Eesti kultuuri alused ja tähendus (1)

Q: Mida tähendab eesti kultuuri keelekesksus?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti kultuuri alused ja tähendus

Tallinna Ülikool - Kultuur-Kunst - Eesti kultuuri alused ja tähendus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida tähendab eesti kultuuri keelekesksus?

KORDAMINE 2013

9-5 tuhat eKR- Vanimad jäljed inimasustuse olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist . Küttide ja kalastajate ehk nn Kunda kultuuri asupaik . Pulli asula vanim.
1535- Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis ( Wanradt -Koelli katekismus ). / algab eesti raamatulugu.
1601 -1609- nälja – ja katkuaeg, Georg Mülleri valgustuslikud jutlused

1632- TÜ asutamine Gustav II Adolfi poolt

1739- – Ilmus esimene eestikeelne Piibel ; andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus.
1802- TÜ taasavamine saksakeelse keiserliku ülikoolina. /Eestimaa talurahvaseadus: Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud makstud, võis talupoeg talu pärandada). Talup. õigus vallasvarale
1813 - 1832 - H.Rosenplanter „Beiträge“ – baltisaksa ajakirjandus . keele ja kultuuriteaduslik. Mõeldud saksa pastoritele, et oskaks keelt.
1819- Liivimaa talurahva vabastamine. / Pärisorjuse kaotamine, talup. oli vaba ja kuulus talurahvaseisusesse. Maa jäi mõisnike omaks ja talup. rentijaks, kuid kadus õigus talu pärandada. Teoorjus säilis. Talup. võis kolida teise mõisa, kuid mitte linna või kubermangu. Priinimede panek ja omavalitsuse loomine.
1821 - O.W. Masingu õpetlik nädalaleht „ Maarahva nädalaleht“ Kuidas harida maad, ravida haigusi. Valgustuslik
1838- Õpetatud Eesti Seltsi rajamine, ÕES-i asutajaliikmeteks olid Friedrich Robert Faehlmann , Dietrich Heinrich Jürgenson, Friedrich Georg von Bunge , Alexander Friedrich von Hueck , Friedrich Kruse ja 2 kooli- ning 12 kirikuõpetajat. Seltsi esimeseks presidendiks sai Carl Heinrich Constantin Gehewe. Seltsi tegevus toimus saksa keeles.
1857-1861- algas rahvuslik ärkamine. "Kalevipoja" ilmumine ÕES-i toimetistes
1857- Eesti järjepideva ajakirjanduse algus Pärnu Postimehe ilmumine. JV Jannsen
1869- toimus Eesti esimene üldlaulupidu
1872- Eesti Kirjameeste Selts – e kooliõpetajad. Arendada keelt ja kult-i. Edendas rahvaluule kogumist. Rahvusliku liikumise allliikumine.
98 pKr- P.C.Tacticus „Germaania“ Kirjeldas rahvaid, kes jäid Rooma impeeriumist põhja poole. Barbareid, mitte-kult. Aesti . Baltihõimude eellased. actiuse germanias kirjeldati rooma impeeriumi ümbritsevaid hõime ning põhja poolsete hulgas on ära mainitud selline hõim nagu aestid, neid arvatesk olevat proteestlased ning seetõttu seda daatumi peetakse ka eesti kultuuri eostamise daatumiks
1919- - Eesti väe vastupealetung / Asutav Kogu / kirjutati alla vaherahulepe

Kultuur kui teine olemine (semiootilisest aspektist)
Kultuur on teine olemine. Esmane olemine on loodus.
Inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu: Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vääristamine ja väärtustamine.( cultura agri). Teine aspekt on märgiline ja seostub teadvuse arenguga. Kultuur on ühelt poolt olemise peegeldus teadvuses, aga ka inimese enesepeegeldus.
Kultuuri märgilises olemuses omakorda võib eristada kahte polaarset aspekti. Ühelt poolt väärib kultuurina olemist kõik see, mis leiab nime, tähistatuse. Teiselt poolt kuulub aga kultuuri ka see, mis allutatakse ümbernimetamisele, selleks et nimetamist ennast vältida.
Kultuuri kui teise olemise ehk Lotmani traditsioonis öeldult semioosise areng ongi toimunud selle kahe poole, oskuse ja loovuse vahelise suhte pidevas keerulisustumises.

