (metasteerumiseks). Enamlevinud vähi liigid : Maovähk, kopsuvähk, maksavähk, rinnavähk , emakakaela vähk, neeruvähk, munasarja vähk, ajukasvaja, Vähk on haigus, mille puhul ei ole võimalik nimetada ühte kindlat põhjustavat tegurit. Küll on aga teada, et 2/3 vähijuhtudest on seotud tubaka ja (väär)toitumisega. Sellest järeldub, et toitudes täisväärtuslikult ning tasakaalustatult ja järgides tervisliku
1. Ülesande sisu: Kirjeldan joonisel MME 214_K_V3 (joonis1) näidatud detaili valmistustehnoloogiat. Kasutatav tehnika: Treipink: Haas SL-20.(joonis2,lisa1,2). Automaatne materjali ettesöötja Haas BAR2008ST (joonis 3). Ümarlattide järkamiseks kasutatav saag : MEBAswing 260 DG. Partii suurus: 2000 tk. Määrata: 1. Vajalikud operatsioonid,siirded ja läbimid. 2. Määrata kinnitus- ning instrumendi rakistused. 3. Vajalikud instrumendid siirete töötlemiseks ning esmased lõiketöötlusreziimid. 4. Vastavalt valitud lõikereziimidele arvutan lõikevõimsuse R, pinnasileduse F, masinaaja ning instrumendi eluea. 3 (joonis1) (joonis2) Tööpink: HAAS ST-S0 tehnilised näitajad. 4 (joonis 3) Haas Servo Bar 2008ST tehnilise parameetrid.
p põiksuunaline ühtlane punkti kaugus varda otsast joonkoormus, [N/m]; (koordinaatide alguspunktist), [m]; ap joonkoormuse p rakendusala alguspunkti kaugus varda otsast (koordinaatide alguspunktist), [m]; Painde universaalvõrrandite kasutamise tingimused: 1. Iga punkti siirete arvutamisel lähevad arvesse vaid need koormused, mis mõjuvad vaadeldava punkti ja koordinaatide alguspunkti vahel (siis H = 1); 2. Positiivseteks loetakse need koormused, mis tekitavad negatiivseid paindemomente (ja samal ajal positiivseid siirdeid); 3. Parameetrid v0 ja 0 on integreerimiskonstandid, mis arvutatakse piiritingimustest; 4
Sisukord I................................................................................................................................................ 3 1. Trigerid.............................................................................................................................. 3 2. Konveier protsessoris ja mälus.......................................................................................... 5 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)....................................................6 II............................................................................................................................................... 6 1. Loendurid.......................................................................................................................... 6 2. Adresseerimisviisid.......................................................................................
kirveid ja talbu. Tööriistade valmistamiseks kasutasid kiviaja inimesed erinevaid kivimeid, sõltuvalt nende looduslikust esinemisest, vahetuskontaktidest ja loomulikult kivimite erinevatest omadustest. Tulekivi kriidi- ja lubjakivi settekivim. Kvarts. NOOREM KIVIAEG 5000-1800 aastat eKr ehk neoliitikum Koos Lähis-Idast Euroopasse levinud viljelusmajandusega jõudis üle Vahemere ka keraamika valmistamise oskus, mis liikus rahvastiku siirete ja kultuurilaenude tulemusena küllaltki kiiresti põhja poole. Neoliitikumi tunnuseks peetakse põlluharimise ja karjakasvatuse arengut. Seda peetakse ka neoliitikumi alguseks, aga kuna põhja pool sõltus põlluharimine väga palju loodusest ja külmematel laiuskraadidel viljelusmajanduse levik pidurdus, siis seetõttu on Ida-Euroopa metsavöötmes just savinõude kasutuseletulek suute muutuste esmakuulutajaks. Eestis loetaksegi neoliitikumi alguseks keraamika ilmumist meie alale
