Eesti ajaloo kontrolltöö (0)

EESTI AJALOO ARVESTUSE TEEMAD
1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus.
1) Lepingud : millal, kelle vahel, millise sisuga – Pljussa , Altmargi, Brömsebro, Oliwa :
PLJUSSA VAHERAHU
1583
Venemaa ja Rootsi
Rootsi- Põhja-Eesti ja Ingerimaa
Venemaa – tõrjuti kogu Soome lahe rannikult välja
ALTMARGI VAHERAHU
1629
Rootsi ja Poola
Rootsi – kogu Eesti mandriala + Põhja-Läti koos Riiaga
BRÖMSEBRO VAHERAHU
1645
Rootsi ja Taani
Taani – jääb ilma Saaremaast, valdused Rootsile. Rootsi võim kogu Eesti alal
OLIWA VAHERAHU
1660
Rootsi ja Poola
Rootsi – Liivimaa + Ruhnu saar
2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid – rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon . Suur näljahäda – millal, miks, tulemused:

• Enne Liivi sõda(1558-1583) elas Eestis 250-300 000 inimest, 1620.aastaks oli inimesi aga vähenenud poole võrra – 120-140 000 inimest. 17.sajandil oli pea 75% taludest tühjaks jäänud või maha jäetud. Kõige rohkem oli laastatud linnade ümbrused, eriti Harjumaa , vähem oli sõjas kannatada saanud saared ja Kagu-Eesti. Näljahädad ja katkud ning haigused(tüüfus;düsanteeria) olid tapnud palju inimest.
  
• ROOTSI AJAL:
  

Pärast Liivi sõda taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti, 1695 .aastaks 350-400 000 inimeseni. Rootsi riigi rahvaarvust moodustas Eesti rahvastik 10%. Tänu vaenutegevuse lõppemisele, hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama: tänu rahuajale ja tänu sellele, et Eesti ala jäi sõjategevus aastakümneteks puutumata.

• Sisemigratsioon 17.sajandil – inimesi hakkas liikuma tihedalt asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse. Samuti tuli inimesi saartelt mandrile, sest nii sai lihtsamal moel talupidajaks ja saadi viljakamaid maid. Sisemigratsiooni käigus vahetasid elukohta kolmandik eestlastest. Ümberasumise negatiivseks tagajärjeks oli seinse asutuse järjepidevuse katkemine, mis soodustas talurahva pärisorjastamist.
  
• Sisseränne – naaberaladelt rohkesti sisserändajaid – soome, venema, kuramaa , läti alad. Kõige enam vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi, kalureid, kes asustasid Peipsi lääne- ja põhjakalda. Samuti ka soomlasi , kes moodustasid üsna suure osa rahvastikust. Lõuna-Eestisse asus palju lätlasi. Kuid samuti oli rändajate hulgaks ka kaugemalt inimesi, nt hollandlased , šotlased, ungarlased , leedulased jt. Kuigi oli palju sisserändajaid, siis sellegipoolest hakkas eestlaste osatähtsus rahvastikus kasvama, võõrad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed.
  

2. Rootsiaegne võimukorraldus.
1) Halduskorraldus – kubermangud , maakonnad:
Rootsi võimu kehtsestamisega jagati Eesti mandriala kaheks: Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti alal 4 maakonda : Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) ja Liivimaa kubermand (Lõuna-Eesti+Põhja-Läti alal 3 maakonda: Pärnumaa, Tartumaa + Saaremaa, mis liideti Rootsi valdusega alles 1645, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangule, aga säilitas mitmeid eriõigusi: oma asehaldur , rüütelkond, kirikuvalitus ning erinev maksusüsteem)
2) Kindralkuberner, ülesanded:
Kindralkuberner oli isik, kes juhtis kubermangu. Tema ülesanneteks oli:

• Kamandada sõjaväge, kuhu kuulusid rootslased , sest talupoegadel polnud relvaluba
  
• Nimetada ametisse
  
• Kontrollida riigiametnike tööd
  
• Jälgida raha laekumist ja kulutamist kubermangus
  
• Kanda hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest
  

3) Rüütelkond, maapäev:
Rüütelkond oli kohaliku aadli omavalitsusorgan. Eestis oli neid 3 – Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa

• Kaitsesid kohalike aadlike õigusi
  
• Osalesid kohalike seaduste koostamisel
  
• Valisid kohtuniku, politseiametnikud
  

Maapäev oli rüütelkonna esingusorgan, mis toimusid üldiselt 3 aasta tagant. Maapäevade vahel tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku- eluaegne ametikoht.
Saaremaa ja Eestimaa rüütelkonna juhuks oli pealik , Liivimaa rüütelkonna juhiks maamarssal .
4) Reduktsioon – millal, miks, kelle poolt, tulemused (vakuraamatud):
Reduktsioon – mõisate eravaldusest riigistamine.

