Eesti ajalugu (0)

1 teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal
Sündmused, millega seoses Eesti alas läksid järk-järgult Rootsi rigi koosseisu

• Põhja-Eesti alad palusid Rootsilt abi
  
• Lõuna-Eesti alad hukkusid sõjavallutuste käigus
  
• Saaremaa- Taani ja Rootsi sõja käigus rahulepingu tulemusena
  

Rahvastik 17. sajandil

• 1620 oli siine rahvaarv – 120 000
  
• mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tav. 3 aastaks igasugustest maksudest
  
• talupojad liikusid väheviljakatelt aladelt laastunud viljakamatele aladele.
  
• Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud
  
• Valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke
  
• Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, saabus ka käsitöölisi, kalureid ja kaupmehi kes paiknesid Ida-Eestis
  
• Suure grupi moodustasid ka lätlased, kes asusid elama eelkõige Valga ümbrusesse
  
• Kokku oli u 10 võõrrahva liikmeid: (poolakad, sakslased , leedulased ,rootslased, ungarlased , hollandlased ja šotlased
  
• Tagasilööke tõi Vene-Rootsi sõja sündmuse ajal katk, rahvastiku kasv pidurdus
  

Kindralkuberneri ülesanded

• kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge
  
• nim. ametisse ja kontrollisid riigiametnike töid
  
• jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus
  
• kandes hoolt ka postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu
  
• kandes hoolt avaliku korra eest
  

kindralkuberner - monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses
Rüütelkonnad

• Võimu omandasid ka rüütlekonnad ja linnavalitsus kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnike kõrval
  
• Eesti ja Liivimaa rüütelkonna kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna Taani valduses olev Saaremaa.
  
• Rüütelkonnad koondasid aadlike, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees, ning lahendasid kohalike küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri
  
• Rüütelkonnad käisid koos maapäevael, mis toimusid iga 3 aasta tagant
  
• Maapäevadel valiti kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse maanõunik
  
• Maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega
  
• Rüütlekonna pealik lahendas igapäevaseid küsimusi
  
• Uued maanõunikud valiti enamasti endiste rüütelkonna pealikke või maamarssalite hulgast
  

Maapäev - maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine keskajal
Kohtukorraldus

• Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunik , liivimaal sillakohtunik , kelle ülesandeks oli
  
• hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest
  
• uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi
  
• Maakonna tasemel tegutsesid Eestis- ja Saaremaal meeskohtud
  
• Liivimaal maakohtud - mõlemad arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju
  
• Kubermangutasemel lahendati raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad
  
• Eestimaa Ülemkohus Tallinnas
  
• Liivimaal Õuekohus Tartus
  
• Rootsi kuninga sõna jäi kohtuasjades viimaseks ja lõplikuks
  

adrakohtunik/sillakohtunik-ajalooline maapolitseikohtunik, madalam aste politseikohtus Liivimaa kubermangus
2.teema Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord

• olukord enne reduktsioon
  *Riigi maalvaldused jaotati riigimõisateks ja heldelt annetati eravaldusesse.
  *Kokkulepped rüütelkondadega, et kohaliku elukorraldust reguleerida
  *Kiratsev majandus
  *Rootsi riik kohtles Liivimaad karmimalt (sest oli hiljem vallutatud)
  
• reduktsioon ehk erakätesse antud riigimaade ära võtmine, mille algatas Karl XI, kuna ta sai päranduseks tühja riigikassa.Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid, kuid hakati ka enne Rootsi aeg saadud maid tagasi võtma. Liivimaal langes reduktsiooni alla tervelt 80%, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30% maadest. Ära võetud maad anti siiski rendile endistele omanikele, kes pidi osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile, millega riigi tulud kasvasid kiirsti.
  
• koormiste liigid
  - Teotöö, mis jagunes rakme-ja jalateoks. Iseloomulik oli teotöö pidev suurenemine seoses mõisapõldude lainemisega.
  - Abitegu ehk hooajalised tööd mõisas (nt sõnnikuvedu, kütise põletamine ehk aletamine , ehtustööd mõisas jne.)
  - Mõisavooris käimine (nt tervavilja vedu sadamalinnadesse)
  - Naturaalandamid ( hinnus , käsitöötooted jne)
  - Rahalised koormised.
  