lõpetatud osa, mis sooritatakse lõikeriista, töötlemisel moodustuvaid pin- dasid ja lõikereziimi astmeliselt muutmata läbim- on siirde lõpetatud osa, mis soori- tatakse lõikeriista ühekordsel siirdumisel tooriku suhtes lõikamise suunal, kusjuures muutuma peavad tooriku kuju, mõõtmed, pinnakaredus või muud parameetrid. 19 OPERATSIOONIKAARDI KUJUNDAMINE Operatsioonikaart sisaldab detaili valmistamise käigu üksikasjaliku kirjelduse siirete kaupa ja annab andmeid ka lõikeprotsessi elementide suurusest, kasutatud rakistest ja lõikeriistadest ning lõikeprotsessi elementide suurusest. 20 LÜHIKESE KOONUSE KALDENURGA ARVUTAMISE VALEM Lühikeste koonuste töötlemiseks universaaltreipingis ülemise väikese supordi pööramise teel koonuse kaldenurga arvutamine. VALEM--> tan alfa = D - d
11 2 Vähist Termini ,,vähkkasvaja" all on tuntud üle paarisaja väga erineva lokalisatsiooniga pahaloomulise kasvaja. Pahaloomuliseks kasvajaks loetakse organismi erinevatest rakutüüpidest lähtunud, oma välimuselt moondunud, kiiresti paljunevaid rakke, mis ei allu organismi kontrollile. Erinevalt healoomulistest kasvajatest on pahaloomulistele omane kiire kasv, tungimine naaberorganitesse ning levik siirete ehk metastaaside teel. Vähkideks loetakse pahaloomulisi kasvajaid, mis arenevad organismi katte- ehk epiteelrakkudest. Teiseks pahaloomulise kasvaja tüübiks on sarkoomid, mis saavad alguse sidekoe rakkudest. Kuna mõlemale tüübile on omane ühtne käitumne, siis on populaarteaduslikus kui ka kohati teaduskirjanudses pahaloomulised kasvajad kokku võetud ühe nimetuse- vähk alla. (Labotkin 2004). Kasvajate teke Ühtset seisukohta kasvajate tekke põhjuste kohta pole
A=B+C 2 aadressiga arvuti kk + I operandi pikk aadress (resultaat läheb sinna) + II operandi pikk aadress B=B+C 1,5 aadressiga arvuti kk + I operandi pikk aadress + resultaadi lühike aadress (registriaadress) 1 aadressiga arvuti kk + I operandi aadress Ac akumulaatorregister. 1 operand asub mälus, teine operand ning resultaat samal akumulaatorregistri aadressil Käsusüsteem: andmeedastuskäsud MOV, LOAD, STORE aritmeetika-loogika käsud AND, OR, SUB, MUL siirete käsud JMP, CALL, RET pinumälu, I/O-seadmete, CPU juhtimise käsud PUSH, POP, IN, OUT, NOP Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid Passiivne andmevahetus I/O seadmete prioriteetide probleem lahendatakse korrapäraselt mux-'de kaudu. Seadme käest loetakse olekusõna ning järjestatakse andmevahetuseks ... polling. Staatiline vs dünaamiline prioriteetide jaotamine
7 · Likvideerida varude täiendamiseks meetodeid, mis käivitab nõudlus tükid sisse tarneahelas. Likvideerida soodustusi klientidele, mis otseselt põhjustavad nõudluse kuhjumise ja et lavastus enne täiendamise taotluse, nagu maht transpordi allahindlusi. · Minimeeri incentivized tutvustusi, mis paneb kliendid viivitada tellimuste ja seeläbi katkestada siledam tellimine mustrid. · Paku oma tooteid pidevalt head hinnad minimeerida osta siirete esitas poolt ajutine Allahindluskampaaniaid. · Määrata kindlaks ja soovitavalt kõrvaldada põhjus kliendi tellimuse vähendamisest või tühistamisest. · Anda müüja juhitud inventuur (VMI) teenused, mida üheskoos planeerimine inventari vajadused kliendi prognoositud lõppkasutaja nõudlus siis, jälgida tegelik nõudlus häälestada tegelik VMI tasanditel. (Märkus: VMI võib suurendada müüki ja kasumit eriti sellistes tööstusharudes, kus
tööealine elanikkond 15-64 Vanadussõltuvuse määr inimesed vanuses üle 65 x 100/ tööealine elanikkond 15-64 Töötud loetakse neid tööjõu hulka kuuluvaid inimesi, kes ei suuda tööd leida Sündivuse määr ehk oodatav sündide arv sünnitusealise naise kohta Demograafilis-majanduslik paradoks negatiivse sõltuvuse rikkuse ja sündivuse määra vahe 6. Demograafiliste siirete kolm etappi. Enne 1900. a oli: 1) kasv aeglane, 2) vanuseline struktuur oli konstantne, 3) vähe inimesi elas üle 65 a vanaks 20. sajandi II poolt iseloomustab: 1) keskmine vanus tõusis, 2) elanikkonna arv kasv kiirenes, 3) esialgu jäi vanuseline struktuur samaks 20. sajandi II poolel jõudis maailm uude faasi: 1) sündivus kahanes 2x 2) elanikkonna kasv aeglustus, 3) noorte osakaal langes, 4) vanade inimeste osakaal tõusis,