Kultuur ja rahvuskultuur (etnosest rahvuseni)
Etnosed ja rahvused – mis vahe –Etnostel tähtsad sugukondlikud ühendused ja seosed, Teatavad mentaalsed ja vaimsed sidemed.. Rahvuste kui kollektiivide isel on see et nad on varustatud lugudega. Eestlane kui rahvus on fiktsioon.. Üleminek etnostelt rahvusele toimubki 19 sajandil, mis on üleeuroopaline nähtus! Objektiivsed tingimused, mis seda kõike soodustasid. Rahvuskultuur kujutabki endast ühtlasi keskkonda, mida rahvuseks kujunevad eestlased ise formeerivad, loovad ja millel omakorda on võimendav tagasiside. Rahvuskultuur on rahvuse seisukohalt võetav kui keskkond, mida luuakse , taasluuakse, uuendatakse, mis samal ajal genereerib tagasi ja võimendab kollektiivset, rahvuslikku identiteeti. Selles rahvuskultuurilises keskkonnas töödeldakse ringi kõik teistelt rahvustelt saadud informatsiooni, mida töödeldakse ringi rahvusliku identiteedi ja kollektiivse eneseteadvuse raamistikus. Ringitöödeldamine “ümbertöötlemine” leiab asset rahvusele iseloomulikus keeles, seda rahvust kandvas keeles. Keel omandab rahvuskultuurides (eriti eesti omas) määrava staatuse. 19 saj lõpuks jõuab Karl August Hermann nii kaugele, et hakkab koostama Eesti esimest entsüklopeediat.

Eesti kultuuri lätetest(algupärast, laenudest, kultuuri keele küsimus)
Oluline silmas pidada seda, et kogu kultuurmaastik, mida meie tajume jam is on seotud lugematute legendide, narratiividega, pärimustega, sakraalse ajalooga , pärinebki esimesest aastatuhandest pKr. Vanimad põllud, mis saavad eestlaste kui talupoja rahva kujunemiseks pärinevad ka esimesest aastatuhandest. Rebala maastikukaitseala – kujutab endast nende arhailiste põldude piirkonda. Pandivere kõrgustik! Kogu tänaseni vaadeldav kultuurmaastik kujuneb välja 11.-13. Sajandini. Eesti esiajaloo lõpul. Kultuurmaastiku väljakujunemise finaaliks on sakslaste invasion. Ristiretked Eesti aladele . Tipneb ristiusu levikuga . Seda kujunevat eesti kultuuriruumi mõjutaski ühelt poolt läänekristlik ekspansioon, mis tähistas ära või määratles ka Euroopa perifeeria ja teiselt poolt formeerub idakristlus (bütsantslik), mille kandjaks kujunes Venemaa. Eesti kultuuriruum jääbki sellesse vahepealsusesse, mistõttu on põhjust rääkida sellele kultuurile iseloomulikust marginaalsusest (vahepealsusest).
1343 – Viimane ühine katse eesti hõimude ja eesti maakondade poolt kehtestada siin eesltaste endi võim, kuid see nurjub. Jüriöö ülestõus. Seetttu iseseisev arenguvõimalus lõigatakse eestlastel järgmisteks sajanditeks läbi. Ühtlasi 1343 ja 14 sajand, mis tähistab Euroopas õitsvat keskaega, esimesi ülikoole, vaimselt kõrgkeskaeg, thistab eesti aladel seda, et kogu eesti kultuuriline areng määratakse ära siinsete valitsejate eestvõttel. Kogu järgnev eestaslte ajaloosäng oli sellega määratud. Edaspidises eestaste kultuurilises käitumises hakkab määrama niisugune strateegia, mida me iseloomustame sõnaga kohanemine ja kohandumine. Saavad järgnevaks eestlaste ajaloolise ja kultuuri arengus määravaks tähtsuseks. Väga oluliseks teguriks eesti kultuuri seisukohalt saab tõlkimine!! 13. Sjandi alguses, kui eestlaste kultuuriline areng oli määratud.
Laen: Legendid (kalevipoeg) sattub ühte eesti alade koloniseerimisega sakslaste poolt.

Kultuuriajalooliselt väga tähtis postulaat. Eesti kui talupojakultuur ei arendanud välja kõrgkultuuri. Talupojakultuur oligi algne eesti kultuur. Kuni 20 sajandi alguseni . Üheseisuslik kultuur. Kandis ka eesti keel kui kultuurkeel. Eesti kultuuri homogneenne areng. Ühe kultuuriga seotud arengukeel.
Vaatamata pärisorkjuslikule süsteemile, millega hõivati eestlased saksa hõimkonda. Praktiliset 19 saj lõpuni jäid eestlased valdavalt maarahvaks, neid ei ähvardanud kosmopolitism, mis suurtes linnades iseloomulik oli, ega ka keelevahetus ja assimilatsioon. Valitsev saksakeelne ülemkiht ei muutunud ohtlikuks eesti kultuuri homogeensele kehandile: maarhavakultuur, eestikeelne jne.

Keelevaheldus aktualiseerub alles 19. Sajandi viimastel kümnenditel, kui eestlased ise hakkad juba haridust saama

Eesti kultuur on kujunenud kokkutõmbumise teel.
Eesti kultuuri genees maailmakultuuritaustal – tegemist suhteliselt noore fenomeniga
Noorus ja hilisus – eesti kultuur on palju laenanud nendest kultuuriareaalidest,mis ulatasid varasemate kontaktide käigus kaugete esivanemateni.
Iga maailma kultuur üksiti votes on hübriidne – kokkusegatud. Kultuur ise on kommunikatsioon mille käigus toimub sõnumite vahetus, väärtuste vahetus ja artefaktide vahetus – kultuuriga seotud esemete nt rahade aga ka töövahendite jne valmistamine ja vahetus. Kui mõõdame eesti kultuurilugu paleotasandit (ürgseim) same kujutluse arheoloogiliste säilmete kaudu. Seostub omakorda geokultuurilise tasandiga. Need kaks tasandit loovad igas kultuuris aluskihi .

