Jõululaupäev Seapraad (nii seajalad, Seapraad, hapukapsas, kartulid, seasaba) Sinna juurde verivorst(pohlamoosiga), kuulusid hapukapsad, jõululeib, kartulid, naerid, kaalikad, soolaoad, või, harva ka tangupuder ja kindlasti verivorst ning ka jõululeib Lihavõtted vasikalihasült, silgud muna Munatoidud, praetud kala ja võiga, hautatud vasikaliha, praetud kala, kalasült, munapuder, munavõi kartuliga, munakook suitsuräimega, lihavõttesai, kevadpühade kohupiim
· Seto külas ohverdati õlut Pekole · Lee- lahtine tulease · Pulma ja matusekombes oli õlu ka ohvrianniks · Varrud- katsikud · Jõulud olid õllepühad · Mihklipäevaks tehti õlut, sest siis tähistati välitööde lõppu · 19. Saj. peale 1ms lõppu hakati suurt tähelepanu pöörama koduõllele · Kosjal olijatele toodi õllet suure kannuga · Kali oli õllest saadud jook, kalja ei pandud kinnisesse anumasse, õlut aga pandi MATUSETOIDUD: · Kaunviljad, tangupuder, kapsad, lihatoidud · Kaunvilju (ube, herneid) keedeti soolvees · Mulgimaal välditi kaunvilju · Hernesuppja tangupuder olid traditsioonilised matusetoidud · Rukkileib, sai, küpsetised (karask) · Matusteks tapeti loom · Saaremaal- klimbisupp · Hiiumaal- tangusupp · Hingetoidud: tangupuder, lihatoidud · Praegu on tähtis toit puljong ja pirukas · Kadunukesele kaeti koht, klaas teistpidi · Enne matust üks õhtu, kaetakse surnule laud
harilikult aganaid (teravilja kestad ning peenemad õisikute ja lehtede osad), kuid sageli tuli aganaleivastki puudus kätte. Seepärast suhtuti leivasse suure lugupidamisega. Juhtus leivatükk maha kukkuma, tuli see üles võtta ja leivale suud anda. Kuni kartulit Eestis veel ei kasvatatud, kasutati toiduks põhiliselt naerist, kapsast, Lääne-eesti. teraviljad Tangupuder oli rituaalne toit. See oli seotud esivanemate austamisega, putru viidi hingedele. Tangupuder oli varrutoit, pulmatoit ja matusetoit. Tallinna pagarid küpsetasid oma kaupa peamiselt Saare- ja Hiiumaalt ostetud nisust. Lääne-eesti. köögiviljad • Saaremaal ja Hiiumaal kasvatati kapsat vähe,
· Projekti kestvus · Üks kuu Tegevused · Kokanduse tunnid · Vastlakuu kalendri koostamine · Filmide vaatamine · Foorumis suhtlemine ja arutlused Vastlapäeva teemadel · Oma tööde esitamine internetis · Klassikaaslaste tööde hindamine · Koolilaada korraldamine Esimene kokanduse tund · Pannkookide valmistamine Teine kokanduse tund · Ülevaade eesti vastlapäeva toitudest (vastlakuklid, vastlakuklipärg, seajalad, herne- ja oasupp, soolaseened, tangupuder, ja lihakõrnetega mulgipuder) Ülepanni-pannkoogid Valmistusained · 1/2 l piima · 2 muna · 2 kl jahu · 50ml suhkrut · 1spl soola · Veidi rasvainet praadimiseks Valmistamine 1. Klopi munad suhkruga lahti, lisa sool. 2. Lisa vaheldumisi jahu ja piim. 3. Lase taignal seista 1/2 - 1 tund, et jahu paisuks. 4. Prae kuumal pannil õhukesed ülepannikoogid mõlemalt poolt helepruuniks. 5. Serveeri suhkru, moosi või meega. Hüva nõu: · Kohevamate pannkookide saamiseks
