1. loeng. Maailmakirjandus IV eesti kirjandusele on omane olla tõlkekirjandus, kuigi mitte täiesti. 19. sajandi kirjandus. Jüri Talveti maailmakirjandus 1 ja 2 19. sajandil on maailmakirjandus kasvanud tohutult. Tüvitekst mingil kindlal perioodil ülimalt oluline tekst. 19. sajandil on selge mis on tüvitekstid. Ingl k seminal. Tüviteksti mõistet on hakatud kasutama tekstide kohta mis ei ole tegelikult tekstid. Nt laulupidu kui eesti tüvitekst. Kus meil tüvitekst on? Siin tekib jälle küsimus et omas ajas ei ole see tekst tüvitekst, kuid kirjanduse muutudes ajas on läinud vajalikuks kaanonit täiendada. St 20. sajand on täiendav sajand, t'äielikult kirjandusteaduslik sajand. Alates 60ndatest 70ndatest on ta kirjandusteoreetiline sajand. Kirjandusteooria ei ole ainult 20. sajandi termin, kirjandus on ennast püüdnud juba päris kaua teoreetiliselt määratleda. Esimesed katsed leidsid aset juba antiikajal: ars poetica ovidius
loomingut on läbi ja lõhki uuritud, tahtsin oma essees siiski just talle keskenduda, sest pean väga oluliseks tema oskust nii ajatult kirjutada. Paljud tema luuletused kõnetavad lugejat nii nagu oleks need kirja pandud silmas pidades hetke, milles praegu viibime. Liivi luulet iseloomustab lihtsus ja siirus, kuid oluline on, et oma lihtsuse juures jutustavad need siiski väga olulistest ja suurtest teemadest ning just see on põhjus, miks Juhan Liivi luule on eesti kirjanduse tüvitekst. Tõnu Õnnepalu on Liivi luuleloomingut kirjeldanud sõnadega : ,,Need Liivi paremad laulud kasvavad välja otse keelest, mõttest ja hingest, ja lihtsalt on olemas." Luuletuste analüüsimiseks on välja toodud ka katked tema loomingust, kuid täies mahus need esitatud pole. Liivi loomigut käsitledes ei saa jätta puudutamata tema üsna keerulist elukäiku. Seda teades ja mõistes, annab see meile ka võimaluse luuletajaga paremini suhestuda ja heita pilk kirja pandud sõnade taha
südametunnistuse toeks ja mõõduks. Ausse tõusis põhimõte kes verd valab, selle veri peab valatud saama. Saksamaal kasvas oluliselt surmanuhtluse rakendamine abielurikkumiste, nõidumiste ja jumalasolvamiste eest. Viimased olid eksimused ius divinum'i vastu ning valitsejal puudus siinkohal ka armuandmise õigus. Valitseja oli vaid jumala tahte täideviija. Dekaloog avaldas läbi aegade mõju kriminaalõiguse süstemaatikale. 2.5.2. Piibel kui Lääne õiguskultuuri tüvitekst Igal tekstil on oma struktuur ja kontekst, mis määravad ühe või teise teksti toimeulatuse kultuuri "kogutekstis." Mõne teksti tähendus võib olla nii suur ja kaugeleulatuv, et neid nimetatakse kultuuri tüvitekstideks. Sageli iseloomustab tüvitekste sakraalsus. Tüvitekstiks muutub mingi tekst või ka kultuuriavaldus just oma 1. siirete rohkuse tõttu teistesse kultuuri valdkondadesse 2. seotuse tõttu teiste tekstidega 3. mõjuvälja tõttu kogu ühiskonnale.
20. sajandi saksakeelne kirjandus Aigi 28.01.2015 Loengud ja rühmatööd 9. märtsiks peaks "Professor Unrat" olema loetud. Viis raamatut nimekirjast. Periodisierung: 1890-1910 "Fin de ciecle": Naturalism, impressionism, sümbolism, juugendstiil jne See on vaid üks võimalikest periodiseerimistest. Võib öelda ka Jahrhundertwende. Väga huvitav periood, sest on palju erinevaid Stile ja Strömungen. Voole ja stiile. Mõnes mõttes on see defineerimatu. Raske on eraldada ühte voolu, mis teistest esile tõuseks. Kirev segu kõigest, mis vähegi eksisteeris. Konkreetsemaks muutub 1910 1922 Ekspressionism 1910 1922 1918 1933 Literatur der Weimarer Republik (Neue Sachlichkeit, Theater von links, grosse Romane) Mõned perioodid on markeeritud ka läbi ajaloo. Nt 1918 on saksa ajaloos oluline I ms lõppes. See on ka saksa keisririigi lõpp. Algab Weimari Vab...
Läänemeresoome mütoloogia (FLKU.04.075; 2 AP = 3 EAP) Kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Ava nende mõistete tähendusi erinevatel ajastatutel ja erinevate uurimissuundumuste (teooriate) kontekstis. "Müüdi all mõeldakse sakraalset lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra." (Valk 2001) müüdi-mõiste kahetasandilisus. Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid -- jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: "Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi (oldavolu) seotusest oma jumalate, kangelas...
Kroonikate iseloomulik joon on see, et hilisemad kroonikad sisaldasid suuremal või vähemal määral varasemaid kroonikaid katkete või ümberjutustusena. Balti kroonikates tulevad ilmsiks saksa ajalookirjutuse traditsioonid, sest Eesti asus saksa kultuuri piirkonnas. (Läti) Henriku Liivimaa kroonika 1227 (13saj)- Läti Henrik- sakslane, töötas lätlaste (latkanite) maal. (S.Vahtre sõnul pigem ristisõjajutustus) on Eesti ja Läti vanema ajaloo tähtsaim allikas ja Balti ajaloo tüvitekst, mis tõenäoliselt kirjutati aastail 1224- 1227 ja anti esmakordselt välja Saksamaal 1740 aastal ladinakeelsena. Henriku kroonikast algab liivlaste, lätlaste ja eestlaste kirjapandud ajalugu, sidus jutustus möödunud aegadest. See on tüüpiline misjonikroonika, mis kirjeldab eestlaste ja lätlaste ristiusustamist ning maa vallutamist. Kroonika pole erapooletu jutustus, vaid saksa ristisõdijate ja Riia piiskopi tegevust igakülgselt ülistav kirjatöö
"Kalevipoega", aga sellesse ritta võib vist nüüd asetada ka juba "Tõe ja õiguse". Tüvitekstiks muutub mingi kultuuriavaldus just oma siirete rohkuse tõttu teistesse kunstivaldadesse, oma seotuse tõttu teiste tekstidega, aga samuti selle tõttu, et ta mõjuväli laieneb kogu ühiskonnale. Tüvitekstile saab toetuda, tüvitekstid on mingi kultuurilise identiteedi keskmes. Tüvitekste iseloomustab ka sakraalsus. Laulupidu on eesti kultuuri tüvitekst. Laulupidude enesestmõistetavuses pole me ehk märganud seda nii käsitleda ega nimetada, kuigi vaistlikult seda tunnistame. Laulupeo kujunemises kultuuritekstiks võib täheldada kolme etappi: 1) sakraalsus 2) rahvuslikkus 3) vabaolek. Ajakontekstist sõltuvalt osutub üks või teine tunnus domineerivaks. Laulupidu on midagi erilist, erinevat igapäevaselt elatavast elust. See on argielust kõrgemale tõusmine. Laulupidu on alternatiiv eestlase individualistlikule, üksteisest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
