6. Kellest koosnes ja millega tegeles vallakohus? (4p) Vallakohus koosnes kolmest liikmest: ühe valis mõisnik, teine valiti peremeeste seast ning kolmas valiti sulaste poolt. Vallakohus lahendas talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistasid üleastumisi, valvasid avaliku korra järele vallas ning haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka ilma maata müüa. 7. Nimeta kolm rahvusliku liikumise keskust. (1p) 1 2 3 Peterburg Tartu Viljandimaa 8. Millega tegeleti 19. sajandi alguses Eesti peamistes majandusüksustes? (2p) Viljatootmise, viinapõletamisega. 1 9
,taastati pärisorjus. · pearaharahutused- 1784.a. toimunud rahutused, talupojad ei tahtnud mõisakoormisi teha. · vallakogukond-19. Saj algul tekkinud talurahva kui seisuse omavalitsus. · vallavolikogu- valis täiskogu,kuhu kuulusid vastavalt rahvaarvule 3-2 liiget · vallakohus- lahendas talupoegade omavahelisi nõudmisi ja vaidlusi ning mõistis kohut talupoegade väiksemates süüasjades. Vallakohtu kohustuste hulka kuulus: vaeslaste varanduste hoolekanne, neile eestkostjate määramine, nekrutite valik, järelevalve kümnise ja kohtumaksude laekumise, magasiaida ja vallalaeka üle. · magasiait- talupoegade ühisomand. Varuvilja hoidmise koht, kuhu tuli igal aastal anda teatud viljakogus. · nekrut- · passiseadus- 1863.a. hoogustab talupoegade väljarändamist Venemaale. 3. Aastaarvud: · 1700a.-Põhjasõja algus
1866 -- talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. 1863 – uus passikorraldus seadus, andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Milles seisnes nende seaduste tähtsus? Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 4. Millal loodi vallakohtud, kes olid vallakohtu liikmeteks, milliste küsimustega tegelesid vallakohtud? 1804 , vallakohtu liikmed – E (talitaja) ja L (vöörmünder 2tk), koosnes kolmest liikmest. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas ning haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. 5. Mis oli magasiait? -- Oli ühiste viljavarude hoidmiseks mõeldud ait. 6. Millal moodustati valla omavalitsus? – 1866 a.vallareformiga 7. Iseloomusta talurahva koormisi 18
administratiivsed funktsioonid. 19. Saj. Alguse talurahvaseadusega loodi vallakohtud, mis koosnesid 3 liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi seast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormusi, karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas ning haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka ilma maata müüa. Vallakohtud eksisteerisid Eestimaal kuni 1817. Aastani. Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks veel ühine vastutus magasivilja varumisel ning vaestehoolekanne. Magasivili oli viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. Varuvilja hoidmiseks tuli talupoegadel ehitada magasiait ja anda sinna igal aastal teatud viljakogus
vahepeal tulid Napoleoni sõjakäigud Venemaale. Pärisorjuse kaotamine 1816.a EM kohta käiva seaduse, LM kohta 1819.a, kirjutas tsaar Aleksander I pärisorjuse kaotamise seadusele alla. Need tuli tõlkide vene keelest, seetõttu ei saanud kohe vabaks talupoeg. Teatavaks tehti see info hiljem talupoegadele, EM-l 1817.a alguses kutsuti vallakohtu liikmed Tallinnasse, kus neile loeti seadus ette, paar nädalat pärast seda loeti seadus ette kirikus. Nii oli ka LM kubermangus, sealsed vallakohtu liikmed kutsuti Riiga. Seadused sisaldsid: 1)talupoeg on pärisorjusest vaba, 2)maa kuulutati mõisniku piiramatuks eraomandiks, kui talupoeg tahtis maad rentida, nõuti selle eest teotööd (saj alguses pandi see vastavusse maaga, nüüd need piirangud kadusid), 3)liikumisvabadus jäi piiratuks (mõisnikel oli vaja kindlustada tööjõud, talupoeg võis elukohta vahetada ainult kubermangu piires ja linna kolida ei tohtinud), 4)peale vallakohtude moodustati ka vallad (talupoegade