kadakaid oli, ka kadakamarjajooke. 4. Uued toidud Möödunud sajandi lõpul lisandus pudrupäevadele ka kartulipuder ja segapuder kartulitest ning tangudest. Viimase nimetused läti puder ja mulgi puder asenduvad põhja pool uute nimetustega, näiteks poolvillane puder. XIX-XX sajandi vahetusel hakkasid eesti külades levima uued toidud, mida varem oli valmistatud vaid linnades ja mõisates. Järjest enam võitsid poolehoidu mitmesugused küpsetatud saiad või koogid, tangupuder asendus manna- või riisipudruga. Hakati kohvi keetma, millest sai peagi traditsioon paljudes peredes. 5. Lauanõud ja kombed Lauanõud olid taludes enamasti puust ja savist. Laua keskel asuvast suurest kausist võttis igaüks kordamööda lusikaga toitu. Igal sööjal oli ka oma nuga. Söömise ajal oli igal pereliikmel laua ääres kindel koht. Laua otsas istus peremees, tema läheduses oli leivapäts, kust ta igaühele viilu lõikas. Vanemad inimesed istusid, lapsed pidid sööma püstijalu
Lõunasöögi valmistamisega ei tahetud perenaise aega kulutada. Hommikusöögiks oli eelmise õhtu ülejäänud toit, kõrvale ka midagi kiiresti valmivat. Kõige tavalisem õhtu- või hommikusöök oli tanguleem. Seda söödi leivaga, kõrvale silku, jõukamas peres ka rasv, või. Keedeti oa-, herne- või läätseleent. 19 saj viimase veerandini oli peamine söögikord õhtusöök, peamiselt puder ja supp. Põhja- ja Lääne- Eestis keedeti putru kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli üldlevinud piduroog perekondlikel sündmustel. Lihasuppe tehti neljapäeva ja pühapäeba õhtuti. Levinuim oli hapukapsasupp, klimbid, kartuli-, herne- ja oasupp. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppe rasva või piimaga. Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti. 19 saj lõpuks nihkus kõige tugevam toidukord õhtult lõunale. Lõunaks keedeti peamiselt kartuleid, liha ja kastet. Väga vana komme on linnupette söömine.
söömaaja, pärast mida algas suur paast. Üheks püha nimetuseks sobis ka lihaheitepäev, sest sel ajal sai liha otsa ja ega seda ei tohtinudki enam süüa. Seepärast võeti välja viimased seajalad ja keedeti koos hernestega, nii saadi tõeliselt rasvane ja toitev kõhutäis. Paiguti keedeti aga hoopis alleshoitud seapead koos tangudega. Mitmel pool oli tavaks süüa kuni seitse korda päevas. Hommikuks valmistati vastlapuder, milleks oli tangupuder. Tangupuder sobis ka pidusöögiks, siis pandi sellel veidi lihakõrneid sisse, vahel ka soolaseeni, kui neid alles oli. Kui seaastjasse oli aga seasaba alles jäänud, said selle pere lapsed. Lõunaks või õhtuks keedeti seajalgu, mida söödi ubade ja hernestega. Seajala kontidest valmistati vurre, rõõmuks nii lastele kui täiskasvanutele. Ülejäänud kondid viidi mõnes paikkonnas seaasemele, sest nii loodeti head sigade kasvu Vastlapäeval küpsetati pannkooke, vastlapliine,
mardihani või muu linnu liha, eeskätt on tapetud kukkesid ja kanu. Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne. Söödi ka sea- või lambaliha. Põhja-Eestis valmistati veel toiduks seapea. Sellegi tava poolest kuulub mardipäev vanade oluliste tähtpäevade hulka, nagu vastlad, jõulud või tõnisepäev. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit ja Põhja-Eestis kapsast. Kardipäev - Tangupuder, mida viidi ka naabritele. Kiisel, lambaliha tangupudruga, soolaga keedetud herned ja oad, kama või kamapallid. Oluline oli kadriõlu, vana nimetusega kadrikahi. Kahjaks nimetati igasugust ohvrijooki, nii et selle põhjal võiks see viidata kaua tähtsaks peetud pühale. Jõulutoidud Jõuluõhtul tuli süüa 9 kuni 12 korda või panna lauale vastav arv roogasid. Rikkalikult kaetud laud oli varsemal ajal pika paastuaja lõppemise märgiks, kuid ühtlasi tagatis, et uuel aastal on