aadress, A=B+C 2 aadressiga arvuti kk + I operandi pikk aadress (resultaat läheb sinna) + II operandi pikk aadress, B=B+C 1,5 aadressiga arvuti kk + I operandi pikk aadress + resultaadi lühike aadress(registriaadress) 1 aadressiga arvuti kk + I operandi aadress, 1 operand asub mälus, teine operand ning resultaat samal akumulaatorregistri (Ac) aadressil Käsusüsteem: andmeedastuskäsud MOV, LOAD, STORE aritmeetikaloogika käsud AND, OR, SUB, MUL siirete käsud JMP, CALL, RET pinumälu, I/Oseadmete, CPU juhtimise käsud PUSH, POP, IN, OUT, NOP ANDMEVAHETUSE JUHTIMINE: SÜSTEEMID KATKESTUSEGA JA ILMA, PRIORITEEDID Passiivne andmevahetus I/O seadmete prioriteetide probleem lahendatakse korrapäraselt mux'de kaudu. Seadme käest loetakse olekusõna ning järjestatakse andmevahetuseks (polling) Staatiline vs dünaamiline prioriteetide jaotamine. Katkestustega süsteem katkestus = pöördumine alamprogrammi poole. CPU lõpetab
analüüsimist. Teema tundub huvitav ning väga asjakohane õpitavale erialale. 3 1. ÜLESANDE SISU Kirjeldada detaili valmistustehnoloogia vastavalt joonisel tähisega MME214-K-V12 toodud nõuetele. Määrata vajalikud tööpingid, operatsioonid, siirded ja läbimid. Vastavalt valitud tehnoloogiale määrata instrumendi ja kinnitusrakistus. Määrata vajalikud instrumendid siirete teostamiseks treimise operatsioonil ning lõiketöötlusrežiimid. Vastavalt valitud lõikerežiimidele arvutada lõikevõimsus (R), pinnasiledus (F), masinaaeg ning instrumendi eluiga. Arvutada ettevõtte kulu partii valmistamiseks. Partii suurus 200 tükki. 4 2. LINTSAAG BOMAR STG275 Lintsae valik põhines sellel, kuna on olemas masina kasutamise kogemus.
13. Kasvava riigipoolse aktiivsuse võimalikud tagajärjed Demokraatiatel on kalduvus kasutada subsiidiume, siirdeid ja regulatsioone soosimaks erinevaid vähemusi ja huvigruppe valijaskonnas. Demokraatlik režiim, kus on poliitiliste jõudude konkurents, reageerib erinevate valijagruppide nõudmistele. Sellised nõudmised aja jooksul suurenevad. Mida vanem ja sõdadest puutumata on demokraatia, seda kõrgem on reguleerituse, maksude, subsiidiumide ja siirete tase. Sellisel riigi suureneval sekkumisel on negatiivsed mõjud majanduskasvule. Reeglitega piiramata demokraatia puhul kasvab riigipoolse sekkumise ulatus, hakates õõnestama efektiivsust, produktiivsust ja turumajanduse innovatiivseid võimalusi. Nii hävineb tekkinud heaoluriigi majanduslik baas. Samuti piiratakse regulatsioonide, interventsioonide, kõrgete maksude ja täieliku sotsiaalkindlustussüsteemiga üha enam ja enam kodanike vabadusi. 14
2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide kinemaatika analüütilised meetodid 2.3. Tasandilise mehhanismi kinemaatika arvutusgraafilised meetodid 2.3.1. Siirete leidmine 2.3.2. Kiirusplaan. Homoteetse kolmnurga reegel 2.3.3. Düaadmehhanismide kiirusplaanid 2.3.4. Düaadmehhanismide kiirendusplaanid 2.3.5. Kinemaatilised diagrammid 3. ptk. MEHHANISMIDE DÜNAAMILINE ANALÜÜS 3.1. Mehhanismides toimivad jõud ja momendid. Mehaanilised karakteristikud 3.1.1. Hõõrdejõud ja -momendid 3.2. Mehhanismide kinetostaatiline analüüs 3.2.1