• Põhjus – riigi sissetulekute vähenemine.
  
• 1680 a suur reduktsioon Eestis kuningas Karl XI ajal
  
• Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal, mõisnikest said rentnikud.
  
• Liivimaal kujunes opositsioon ehk vastuseis, juhiks J.R. von Patkul – mitte loobuda oma mõisatest.
  

Tulemused:

• Liivimaal riigi kätte 5/6 adramaade arvust, Eestimaal ½ , Saaremaal ¼
  
• Rootsi riigi sissetulekute suurenemine
  
• Aadlike pahameel Rootsi võimu vastu, eriti Liivimaal
  
• Talupoegadele vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised , see puudutas ainult riigimõisate talupoegi.
  

5) Kohtukorraldus : Rootsi võimu all kehtestati 3-astmeline kohtukorraldus, mis kehtis 19.sajandini.
Kohtuaste
Eestimaa kubermang
Liivimaa kubermang
1.ASTE
Adrakohus – pagenud talupoegade tagasitoomine, väiksemad kuriteod.
Sillakohus
2.ASTE
Meeskohtud – talupoegade ja linnakodanike süüasjad
Maakohtud
3.ASTE
Eestimaa Ülemmaakohus – kubermangu tasemel, aadlike süüasjad
Liivimaa Õuekohus
3. Mõis ja talu Rootsi ajal.
1) mõisate liigid Eestis

• Rüütlimõis – eramõis, mis kuulus peamiselt baltisaksa mõisnikele.
  
• Kroonumõis – riigimõis, mida riik rentis välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud.
  
• Pastoraat – kirikumõis, mis oli võrreldes rüütli- ja kroonumõisatega tunduvalt väiksem ning andis elatist kirikuõpetajatele.
  

2) mõisamajanduse areng – Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid:

• Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus veel oli võimalik teravilja kasvatada nii palju, et seda sai ka välja vedada.
  
• Peamiseks mõisamajanduse aluseks oli viljatootmine, praak kasutati
  
• Põlluharimine kolmeväljasüsteemis: nööri- e lapimaade süsteem – väljasund ; kivikoristus, kiviaiad
  

3) talurahva olukord: mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised – mõisategu (rakme-, jala- ja abitegu), loonusrent , kirikukümnis , vooris käimine, teede ehitus:

• Pärisorjus - talupoegade feodaalse sõltuvuse vorm, mida iseloomustavad sunnismaisus ja teorent
  
• Teotöö : Rakmetegu, jalategu , abitegu, loonusrent (vilja, mune jne), kirikukümnis, vooris käimine, sunnismaisus
  

4) muutused talupoegade õiguslikus olukorras

• Vakuraamatud, milles peeti koormiste arvestust; taaskehtestati sunnismaisus ehk ametlike õigusaktidega fikseeriti (puudub isikuvabadus , puudub relvakandmisluba)
  

5) talupere eluolu – rehetare, vilja ja loomakasvatus, riietus, toit:

• Toiduks oli rukkileib , enamasti aganaleib , soolasilk, jahu- või tangupuder, herned , oad. Joogiks kali, mõdu, pidudeks põletati rukkist viina . Elamuks rehetalu, millel polnud aknaid, täitis mitmeid ülesandeid: elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi, ning kohati ka sauna ülesandeid. Tööloomadeks härjad ja hobused . Viljadest kasvatati talirukist ja otra , vähemal määral kaera või nisu.
  

4. Linnad, kaubandus ja tööndus Rootsi ajal
1) Rootsiaegsed linnad Eestis, nende olukord Liivi sõja järel:

• 10 linna: Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare ja Valga
  

2) Muutused kaubanduses võrreldes eelneva perioodiga: sisekaubandus, kaugkaubandus

• Kaubandus: kauplemispõhimõtted jäid püsima, kaubandus koondunud võõramaalaste kätte, Narva kaubanduslinnaks, sisekaubanduses kaupmeeste arvu ülempiir
  
• Kaugkaubandus: peamine väljaveoartikkel oli teravili, maksud : tollimaks , kaup kaubandusega ei võinud aadlikud tegeleda;
  

3) Käsitöö – tsunftikord , tsunftijänesed

• Säilis tsunftikord: lisaks tsunftikäsitöölistele tegutsesid ka nurgakäsitöölised e. tsunftijänesed.
  

4) Manufaktuurid – mis on, too näiteid

• ülemineku etapp käsitöölt vabrikule. Tööjõud + tooraine toodi Räpinasse paberivabrikusse Venemaalt, 1760 hakati klaasi valmistama: peeglid ja portselan. Tsunftipiirangud kaotati, käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents , kaotati kauplemispiirangud.
  

5. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal.

Luterliku kiriku seisund Liivi sõja järel:

• Kirikuhooned purustatud -rüüstatud, paljud kirikuõpetajad hukkunud , levima olid hakanud muinasusu kombed.
  