Oli ka piirkondi, kus kevadel pandigi maha ainult kartuli koori (ERM, EA27, lk 605-626). Mulgi pudru söömise tava hakkas uuesti tõusma ka 20. sajandi teisel poolel, mil seakõrnetega kartuli-tangu putru asuti valmistama ja pakkuma arvukates sööklates üle Eesti. 20. sajandi teisel poolel toimus ka mulgi pudru valmistamisel muudatus, mis levis üle Eesti ja on kasutusel tänaseni, nimelt oli algselt mulgi pudru, nii nagu ka nimetus ütleb kartuli-tangupuder, üheks koostisosaks tang, mitte aga kruup nagu tänapäeval mulgi puru valmistamisel kasutatakse. See muutus tuli seoses toorainepuudumisega Nõukogude Liidu ajal (millega Eesti oli liidetud 19401991) ja kartuli- tangupudru asemel hakati keetma kartuli-kruubiputru. Tänaseks on kartuli-kruubipuder, mulgi pudru nimeall väga laialt levinud aga huvitav on aga see, et enamjaolt retseptides kasutatakse tänini mulgi pudru koostisosana tangu, kuigi lisatakse pudrule odrakruupi
Valmistati kunstpatse. Peamine oli ilusaks maskeerimine. Maskeeruti kadripereks. Kombed Viidi läbi kadrirituaal. Käidi perest peresse. Lauldi ja mängiti pilli ning oldi lärmakas. Lauldi kadrilaule. Esitati mõistatusi. Kontrolliti noorte lugemisoskust ning tütarlaste käsitööoskust. Tavaline oli rituaalne viljakusmaagiline kusemise imiteerimine või vee pritsimine pererahvale. Mängiti lihtsamaid mänge. Sooviti karjaõnne ja koguti andisid. Peeti erinevad pidustusi. Toidud Tangupuder; kiisel; lambaliha tangupudruga; soolaga keedetud herned ja oad; kama või kamapallid. Oluline oli kadriõlu, vana nimetusega kadrikahi. AITÄH !
Eesti köök 20 sajandil. (1918-1940) Kadi-Ly Rätsep 011K 20.saj. algul hakkasid toimuma uued muutused toitumistavades Eesti külades levisid uued toidud, mida varem oli valmistatud ainult linnades ja mõisates. Ilmusid ka esimesed kokaraamatud. Kasvas poest ostetava toidu- ja maitseainete hulk. Vanad rahvapärased toidud hakkasid taanduma uute, linnatoitude ees. Järjest rohkem võitsid poolehoidu saiad ja koogid. Tangupuder asendati manna- või riisipudruga, lauale ilmus heeringas. Kadusid vanade toitude erinimetused. Körti, leent ja rooga hakkasid nooremad nimetama suppideks. Alles 1920 a. on pärit sellised toidud Kartulisalat Marineeritud kõrvits Hapukurk maksapasteet Kotletid Kartulipuder Kapsarullid Kissell Mannavaht Plaadikoogi jms. Kartul 20. sajandil. 20 saj alguseks oli kartul saanud Eesti talude
Kallavere Keskkool 7.Klass Carol-Liis Tragel 2014/2015 õ-a Esimesed külakoolid olid madalad talutare meenutavad hooned, väikeste akendega ja õlg katustega. Seal õppisid lapsed vaid kaks kuni kolm talve lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja usuõpetust. Tihti olid lapsed koolis terve nädala ja seepärast oli nädala toidumoon ka kaasas. Tol ajal külmkappe ei olnud ja toitu hoiti sahvris. Toiduks oli leib, kartulipuder või tangupuder, vahest ka tükike liha. Joogiks lähker hapupiimaga. Õppimine toimus pikkade laudade ümber, kus põlesid vaid 1-2 küünalt. Igal lapsel oli väike tahvlike, kuhu ta kirjutas krihvliga. Õpikuid oli vähe ja neid tuli jagada mitme lapse vahel. Ajad möödusid ja koolid muutusid nõukogulikeks. Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Kõik lapsed pidid käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes kleit ja poistele tume ülikond.