Reformatsiooni (resp religiooni) osast eesti kirjakultuuri kujunemisel
Sakraalsus , tõlkelisus-mugandatus, saksa kultuuriruumi mõju – need iseloomustasid sajandeid eesti kirjanduskultuuri. Tallinna ja Põhja-Eesti alistumine Rootsile oli luterliku reformatsiooni alguseks Eestis. Katoliku kiriku ja selle usunägemuse lagunemine tähendas suurt muutust.
Piibli ja ülepea sakraalse teksti hajumine erinevatesse keeltesse reformatsiooni käigus lõi esiteks eeldused lugemisoskuse levikuks seisusest sõltumata, seega oli see esimeseks sammuks seisuslike barjääride ületamiseks; teiseks, soodustas lugemis- ja kirjaoskuse teket ja levikut; kolmandaks , lõi uue dimensiooni kultuurimälu säilitamiseks (varasema suulise ja ümberkirjutamise kõrvale ja asemele astus mälu massiline tirazeerimine); neljandaks, lõi kanali arhetüüpsete süzeede, motiivide, tegelaste, olukordade, väärtushoiakute levikuks; viiendaks, «iseseisvustas, autonomiseeris» kirjutamise ja lugemise, mis võis sest peale alates eksisteerida lahus kirjutajast ja lugejast nii ajas kui ka ruumis, soodustades sellega interpretatsioonilist mitmekesisust (vaatepunktide rohkust). Eesti keel sai kiriku ja koguduse keeleks ning omandas uue staatuse, mis pidi olema kõigile eestlastele eriliselt suure tähendusega sündmus.
Nii või teisiti, eestlaste ristimine tähendas Eesti ala muutmist 10.–13. sajandini Lääne-Euroopa kultuuri orgaaniliseks osaks ja seisuslik Eesti (jagunemine saksa- ja eestikeelseks seisuseks) oli eesti rahvusluse tekkimise eelduseks . Eesti ühiskond kujunes kristluse rüpes ja just balti erikord soodustas eesti rahva ja keele püsimist.
Piibel eesti kirjanduskultuuris on koodtekst, Ariadne lõng, mis seob meid kristluse algkoduga ja mille abil suur osa elukogemusest kodeeritakse tähendamissõnasse. Piibli ainet, lugusid , selle motiive kasutataksegi kirjanduses koodina, piiblimotiivide abil kodeeritakse mingi sõnum topelttähenduslikult. Võidakse kirjeldada mõnda sündmust, tegelast kirjanduslikus kontekstis, piibli kontekst annab aga sellele täiendava võimenduse. Piibel astub kirjanduskultuuris esile kui suur metafoor . Piibli sakraalsus, mida ta kristluse metatekstina on, muutub kirjanduskultuurilises ümbruses sümboliks. Jumalasõna «tähenduslikkus» kirjanduskunstilises ümbruses isegi võimendub, kuigi kunstilises kujundis kaotab see sakraalsuse. Ent enne, kui piiblimotiividest saab kirjanduskultuuri orgaaniline osa, enne kui see metaforiseerub, on piibel siiski esmatekst, mis reguleerib, korrastab inimkollektiivi teatava väärtussüsteemi ümber, seob ja keskendab ühes keeles kõnelevat rahvast mõisteliselt. Piibel on võetav siis algmõistena, mis antakse rahvale teksti kujul. See on ühe keele suur narratiiv . Nagu see oli ka eesti keelele ja eesti keeles.

Haridus kultuuritekstina. Rahvakoolidest Eesti Aleksandrikooli ja rahvusliku ülikoolini.
Seega pani reformatsioon aluse süsteemsele kooliharidusele põlisrahva hulgas. Religioon soodustas eesti kirjakeele kujunemist, käivitas eesti kirjakultuuri ning jumalasõna aitas kujundada rahva eneseteadmist. Kirik ning selle ümber moodustunud kogudus toimis esialgse rahva ühendajana.
Vennastekoguduse liikumine andis talurahvale suure tõuke lugemise, kirjutamise ja muusika õppimiseks. Positiivselt mõjutas eestlaste kooliharidust ka Katarina II aegne "valgustatud absolutism", mil täienes rahvakoolide võrk.
Rahvusliku ärkamisaja üheks kõrgpunktiks kujuneski võitlus emakeelse keskkooli eest. Rahakogumisliikumisest Eesti Aleksandrikooli asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon. 19. sajandi lõpul oli rahvaharidus kõigest hoolimata muutunud laiapõhjaliseks. Peagi avati Tartus ja Tallinnas akadeemilised gümnaasiumid ning loodi Tartu ülikool.