Luterliku kiriku peaülesanne, kuidas seda ellu viidi

• Aitas kaasa kiirele „rootsistamisele“, selleks :
  

• Suhtuti eitavalt kõikidesse usuvooludesse, mis kaldusid kõrvale luterlikust õpetusest
  
• Kirikus käimine ja kirikumaksude maksmine oli rangelt kohustuslik, tõrkujaid karistati ihunuhtluse ja häbipostiga
  
• Pühajärve mäss
  

3) nõiaprotsessid Eestis

• vereproov , rauaproov, karituseks tuleriidal põletamine , mõõgaga surmamine, peksmine häbipostis.
  

Süüdistused:

• Inimese haigeks või vigaseks nõidumine
  
• Libahundina kahjustamine
  
• Vargus või varga avastamine
  
• Süütamine
  

4) eestikeelne trükisõna: millal, millised teosed – H.Stahl, Vastne Testament , J.Hornung; piiblikonverentsid:

• Esimene eesti keele grammatika – H.Stahl 1637, Tallinna toomkiriku õpetaja, oli kohandatud saksa keele reeglitega. 1686 anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament, autoriks isa ja poeg Virginiused. 1693 J.Hornung ladinakeelne eesti keele grammatika, pannes kirja põhjaeesti õigekirja reeglid, mida tuntakse nn vana kirjaviisi nime all.
  

5) Tartu Ülikooli asutamine – eesmärgid, kes, millal, kuidas, millised teaduskonnad, õppekeel, õppevormid – Gustav II Adolf, J.Skytte:

• Tartu Ülikool asutati 1632, 4 teaduskonda : filosoofia, teoloogia , juura , meditsiin; õppetöö ladina keeles, mis oli teadus-ja õppekeel. Õppetöö vormid: loengud ja dispuudid. Johan Skytte ettevõtmisel. Rootsi kuninga Gustav II Adolf kinnitas ülikooli asutamise.
  

6) B.G. Forselius – millal, kus ja milleks rajas kooli, tulemused:

• Bengt Gottfried Forselius – rajas 1684 aastal Tartu lähedale piiskopi mõisa seminari eesti koolmeistrite ja kösterite ettevalmistamiseks. Õpetati lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute köitmist. Samuti koostas ta lihtsustatud aabitsa, kus puudus õ-täht. Tulemusena 2 selle kooli õpilast – Ignatsi-Jaak ja Pakri Hansu poeg Jüri, käidi Stockholmis Rootsi kuninga juures näitamas, et on tarke poisse ja et haridus on vaja laiendada ja rohkem kooli rajada, kuningas võttis nende soove kuulda.
  

6. Põhjasõda ja Balti erikord
1) toimumise aeg: 1700-1721
2) eeldused:

• Venemaa ja Poola suhete paranemine
  
• Venemaa vaherahu Türgiga
  
• Suur näljahäda Rootsis
  
• 15-aastane kogenematu kuningas Rootsi troonile – Karl XII
  
• Liivimaa aadlike rahulolematus (riigistatud mõisate ja koormiste pärast)
  

3) põhjused

• Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele – „raiuda aken Euroopasse“
  
• Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel
  
• Moodustus koalitsioon ehk sõjaline liit Rootsi vastu – Venemaa, Taani, Saksi-Poola
  

4) osapooled Karl XII – Rootsi kuningas, Peeter I – Vene tsaar
5) tähtsamad sõjasündmused – millal, kes võitis:

• I Narva lahing: 30.november 1700, rootslased suutsid alistada venelased
  
• Erastvere lahing: 1701, venelased suutsid tugevalt alistada rootslased, kes kaotasid 2000 meest
  