Enne õhtusööki mindi kindlasti sauna. Traditsiooniliseks vastlapäeva toiduks olid seajalad herne-, oa- või läätseleemega. Loodeti, et seajalgade söömine teeb sööjad järgmisel aastal käbedaks. Vastlapäeva põhiroogadeks, mida tehti, olid: läätsesupp, hernesupp seajalgadega, oasupp seapeaga, keedetud seajalad herneste või põldubadega, seajalad hapukapsastega, seajalad tarrendis, vastlapuder, tatratangupuder, sõmer tatratangupuder, kartuli- tangupuder seentega, vastlapannkoogid, panni- ehk rasvaleib, vastlakuklid. Tänapäevaga ei ole see traditsioon väga muutunud, tehakse vastlakukleid ja kõige enam ka hernesuppi seajalgadega. Lähemalt uurides sain palju teada, et on veel väga mitmeid erinevaid toite, mida sel päeval söödi. Tuhkapäev- (liikuv püha, 40 päeva enne ülestõusmispüha) tuhkapäeval pidi ahjule ikka labidat näitama, s.t pidi midagi küpsetama. Siis ei läinud leib suvel hallitama
Kalatoidud ( räim , heeringas )tangu ja verivorsti, rukkileib , odrajahust leib Tõnisepäeval 17 ndal jaanuaril söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste , ubade või hernestega . Küünlapäeval 2. veebruaril keedeti seakülge kapsaste ja tangudega , joodi küünlapuna.. kõrvetatud suhkruga värvitud viina . Mõnel pool söödi ka tanguputru , või siis rasvasilmaga putru. Vastlapäeval söödi seajalgu ja keedetud ube.. või oasuppi ..vastlakukleid, vastlaputru.(tangupuder lihatükkidega ) söödi ka seapead ja seasaba.. lambaliha või veiseliha. Vastlapäevale järgneval päeval tuhkapäeaval söödi odrakaraskeid, odrajahukooke ja pannkooke. Madisepäeval 24. veebruaril küpsetati kooki ja keedeti tanguputru. Lihavõttepühade ajal keedeti ja värviti mune söödi muna ja piimatoite, kohupiimatoite ( sõira ),sülti, sinki ja marineeeriutd räime . Vasika ja kanalihaotite ( urvaputru). Karjalastepäeval 14. aprillil anti välja tööle minejale kaasa
hooga undama. Hiljem muutus tavaks asendada kondid nööpidega suure nööbiga sai ligilähedaselt samasuguse vurri teha. Keelud Naistetööd olid keelatud, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud tööd, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punuda paelu ja teha nööri. Tule süütamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid. Ei mindud külla. Toidud Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder enamasti tangupuder. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. Selle päeva road valmistati lihast. Eraldi pakuti veel soolaube. Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja vahukoore ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe. 19. sajandi tavade juurde kuulus äsjaküpsetatud leiva söömine, mida kasteti lihavedelikku. Ennustamine, kada ajamine Söödud kontidele pandi nimed juurde ja kutsuti siis koer tuppa. Kelle kondi koer välja valis, see sai mehele.
,,Vari" Juhan Liiv 1. Kuidas võiks laiemalt tõlgendada lauset ,,Kui seda metsa ees ei oleks" ? Kui Villu oli väike, elas ta koos oma vanaema Madliga Kukulinna saunas. Kui ta vanem mees oli, sai tema sõber, mõisahärra poeg Hugo talle sinna samasse koha, siis elas ta Kukulinnas valges majas. Väiksena oli ta alati igatsenud näha Peipsi järve, mis asus metsa taga. Arvan, et tegelikult see lause tähendas palju enamat, nimelt seda, et Villul polnud väiksena võimalik Peipsit vaatama minna, sest nad elasid kitsikuses. Vanemana võis see peamiselt iseloomustada tema enda elu. Nimelt, oli Villule esmakordsest kohtumisest alates olnud sümpaatne mõisas elav Helene, kes oli aga Hugo mõrsja. Samuti oli Villul suureks takistuseks enda edasiarendamisel tema koht ühiskonnas, nimelt oli ta ju olnud vaid lihtne talupoeg. 2. Miks on raamatul naiiv-utopistlik idülliline lõpp? Kas...
Kirjelda oma sõnadega mis on etikett? Käitumisreeglistik Nimeta kolm tervitamise viisi. 1. sõnaline 2. sõnatu 3. füüsiline Töösituatsioonis: Mees alluv ja nais ülemus, kes teretab keda esimesena ja kes annab käe esimesena? Mees tervitab esimesena ja annab käe ka esimesena. Milliseid peakatteid ei võta mehed peast tervitamisel? 1.sõjaväevormi müts 2.usklike peakate Millisel juhul võtavad naised tervitamisel ära peakatte? Täida lünk: Äripartnerid on ...................................................võrdsed. Nimeta kaks visiitkaardi liiki. 1.ametikaart 2. lihtkaart Visiitkaardi rahvusvaheliselt kõige enam levinud mõõtmed? 9x5 Kuhu kirjutatakse visiitkaardil aadress? Parem alumine nurk Helistamine. Millega algavad kõik telefonikõned? 1. tervitasisega 2.enese tutvustamisega Millal võib ühepoolselt kõne lõpetada? Hea sõber, tuttav Ametikohtumised saab jagada nelja rühma nimeta kaks. 1.vestlused 2.nõupid...