Kultuur ja rahvusmütoloogia. Eestlaste rahvuseks kujunemise kultuuriline aspekt.
Käivitus 1789 a Suure Prantsuse revolutsiooniga. Kultuurilised plahvatused. Euroopa tsivilisatsiooni ajaloos üks olulisemaid sajandeid, muutusterohkeim. Üleminek etnostelt rahvusele toimubki 19 sajandil, mis on üleeuroopaline nähtus! Objektiivsed tingimused, mis seda kõike soodustasid. Rahvuskultuur kujutabki endast ühtlasi keskkonda, mida rahvuseks kujunevad eestlased ise formeerivad, loovad ja millel omakorda on võimendav tagasiside. Rahvuskultuur on rahvuse seisukohalt võetav kui keskkond, mida luuakse, taasluuakse, uuendatakse, mis samal ajal genereerib tagasi ja võimendab kollektiivset, rahvuslikku identiteeti. Selles rahvuskultuurilises keskkonnas töödeldakse ringi kõik teistelt rahvustelt saadud informatsiooni, mida töödeldakse ringi rahvusliku identiteedi ja kollektiivse eneseteadvuse raamistikus. Ringitöödeldamine “ümbertöötlemine” leiab asset rahvusele iseloomulikus keeles, seda rahvust kandvas keeles. Keel omandab rahvuskultuurides (eriti eesti omas) määrava staatuse. 19 saj lõpuks jõuab Karl August Hermann nii kaugele, et hakkab koostama Eesti esimest entsüklopeediat.

Cultural nationalism (kultuurrahvuslus) – Tähtsad mitmesugused kultuurikangelased, müütilised kangelased, samuti kultuurisündmused. Eriti tähtis KEEL! Kui kultuurikandja. Eesti rahvus sündis kultuurrahvuslusena.

19.saj teisel poolel toimus eestikeelse värsi aeglane üleminek baltisaksa autoritelt eestlaste kätte. Eestlaste ettekujutuses hakkas tekkima muinasaja jumalate parnass . Taanduva rahvausundi ja maagilise mõtteviisi (vennastekoguduste mõju) kõrval toimub 19.saj teisel poolel eesti pseudomütoloogia sünd.
Eesti haritlaskond nägi eepose koostamises teed natsiooni sünniks. Ilmuvad käibele sõnad Eestimaa ja eesti rahvas. Rahvuslik ideoloogia väljendub ka tolleaegses uuemas rahvaluules. Eestlasi vastandatakse saksa mõisnikele, kes seitsmesaja aasta eest rahvalt priipõlve röövisid. Eesti rahvaluule sihipärasele kogumisele pani aluse Jakob Hurt .
Amorfse maarahva konsolideerumisel eesti rahvuseks olid niisiis olulisteks eeldusteks aja jooksul välja kujunenud haridustraditsioonid.
Mütoloogia allikad on eelnev suuline pärimus ja nende müüdid (rahvapärimus) ja teine allikas kus see on seotud ümbritsevate ja ühendavate tekstide (soome mütoloogia) põhjal. Omab tähtsat kohta. Peterson 1819aastal tõlkis rootsi keelest saksa keelde “Mythologia Fennica”. Cr. Ganander- teda võib pidada ka eesti mütoloogia nurgakivi panijaks oma Mythologia Fennicaga. Paradoksaalselt näeme et tegemist on soome algupäraga. Eesti mütoloogia on laenulise päritoluga. Müüti rakendatakse ideoloogilistel eesmärkidel ja põhjus on selles, et rahvuskultuur ise kujutab endast selles ühiskonnas ideoloogilist konstrukti. Pärimuslikke müüte kasutatakse ideoloogilistel eesmärkidel. Põhjus on selles, et see rahvuslik omang omakorda kujutab endas rahvuskultuuri komponenti, kultuur on määratud teenima ühiskonna ühistedvust, endi kollektiivset kuuluvust. Läbivalt on eesmärk ideoloogiline. Identiteet - ideoloogiliselt laetud. Rahvuslik iseolemise ideoloogia käib kultuuri kaudu. Siit saame teesi: eesti rahvuslus sündis kultuurrahvuslusena. Kultuurist hangiti , ammutati need ideoloogilised konstruktid , millega formeeriti eesti rahvusteos. Üks rahvusteadus erineb teisest.