Isiklikult vaba- ei olnud ihunuhtlust, ost/müük keelati, liikumine kubermangu piires, puudus pass, said perek. Nimed, maarentimine-teorent. 1849L/1856E- teorent-> raharent, lõi eeldused talude päriseks ostmiseks, tp pidi hakkama ise mõtlema, eelduseks ärkamisajale ja iseseisvusele, sest huvitusid rohkem oma elu korraldusest. 1866- vallavalitsused vabanesid lõplikult igasuguse mõisniku eestkoste alt. 1863- passiseadus. Täielik liikumisvabadus. 4. Millal loodi vallakohtud, kes olid vallakohtu liikmeteks, milliste küsimustega tegelesid vallakohtud? 19.s algus. 3 liiget. Talup. Omavahelised tülid, nõudsid koormisi, karistasid üleastumisi, valvasid avaliku korra järgi, haldasid vallalaekaid ja magasiaitu. Talupojad pidasid ise enda üle kohut. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. 5. Mis oli magasiait? Talup. Kogusid magasivilja aita, mille suhtes mõisnikel polnud kasut. Õigust, ühisomand, vaid järelvalveõigus. 6
Keskseks sai vallakohus · koondusid talupoegadesse puutuvad õiguslikud, politseilised ja administratiivsed funktsioonid · koosnes kolmest liikmest: ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi seast peremehed ja kolmanda sulased · lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid; nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistasid üleastunuid; valvas avalikukorra järele; haldas vallalaekaid ja magasiaitu · ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka ilma maata müüa Eksisteerisid Eestimaal 1817.-ni, Liivimaal nimetati vallakohtud 1820. kogukonnakohtuteks, need seati sisse ka Saaremaal. Eestimaal taastati kogukonnakohtud alles 1866. Kohtud likvideeriti 1889. kohtureformiga. Ühtseks kogukonnaks sidus ka vastutus magasivilja varumisel ning vaeste hoolekanne. · Magasivili oli viljavaru, millest talupojad said hädas laenu võtta. Talupoegadel tuli ehitada
· mõisapõldudel töötasid mõisamoonakad · talude päriseksostmise võimalus 1856.: E/m · keelati mõisnike kodukariõigus · täielik raharent · talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt · eestlaste oma tahte teostamine · · 1863.-passiseadus--liikumisvabadus · 1865.-mõisnike kodukariõiguse piiramine · 1866.-vallaseadus--tp-de omavalitsus vabanes mõisniku järelvalve alt · 1868.-raharent Vallakohtu ülesanded Vallakohus tegeles talupoegade omavaheliste tülideküsimuste lahendamisega, võlguolevate mõisakoormiste sisse nõudmisega, üleastunute karistamisega, avaliku korra valvamisega, vallalaekate ja magasiaitade haldamisega ja andis mõisnikule loa talupoja talust välja tõstmiseks või ilma maata müümiseks · Talitaja ja vöörmündrid · Talitaja oli talupoegade seast valitud vallakogukonna juht Eestimaal ning Liivimaal oli, sama ameti peal vöörmündrid
Talupoegade õigused: "Iggaüks" kui talupoeg hoidis talu ja maad hästi, võis ta selle edasi pärandada kui talupoeg oli hooletu, võis mõisnik ta talust välja saata, kui oli hoolas, siis ei tohtinud õigus oma vallasvarale millisel juhul ja milliseid inimesi on mõisnikul lubatud müüa? oli vaja vallakohtu nõusolekut inimesi ei tohtinud müügiga lahutada maast ei tohtinud eraldi müüa kui inimene maha müüakse, peab olukord uues kohas parem olla, viletsamasse olukorda ei tohi müüa millised piirangud kehtestatake mõisnikule seoses talupoegade maksude ja koormistega? mõisnik ei tohi makse ja koormisi tõsta, kui peremees maksab ausalt kõik ära 19. sajandi alguse reformid Eeldused Valgustusideed
Eesti valitsemine Vene riigi koosseisus Kujunesid välja eeldused Eesti omariikluseks Balti erikord kinnistus veelgi, sest 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik Provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik Kindralkuberner Kuberner · kindralkubermangude (Balti kubermangud) · kubermangus olulisim võimuesindaja administratiivaparaadi kõrgeim juht · allus senatile · teosta...
· Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara · Pidid tegelema üksnes põlluharimisega 1849/56. aasta talurahvaseadused: · Liivimaal 1849; Eestimaal 1856 · Mõisnik ei võinud enam talumaad mõisamaaks muuta · Mõisnik võis maad talupoegadele rentida või müüa · Uus talurahvaseadus soodustas üleminekut raharendile Vallakogukonna funktsioonid: · Esialhu talutahva kohuste kollektiivne kandmine · Keskne institutsioon oli vallakohus · Vallakohtu kätte koondusid kõik talupoegadesse puutuvad õigusllikud, poliitilised ning adinistratiivsed funktsioonid. · Vallakohus lahendas talupoegade tülisi, nõudis sisse võlguolevaid mõisakoomisi, karistas üleastunuid, valvas avaliku korrajärele ja haldas vallalaekaid ning magasiaitu. Koormised: · Mõisakoormised teotöö (teorent), mis oli nädalateks ja hooajatööde ajal nõutav abi.
valitsenud mõis vaid mõis ja talupojad koos. Esimesed vallakohtud rajati juba 18 saj lõpupool, et aidata mõisnikku õigusemõistmisel. 1816-1819 a seaduste järgi pidi talurahva pärisorjusest vabastamine algama kogukonna valimistega ja talurahvakogukondade moodustamisega. Eestimaal vastutas kogukonna omavalitsuse kohustuse täitmise eest kogukonnavanem(vallavanem või külavanem). Liivimaal kogukonnavanema institutsioone ei loodud. Vallakohtu ülesandeks oli lahendada talupoegade tsiviilasju ja reguleerida kogukonnaliikmete majandus- ja tüliküsimusi. Vallakohtul oli ka vaesteabi, sotsiaalhoolekande ja õnnetuskindlustuse funktsioon. 1866 oli vallareform ja vallakohtule jäeti ainult kohtulikud funktsioonid. * 2.Talurahva lõplik vabanemine talurahvaseaduste uuendused, Mahtra rahutused, talude päriseksostmine ja selle tagajärjed, põllumajanduse areng. - *19 saj
TV lk. 42 ül. 1. Talupoegade tähtsus pärandataval talude kasutamisõigusel: korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi talu ära võtta, ning ta võib selle oma lastele pärandada. Talupoegade tähtsus teokoormiste normeerimisel: koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupoegadel jäi aega oma majapidamise jaoks. Talupoegade tähtsus vallakohtute loomisel: talupojad valisid enda seast kohtunikud. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka maad müüa. 2. Pärisorjuse kaotamine. Perekonnanimede panek. TV lk. 42-43 ül. 3. Perekonnanimi kajastas peremehe ametit: Kängsepp, Umbleja, Müürsepp Perekonnanimi tuletati talu nimest: Külaviir Perekonnanimi pandi mõne looma või linnu järgi: Sulg, Rebane, Jänes Perekonnanimi pandi mõne loodusobjekti järgi: Tamm, Palm, Oja, Mets, Mägi
2)Mõisnikel soovitati hakata talupoegadele talusid päriseks müüma. 3)Soovitati teorent asendada raharendiga. Talurahva omavalitsuse kujunemine: · Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitus vallakogukond. · Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus. · Vallakogukonna juhiks valiti Eestimaal talupoegade hulgast talitaja koos abilistega ja Liivimaal vöörmundrit. · Vallakohtu ülesanded: 1)lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid. 2)nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi. 3)karistasid üleastunuid (kuni 30 kepihoopi). 4)valvasid avaliku korra järele vallas. 5)haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. Talurahva koormised: · Mõisakoormised 1)teotöö (teorent), mis jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abitööks. 2)Vakuraha rahamaks mõisa jaoks. · Riiklikud koormised 1)pearaha 70 kopikat meeshingelt
Keelati koormiste tõstmine, samuti taluperemeeste müük. Talupoegade omavaheliste tülide lahendamiseks loodi vallakohtud. · uus Liivimaa talurahvaseadus 1804.a- Keelati talupoegade müümine, kinkimine ja pantimine maast lahus. Talu suhtes said peremehed pärandatava kasutamisõiguse, samuti omandiõiguse vallasvarale, v. a talu raudvara. Talust võidi välja tõsta vaid loodava vallakohtu otsusel. Talupojad said õiguse maad osta ja sellega oma suva järgi toimida. f) Mida tähendab kvoodimaa? 1849.a. talurahvaseadusega Liivimaa kubermangus eraldati talude maadest mõisnikele 1/5 talude maast g) Kes oli moonamees? Moonamehed said mõisamaadel töötamise eest töötasu moonas ehk natuuras.