soolaräim keedeti ka piima sees). · Õhtul keedeti lihasuppi. Reede · Hommikul soojendati suppi · Päeval keedeti kartuleid, jahukaste või panniga liha, kõrvale söödi hapukurki, joodi rõõska või haput piima. · Õhtul tehti piima-köögiviljasuppi, kõrvale äädikaräimi, muud soolakala ja leiba. Laupäev · Hommikul soojendati suppi. · Päeval hammustati niisama leiba, saia, võid. · Õhtuks oli alati puder, kas siis kartuli- või tangupuder ja ahjuliha. · Kõrvale joodi hapupiima. Pühapäev · Hommikul soojendati kartuliputru, süüdi leiba, saia, võid. · Kõrvale joodi viljakohvi või võipiima. · Päeval keedeti hapukapsasuppi, mida söödi 3 korda. Pühapäeva lõunaks, õhtuks ja esmaspäeva hommikul. Rukkileib · 7-8,5kg rukkijahu · 5l vett · Juuretist · soola Leivaga seotud uskumused · Kui leivapäts oli küpsemisel pragunenud
hernestega,mõnel pool hapukapsastega koos keema.Hiiumaa erijoon on keeta supp sea või veise rinnatükiga. Samuti oli siin kombeks keeta korraga kolme liiki liha : sea-,lamba-ja veiseliha.Künni- ja külvimees pidi siis koguni viis,seitse või üheksa korda sööma,et põld mitmekordselt seemet annaks ning perele kogu aastaks toitu jaguks. Vastlapäeval võiks laste menüü järgida vanu kombeid: Hommikusöögiks tangupuder , Lõunasöögiks hernesupp, Õhtusöögiks pannkoogid , Peoks vastlakuklid. Tulevase ennustamine seajalakontide koerale valida andmisega on kogu maal tuntud ennustusviis.Seda võeti ette nii kodus kui ka simmaniõhtulteiste noorte seas.Juhtus sedagi ,et ennustus täide läks.Tavaliselt valmistati seajala suuremast kondist pärast sööki vurr. Seda nimetati ka vurrluu,uuriluu,(Lõuna-Eesti),hunn,vunk,
Toiduained ühik Kao % 1 bruto 1 neto 10 bruto 10 neto 100 bruto 100 neto hapukoor kg 0,03 0,03 0,25 0,25 2,5 2,5 Rõõsk koor 35 % l 0,03 0,03 0,25 0,25 2,5 2,5 Suhkur kg 0 Hommikusöök: rukkileiba ja putru. Lõunasöök: rukkileiba, Õhtusöök: rukkileiba, liha, hapupiima, katsikud muna, puder, kakud kosjad - pulmad tangupuder,praad, verivorstid, pasteet, sült, lihapirukad, suitsuliha,kartuleid, hapukapsast, hapukurki, punapeedisalatit, marineeritud kõrvitsat ja haput pohlamoosi,Leib ja sai (rosinatega), kaneelipirukaid, korpi, jõhvikakissell bubertiga, tarretis vahukoorega või ujuvad saared(valmistati munavalge vahust). matused tangupuder, sülti, praad, hapukapsas, kartulid, pasteet, talgud talgusuppi, sült, keedetud liha kapsaste, kaalikate ja porganditega. Valmistati toitu nimega
vihad tehti rehe all seoti paari ning riputati rehetoa lakke kuivama ENNE SAUNA, SAUNAS JA PÄRAST SAUNA must pesu asetati õrrele, et hävitada kirpe ja muid putukaid vihalehti pehmendati hautades neid kuumas vees leili visates lausuti: "Susi sind söögu!" enne vihtlemist istuti kuumas, et higi jooksma hakkaks kõige rohkem anti vatti seljale ja külgedele arvati, et keenud veega pesemine paneb naha pärast kihelema pärast saunaskäiku söögi( laupäeval oli tavaliselt tangupuder) HAIGUSED JA RAVIMINE "Saun kütte! Küll saun aitab ja viht valu võtab!" Nii öeldi sellele, kes kaebas, et tal kuskilt valutab. venitamist ja äratõstmist raviti samuti saunas hülmetushaiguse puhul hingati sisse saunaõhku ning rinda määriti tärpentiniga kui jalg oli pahkluust nikastanud, hõõruti seda laval seebiga vihtlemisega raviti selja-, õlgade ning ristluude valusid MILEKS VEEL SAUNA KASUTATI?