Eesti vaimueliidi kujunemisest ja rollist 19. Sajandil.
Eesti vaimueliit oli eesti kultuuri kandja mõtestaja. 19.saj teise pooleni oli mõjukamaks kommunikatsioonikanaliks kirik. Seal said noored kohtuda kuni 19.saj keskpaigani. Sealt peale hakkab kanalina teneima ajakirjandus. Eesti esimese põlve haritlastest moodustasid rõhuva enamuse õpetajad. Neile sekundeerisid kirikuõpetajad. Eesti intelligentsi eelkäijad. Veel 19. sajandi algul domineeris nn lugemiskool.
19.sajandi alguses kujundati kihelkonnakoolide võrgustik. Talurahvarahutuste järel koolmeistrite seminaride asutamine.
Tartu Ülikooli astunud eesti päritolu ja eesti keele ja rahvakultuuri vastu huvi säilitanud tudengitest said esimesed eesti rahvuslikud kõrgharitlased, kes leidsid oma koha estofiilide ringkonnas.
19. sajandi esimesel poolel on raske kõrgharitlasi ja koolitamata külakoolmeistreid ühendada intelligentsi kui kindla sotsiaalse kihi mõiste alla. Ärkamisajal on see aga võimalik. Töö rahvuskultuuri levitamisel ja osavõtt rahvuslikust liikumisest tegi koolmeistri ja kõrgharitlase aatekaaslasteks.
TÄHTSUS kirjaoskajate põlvkonnal, kes 19 saj lõpul hakkas eesti kultuuri ehitama ja end näitama:

Eestlastest suur hulk sai pastorid , kirikuõpetajad. Üldse õpetajad. Hakkasid täitma massiliselt rahvakoole ja kogu Aleksandri-kooli liikumine 1880 aastatel! – Tung eestikeelse keskkooli loomiseks. Eestikeelse keskhariduse omandamiseks. Aleksandri-kooli liikumise eesotsas oli Jakob Hurt. Lõpuks avati venekeelsena. Venestuslaine käivitumise tõttu! Õpetajad ehk maasool. Nemad olid kandvaks jõuks – kirikuõpetajad, kooliõpetajad. Kuna talupoegkond oli vabastatud pärisorjusest, talude rendiksvõtmine ja päriseks ostmine .
Aste-astmelt anti kohalik omavalitsuse korraldus eestlastele. See toimus eesti keeles. Õigusteadvuse kujunemine! Tammsaare loomingus, Mats Traadi epopöa.
Seltsiliikumine !

1832. aastal võeti vastu Uus evangeelse luteri kiriku seadus, mis vahetas välja rootsiaegse, sellega lõppes kohalike luteri kiriku iseseisvuse periood ja nad allutati ülevenemaalisele luteri kiriku järelvalvele. Uue kirikuseaduse alusel võisid kirikuõpetajateks olla ainult Venemaal asuvate ülikoolide usuteaduskondade lõpetajad, mis tingis aja jooksul Saksamaalt uue kirikuõpetajate ja haritlaste immigratsiooni Liivimaale, kellest kujunes aja jooksul uus seisus Läänemere kubermangudes – literaadid. Saksamaalt pärit ja saksakeelsed , kuid kohalikus baltisaksa aadelkonnas kujunenud hinnangutest erinevaid Valgustusajastu põhimõtteid järgivad literaatide esindajad hakkasid teostama uuringuid maarahva elu-olu kohta. Samuti asuti kodifitseerima Balti kubermangude provintsiaalõigust, mille tarbeks teostati massilisi arhiiviuuringuid; viimaste baasilt kujunes suures osas ka baltisaksa professionaalne ajalookirjutus .

Kultuur ja kommunikatsioon. Suulisest pärimuskultuurist ja rahvakoolidest kuni ajakirjanduse kui valgustusliku kultuurikanalini.
Eestlaste kultuuriline areng vättis täiskäigu ikkagi alles pärast reformatsiooni (1517) kui munk Martin Luther oli oma teesid avaldanud. Sinnamaani kui reformatsiooni käigus kujuneb eesti kirjakultuur, hakkas domineerima ja liigutama kogu eesti kultuuri arengut rahvuslikkuse suunas. Eesmärgiks oli see et kõik inimesed peaksid saama jumalaga suhelda oma emakeeles. Sinnamaani iseloomustab eesti kultuuri (kuni 16.saj) üks konflikt maagilise ja religioosse teadvuse vahel. Eestlaste eelkäijad 13.-14.sajandil kandsid endas maagilist teadust. Seotud animismiga. See maagiline teadvus iselomustab kõiki pärimusel põhinevaid kultuure. Maagiline teadus põhineb kokkuleppel, suhu ümbritsevaga rajaneb kokkuleppel. Kui ohverdan midagi, siis on õigus loota , et vili kasvab jne. Eesti kultuuti pärimuses vaatab meile vastu maagiline teadus. Seejuures religioosne teadus, mis tuleb koos ristiusuga (14.sajandil saab tuge kaupmeestest jne). Šamanism- maagiline teadus.
Pühaduse mõiste maagilises teaduses - kokkulepe on püha, ümbritsetud sakraalse suhtega. Sakraalsus tuleneb rituaalidest, kohtadest kus lepingud sõlmitakse, ntks ohverdupaigad. Samuti kuulub sinna tabudesüsteem. See võib rikkuda pühasuhet.
Religioosne teadus on vertikaalidel põhinev. Lisaks allumisel.
Koguduse printsiip- hierarhilisust leevendati ja see toimus koguduste kaudu.
Praegusek eristatakse reformeeritud kirikutes kolme vormi: riigi kirik (luterlikud meil), vabakirikud ( vennaste kogudused jne), riigi poolt tunnustatud kirikud (EELK).
19.sajandi alguseks oli kujunenud valitseval rahvusel, sakslastel , kaks riiki. Kujunes välja valmisolek tunnistada eesti talupoegade õigust inimlikule eksistentsile. See toimus vene impeeriumi ja balti erikorra osavaheliste pingete raames (1819). Valmisolek uute ideede vastuvõtmiseks. Kujundlikult väljendudes 19.sajandi algul I põlve eesti intellektuaalide poolt rahvusliku pesa punumine ja rahvusliku muna munemine , linnu väljahaudumine. 19.sajandi seletuseks on see, et alguskümnendikeks olid eestlased hõivatud mitmete kirjakultuuri kanalite poolt. Üheks põhiliseks tekstiks oli Piibel. Esimene täispiibel ilmus 1739 ja Piibel levis ja ta oli n-ö kommunikatsiooni agendina kirikutes. 1820ndatel võime rääkida juba üksikutest eesti enda intellektuaalidest. Kolmas kandja, mille kaudu rahvuslik ideoloogia reformeerumine hakkas tekkima on ajakirjandus. 1766 Stielde arstiteaduslik ajakiri Põltsamaal välja antud, 19.saj algul Masipu Maarahva nädalaleht. Valgustusliku iseloomuga . Ühelt poolt Piibel ja teiselt poolt ajakirjandus, mis mõjutatud euroopa valgustuse poolt.
18.sajandist: mitmesugused kodu- ja käsiraamatud. Esinadasid valgustuslikku literatuure. Iseseisev kultuurikanal, mille tähendust ei saa alahinnata- KALENDRID. Kalendrikirjandus. Jätkub kuni 21.sajandini.