o Pinnad, kus suure tõenäosusega võivad esineda defekte töödeldakse esmajärjekorras. o Kergesti vigastatavad pinnad (lihvitud, keermed, jne) töödeldakse võimalusel marsruudi lõpus. o Soovitav jagada kooriv, poolpuhas ja puhastöötluseks. o Võimaluse korral kasutada standardseid lõikeinstrumente, rakiseid. Operatsiooni koostamine o Operatsiooni struktuur (siirete ja läbimite järjekord) o Määratakse tehnoloogiline varustus (instrumendid, rakised) o Määratakse töötlusvarud, vahe ja operatsioonimõõtmed o Arvutatakse või valitakse töötlemisrežiimid ja ajanormid o Vormistatakse vajalik dokumentatsioon (operatsiooni kaardid) Töötlemislisa ja töötlemisvaru o Töötlemislisa on toorikult eemaldatav materjali kiht, mis on tingitud tooriku valmistamise tehnoloogiast
EEPROM-I puhul saab informatsiooni kustutada impulsside abil. EEPROM-I on lihtsam ümberprogrammeerida kui EPROM'I, kuid nad ei ole nii kiired kui viimane. FlashEEPROM on blokk-kustutatav ja -uuesti kirjutatav. Kustutamiseks ei ole seda tarvis ahelast eemaldada. Kasutatakse digikaamerates näiteks.Andmed säilivad ka siis, kui masin välja lülitada. PILET 19. Adresseerimise viisid. Pooljuhtmälud. Spetsiaalse riistvara realiseerimine. PILET 20. Klaviatuur (skaneerimine). Siirete ennustamine (Branch prediction) : vajadus, strateegiad. Strateegiad : Fikseeritud hargnemiste ennustamine Fixed Branch Prediction Staatiline hargnemiste ennustamine Static Branch Prediction Dünaamiline hargnemiste ennustamine Dynamic Branch Prediction Protsessorites on tihti eraldi loogikaskeem mis tegeleb hargnemiste ennustamisega, et muuta konveier efektiivsemaks. Hargnemise ennustamine toimub teatud statistiliste
aadress B=B+C 1,5 aadressiga arvuti – käsukood + I operandi pikk aadress + resultaadi lühike aadress (registriaadress) 1 aadressiga arvuti – käsukood + I operandi aadress. Ac – akumulaatorregister. 1 operand asub mälus, teine operand ning resultaat samal akumulaatorregistri aadressil Käsusüsteem: andmeedastuskäsud – MOV, LOAD, STORE aritmeetika-loogika käsud – AND, OR, SUB, MUL siirete käsud –JMP, CALL, RET pinumälu, I/O-seadmete, CPU juhtimise käsud – PUSH, POP, IN, OUT, NOP 8.Summaator: Järjestik, parallel, kiire ülekanne. Summaatoriks nim. arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne
28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon. Doris - 30-32 31. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid. 32. Pinumälu (Stack) - realiseerimine ja kasutamine TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! Hannes 34 - 36 33. Püsimälud : ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja Flash. 34. Siirete ennustamine (Branch prediction): vajadus, meetodid. 35. Spetsialse riistvara realiseerimine. VASTUSED 1. Protsessori struktuur : käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat. Protsessor · Protsessori üldstruktuur Protsessori ja mälu osa andmetöötluses: Arvutis säilitatakse programme (käskude jada) ja andmeid mälus kahendkujul (0-de ja 1-de jada).
Kuna kristallis on aatomid tihedalt koos, mõjustavad nad üksteist tugevasti ja elektronkatte sisekihtide elektronide energiatasemed jäävad kristallides peaaegu muutumatuteks, kuid väliselektronide tasemed paisutab aatomite vastastikune elektriline elektriline vastasmõju laiadeks, mitme elektronvoldi laiusteks energiavöötmeteks ehk energiatsoonideks. Em Energiatasemed üksikaatomis Energiatsoonid kristallis Ek Elektronid saavad vastu võtta välist energiat ainult siirete kaudu vabadele kõrgematele tsooni asustamatele alatasemetele. Elektroni laineomaduste tõttu ei saa nad omada energiat täidetud ja tühja tsooni vahel, seepärast nimetatakse vahemikku keelutsooniks. Energia suurenemisel suurenevad lubatud energiatsoonide laiused ja vähenevad neid eraldavate keelutsoonide laiused. Metallides valentstsoon piirneb juhtivustsooniga ( ühtaegu mõlemad tsoonid ). Selles on külluses elektrone, mispärast metallid on suurepärased elektrijuhid.