Kui rukkikoristus jäi pärast maarjapäeva, siis läheb talvel vili kopitama ja suur osa viljast läheb ussitama. Ja kui rukkikülv jääb rukkimaarjapäevast hilisemasse aega, siis söövad kahjurid rukkiorase ära. Toidulauale toodi sel päeval paremad palad ning nauditi puhkusepäeva. Mõnel pool kaeti sel päeval toidulaud sauna lootuses, et lahkunute hinged võtavad ka söömingust ja joomingust osa. Maakonniti olid peolaual toidud erinevad. Näiteks Hanilas oli toidulaual tangupuder. Tarvastus küpsetati rukkileiba ja keedeti kitseliha. Paljudes valdades söödi praetud sealiha ja pannkooke, peale rüübati punaseks värvitud viina. 8. september ussimaarjapäev (Maarja sündimise päev) Ussimaarjapäeva tähistatakse 8.septembril. Seda päeva teatakse veel väikse maarjapäevana ja ussi magamise päevana. Eestis teatakse püha alates 16.sajandist. Varaseim teade päeva tähistamisest pärineb kuuenda sajandi algusest Süürias.
seistes laua ääres Lauas tarbetut juttu ei aetud Lauale ei tohtinud tilgutada Süües ei tohtinud lugeda Söögilauas ei ringutata Lauda pühiti valgest linast või takust lapiga Toiduraasukesi ei pühitud üle laua otsa maha Pärast söömist tänati toidu eest Teraviljatoidud Oder, nisu, hirss Vanim odateradest keedetud teraroog Odrast käkid, karask, paistekakud Odrast tehtud joogid: õlu, kali, taar, hapuroka Otra kasutati tavanditoitude valmistamisel Tangupuder, tanguleem, tanguvorstid, jahuvorstid Sepik, vatsk (lihatükkide, seente, tanguga) Aganaleib Kama, kamakäkid Kiisel Leiva küpsetamine Käed hoolega pestud Leiba ei tohtinud sõtkuda palja peaga Ahi köeti kuusehalgudega Ahju kuumust kontrolliti jahu ahju põrandale viskamisega Leivaastjasse jäänud riismed koguti katsekakuks, pandi ahjusuule küpsema Lastele tehti pisikesi pätse, mille sisse pandi terve koorega muna Leib toidulaual Kõik muu toit on leivakõrvane
Kõige tavalisem õhtu- või hommikulaual oli tanguleem. Seda söödi leivaga, kõrvale võeti silku, jõukamas peres pandi juurde ka veidi rasva või võid. Keedeti ka oa-, herne- või läätseleent, samuti käki-, kapsa- ja lihaleent. Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni 19. sajandi viimase veerandini õhtusöök. Selleks oli tavaliselt puder või supp. Põhja- ja Lääne- Eestis keedeti putru tavaliselt kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli üldlevinud piduroog, see oli peolaual perekondlike sündmuste tähistamisel. Lihasuppe keedeti neljapäeva ja pühapäeva õhtul. Kõige levinum oli hapukapsasupp, kuid keedeti ka klimbi-, kartuli-, herne- ja oasuppi. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppe rasva või piimaga. Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti.19. sajandi lõpul nihkus kõige tugevam toidukord õhtult lõunale ning 20. sajandi algul oli lõunaks sooja söögi valmistamine peaaegu üldine
on tavapärane. Valmistati tuhakakk, tuhapull, tuhavatsk ehk -leib - tegelikult üsna harilik leib; tehti karaskit ja saiakesi. Tavalisim oli odrakaraski ja odrakuklite küpsetamine. Mulgimaal ja mujalgi on küpsetatud lihaga kakke ja karaskit. Mõnel pool hoiti üks küpsetatud kakkudest karjalaskmispäevaks ja jagati siis loomadele. Tuhakoogid ehk lihtsalt pannkoogid olid tuhkapäeva tüüpilisemaid roogasid. Keedeti tuhapuder ehk jahu-, harvem tangupuder. Tuhkapoiss, tuhkapuss, tuhatüdruk Poisiks või tüdrukuks riietatud nukk. Söega joonistatud silmade ja suuga pea oli riidest või kaalikast, kuhu olid silmad ja suu sisse lõigatud. Tuhapoiss viidi salaja teise pere ukse taha, akna alla või visati üle läve tuppa. Tuhapoiss tuli võimalikult kiiresti edasi järgmisse perre viia. Tähtis oli see enne päikeseloojangut oma perest eemale toimetada. Hädaga on kuju viidud metsa ja seotud puu otsa või hävitatud