• II Narva lahing: 1704
  
• Tartu vallutamine : Juuli 1704
  
• Tartu hävitamine: 1708, kõik küüditati, linn lasti õhku
  
• Pärnu ja Tallinna alistumine – Harku kapitulatsioon: 1710
  

6) Uusikaupunki rahu: millal, kelle vahel, milles kokku lepiti: Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa liideti Vene tsaaririigiga + lõpetati Põhjasõda. Rootsi ja Venemaa vahel 10. Septembril 1721
7) Balti erikord - miks kehtestati, sisu, tähendus Eestile: Kehtestati sellepärast, et Vene võim Baltikumis oli veel ebakindel ja valitses oht nende provintside langemiseks taas Rootsi võimu alla. Balti erikord oli valitsemiskorraks, mis säilitas senised seadused ja maksukorralduse, Baltimail jäi valitsevaks usuks luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, see oli baltisakslaste poolehoiuks, Venemaa alustas restitutsiooniga ehk andis Rootsi ajal riigistatud mõisad nende endistele omanikele tagasi. Eesti ala jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi, luteri usk säilitas meie keelt ja kultuuri ning hoidis ära venestamise, hoidis ära venelaste kolonisatsiooni. Kahjulik – kadusid vakuraamatud, eesti talupojad baltisakslaste võimu all – palju töid, pole koormised määratud.
7. Asustus; linnad, käsitöö ja kaubandus Vene võimu ajal XVIII saj.
1) Vene aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid – rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon: Rootsi valitsusaja lõpul tabas Eestit suurim näljahäda, sellest toibumiseks aega aga ei antud, järgneva Põhjasõjaga kaasnenud katku tulemusel kahanes rahva arv veel enam kui poole võrra. Oli piirkondi, mis jäid täiesti inimtühjaks. Lääne-Eestis suri pea ¾ elanikkonnast. Peale katku oli rahvaarv u 170 000. Kuid tänu soodsatele tingimustele 18.sajandil kasvas rahvaarv kiiresti, jõudes sajandi lõpuks poole miljoni inimeseni. Lõuna-Eesti rahvastiku osatähtsus hakkas suurenema, rahvaarvu kasvule aitas kaasa rahuaeg + asjaolu, et olnud katk jäi Eesti alal viimaseks .
Võrreldes 17.sajandi algusega oli Põhjasõja-järgne sisseränne märksa väiksem ning piirdus Peipsi kaldale elama asunud venelastega. Sajandi lõpuks moodustasid eestlased juba 95% rahvastikust, linnades see aga üle 50% piiri ei ulatanud.
2) Venelased Eestis XVIII saj: 18.sajandil venelaste püsiasutus jäi väikeseks, kuid suurima osa moodustasid sõjaväelased, keda oli rahuajal 5-15%, sõjaolukorras kuni 30% elanikkonnast. Linnades moodustasid venelased koos eestlastega linna alamkihi
3) linnad, sise- ja kaugkaubandus ning töönduses võrreldes Rootsi ajaga – sarnasused, erisused :

• Rootsi ajal olnud 10-le linnale lisandus Paldiski ja Võru [Tallinn, Tartu, Narva, Kuressaare, Viljandi, Vana-Pärnu, Valga, Haapsalu, Paide, Rakvere, Paldiski ja Võru – 12]
  
• 
  

8. Asehalduskord ; talurahvas ja mõis XVIII saj.

asehalduskord – millal, miks, millised muutused:

• Asehalduskord – 1783-1796 , Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja , asehalduri järgi ajajärk saanud ajalookirjanduses asehalduskorra nime.
  
• Eestimaa neljale maakonnale(Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Järvamaa) lisandus Paldiski maakond, mis jäi küll püsima lühikeseks ajaks.
  
• Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis 1784 rajatud uue linna järgi sai nimeks Võrumaa.
  
• Koos Saaremaaga asus Liivimaa kubermangu Eesti osas seega 5 maakonda
  
• Narva linn koos lähema ümbruskonnaga jäi edasi Peterburi ja Eesti kagupoolseim nurk Setumaa Pihkva kubermangu
  

talupoegade olukord Põhjasõja järel, õigusliku olukorra muutumine; positiivsed määrused, pearahamaks ja pearaharahutused :

• Enamik mõisaid anti nende endistele omanikele tagasi
  
• Balti erikord vältis siiski siinsete talupoegade langemist täieluku pärisorja tasemele , nagu seda oli vene talupoeg
  
• Tänu Balti erikorrale ei kuulunud eesti ja läti talupojad 18,sajandi lõpuni ka nekrutikohustuse alla.
  
• Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele
  
• Pearahamaksu kehtestamine tekitas talurahva seas suuri arusaamatusi kuna nad polnud teinud vahet riigimaksude ja mõisakoormiste vahel: talupojad pidid ise pearahamaksu maksma, enamikus rüütlimõisates jäi see mõisnike kanda, aga see võimaldas neil ka teokoormisi suurendada. Osad talupojad said aga asjast aru nii, et maksu maksavad nad nüüd ise ja on siitpeale mõisnikule tehtavast teotööst vabastatud
  
• Liivimaal vallandus talurahva väljaastumise laine – paljudes mõisates ei mindud enam teotööle.
  

mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised – mõisategu (rakme-, jala- ja abitegu), loonusrent, kirikukümnis, vooris käimine, teede ehitus:

• Pärisorjus - talupoegade feodaalse sõltuvuse vorm, mida iseloomustavad sunnismaisus ja teorent. Kujunes
  

mõisamajandus – viinapõletamine, metsaraie :

• Viina eest saadi head hinda, seega oli olulisel kohal viinapõletamine
  
• Viinapõletamisega kaasnes metsaraie, mis muutis märgatavalt ka Eesti maastikupilti – 18.sajandi lõpul oli Eesti metsalage
  
• Viinapõletamise õigus ainult mõisnikel, talupoegadel valmistamine ja sellega kauplemine keelatud
  