2 võimsusega ja muutub räbuks, mis tardudes moodustab õmbluse peal klaasja kelme. Sulamata räbusti kogutakse ja taaskasutatakse. Kaare õõnsuses toimuvad metallurgiaprotsessid süsteemides metall-räbu ja metall-gaas, mille tulemusena keevisõmbluse keemiline koostis muutub. Esineb lisametalli peentilksiire ilma lühiseta. Siirete arv suureneb ja ulatub 20-100 ni sekundis. Räbusti kiht kaitseb hästi kiirguse ja soojuse levimise eest keskkonda, prandades töötingimusi. Ühtlasi kasutatakse efektiivsemal kaare energiat. Keevituskaare energiast 75% kulub põhi- ja lisametalli sulatamiseks. Keevitatakse põhiliselt alalisvooluga, kui kasutatakse ka vahelduvvoolu, eelistatult mitmetraadisüsteemide korral. Kaarkeevitus räbustis on tavalisetl masinakeevitus ehk mehaniseeritud või automatiseeritud keevitus.
Tugevusanalüüsi alused 12. STAATIKAGA MÄÄRAMATUD KONSTRUKTSIOONID 12.1.1. Staatikaga määramatuse aste PROBLEEM: Teada on (staatikaga määramatu) konstruktsiooni (või selle osa) tasakaaluvõrrandid; Vaja on koostada lisavõrrandid (et võrrandite arv võrduks tundmatute arvuga). Otsitakse seoseid konstruktsiooni (süsteemi) erinevate punktide siirete ja/või erinevat osade deformatsioonide vahel Deformatsiooni sobivusvõrrand (lisavõrrand) = konstruktsiooni (süsteemi) deformeerumist kirjeldav seos (staatikaga määramatuse korral) Liigsidemed = sidemed, mille tõttu Staatikaga määramatuse aste = konstruktsioon (süsteem) on staatikaga liigsidemete arv = vajalike
18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne[2] 19. Pooljuhtmälud[2] 20. Mälude klassifikatsioon[2] 21. Käsu täitmine protsessoris[1] 22. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm[1] 23. Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid[1] 24. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC) [1] 25. Aritmeetika-loogika seade (ALU)[1] 26. Võrdlusskeem[1] 27. Analoog ja digitaal info. Helikaart[1] 28. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)[1] 29. Katkestused arvutis (Intrrupt) [1] 30. Protsessori üldstruktuur[1] 31. Optilised mäluseadmed[1] 32. Magnetmäluseadmed[1] 33. Klaviatuur[1] 34. Mälu hierarhia arvutis[1] 35. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving)[1] 36. Printerid[1] 37. Juhtautomaat: osa käsu täitmisel ja realiseerimine[1] 38. Koodimuundur[1] 39
(aadress). Hetkel käimas olev käsk. Väljundis on dekooder. Käsu dekooder Dekooder dekodeerib käsu. Selle abil saab teada, milline käsk on parasjagu käigus. Aktiivne 1 väljund. Juhtautomaat (CU) juhtautomaat juhib käsu täitmist peale dekodeerimist. Väljastab vajalikke juhtsignaale nii teistele protsessori osadele kui ka tervele arvutile. Op automaat (Datapath) Koosneb ALU-st, registermälust ja lippude registrist. Tegeleb andmete vahetu teisendamisega. Siirete (hargnemiste) ennustamine. Strateegiad Hargnemiste ennustamine on vajalik selleks, et ei peaks konveierit koguaeg uuesti käivitama. (iga siirdekäsuga konveier taaskäivitub). Hargnemine tähendab seda, et järgmise käsu aadressi ei saada mitte +1 liitmisel vaid laetakse täiesti uus aadress (siirdekäsk). Strateegiad: Fikseeritud eeldatakse, et hargnemist ei toimu kunagi. Koguaeg PC = PC + 1. Tekib probleem tsüklitega. Staatiline erinevatel käsukoodidel erinevad ennustused