• olukord pärast reduktsiooni
  * Paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord.
  *Kasvasid järsult Rootsi riigi tulud.
  *Halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted.
  
• näljahäda 17. sajandi lõpul
  Suur nälg tabas eestit 1694. Ilm oli halb ja vihmane, viljasaaks oli väike. Suure näljaga proovisid inimesed süüa kõike, mis kätte sattus. Söödi isegi õlgi, puukoort, sõnnikut. Paljud inimesed läksid linnadesse, kus oli aga samuti toidupuudus. Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingisugust abi. Samal ajal kui talupojad massiliselt nälga surid, veeti vilja isegi maalt välja Rootsi ja Soome, kus näljahäda oli suurem. Levisid haigused tüüfus ja düsenteeria. Näljahäda lõppes alles 1698 . aastal. On arvatud, et suri umbes 70000–75000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene. Löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla.
  

3 teema: Hariduselu Rootsi ajal
Luteri kirik

• Rootsi riik tutvustas talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid
  
• Kirikutes ja kabelites hakati pidama eesti keelseid jumalateenistusi
  
• Kiriku juures õpetas köster talupoegadele katekismust ja kirikulaulu
  
• Köstrite vähesuse tõttu hakkas vaevaliselt levima lugemisoskus kuid siiski levis.
  
• Köstrite haridus oli puudulik
  
• Tähelepanu hakati pöörama ka koolide asutamisele
  
• 1645- kehtestati kogu Põhja-Eesti katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõud
  
• Igas kihelkonnas tui ametisse köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa
  

1645 - Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare.
Köster- luterliku ja katoliku kiriku kirikuteener, ül: abistada vaimulikke usuteenistusel ja hoida kiriku vara.

• Vaimulikku kirjandust hakati eesti keelde tõlkima
  
• Raamatuid anti välja eraldi lõunaeesti ja põhjaeesti keeles
  
• Alustati piibli tõlkimisega, täismahus ilmus see 1739 aastal
  

1739- eesti keelne suur piibel
Tartu Ülikooli asutamine

• Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelena kindralkuberner Johan Skytte.
  
• Johan Skytte- Viis läbi kohtureforme, liivimaa kindralkuberner (kohalik).
  
• Tänu temale loodi 1630 a Tartus Akadeemiline Gümnaasium
  
• Tallinnas avati gümnaasium 1631.a
  

1632- avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, esimene kõrgeim õppeasutus Eestis

• õppijateks olid saksalsed ja rootslased, vähesel määral ka soomlased
  

Õpetajate seminar ( 1684 -1688 Piiskopimõisas)

• 1684 –Forsseluis hakkas väljakoolitama koolmeistreid ja köstreid
  
• 1688 –Forsselius sai nõusoleku rajada koole sinna, kus tarvis
  
• 1684 rajas Bengt Gottfries Foreseliuse Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari
  
• Bengt Gottfried Forselius - kooli- ja kirjamees , avas 1684 Tartu lähedal esimese eesti koolmeistrite kooli, nn Forseliuse seminari, lihtsustas eesti kirjaviisi, eestimaa hariduse eest võitleja
  
• Õppima asusid peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistreid ja köstrid
  
• Õpiaeg oli 2 aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius.
  
• Tähtis oli: a) sorav lugemine
  

b) usuõpetus ja kirikulaul
c)õpiti ka raamatukõitmist
d)arvutamist ehk rehkendamist
e)saksa keelt

• 1686. kirjutas Foreselius ise aabitsa kuna õpperaamatuid veel ei olnud
  
• 1686 – Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks
  
• Vihikute asemel kirjutasid õpilased paberilehtedel mille nad ise raamatuks köitsid
  
• Forselius hakkas kasutama ka „uut lugemisoskust“, kooris lugemise asemel luges üks poiss loo valjusti ette, teised jälgisid teksti. See oli lugema õpetamisel uus võte ja andis häid tulemusi
  
• Mõisnikud ei lubanud lapsi kooli saata ning see tekitas koolile raskusi õpilaste saamisega
  
• Haridus tegevat inimese targaks ja kihutavat mässama
  
• Teised ütlesid et eestlased olevat orjadeks loodud ja pidavat neiks jääma
  
• Mõisnikute arvates oli kooliharidus lausa kahjulik ja püüdsid Forseliust takistada
  
• Foreselius püüdis leida kuningalt oma tööle toetust
  
• 1686 pöördus Foreselius Rootsi kuninga poole, võttes kaasa oma kaks kõige andekamat õpilast Ignatsi Jaak ja Pakri-Hansu Jüri.
  