Eesti kultuuriavalikkuse kujunemisest (“Beiträgedest” Eesti Kirjameeste Seltsi ja Vanemuise seltsi tegevuseni, aga ka kõigest sellest. Mis jääb sinna vahele)

Johann Heinrich Rosenplänter oli Liivimaa kirikuõpetaja ja kirjamees. Ta andis 1813–1832 oma kulul välja eesti keele uurimisele pühendatud ajakirja "Beiträge zur genaueren Kenntniss der esthnischen Sprache" ("Lisandusi eesti keele lähemaks tundmiseks") ja kutsus üles koguma rahvapärimust. 1821- O.W.Masingu õpetlik nädalaleht „Maarahva nädalaleht“ Kuidas harida maad, ravida haigusi. Valgustuslik
1838- Õpetatud Eesti Seltsi rajamine, ÕES-i asutajaliikmeteks olid Friedrich Robert Faehlmann, Dietrich Heinrich Jürgenson, Friedrich Georg von Bunge, Alexander Friedrich von Hueck, Friedrich Kruse ja 2 kooli- ning 12 kirikuõpetajat. Seltsi esimeseks presidendiks sai Carl Heinrich Constantin Gehewe. Seltsi tegevus toimus saksa keeles.
1857-1861- algas rahvuslik ärkamine. "Kalevipoja" ilmumine ÕES-i toimetistes
1857- Eesti järjepideva ajakirjanduse algus Pärnu Postimehe ilmumine. JV Jannsen
1869- toimus Eesti esimene üldlaulupidu
1872- Eesti Kirjameeste Selts – e kooliõpetajad. Arendada keelt ja kult-i. Edendas rahvaluule kogumist. Rahvusliku liikumise allliikumine.

Eesti vanemuise selts: Tegevuse eesmärgiks sai tagada eesti rahvuse, tema keele ja kultuuri järjepidevus ja kestmine. Seltsi põhitegevuseks sai kasvatada vaimsust ning anda teadmisi ajaloost ja rahvuskultuurist teaduslike ja populaarteduslike loengute, koorilaulu viljelemise, samuti kirjandus- ja kultuurilooliste raamatute ja luulekogude avaldamise kaudu. Üleriiklikke kultuuriüritusi otsustati korraldatud koos teiste seltside ning kultuuriasutustega.
Arvestades ühiskonnas toimunud muutusi ja ühiskonna ootusi on Vanemuise Selts kavandanud vaimsust ja rahvuslikku kasvatust teostada eeskätt muusika , teatri, kunsti ja kirjanduse kaudu. Kogu seltsi tegevus on suunatud avalikkusele.
1870. aastad olidki ärkamisaja alguperioodi õitsenguajaks, kuid juba sel ajal kujunesid selle liidrite vahel välja erimeelsused, mis aja möödudes üha süvenesid. Konservatiivset, baltisakslastega koostööd teha üritavat suunda juhtis Jannsen, radikaalset, baltisakslastevastast ja Vene keisri toele lootvat tiiba Carl Robert Jakobson ( 1841 –1882), Jakobsonist mõõdukamat, ainult eestlaste oma vaimujõule tugineda püüdvat voolu pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (1839–1907). Viimane kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Radikaalsem Jakobson, ajalehe Sakala toimetaja , sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Poliitikuna oli rahvuslaste liidritest osavaim Jakobson, kes suutis 1881. aastaks enamiku organisatsioonidest enda mõju alla saada, mistõttu Hurt loobus aktiivsest poliitilisest tegevusest ja lahkus Peterburi ning rahvuslikus liikumises tekkis nn Suurlõhe. Ent juba 1882. aastal suri Jakobson ootamatult. Et Jannsenit oli 1880. aastal tabanud tabanud halvatus , tekkis 1880. aastate alguses eesti rahvuslaste võimuladvikus tühimik. Esialgu domineerisid Jakobsoni suunda toetanud inimesed, kuid teatud mõju jäi ka Hurdale, kes küll enam Eestisse tagasi ei pöördunud.