Kukeseene-kohupiimakaste 300 g kukeseeni, 1 sl võid, 100 g kohupiima, 0,5 dl piima, 1 sibul, soola, hakitud maitserohelist Kohupiim ajada läbi sõela, lisada piima ja segada ühtlaseks. Lisada hakitud sibul, maitsestada soolaga. Või sulatada pannil, lisada tükeldatud kukeseened ja kuumutada, kuni seentest välja imbunud vedelik on aurustunud. Kukeseened segada kohupiima hulka, peale riputada hakitud maitserohelist. Juurde keedukartuleid. Kartuli-tangupuder seentega 1 l kooritud kartuleid, 1 l vett, soola, 1 dl tangu, 3 sl rasvainet, 300 g seeni, 1 sibul Kartulid tükeldada ja keeta soolaga maitsestatud vees poolpehmeks. Kartulite peale panna kuuma veega pestud tangud, putru ei segata. Keeta tasasel tulel kaane all pehmeks. Seened ja sibul hakkida ning praadida rasvaines. Seene-sibulasegu lisada pudrule, segada ja kloppida puulusikaga ühtlaseks. Seenekaste
· Vätida rasvarikkaid toitaineid. · Alustada päeva täisväärtusliku (korralik hommikusöök) · Vitamiinid peavad tulema toidust, mitte preparaatidest · Piisavate mineraalainete kättesaamiseks on vaja mitmekesist toitu, inimese kehas on enam kui 90 erinevat mineraalainet 8. Minu menüü hinnang. 8.1Menüü 1.päev Hommikul: 3 juustu võileiba ja tee Lõuna: makaronid singiga,leib,piim,õun Õhtu : kartuli-tangupuder veiselihaga, hapukurk, küüslaugusalat, õunamahl, kohupiim maasikamoosi, kiivi ja apelsiniga. 2.päev Hommikul: 3 võileiba ja tee Lõuna: hapukapsabors, kakaokisell, astelpajumoos, leib, piim. - Oode: 2 banaani, halvaa. - Õhtu: pelmeenid, hapukurk, õunamahl, porgandisalat, kohupiim vaarika- ja maasikamoosiga. 3. päev Hommik: kohupiim apelsiini,kiivi ja maasikamoosiga ja 3 võileiba Oode: segumahl ja shokolaad. Lõuna: kartulipuder, viinerid, leib, piim, pirn
Spetsialistide arvates pole mõtet kokku arvutada toiduks kasutatud beetakarotiinirikkaid (A-provitamiin) porgandeid, kollaseid ja punaseid aed- ning tumerohelisi lehtköögivilju, kuid maksa võiks süüa mitte rohkem kui kord-paar nädalas. Ettevaatlik peaks olema toidulisandite ja kompleksvitamiinide tarvitamisega. B-vitamiin B-grupi vitamiinid: tiamiin, riboflaviin, niatsiin. Nende varumiseks võtke oma menüüsse rohelised lehtköögiviljad, toidud lihast ja ubadest, tangupuder, täisteraleib, maksavorst, lahja juust, päevalilleseemned, arahhiis, kuivatatud aprikoosid. C-vitamiin C-vitamiin on asendamatu kollageeni ehitaja. See imepärase toimega aine aitab nahal säilida elastse, pehme, õrna ja siledana. C-vitamiini sisaldavad tsitrusviljad, paprika,tomat, kiivi, peet, sibul, puu-ning aedviljad. C-vitamiinil (askorbiinhape) on tähtis osa side- ja kaitsekoe moodustumisel. Haavad paranevad kiiremini ning soodustab raua moodustumist organismis
kõrtsi, kuid näiteks külas käimine oli sel päeval keelatud. Vastlapäeval lõigati juukseid, samuti hobuse saba – siis kasvavad pikad ja tugevad juuksed nagu hobusejõhvid. Ka tuli vähemalt seitse korda pead kammida. Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ise kosja minna - äraütlemine oli sealjuures üsna keelatud. Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder - enamasti tangupuder, mis rituaalse toiduna kuulus ikka suurte pühade lauale. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. Eriline maiuspala oli seasaba, mis 20. sajandil jäeti lastele, 19. sajandil aga kuulus pereisale, külvajale. Selle päeva road valmistati lihast. Eraldi pakuti veel soolaube. Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja vahukoore- ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe. 19