• Ta viis nad kuningas Karl XI ette Stockholmi. (Poisid oskasid vastata ka kõige keerukamatele küsimustele, kuningas andis poistele kuldraha)
  
• Selle reisi tulemuseks saadi kuningalt luba koolide ehitamiseks Harju-Madise ja Risti kiriku juurde
  
• Riigikontrolör sai korralduse eraldada mülema kihelkonna sissetulekust koolmeistrite ülalpidamiseks 50 hõberaha
  
• 1688 aasatl sõitis Foreselius taas Stockholmi, kus tal määrati Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks ning talle anti luba koolide asutamiseks kõikjal, kus tarvis
  
• Tagasiteel aga ta hukkus sügistormis ja koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse
  

Eesti keelne kirjasõna

• Tallinna toomkirku õpetaja Heinrich Stahl koostas esimese eesti keele grammatika reeglistiku, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga
  
• Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks
  
• Heinrich Stahl- kirjutas esimese eesti keele õpiku, baltisaksa vaimulik ja kirjamees.
  
• Forselius jõudis kindale otsusele, et senist kirjaviisi tuleb parandada ja kirjandus rahvale arusaadavaks teha.
  
• Ta kirjutas eestikeelse aabitsaraamatu, mis kirikuõpetajate poolt suurt poolehoidu leidis
  
• 1686 –Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks
  
• 1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika.
  
• Johan Hornung - tähtsaim teos on kollektiivse töö kokkuvõttena ilmunud ladinakeelne põhjaeesti keele grammatika, baltisaksa päritolu vaimulik ja keelemees
  
• 1686 anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament . See oli läbiniste eesti keelne raamat
  

Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima ka kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule
4 teema: Balti erikord
Balti erikorra kehtestamine põhjused

• balti erikord- Seaduste, normide kogum mille järgi korraldatakse elu Balti kubermangudest
  
• Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine
  
• 1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana .
  
• Balti erikord oli kasulik:
  

-aadlikele, sest nad said oma mõisad tagasi

• Eesti talurahvale mõjus see laastavalt, sest pärisorjus toodi tagasi
  
• positiivsed pooled: kultuur säilis
  
• uuendused: a) muutused Venemaal
  
• poliitilised muutused- Prantsusmaa, Saksamaa, Poola tahtsid muutuda euroopalikumaks
  

Balti erikorra olemus

• elanikkonnale säilitati luteri usk
  
• asjaajamiskeeleks jäi saksa keel
  
• säilis kohaliku aadli omavalitsus , privileegid
  
• säilis senine kohtusüsteem, seadused
  
• säilis senine maksukorraldus, tollipiir
  
• aadlile lubati tagasi anda reduktsiooniga ära võetud mõisad
  

reduktsioon – aadlikele läänistatud riigimõisade tagasivõtmine
Omavalitsuse süsteem, aadlimatriklid , Maapäev

• Kõrgem asutus Maapäev
  

Maapäev - maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine keskajal

• sõnaõigus vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimatrikli alusel.
  
• Maapäevadel otsustati:
  

1) kohaliku elu tähtsamaid küsimusi
2) valiti ametimehi omavalitsusse
3) valiti haagi - ja sillakohtunikke
aadlimatriklid - 18. sajandi keskpaiku koostatud ametlik nimistu, mis sisaldab rüütelkonda kuulunud aadlisuguvõsade nimesid
Aadlimatriklite eesmärk- kaitst põlisaadli uusaadli eest
Katariina II poliitilsed ja administratiivsed ümberkorraldused

• Katariina II sai troonile 1762aastal ja oli troonil 34 aastat
  
• Katariina II- Vene Keisrinna , Kehtestas Eesti pearaha nõudmise mõisnikutelt, tema valitsemise ajal asustati 2 uut linna (Võru ja Paldiski)
  
• Eestimaa kubermangus lisandus Paldiski maakond
  
• Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa
  
• Tartu maakonnast lahutati Võrumaa
  
• Narva linn jäi Peterburi kubermangu
  
• Setumaa jäi Pihkva kubermangud
  

Poliitilised ümberkorraldused:

• Uus aadli ja linnade omavalitsus
  
• kõik mõisnikud võrdses
  
• 1783 pearahamaks - Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks , mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud
  
• 1783 –Kehtestati uushalduskord, tekkisid uued linnad( Paldiski ja Võru)
  
• Balti provinside korraldus muudeti sarnaseks Venemaa omaga.
  