· Hakati kasvatama lina (eriti Lõuna-Eesti taludes), vabrikute jaoks; · Mõisates levis viinapõletamine, tooraineks kartul; · Nuumhärgade kasvatus; peenvillalammaste kasvatus; · Põhiliseks jäi viljakasvatus, teisel kohal kartulikasvatus 3) talurahva omavalitsuse kujunemine vallakohus, kogukonna ühisvastutus · Vallakohus koosnes ühest mõisniku poolt nimetatud isikust, ühest peremehest ja kolmanda valisid sulased. Vallakohtu ülesanneteks olid: lahendada talupoegade omavahelisi tülisid, nõuda sisse võlgu olevaid mõisakoormisi, karistada ülesastunuid, valvata avaliku korra järele vallas, hallata valla laekaid ja magasi-aitu. · Omavalitsuse ülesanded: koormiste täitmise eest vastutamine, vaeste hoolekanne, magasivilja varumine, nekrutikohustuse jaoks varustuse hoolitsemine 4) talurahva koormised mõisa-, riiklikud ja kogukondlikud koormised
*16 Puuduse likvideerimiseks püüti seadustikku muuta ja täiendada, kuid seda tehti osade kaupa, mitte terviklikult.*17 NS koostajad polnud arvestanud riigi ja ühiskonna tegelikke vajadusi karistusõiguse valdkonnas ning jätkasid vananenud sätete kasutamist. NS-le lisandus 20. novembril 1864 rahukohtu nuhtlusseadustik*18 („Устав о наказаниях налагаемых Мировыми Судьями“) ja 9. juulil 1889 vallakohtu nuhtlusseadustik („Временные правила о наказаниях, налагаемых волостными судьями“).*19 Käesolevas artiklis on tähelepanu koondatud just usuvastastele süütegudele, mida rahukohtu nuhtlusseadustik ja vallakohtu nuhtlusseadustik ei reguleerinud. Olgu need siin nimetatud vaid selleks, et anda lugejale ülevaade kriminaalseadustike rohkusest. Rahukohtu nuhtlus-
kollektiivne kandmine. Kogukonna keskseks institutsiooniks vallakohus-talupoegadesse puutuvad õiguslikud, politseilised, administratiivsed funktsioonid. Vallakohtud koosnesid 3 liikmest,kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid enda seast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistasid üleastunuid, valvasid korda. Ilma vallakohtu loata ei võinud mõisnik talupoega välja tõsta ega ilma maata müüa. VK eksisteerisid Eestimaal kuni 1817a, liivimaal nim VK 1820a. kogukonnakohtuteks, seati sisse ka Saaremaal, E. taastati alles 1866a. kogukonnakohtud likvideeriti 89a. kohtureformiga. Talupoegi sidus kogukonnaks ka magasivilja(talupojad hädaaegadel laenu) varumine, vaestehoolekanne. Magasivili ja ait oli ühisomand, mille üle mõisnikel vaid järelvalveõigus. 16ja 19a
Hakkasid korralikumalt tööd tegema. b) Ilma kohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega välja tõsta ja ilma maata müüa. Vallakohus lahendas talupoegade omavahelisi tülisid; eneseteadvus tõusis. c) Koormiste tõstmine keelati. Vaba aega jäi rohkem, et harida oma põlde. Talupoegade rõhumine vähenes. Mõisnike roll vallaelus: Kinnitas ametisse Eestimaal talitaja ja Liivimaal 2 vöörmündrit. Ühe vallakohtu liikme. Kutsus kokku valla kogukonna koosoleku ja kinnitas otsused. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus 1866.aasta vallareformiga. 3. 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadused: üleminek raharendile, talurahvaseaduste tähtsus. Uute talurahvaseaduste järgi: Talupoeg võis oma maalapi endale päriseks osta, kuid hinna dikteeris mõisnik. Teotöö lubati asendada raharendiga.
Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne- Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu. Kehtima jäi luteriusk, asjaajamine saksa keeles ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik. (aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ja eesõiguste kogu). Esimesed osa avaldati 1845.a ja kolmas osa 1846.a. * See kinnitas veelgi...