Mida tähendab eesti kultuuri keelekesksus?
kultuur on keelekeskne. Meie kultuur oleneb meie keelest ja meie keel hoiab eesti kultuuri alles ning selle hääbudes hääbuks ka eesti kultuur
Valdava osa eestu kultuuri eelloost moodustab suuline kultuur
suuline kultuur on pärimuslik kultuur ning see pole kuhugi kadunud
Suulises kultuuris domineerib mnemotehniline pärimus. See pärimus fikseeriti rituaalidesse, rahvaluulesse jne. eesti kultuur on keelekeskne kultuur ning see tähendab ka seda, et peab olema piisav hulk eesti keele rääkijaid/inimesi vms et eesti keelsus oleks tagatud kogu kultuurivälja eksisteerimiseks

Kultuurilise iseolemise kujutelmadest rahvusideoloogiani.
Kõige vanem ja kestvam ühiskondliku mõtte vool ja liikumine on eestlastele rahvuslus ( natsionalism ). Eesti esimene rahvusteoreetik oli Jakob Hurt. Hurt lähtus väikerahva enesetunnetusest ja teme rahvusemääratlus oli etnilis -kultuurililne, mitte poliitiline. Carl Robert Jakobsonile kuulub prioriteet eestluse poliitilise ja majandusliku eestkava sõnastamisel. Hurt ja Reimann põhjendasid oma etnotsentristlikku maailmapilti apellatsioonidega kõigekõrgemale
20.sajandi alguse rahvuslikud liidrid sünteesisid ning arendasid Hurda ja Jokobsoni ideid. Tõnissoni ettevaatlik taktika , tema rahvusfilosoofilised abstraktsioonid ja mentaliteet lähendasid teda rohkem Hurdale.
Eesti rahvusluse ideestik kujunes Suure Prantsuse revolutsiooni ideede, saksa klassikalise filosoofia ja romantismi mõjul ja õhutusel. Samuti nägid hiljem paljud eestluse ideoloogid rahvuses eeskätt keeleliskultuurilist kooslust.
On ilmne, et eesti kultuuri tekkimine ja areng kahe tsivilisatsiooni piirialal ühelt poolt kiirendab kultuuri innovaatiliste protsesside omaksvõttu, samas leiab aset võitlus piiri valdamise pärast selle muutmiseks ükskeelseks.

Eesti kultuuri tähendusest.
Kui läheneda kultuuri mõistele semiootilisest vaatenurgast on kultuuri defineeritud kui teksti. Iga teksti, aga siis ka kultuuri unikaalsus seisneb selles, et ta on üheaegselt avatud ja suletud; tekst on pidevas liikumises ja arengus. See liikumine on paradoksaalne. Tuum. Eesti kultuuril on selleks tuumaks eesti keel.
Eesti kultuur on kinni, sõltuv sellest maast, kus teda luuakse ja tarbitakse. Iga kultuuri areng on olemuselt dialoogiline, eesti kultuur on dialogismist sõltuvuses. Eesti kultuur ise eksisteerib kahe suure paradigmaatiliselt erineva lääne- ja idakristliku kultuuriareaali piiril , niisiis “puutepunktide eikellegimaal”.
Baltisaksa valgustuse rüpes kujunenud eesti rahvuslik eneseteadvus oli vähemalt retoorilises opositsioonis oma kolonisaatoritega, võttis aga samas üle selle kultuurimustri. Noor-Eesti kultuuriliikumine hülgas selle opositsioonilisuse ning asus aktiivsesse ja simultaansesse dialoogi Euroopa kultuuridega. Just selle aktiivse dialoogi käigus kujuneski 1930-ndate lõpuks eesti kultuuri oma nägu.
Eesti kultuuri probleemiks ongi lahustumine pidevalt vahelduvates trendides, praegusel perioodil on tegemist dialogismi kriisiga eesti kultuuris.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 99 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-06-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

99 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

eluuria Õppematerjali autor

Enam-vähem vastused 2013 kordamisküsimustele

rahvus eesti kultuur rahvuskultuur friedrich teadvus kogudus rahvuslus hurt jakobson baltisaksa reformatsioon mütoloogia