• Hakati negutreid võtma, neid võeti liisu (loosi) teel
  

nekrut - äsja väeteenistusse võetud isik
Teema 5 Talurahva olukord 18.sajandil

• Roseni deklaratsioon
  

1. 1739 – võeti vastu Roseni deklaratsioon
2. Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian Roseni seletuskirjas kinnitas, et:
a) talupoeg on täielik pärisori, keda mõisnik võib müüa, vahetada ja pärandada nagu muud mõisavara
b) talupoeg ise, tema maa ja vara on mõisniku omand, mille kasutamise eest mõisnik võik määrata koormisi oma äranägemise järgi

• kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkondadele, mitte riigile
  

• Browne'i positiivsed määrused ehk kaitseseadused
  

1. 1765 – kinnitati nn Browne'i positiivsed määrused ehk kaitseseadused.
2. Püüti reguleerida agraarsuhteid eramõisates:
a) talurahvas sai õiguse vallasvarale
b) mõisakohustuste täitmise järel võis talupoeg põllusaaduste jäägid turustada
c) mõisakoormisi ei võinud mõisnik suurendada
d) piirati kodukariõigust – ülemmäär 30 vitsahoopi
e) talupoegadel õigus seadust rikkunud mõisnik kohtusse kaevata

• Põllumajandus 18.sajandil
  

1. Põhjasõja- eelne külvide-saakide tase saavutati 18.sajandi keskel
2. Sajandi lõpuks oli teraviljatoodang võrreldes sajandi algusega kahekordistunud
3. Vilja veeti tollivabalt Rootsi, tarbijaks kohapealne vene sõjavägi
4. Viina veeti Peterburi, viinapõletamine, neelas kolmandiku viljasaagist ja mõjus märgatavalt metsadele
5. Veised veeti lihaloomadena Peterburi, andsid ka väätist põldudele

• Talurahva kihistumine
  

1. Talurahvas ei saanud seadustest õieti atu ja tekkisid talurahvarahutused.
2. Sajandi lõpul kujunesid välja mõisnike rühmitused, kes otsisid olukorrast väljapääsu.
3. 18.sajandi lõpuks oli toimunud talurahva hulgas kihistumine:
a) peremehed
b) sulased, teenijad – otsesed mõisa orjad
c) vabadikud – talud ääremaadel, maatüki eest tuli neil hooajatöödel talu aidata.
Teema 6 Linnad 17.-18 saj
Linnade olukord 17.-18. sajandil

• Sadamalinnade Tallinna ja eriti Narva esiletõus
  
• Tartu tähtsuse vähenemine
  
• Väiksemad linnad olid läänistatud aadliperedele
  
• Riigivõim hakkas üha sekkuma linnade juhtimisse
  
• Tallinna suurem iseseisvus .
  

Uus asehalduskord ja uued linnad
17.saj
1) Eesti ala käi jagatuks kahe kubermangu vahel
2) Põhja-Eesti neli maakonda (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa), mis oli Rootsi võimu all, moodustas Eestimaa kubermangu
3) Lõuna-Eesti, mis oli Poola võimu all, moodustas Põhja-Lätiga Liivimaa kubermangu
4) Saaremaa, mis liideti Rootsiga 1645.aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu.
5) Viimase alanan läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliva rahuga seni Kuramaale kuulunud Ruhnu saar.
18.saj
1) Eestimaa kubermangu lisandus Paldiski maakond
2) Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa
3) Tartu maakonnast lahutati Võrumaa
4) Narva linn jäi Peterburi kubermangu
5) Setumaa jäi Pihkva kubermangu
Linnaõigused said: Võru 1784, Paldiski 1783 ja Viljandi 1783
Välis-ja sisekaubandus
Väljavedu – Peamiseks väljaveetavaks kauvaks oli Vene turule kujunes viljast põletatud viin . Just 18.saj raiuti maha põlismetsad, et kütta viinakööke. Nuumati härgi, kes samuti Peterburi turule viidi. Sellega pangi alus ulatuslikumale loomakasvatusele mõisates. See omakorda parandas põldude väetamist ja tõstis maa saagikust. Peamised väljaveo kaubad: vili, mets, lina, kanep.
Sissevedu – Ülekaalus olid talurahvakaubad: sool, raud, tubakas , heeringas. Aadlikute ja jõukama linnarahva jaoks ka luksuskaubad.
Käsitöö ja tööndus (Räpina, Põltsamaa)
1) 17. sajandi käsitöö asengut Eesti linnades reguleeris keskaegne tsunftikord . Sellegipoolest nähti uue aja märke ja nendeks olid esimesed manufaktuurid , tehaste ja vabrikute eelkäijad. Jacob de la Gardie rajas Hiiumaale klaasimanufaktuuri. Manufaktuuritööstuse keskuseks kujunes Narva, kus kasutati Narva jõe energiat. Tallinnasse tekkis kaltsupaberit tootev paberiveski.
2) 18.saj tekkisid mõisate juurde viinaköögid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjus. Toodang enamasti kohapealseks tarbeks. 1734.a rajati Räpinasse tänini toimiv paberivabrik. Põltsamaa ümbruskonda rajati manufaktuurid, kus toodetid, klaasi, peegleid, portselani, rajajaks Woldemar von Lauw. Linnades vähe manufaktuure, põhjuseks tsunftikord.
Teema 7 Haridus-ja kultuuriolud 18.-19- sajandil