9. Vaimuelu XVIII saj.
1) Põhjasõja mõjud vaimuelule:

• Suur osa haritlastest surnud, Tartu Ülikool rändas ja lõpuks Rootsile (katkud, näljahädad)
  
• Suleti Tartu Ülikool
  
• Paljud Forseliuse seminari lõpetajad surnud
  
• Tartu linna hävitamine
  
• Luteri kiriku seisundi nõrgenemine (inimesed hakkavad ühte jumalat vähem uskuma)
  

2) pietism – peamised ideed:

• Sõnast pieta – pühadus, vagadus
  
• Taotleti suuremat vagadust – religiooni sügavam sisemine tunnetamine
  
• Püüti sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole
  
• Inimene pidi iga päev lugema pühakirja
  
• Loobuda tuli lõbustustest
  
• Pietistide teene – 1739 Piibli täielik tõlge põhjaeesti keele alusel Anton Thor Helle
  

3) vennastekoguduste liikumine – peamised ideed, positiivne ja negatiivne mõju:

• Kujunes Saksamaal hernhuutlusena, Eestisse levis 1730.aastatel
  
• Propageeriti vagadust, alandlikkust, kõlblust, töökust, sotsiaalset võrdust
  
• Moodustati kogudusi
  
• Valiti jutlustaja
  
• Algul lageda taeva all, hiljem palvemajad
  

Positiivne:

• Suur rõhk kõlblusele
  
• Rahva neseteadvuse kasv
  
• Võõrduti kõrtsidest
  
• Tulevaste ärkamisaegsete mõttemaailm
  

Negatiivne:

• Eitati muinasusundit – hävitati vanu ohvrikohti
  
• Igasugu luksuse ja ehtimise vastu
  
• Hävitati torupille ja viiuleid
  
• Vastuhakanud mõisnikele – tõi kaasa koguduste tegevuse keelustamise
  

4) ratsionalism – miks levis, ideed, esindaja A.Hupel, Lühike Õpetus:

• Tänu Saksamaal õppinud baltisakslastele ja saksa haritlastele, kes Baltikumis tööd leidsid
  
• Vajadus rahvast harida, anda kasulikke nõuandeid, kritiseeriti andeid
  

• Õhutati talupoegi võtma kasutusele uuendusi
  
• A.Hupel kirjtuas Baltikumi kohta ülevaateid ajaloost, geograafiast. 1766 hakkas välja andma esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus, kasulikud nõuanded.
  

5) lugemisvara – kalendrid, Piibel – millal, kes välja andis, A.T.Helle:

• Kalendrid (rahvavalgustuslik kirjandus, kõige odavam)
  
• 1739 Piibel A.T.Helle
  
• Lauluraamatud
  
• Ilmalik kirjandus – juturaamatud mugavdatud tõlgetena saksa keelest
  

6) arhitektuur - voolud, näited; barokk – Kadrioru loss; klassitsism – Tartu Raekoda ,
Kivisild, mõisahooned:

• Talu endine – rehetare, 18.sajandi lõpus esimesed aknad Saaremaal ja Lõuna-Eestis
  
• Linnade valitsevaks stiiliks barokk, 18.sajandi suurejoonelisim ehitis Kadrioru loss koos pargiga.
  
• Kõige rohkem ehitati Narvas
  
• Rokokoo – Põltsamaa loss
  
• Sajandi lõpul klassitsism – Tartu Raekoda, Kivisild
  
• Mõisahooneid hakati ehitama kivist, tuntuim on Riisipere
  

10. Eesti vene võimu all XIX saj I poolel – talurahva olukord, talurahvaseadused
1) Talurahvaseaduste vastuvõtmise poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised põhjused:
Majanduslikud:

• Mõisnike tarbimisvajaduse kasv
  
• Teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada sissetulekute olulist tõusu
  

Kultuurilised:

• Pärisorjus ei sobinud kokku 18.sajandi lõpu valgustusideedega
  
• Saksa haritlaste kriitika – G.Merkel, J.C. Petri
  

Poliitilised:

• Baltikum oli Euroopale avatum kui Vene sisealad
  
• 1801 võimule saanud Aleksander I soov talupoegade olukorda parandades tõsta oma mainet eurooplaste silmis
  

2) iseloomusta 1802.a, 1804.a. ja 1816/1819.a. talurahvaseadusi: sisu, tagajärjed talupoja
jaoks
1802 Eestimaa kubermang
Tunnistas talupoegade õigust vallasvarale
Keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada – kui ta on koormised täitnud
Ootas midagi paremat, kuid sai mingigi kindlustunde ja lootuse.
1804 Liivimaa + Eestimaa
Teokoormiste nomineerimine
Maast lahus talupoegade müük, kinkimine ja pantimine keelustati
Omandiõigus vallasvarale
Koormised maa suuruse ja väärtuse järgi – talurahva rahutused
Vakuraamatud
Talurahvas ootas enamat – koormiste vähenemist ja pärisorjuse kaotamist
1816 Eestimaa
1819 Liivimaa
Kaotati pärisorjus
Talupoegade ostmine ja müük keelustati lõplikult
Lubati lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara
Elukohta ei tohtinud vahetada
Liikumisvabadus piiratud
Maarentimine
Kubermangu piires võis elukohta vahetada, aga linna ei võinud minna
Perekonanimed
Nad ei saanud ikka olla täielikult vabad ja ei saanud taluperemeheks
3) uuendused põllumajanduses:

• 1830 aastatest hakati kasvatama mõisates kartulit
  
• 1840 aastatest jõudis kartulikasvatus ka talupõldudele
  
• Hakati kasvatama lina, eriti Lõuna-Eesti taludes
  
• Mõisates levis viinapõletamine, toorainena kartul
  
• Nuumhärgade kasvatus
  
• Meriino e. peenvillalammaste kasvatus
  

4) talurahva omavalitsuse kujunemine – vallakohus , kogukonna ühisvastutus:

• Vallakohus koosnes 3 liikmest: 1 nimetas mõisnik, teise valisid endi seast peremehed ja kolmanda sulased
  

5) talurahva koormised – mõisa-, riiklikud ja kogukondlikud koormised:

• Mõisakoormised: teotöö/rent, nädalategu, abitegu, naturaalandamid , rahamaks – vakuraha
  
• Riiklikud koormised – pearaha, nekrutiandmine
  
• Kogukondlikud koormised – teede koristamine , magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas
  

11. Vaimuelu Eestis XIX saj I poolel
1) haridus – ühtluskool, õpetajate ettevalmistamine:

• Seati sisse 4-astmeline ühtluskool:
  

- vallakool maal, elementaarkool linnas
- kihelkonnakool maal, kreiskool linnas
- gümnaasium
- ülikool

• Õpetajate ettevalmistamiseks:
  

- elementaarkoolide õpetajate ettevalmistamiseks seminar Tartus
- kihelkonnakoolide õpetajate ettevalmistamiseks Valgas J.Cimze seminar
2) Tartu Ülikool – taasavamine , G. Parrot, teaduskonnad, esimene rektor, õppetöö,
õppejõud – W.Struwe, M, Jacobi , K.v. Baer :

• Taasavati 1802
  
• 4 teaduskonda – algas saksakeelne õppimine + ladinakeeles usu- ja teoloogia
  
• Esimene rektor – G.E.Parrot
  
• Enamus üliõpilasi Balti kubermangudest
  
• Enamus õppejõude Saksamaalt
  
• Tuntumad:
  

- astronoom W. Struwe
- füüsik M.H.Jacobi
- embrüloogia rajaja K.E. von Baer
3) Professorite Instituut, Ülikooli hooned – J. Krause :

• Rajati Professorite Instituut
  
• Ülikooli hoonete arhitekt J.W.Krause
  

4) Kirjasõna – kalendrid, ajalehed:

• Kalendrid
  
• 1806 „ Tarto maa rahvwa Näddalileht“
  
• 1821 -1823,1825 O.W.Masing „Marahvwa Näddalileht“
  
• 1843 Kuusalu kirikuõpetaja E. Ahrens koostas uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja eesti kirjakeele nn uus kirjaviis
  

5) Eesti rahvusliku kirjanduse kujunemine – K.J. Peterson , F. Faehlmann , F. Kreutzwald :

• K.J. Peterson – esimene rahvuslik poeet
  
• F.R. Faehlmann – muistendite kogumise algataja
  
• F.R. Kreutzwald – eepose „Kalevipoeg“ looja
  

6) kiriklikud olud ja usuliikumised :

• Luteri usk säilitas oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia
  
• 1832 kaotas kirikuseadus privilegeeritud seisundi: polnud enam riigiusk Baltimail, vaid 1 lubatud usulahke kogu impeeriumi territooriumil
  
• Osades maakondades populaarne Maltsveti liikumine – nende rajaja, Juhan Leinberg oli sõnaosav ja julge esineja , kelle sihiks oli rahva päästmine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu
  

12. Eesti vene võimu all XIX saj II poolel
1) Iseloomusta 1849.a/ 1856 .a. talurahvaseadusi – sisu, mõju talupoegade edasisele
tegevusele:
1849 Liivimaa
1856 Eestimaa
Vabanemine tööst mõisapõllul
Oma majapidamise korraldamine
Talumaad ei tohtinud muuta mõisamaaks
Mõisnikele soovitus minna teorendilt üle raharendile + müüa maa talupojale
Talupojale võimalus maa päriseks osta
Said oma tahtmise, motivatsiooni tõus
2) Passikorralduse seadus - millal võeti vastu, vastuvõtmise tagajärjed:

• Võeti vastu 1863 , vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid oma kohustusi täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, said õiguse taotleda 3 kuuks – 3 aastaks passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika, uus passikorraldus hoogustas rändamisliikumist Venemaale
  