Kihelkonnakool Kreiskool eesti keel 3. - Gümnaasium saksa keel 4. - Ülikool saksa/ ladina keel Talurahva omavalitsuse kujunemine (... daatumid) ● Vallakohus: ○ 1 mõisnik ○ 1 peremeeste seast valitu (peremehed valisid endi seast) ○ 1 sulane (sulased valisid endi seast) ● Vallakohtu ülesanded: ○ Lahendada talupoegade omavahelisi tüliküsimusi ○ Nõuda sisse võlgu jäädud koormised ○ Karistada ülesastunuid ○ Valvata avalikku korda ○ Hallata vallalaekaid ja magasiaitu ● Omavalitsuse ülesanded: ○ Magasivilja varumine (maandati näljahäda riski) ○ Vaeste hoolekanne ○ Avalik kord ○ Kohaliku kooli üleval pidamine Koormised
talupoegade omavahelisi asju lahendavad vallakohtud, need pidasid istungeid mõisates. Alles pärast 1866.a vallaseaduse kehtestamis pidid mõisniku eestkoste alt vabastatud vallad hakkama ise ebdale vallamaja (kohtumaja) ehitama. Tavaliselt valiti vallamaja jaoks mõne käidavama tee ääres sobiv vaba maatükk, mis käi üldkasutatavaks vallamaaks. Vallamaja suurus olenes valla suurusest ja jõukusest. Vanemad vallamajad olid palkehitised. Hoones asusid vallakohtu tööruumid ja arestikamber. Uuemates ja suuremates vallamajades olid tavaliselt ühes otsas vallakohtu tööruumid: kohtutuba, ooteruum, kantselei, vahel ka eraldi otsusetuba, 1-2 arestikambrit, vallakasaka (käskjala) tuba (pliidiga või eraldi köögiga) ja suur esik. Maja teises otsas asus tavaliselt prii korter vallakirjutajale, koosnes 2-3 toast, köögist, esikust, sahvrist ja majaalusest keldrist. 19
1856 ja Saaremaal 1865. 19. sajandil hakkas kujunema ka talurahva omavalitsus vallakogukonnad. Esimese talurahvaseadustega loodi vallakohtud, mis koosnesid kolmest liikmest (ühe valis mõisnik, siis peremehed endi hulgast ja siis sulased). Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid, nõudsid võlgu sisse, valvasid avalikku korda ja haldasid magasiaitu, mis oli viljavaruait, kuhu tuli talupojal anda iga aasta teatud kogus vilja. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talist välja tõsta. Hiljem muutusid need Kogukonnakohtuteks, aga need likvideeriti kohtureformiga. Tegeleti ka vaestehoolekandega, milles toetati vaesemaid ja töövõimetuid inimesi. Pärisorjuse kaotamine nõudis ka omavalitsuse selgepiirilist eristumist. 1816. ja 1819 seadusega sõltus omavalitsus suuresti veel mõisnikust. Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade hulgast Eestimaal talitaja koos abimeestega, Liivimaal 2 vöörmündrit.
Eelärkamisaeg ·Talurahvaseadused- Tekkis iseseisev peremeeste kiht, haritlaskond. Kasvas eesti rahva arv ja ületas 1 miljoni piiri. Talurahvareformide ajastu rajas aluspinna rahvuslikule ärkamisele ja kiirele kultuurilisele arengule. Juhtiv seisund oli Balti-Saksa mõisnike käes. ·Vallakohtud- Esimesed vallakohtud loodi 18. sajandi lõpul valgustusajastust mõjutatud Baltisaksa aadlike poolt, tõenäoliselt kõige esimese vallakohtu asutas 1750. aastal krahv Carl Johann Mellin. Hiljem loodi vallakohtuid eraalgatuslikult veel mitmes mõisas. Toonane vallakohus koosnes mõsniku poolt kinnitatud talupoegadest kohtunikest, kes lahendasid väiksemaid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi. ·Usuvahetusliikumine- Paljude talupoegade olukorra jätkuv halvenemine pärisorjusest vabastamise järel leidis plahvatusliku väljenduse usuvahetusliikumises.
Värska Gümnaasium ALEKSANDR PUSKIN Koostaja: Reelika Ruunik Klass: 12. klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis.........................................................................................................................
surmanuhtluseni. Väljakohtute kätte võis isikuid anda vastava polgu ülem ning kohtuotsused kinnitas sõjaminister. · Sõjakohtud, kus kehtis oma eriprotsess ja erinuhtlusseadus, sõjakohtuteks olid polgukohtud polkude ja neile vastavate üksuste juures ning sõjaringkonnakohus Tallinnas. · Vaeslaste kohtud linnades oma korraldusega ja maal vallakohtud kui vaeslastekohtud vana seisusliku vallakohtu seaduse alusel; · Konsistooriumi kohus, mis töötas seisusliku luteri usu kohtu seaduse alusel ja vaimulike kohus õigeusklike jaoks (tegelesid abielulahutustega). · Hoolekande kohtud, kus oli oma korraldus. Hoolekandekohtutele allutati eestkoste ja hoolekande asjad, mis olid oma loomult keerulised või kus varanduse väärtus ületas 100 000 marka.
millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamis õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. Eestimaa talurahva seadust peeti Liivimaa omast halvemaks. Liivimaa talurahvaseadus nimelt nägi ette talurahvakohtute asutamise, mõisnik võis talupojalt talu ära võtta ainult kohtu otsusega. Eestimaa talurahvaseadus ilmus eesti keeles Keila praost Otto Reinhold v. Holtzi tõlkes (koos sellega 1805 aastal ka kohtuseadus ja vallakohtu käsiraamat). Wiedemann Keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija. Saksa-rootsi päritoluga Ferdinand Johann Wiedemann (1805-87), sündis Haapsalus ja õppinud Tartu ülikoolis. Ta töötas Tallinnas vanade keelte õpetajana, avaldas mitu soome-ugri keelte grammatikat. Nimetati akadeemikuks Peterburi Teaduste Akadeemiasse. Tema suurteosteks olid eesti-saksa sõnaraamat ja grammatika. H. von Frey aritmeetikaõpik 1806. a ilmub Tartus esimene arvutamise õpik Saaremaa
surmanuhtluseni. Väljakohtute kätte võis isikuid anda vastava polgu ülem ning kohtuotsused kinnitas sõjaminister. · Sõjakohtud, kus kehtis oma eriprotsess ja erinuhtlusseadus, sõjakohtuteks olid polgukohtud polkude ja neile vastavate üksuste juures ning sõjaringkonnakohus Tallinnas. · Vaeslaste kohtud linnades oma korraldusega ja maal vallakohtud kui vaeslastekohtud vana seisusliku vallakohtu seaduse alusel; · Konsistooriumi kohus, mis töötas seisusliku luteri usu kohtu seaduse alusel ja vaimulike kohus õigeusklike jaoks (tegelesid abielulahutustega). · Hoolekande kohtud, kus oli oma korraldus. Hoolekandekohtutele allutati eestkoste ja hoolekande asjad, mis olid oma loomult keerulised või kus varanduse väärtus ületas 100 000 marka. · Lepituskojad, kes tegutsesid üüriseaduse alusel; ülesandeks oli lahendada
1803. ja 1804. aasta maapäevadel töötati välja Eestimaa 1804. aasta talurahvaseadus. Nii Eestimaa kui ka Liivimaa 1804. aasta talurahvaseaduses säilitati feodaalne maavaldus. Liivi- maa seadus oli talurahvale veidi soodsam, sest see keelas talupoegade müümise, kinkimise ja pantimise maast lahus. Talupojad said omandiõiguse vallasvarale, kuid mitte raudvarale. Pere- mehed said talu suhtes pärandatava kasumiõiguse. Neid võidi välja tõsta ainult vallakohtu otsusega, mis pidi olema kihelkonnakohtu poolt kinnitatud. Talurahvas sai õiguse maad osta. Koormised viidi vastavusse maa suuruse ja boniteediga. Toimusid talumaade mõõtmised, hindamised ja kaardistamised.Seadus seadis eelisolukorda taluperemehed, kelle müük oli keelatud ja nad ei kuulunud ka nekrutiks võtmisele ega mõisa kodukari õiguse alla. Eestimaa ja Liivimaa maapäevade otsused Talurahva hulgas puhkesid rahutused. Talurahvaseadus vajas revideerimist. Eestimaa maapäev esitas 1811
tee talupoegade vabastamisele pärisorjusest, kuid oluline samm on sellega siiski astutud. 1804. aastal oli hakatud seadust Iggaühe ja 1803. aasta täienduste vaimus sellega edasi tegelema. Paljuski Rosenthali eestvedamisel ja juhtimisel veebruaris- märtsis 1804, kui taas oli koos Eestimaa Maapäev, võetakse vastu kaks dokumenti. Esimene on Eestimaa Tallorahwa säädos (vms). Teine seadus, võib-olla suurema praktilise väärtusega, on see, et antakse välja vallakohtu käsuraamat. Selles kajastuvad talurahva isiklikud õigused ja vabadused. Rosenthali initsiatiiv päädis keiserliku kinnitusega 27.08.1804. Pärast 1804. aasta initsiatiivi hakatakse Eesti ka reaalselt vakuraamatuid välja ja kätte andma. Mõisad annavad vallakohtutele suhteliselt laia politseilise funktsiooni. Vallakohtute tegevus: 1) Vallakohtud pidid jälgima, et talupojad õigeaegselt oma maksud ja kohustused täidaks. 2) Jälgida, et kõik talud oleks korralikult peetud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