• Kiriku olukord pärast Põhjasõda
  

1.Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline:
a) kogudused õpetajateta
b) Tartu Ülikooli tegevus katkenud ja seega ka teoloogilise hariduse andmine
c) kirikuhooned hävinud ja rüüstatud
d) kiriku mõju tunduvalt kahanenud
e) kirikuelu juhtisid aablikud, kes surusid oma tahet kirikule peale

• Vennastekoguduste liikumine
  

1. 1720. aastatel sai valitsevaks usuvooluks Saksamaalt pärit pietism .
2. Sellest kasvas välja vennastekoguduste liikumine ehk hernhuutlus
3. Hernhuutlus leidis talurahva poolt kiire heakskiidu, sest propageeris :
a) usuvagadust
b) alandlikkust ja kõlblust
c) sotsiaalset võrdsust ja vendlust
4. See oli väga tähtis talurahva eneseteadvuse tõstmiseks
5. 1743 liikumine keelati, kuid kogudused säilisid
6. 19.sajandi algul oli liikumise uus tõusulaine.

• Ratsionalism
  

1. 18.sajandi teisel poolel asendus pietism ratsionalismiga, mis oli juba otseselt seotud valgustusideede levikuga
2. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine
3. Uudne oli ka ühiskonnakäsitlus:
a) pietistid – ühiskonna hädad tingitud talurahva puudulikust kõlblustundest
b) ratsionalistid – ühiskonna hädad tingitud sotsiaalsest korraldusest, esmajoones valitsevast pärisorjusest

• Rahvaharidus
  

1. Tingimused hariduse edendamiseks Põhjasõja järel halvad.
2. Koole vähe, õpetajad ise väheharitud, koolihooned peaaegu puudusid.
3. 1765. aastal võeti vastu kindralkuberner Browne'i ettepanekul koolikorralduse kava, mille kohaselt tuli koolid rajada igasse kihelkonda ja suuremasse mõisa. Mõisnike vastuseisu tõttu nõue täit rakendamise ei leidnud. Liivimaal oli olukord Eestimaast siiski mõneti parem.
4. 1774. aastal andis Browne välja instuktsiooni, mille järgi ei tohtinud lapsi enne koolist vastada, kui nad oskasid lugeda, tundsid katekismuse viit peatükki ja teadsid palveid.
5. 1787. aastal andi välja Browne'i patendi täiendatud variant, milles toonitati uuesti küla- ja kihelkonnakoolide asutamise vajadust.
6. 1786 /87. aasta talvel töötas kogu Eesti maa-alal 600 talulastele mõeldud kooli. Õpetati lugemist, laulmist ja katekismust. Õpikutena kasutati aabitsaid, katekismuse- ja lauluraamatuid.

