1. loeng. Maailmakirjandus IV eesti kirjandusele on omane olla tõlkekirjandus, kuigi mitte täiesti. 19. sajandi kirjandus. Jüri Talveti maailmakirjandus 1 ja 2 19. sajandil on maailmakirjandus kasvanud tohutult. Tüvitekst mingil kindlal perioodil ülimalt oluline tekst. 19. sajandil on selge mis on tüvitekstid. Ingl k seminal. Tüviteksti mõistet on hakatud kasutama tekstide kohta mis ei ole tegelikult tekstid. Nt laulupidu kui eesti tüvitekst. Kus meil tüvitekst on? Siin tekib jälle küsimus et omas ajas ei ole see tekst tüvitekst, kuid kirjanduse muutudes ajas on läinud vajalikuks kaanonit täiendada. St 20. sajand on täiendav sajand, t'äielikult kirjandusteaduslik sajand. Alates 60ndatest 70ndatest on ta kirjandusteoreetiline sajand. Kirjandusteooria ei ole ainult 20. sajandi termin, kirjandus on ennast püüdnud juba päris kaua teoreetiliselt määratleda. Esimesed katsed leidsid aset juba antiikajal: ars poetica ovidius
loomingut on läbi ja lõhki uuritud, tahtsin oma essees siiski just talle keskenduda, sest pean väga oluliseks tema oskust nii ajatult kirjutada. Paljud tema luuletused kõnetavad lugejat nii nagu oleks need kirja pandud silmas pidades hetke, milles praegu viibime. Liivi luulet iseloomustab lihtsus ja siirus, kuid oluline on, et oma lihtsuse juures jutustavad need siiski väga olulistest ja suurtest teemadest ning just see on põhjus, miks Juhan Liivi luule on eesti kirjanduse tüvitekst. Tõnu Õnnepalu on Liivi luuleloomingut kirjeldanud sõnadega : ,,Need Liivi paremad laulud kasvavad välja otse keelest, mõttest ja hingest, ja lihtsalt on olemas." Luuletuste analüüsimiseks on välja toodud ka katked tema loomingust, kuid täies mahus need esitatud pole. Liivi loomigut käsitledes ei saa jätta puudutamata tema üsna keerulist elukäiku. Seda teades ja mõistes, annab see meile ka võimaluse luuletajaga paremini suhestuda ja heita pilk kirja pandud sõnade taha
südametunnistuse toeks ja mõõduks. Ausse tõusis põhimõte kes verd valab, selle veri peab valatud saama. Saksamaal kasvas oluliselt surmanuhtluse rakendamine abielurikkumiste, nõidumiste ja jumalasolvamiste eest. Viimased olid eksimused ius divinum'i vastu ning valitsejal puudus siinkohal ka armuandmise õigus. Valitseja oli vaid jumala tahte täideviija. Dekaloog avaldas läbi aegade mõju kriminaalõiguse süstemaatikale. 2.5.2. Piibel kui Lääne õiguskultuuri tüvitekst Igal tekstil on oma struktuur ja kontekst, mis määravad ühe või teise teksti toimeulatuse kultuuri "kogutekstis." Mõne teksti tähendus võib olla nii suur ja kaugeleulatuv, et neid nimetatakse kultuuri tüvitekstideks. Sageli iseloomustab tüvitekste sakraalsus. Tüvitekstiks muutub mingi tekst või ka kultuuriavaldus just oma 1. siirete rohkuse tõttu teistesse kultuuri valdkondadesse 2. seotuse tõttu teiste tekstidega 3. mõjuvälja tõttu kogu ühiskonnale.