3) Millised olulisemad muutused tõi kaasa 1866.a. vallareform?:

• Andis omavalitsusele avaramad tegutsemisvõimalused, vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad
  
• Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilisest ning vallakohtust, riigikontroll väike
  

4) Tööstuse areng Eestis - millised tööstusharud, kus, Eesti asend Venemaa majanduses:

• Vabrikutootmine
  
• Kalevivabrikud, mis soodustasid meriinolammaste kasvatamist
  
• Kreenholmi Manufaktuur – puuvilla töötlemine
  
• Tekstiilitööstus
  
• Masina- ja metallitööstus
  
• Paberitootmine – 70% kogu Vene impeeriumis vajaminev paber
  

5)Esimene raudtee Eestis – millal, kuidas mõjutas raudtee asustuse, tööstuse, põllumajanduse, kaubanduse arengut?:

• 1870.aastal Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee
  
• Kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist, avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused, Tallinn oluliseks sisseveosadamaks
  
• Kiirenes ka sisekaubandus, kuna maaelanikud ja linnaelanikud vajasid rohkem tarbekaupu ja toiduaineid.
  

13. Rahvuslik liikumise algus Eestis.
1) Rahvusliku liikumise eeldused:

• Talurahva pärisorjusest vabastamine
  
• Omavalitsuste teke / ise otsustamine, saadi valida
  
• Esimeste haritlaste tegevus
  
• Tihenes koolivõrk
  
• Vennastekoguduste tegevus (meeste-naiste võrdsus)
  
• Estofiilide tegevus
  
• Talude päriseksostmine
  
• Sobiv poliitiline olustik – Aleksander II võimulesaamine
  

2) Rahvusliku liikumise mõiste, etapid:

• Periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmie teiste rahvustega
  
• Elitaarne – rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud , kunstikud, teadlased ja teised haritlased, s.o eliidi liikumine
  
• Seltsiliikumine – haaras masse nii elukutse kui ka tegevusalade(nt laulukoorid , võimlemisseltsid) järgi
  
• Poliitiline – erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine
  
• Võitlus oma riigi eest – liikumise kõrgeim etapp
  

3) Rahvusliku liikumise olulisemad sündmused 1850. -1880.aastatel:

• 1857 hakkas ilmuma rahvuseepos Kalevipoeg Kreutzwaldi koostatuna
  
• 1857 hakkas ilmuma nädala leht Perno Postimees , väljaandjaks J.W. Jannsen
  
• Aleksandrikooli loomise algatus – J.Adamson, J. Hurt
  
• 1864 Jannsen hakkas välja andma Tartus Eesti Postimeest
  
• 1868 C.R. Jakobson pidas Vanemuise seltsis esimese isamaakõne
  
• L.Koidula esimesed isamaalaulud rahvani
  
• 1869 esimene üle-eestiline laulupidu
  
• 1870 Vanemuise seltsis L.Koidula näidend Saaremaa onupoeg
  
• 1871 alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks J.Hurt
  
• 1872 asutati Eesti Kirjameeste Selts (eesti keele reeglid ja eestikeelsed õpikud
  
• 1878 asutas C.R. Jakobson ajalehe Sakala – põllumajanduse edendamine
  
• 1880 lahkus Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetaja kohast
  
• Eesti Kirjameeste Seltsi etteotsa C. R Jakobson
  
• 1882 suri Jakobson
  

4) Iseloomusta juhte: vaated, tegevus – J.Jannsen, C.Jakobson, J.Hurt:
Jannsen
Ajaleht Eesti Postimees
Jakobson
Tegi kaasa Eesti Postimehele, propageeris karskusideid, astus välja liigse usuõpetuse vastu, nõudis haridusolude parandamist, pühendus ka põllumajandusele, ajaleht Sakala, nõudis eestlastele „poliitika õigust“ , sihiks oli jõukama talupoegkonna huvide eest seismine
Hurt
Tundis huvi rahvaluule vastu ja pani aluse rahvaluule kogumise kampaaniale . Temast sai tuntud kõnemeister, oli 3 isamaakõne autor. Seisukohalt ütles, et eestlased peavad vaimult suureks saama.
5) Rahvusliku liikumise tagajärjed:
14. Venestusperiood, poliitilised suundumused XX saj algul.
1) Venestuse mõiste ja põhjused

• Venestusperiood – reformid, mille eesmärk oli baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes
  
• 1881 atendaat (korraldati valitsejale, kes tahtis ühiskonda paremaks muuta: pärisorjuse, nekrutiseisuse kaotamine, ülikoolid , kohtureform jne) tsaar Aleksander II-le, võimule Aleksander III
  
• Tegevuse eesmärk – siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge
  

2) tähtsamad venestusreformid – balti erikorra tühistamine, asjaajamine, haridus, õigeusu
pealesurumine :