• Eestikeelne kirjasõna 18.-19.sajandil
  

1. Esimene trükitud eestikeelne piiblitõlge ilmus 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tööna.
2. Esimene ajakiri 1821 -1823 ja 1825 „Marahwa Näddala Leht“, toimetaja Otto Wilhelm Masing.
3. Esimene ajaleht 1857 „ Perno Positmees“ , Jansen.
Teema 8 Talurahvareformid

• 1802/1804 aasta seadused
  

1. 1802 – Eestimaa talurahvaregulatiiv „Iggaüks, kes...“
2. 1804 – Liivimaa talutahvaseadus
3. Põhimõtteliselt sarnased seadused
4. Talude pärandatav kasutamisõigus
5. Vaba omandiõigus nii vallas-kui kinnisvarale
6. Teokoormiste normeerimine
7. Piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtest (keelati müümine ja võõrandamine)
8. Taluperemejed vastastati kodukarist, teistele ülempiir 15 hoopi
9. Loodi vallakohtud, mid olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad ( edasikaebused kihelkonnakohtule, kus kohtunikeks 1 mõisnik ja 2 talupoegade esindajat)
10. Hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem

• Pärisorjuse kaotamine, perekonnanimede panek
  

1. 1816- Eestimaal kaotati pärisorjus ja hakati panema perekonnanimesid (priinimesid)
2. 1819 – Liivimaal kaotatakse pärisorjus

• 1849/ 1856 aasta seadused
  

1. 1849 – Liivimaa kubermangus
2. 1856 – Eestimaa kubermangus
3. Seadused avasid võimaluse talukohad päriseks osta
4. Teoorjus lõpetati järk-järgult aastaks 1868 ja asendati raharendiga
5. Talude maad aeti ktunti ja alustati nende müüki, määrati kindlaks päriseksostmise kord
6. Mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised ( moonakad )
7. Talupoeg sai arendada iseseisvat majandustegevust

• Talupoja kohustused: mõisa, riigi, kiriku, kogukonna ees
  

1. Mõis – teotöö, mis jagunes korrateoks ja abiteoks. Naturaalandam-käsitöö, vili jne. Rahamaksud – alatest 1849, kui mingi üle raharendile
2. Riik – pearahamaks. Nekrutiandmise kohustus (vabastatud taluperemehed, õpetajad, kogukonna ametimehed
3. Kirik – kirikumaksud
4. Kogukond – Teede korrashoid . Koolimaja ehitus ja remont . Magasiaida ehitamine

• 1863. aasta passikorraludseseadus ja 1866. aasta vallareform
  

1. Passiseadus – lubas talupojal linna asuda ja liikuda vabalt kogu Vene riigi piires
2. Vallaseadus – selle seadusega vabanesid vallavalitsus ja vallakohus lõplikult mõisniku kontrolli alt
Teema 9 Rahvuslik liikumine

• eeldused Eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel (1866 vallaseadus)
  
• Talude päriseks ostmine
  
• Eestlaste haridustaseme suurenemine.
  
• Ühtse rahvusliku kirjakeele kujunemine, 1872 aastal, võeti kasutusele Põhja Eesti keskmurre, selle otsustas eesti kirjameeste selts.
  
• Eestlased muutusid kristlikuks rahvaks
  
• Esimeste eestlaste enese hulgast võrsunud haritlaste ilmumine
  

keskused Tekkis mitu väiksemat või suuremat rahvuslikku keskust, mis omavahel suhtlesid ja üksteist toetasid. Peterburis kujunes nn. Peterburi patriootide rühmitus. Teistele rühmitustele panid Viljandimaal aluse ärksamad taluperemehed ja koolmeistrid. Eestvedajad olid Jaan Adamson ja Hans Wühner. Kolmanda seltskonna moodustasid Tartu eestlastest üliõpilased ja neljas keskus koondus Võrus Kreutzwaldi ümber. Pandi alus esimestele suurtele rahvuslikele ettevõtmistele. Üks neist oli Aleksanderikooli alustamise katse.
Juhid
* J. V. Jannsen

• C. R. Jakobson
  
• J. Hurt
  

• tähtsamad sündmused
  
• Eesti kirjakeele kujunemine, erinevad väljaanded.
  