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti kultuuri alused ja tähendus

eksperimendiga või jätkusuutliku liigiga. Teame küll seda, et inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu. Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vääristamine ja väärtustamine. See kujutab endast kultuuri tehnoloogilist aspekti. Tunneme selle ära ladinakeelses sõnas cultura, mille esimene tõlkevaste seostub maaharimisega (cultura agri), kuid milles tuleks näha ümbritseva keskkonna muutmist, kohandamist inimeluks. Maaharimine on siiski kultuuri tekkeprotsessis üks hilisemaid kontsentreid, keskmeks peetakse hetke, mil inimene õppis valitsema tuld, laiemalt võttes kõiki energia-allikaid. Päikese ja selle erinevate esinemiskujude

Filosoofia

odt

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile

end varem lõkkele, vaid alles siis, kui see reaalselt ajaloos aset leidis. Kes olid need inimesed, kes leidsid eneses jõudu ja võimaluse, et raputada ärkvele eestlaste rahvustunne ja selleläbi ka rahvuskultuuri ning selle väärtuseid? Mis oleks olnud ja millised oleksd eestlased täna, kui estofiilid ja äratajad ei oleks võtnud oma südameasjaks eestlaste maa, rahva ja rahvuskultuuri äratamist? Seda on vaja uurida süvitsi, sest ainult nii saab prognoosida eesti rahva ja rahvuskultuuri jätkusuutlikust eneseteadvuse alalhoidu läbi. Samuti saab teada, kus ja kes oleksid eestlased täna, kui just ärkamisaegsed sündmused oleksid leidnud aset varem, või halvema versiooni kohaselt, kui eelnimetatud sündmusi ei oleks üldse toimunud. Käesolevas uurimistöös kavatseb autor kasutada eelkõige ajaloolisi ja biograafilisi teoseid ja materjale, et seeläbi jõuda kas püstitatud hüpoteesi kinnituseni, või

Eesti kultuuriajalugu

doc

Eesti kultuuri alused ja tähendus, aastaarvud

Eesti kultuuri alused ja tähendus Eksamidaatumid 2011 kevadel Umbes 9 5 tuhat aastat e KR Vanimad jäljed inimasustuse olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist . Küttide ja kalastajate ehk nn Kunda kultuuri asupaik. Pulli asula vanim. 98. m.a. j. P.C.Tacticus ,,Germaania" Kirjeldas rahvaid, kes jäid Rooma impeeriumist põhja poole. Barbareid, mitte-kult. Aesti. Baltihõimude eellased. 1227 Ristiusk. Eestlased ja liivlased vallutati (sakslased vallutasid viimasena Saaremaa). Muistne vabadusvõitlus. 1343 Jüriöö ülestõus. Viimane katse end kehtestada. Harju ülestõusu algus, mõisade, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, sakslaste tapmine

Eesti kultuuri alused ja tähendus

doc

Ärkamisaeg, venestusaeg, isikud

Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, mille tuumikuks olid tol ajal kirkuõpetajad ja koolmeistrid. Friedrich Robert Faehlmann - ,,Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwald - ,,Kalevipoeg" Rahvusliku ärkamise algus

Ajalugu

doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

...................lk16 Villem Reiman...................................................................................lk18 Jaan Tõnisson....................................................................................lk19 Kasutatud kirjandus..............................................................................lk25 2 Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj. keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust, sotsiaalselt defrentseerumata ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud, oma haritlaskond kultuuri ja organisatsioone omavasse rahvusesse. uute ideede-suhtumiste ja inimsuhete sissetung, talude päriseksostmine, kaubalis-rahaliste suhete areng, tehased ning laienenud sidemed maailmaga kõik see kujundas Eesti ümber peaaegu ühe inimpõlve jooksul.

Ajalugu

doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

kirjaoskust. Täiskasvanud inimestest oskas lugeda umbes 80%, mida oli sama palju kui nt Inglismaal, jõudsalt levis ka kirjutamis-ja arvutamisoskus. Ilmus ka uusi õppeaineid, nagu maateadus ja noodist laulmine. Kõrgema hariduse saamiseks pidid talupojad minema saksakeelsesse kooli. Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent

Ajalugu

doc

XX sajandi esimesed aastad Eestis

XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised"

Ajalugu

docx

19.SAJANDI JA 20.SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE

Loo Keskkool 19. SAJANDI JA 20. SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE Referaat Autor: Klass: 11 Loo 2011 1.Sissejuhatus 19. sajandi Eestlaste eluolu ei olnud kuigi nii hea kui ta juba 20 sajandi alguseks oli. Eestlaste kasuks hakati looma seaduseid mis soodustasid eestlaste heaolu. Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees. Talupojad hakkasid vähehaaval moodustama ise seisust. Loodi vallakogusid ja vallakohtuid et olla kindel et talupoegi vääralt ei kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi. Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar Jannsen

Ajalugu

Rohkem sarnaseid