• Ametisse uued kindralkubernerid – toodi Venemaalt ja olid venelased
  
• Tühistati balti erikord
  
• Asjaajamiskeeleks vene keel – kogu ametnikkond vahetati välja venelasteks
  
• Eesti koolivõrk allutati vene haridusministeeriumile – õppekeeleks vene keel, koolmeistrite vallandamine
  
• Aleksandrikool avati venekeelsena
  
• 1893 venestati Tartu Ülikool – Jurjevi-nimeline, venekeelne õpe, lahkusid baltisakslastest õppejõud
  
• Vene õigeusu propageerimine – Aleksander Nevski katedraal , Kuramäe nunnaklooster
  

3) Eesti ühiskond venestamise tingimustes – EÜS, V. Reiman , rahvaluule suurkogumine 1888.a.:

• Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liidriks Villem Reiman - edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele
  
• Eesti Üliõpilaste Selts – kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks, 1884 pühitseti EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp, loeti „Kalevipoega“
  
• Jakob Hurda üleskutse 1888 rahvaluule kogumiseks
  

4) Venestusreformide tulemused:

• 
  

Iseloomusta 3 suunda Eesti poliitilisel maastikul XX saj algul: liberaalid, radikaalid, sotsiaaldemokraatia -.esindajad, ideed, väljaanne, toetajad. K.Päts, J. Tõnisson :
LIBERAALID
RADIKAALID
SOTSIAALDEMOKRAATIA
VÄLJAANNE
Postimees
Teataja
Uudised
ESINDAJA
Jaan Tõnisson
Konstantin Päts
Peeter Speek
(Kuna erakondlik tegevus Venemaal keelatud, siis töötasid sotsialistid illegaalselt , pidades salakoosolekuid ja levitades keelatud kirjandust)
IDEED
Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui saksastamise vastu
Ei eitanud Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majanduslike positsioonide haprust.
Sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda
Propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste respekteerimist ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele.
TOETAJAD
Eesti haritlased: Anton Hansen Tammsaare , Eduard Virgo , Johannes Voldemar Veski jt
Mihkel Martna, Eduard Vilde, Aleksadner Kesküla jt
15. 1905.a. revolutsioon Eestis. Eesti peale revolutsiooni
1) revolutsiooni poliitilised, majanduslikud ja rahvuslikud põhjused:
Poliitilised:

• Absoluutne monarhia – kogu võim koondatud ühe sisiku kätte
  
• Võim vene ametnike käes
  
• Puudusid demokraatlikud vabadused
  

Sotsiaalmajanduslikud:

• Baltisakslaste ülemvõim maal
  
• Maata ja maaga talupoegade vahelised konfliktid
  
• Tööliste raske olukord
  

Rahvuslikud:

• Venekeelne asjaajamine
  
• Venekeelne haridus
  
• Kultuurilised piirangud
  

2) tähtsamad sündmused: streigid , 1905.a. oktoober, tsaari manifest, rahvaasemike koosolek, mõisate põletamine:

• 1905 oktoobris suur üldstreik
  
• Nõudmiste toetamiseks Tallinna Uuel turul rahvakoosolek – tulistati
  
• 17. oktoobril tsaari manifesti:
  

- Lubati kokku kutsuda Venemaa parlament – Riigiduuma
- Lubati demokraatlikke vabadusi

• Manifesti tulemusena Eestis esimene legaalne poliitiline partei – Eesti Rahvameelne Eduerakond
  
• Novembris 1905 Tartus üle-eestimaaline tahvaasemike koosolek
  

3) Revolutsiooni tagajärjed:

• Karistussalgad – hukkamised, sunnitööle ja asumisele saatmised, kadalipp – ihunuhtlus
  
• Paljude ajalehtede ilmumise keelustamine
  
• Suleti seltse ja ametiühinguid
  
• Paljud põgenesid terrori eest välismaale
  

4) Rahvuskultuuri areng XX saj algul:

• Lubati asutada emakeelseid erakoole – ENKS’i loomine
  
• 2 esimesel aastal algkoolides lubati kasutada emakeelt
  
• 1905 esimene kirjanduslik rühmitus
  
• Jätkus laulupidude traditsioon, lisandusid sega-, nais - ja lastekoorid, kasvas eesti algupärandite osakaal
  
• 1906 kutseline teater Vanemuine
  
• 1914 Johannes Pääsukese esimene mängufilm „Karujaht Pärnumaal“
  
• Oma eesti kunsti areng – A.Adamson, J.Köler, A. Laikmaa , K.Raud, K.Mägi
  

Lisaks:

Eesti ala haldusjaotuse kaardid XVII saj - XX saj. algus

Vajadusel vaatan ka konspekti, eelkõige vastatud iseseisva töö ülesandeid, samuti töölehti. Konspekt ja töölehed peavad arvestusel kaasas olema!