• Perno Postimees , Sakala, Esimene Üldlaulupidu
  
• Aleksandrikooli avamine
  
• erinevate seltside tekkimine nt: vanemuise selts.
  

suur lõhe Suur lõhe tekkis siis, kui Jakobson asus baltisaksa kirikuõpetajate kõrvalt ründama kirikut ja usku kui sellist. Ta tegi seda varjatult, pilgete ja torgete kaudu, kuid Hurt tabad Jakobsoni suuna kiiresti. Hurdi ja Jakobsoni vastumeelsus põhjustaski suure lõhe.
Teema 10 Eesti XIX sajandi II poolel

• Manasseini revisjon
  

1. 1882. aastal saadeti senaator Manasseid kontrollima eestlaste ja lätlaste rahvusliku liikumise olukorda, kelle eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid.
2. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati rohkesti märgukirju baltisakslaste kohta ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist.
3. Kõik see andis võimaluse alustada poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi ümberkorraldusi

• Venestamise käigus tehtud ümberkorraldused
  

1. Baltirüütelkondade provileegid jäid kinnitamata
2. Paljud sakslased vabastati ametist ja asendati venelastest ametnikega
3. vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel
4. Mõned linnanimed muudeti venekeelseteks: Dorpat – Jurjev (Tartu), Reval – Revel(Tln)
5. Eestile laiendati Venemaa politsei-,kohtu-, linna-, kooli- ja muud seadused
6. Püüti levitada õigeusku, üle kogu maa rajati õigeusu kirikuid
7. Tartu Ülikool nimetati Jurjevi Ülikooliks, õppetöö vene keeles

• Eestlaste suhtumine venestamisse
  

1. Eestlaste seas oli erinevat suhtumist
2. Venestamise poolt – Ado Grenzstein , Jakob Kõrv
3. Baltisakslust toetav – Harry Jannsen (sooviks luua baltisakslastest, eestlastest, lätlastest uus rahvus)
4. Eestlust toetav – Jakob Hurt, Villem Reimann

• Majanduse areng 19. sajandi lõpul ( raudteed , põllumajandus, tööstus)
  

1. Areng oli kiirde, üha rohkem inimesi siirdus maalt linnadesse
2. Majandusellu tõi suuri muudatusi raudteede ehitamine:
a)tõi kaasa soodsad tingimused kaubavahetuseks, eriti põllimajandustoodete saatmise Peterburi
b) suurenes transiitveoste osakaal (Paldiski, Tallinna sadamad)
c) tihenes Eesti erinevate piirkondade omavaheline suhtlemine , peale Kuressaare oli kõigis tolle aegsetes linnades raudteeühendus
d) rajati uusi tööstusettevõtteid
e) tekivad uued asulad (Võhma, Antsla , Jõgeva jne)
3. Tööstuse areng:
a) tekstiilitööstus: 1857. aassta Narva Keenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud, Balti puuvillamanufaktuur
b) masina-ja metallitööstus: elektrimasinatehas „Volta“, vagunitehas „ Dvigatel “
c) paberitööstus: paberivabrikud Räpinas, Pärnus, Tallinnas, Kohilas, Türil
d) tsementitehased Asetis ja Kundas
e) sõjatööstus: laevatehased Vene-Balti, Bekkeri , Noblessneri
f) piimaühistud – piima ümbertöötlemine ja turustamine ( 1898 )
g) Eesti laenu-ja hoiuühistu – võib lugeda eesti rahvuslikuks pangaks (1902)
4. Põllumajanduse areng:
a) domineeris mõisamajandus, suurmajandid, mis tootsid turu tarbeks ja kasutasid palgalist tööjõudu
b) uued agrotehnilised võtted levisid ka talurahva hulgas
c) jätkus talude päriseksostmine, kuid olid ka renditalud
d) sajandivahetusel viljahinnad langesid ja peamiseks haruks piimakarjakasvatus
e) hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetised, muretseti põllutöömasinaid, tegeleti sordiaretusega

• Eesti rahvusliku kutselise kultuuri algus
  

1. Kutseline kultuur kujunes baltisaksa eeskujudel, kuid arenes sellest sõltumatuks
2. Eestlastest õppejõud Tartu Ülikoolis: Mihkel Veske, Karl August Hermann – olid kõrgema hariduse omandanud Leipzigiz
3. Jakob Hurt, Matthias Johann Eisen – rahvaluule kogumine, alus rahvaluuleteadusele
4. Fr. R. Fahelmann, Fr. R. Kreutzwald – rahvuslik ilukirjandus
5. Miina Härma, Aleksander Lätte, Rudolf Tobias, Artur Kapp – Peterburi konservatooriumi lõpetanud eestlased
6. Johan Köler – rahvuslik maastiku-ja portreemaal
7. August Ludwig Weitzenberg, Amandus Heinrich Adamson - skulptorid