Sõnades ei suuda seda saladust väljendada, vaid sümbolites Von Interesse sind Tröume, Vorstellungen, Spiritualität. Surnutega rääkimine. Elukutse meedium, kes võttis ühenduse taevaga. Asja konks oli see, et surnu rääkis sümbolite keeles, meedium pidi ära tõlkima sümbolid. Sümbolid tulid sajandivahetuse spirituaalkultuurist. Briti kirjanduses on eriti palju, Zweigil ka, saksa kirjanduses vähem. Manifest des Symbolismus (see on ka üks tüvitekst) (Jean Moreas, 1886) alles, was man darstellt, soll ein ideal symbolisieren. Sümbolid, mis kujutasid salapärast, meile nähtamatut maailma. Steigerung der Muskalität der Sprache. Realität und Imagination alle Objekte haben eine symbolische Bedeutung, die rale Welt soll die ideale widerspiegeln. Gustav Klimt: leben und Tod, 1916. Värvisümboolika nt lilla valitseja värv seal surma tekil.
kukkesid kasutati). Laplased matnud ühe surnud hobuse, et Ruto (vana katku/pidalitõve? nimetus) tema seljas siis minema ratsutaks. Ruto hobune kerkib esile ka nõiatrummide rikkalikus pildimaterjalis. Fenomenide avaldusvorme tuleb hinnata jooksva aja taustal: see, mis toona oli realiteet, võib täna olla juba vari sellest. Hiiehobune esineb meil just seetõttu põhiliselt ainult ringmängude laulutekstides kui alateadvuslikult talletatud tüvitekst (rahvalauludes esineb mütoloogiline hobu). Eesti rahvalaulutekstidest küll ei ilmne seost hiiehobuse ja haiguse vahel, ent juba see asjaolu, et hiis kui selline on nii Soomes kui ka Eestis samatähenduslik üksus ning kultuskoht, näitab et Hiiehobune ei ole mõni kodutu olevul või kõigest kuuldustel põhinev rändmotiiv. Võib arvata, et saamide lähedane naabrus on peamiseks põhjuseks, et hiiekultus just Soomes on säilitanud ürgsemaid jooni kui Eestis
Kroonikate iseloomulik joon on see, et hilisemad kroonikad sisaldasid suuremal või vähemal määral varasemaid kroonikaid katkete või ümberjutustusena. Balti kroonikates tulevad ilmsiks saksa ajalookirjutuse traditsioonid, sest Eesti asus saksa kultuuri piirkonnas. (Läti) Henriku Liivimaa kroonika 1227 (13saj)- Läti Henrik- sakslane, töötas lätlaste (latkanite) maal. (S.Vahtre sõnul pigem ristisõjajutustus) on Eesti ja Läti vanema ajaloo tähtsaim allikas ja Balti ajaloo tüvitekst, mis tõenäoliselt kirjutati aastail 1224- 1227 ja anti esmakordselt välja Saksamaal 1740 aastal ladinakeelsena. Henriku kroonikast algab liivlaste, lätlaste ja eestlaste kirjapandud ajalugu, sidus jutustus möödunud aegadest. See on tüüpiline misjonikroonika, mis kirjeldab eestlaste ja lätlaste ristiusustamist ning maa vallutamist. Kroonika pole erapooletu jutustus, vaid saksa ristisõdijate ja Riia piiskopi tegevust igakülgselt ülistav kirjatöö
"Kalevipoega", aga sellesse ritta võib vist nüüd asetada ka juba "Tõe ja õiguse". Tüvitekstiks muutub mingi kultuuriavaldus just oma siirete rohkuse tõttu teistesse kunstivaldadesse, oma seotuse tõttu teiste tekstidega, aga samuti selle tõttu, et ta mõjuväli laieneb kogu ühiskonnale. Tüvitekstile saab toetuda, tüvitekstid on mingi kultuurilise identiteedi keskmes. Tüvitekste iseloomustab ka sakraalsus. Laulupidu on eesti kultuuri tüvitekst. Laulupidude enesestmõistetavuses pole me ehk märganud seda nii käsitleda ega nimetada, kuigi vaistlikult seda tunnistame. Laulupeo kujunemises kultuuritekstiks võib täheldada kolme etappi: 1) sakraalsus 2) rahvuslikkus 3) vabaolek. Ajakontekstist sõltuvalt osutub üks või teine tunnus domineerivaks. Laulupidu on midagi erilist, erinevat igapäevaselt elatavast elust. See on argielust kõrgemale tõusmine. Laulupidu on alternatiiv eestlase individualistlikule, üksteisest
annaabi.ee 