soolatud räimed, äädika räimed, marineeritud ; praetud räimed, kuivatatud kala, heeringas hapukoorega, kala tarrendis, kilu või Munavõi, kohupiim köömnetega, täidetud munad, kohupiim võiga, sõir Supid, pudrud Hapukapsasupp, kanaklimbisupp, piima-köögiviljasupp, piimasupp kruupidega, peedisupp, seenesupp(seene seljanka) Kruubipuder(oder,) kartulitükid – mulgi puder, poolvillane puder, tangupuder, kört – jahu puder, kartulipuder, hirsist – magus puder marjadega Liha toidud, kala Keedetud sealliha köögiviljadega, mulgikapsad, ühepajatoit, praetud liha, soolaliha, verivorst, tanguvorst, praetud ribiliha, küpsetatud seapea, hakklihakaste, maks Keedetud kala, ahjukala, suitsukala, silgud piima- või koorekastmes, kartulitel keedetud kuivatatud kala, haugipajaroog, silgu või räimevorm, soolatud kala Köögiviljatoidud
• Noori e lapimaade süsteem- väljasund • kivikoristus, kiviaiad(vähem lõhutud tööriistu, kvaliteetsem vili) • tööloomad- härjad ja hobused • tööriistad muutusid vähe ➔ Koormised: • Teotöö, mis jagunes 1)rakmetegu 2) jalategu 3) abitegu • mõisavooris käimine(kui nõuti siis tuli midagi transportida) • loonurent(maksma majapidamissaadused) • Toit: rukkileib enamasti aganaleib, soolasilk, jahu või tangupuder, herned, oad. • Jook: kali ja mõdu, pühade ajal õlut. • Rootsi ajal algas kõrtside rajamine, mõisnike viinamonopol • Riietus: linane, kootud villased sukad ja põlvikud, rahvarõivas(pidulik). Pottmüts • Elamu: rehielamu(reheahi, suitsune, sest puuduvad aknad ja korsten, õlgkatus, palgid) ➔ Linnad, kaubandus ja tööstus Rootsi ajal • Rootsi ajal oli Eestis 10 linna:Tallinn, Tartu, Viljandi, Kuressaare, Uus-Pärnu, Haapsalu,
1.Lõunaeestis oli juures palju venejooni, punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades. Põhja eestis- naised kandsid varrukateta särki, ja selle peal ja selle peal varrukatega pihakatet käiseid. Lillkiri mis tikiti madalpistes käistele ja tanudele. Peas kandsid pottmütsi. 2. Teraviljad- nisu hakati kasvatama 19. saj. Kaer ja rukis I aastatuhandel m.a.j, oder 2 aastatuhandest e.m.a. Jahupuder ja jahuvorstid igapäevasem ja lihtsama toit, tangupuder eriti veel tanguvorstid aga pidulikum toit. Vees keedetud koogid ehk käkid. Odrajahust küpsetati karaskit. Tehti erinevaid putrusid. Köögiviljad- 19- 20 saj. Naeris, kaalikas söödi ohtralt, kapsas hapendatult, porgand, sibul, pastinaak, rõigas, redis, petersell, kurk, kõrvits. Karaski leiva kõrvale oli naerist ja kapsast toidud, mis aitasid nälja vastu. Küpsetati reheahjus. Kapsast tehti suppi (hapukapsasupp ). XIX sajandil
populaarsuses. Tähepildist (Linnutee, Sõel, Suur Vanker) lähtuvad ilma ja saagiended on osalt kirjandusemõjulised. Eeloleva kevade ilma ja saagi ettearvamine on mardipäevaga võrreldes juhuslik. Töökeelud Peale keelu kadripäeval lambaid niita, on see olnud keelatud LõunaEestis mardi ja kadripäeva vahel, muidu "sant viib villa ära". 17. sajandil on lambalaudas ohvritoiduna söödud kanaliha, loomi on imiteeritud hüplemisega. Toidud Tangupuder, mida viiakse üksteisele. Kiisel, lambaliha tangupudruga, soolaga keedetud herned või oad, kama või kamapallid. Oluline oli kadriõlu, vana nimetusega kaisan, kahjaiset, mille nimetus viitab vanale ohrijoogile. Lähedased pühad: Mardipäev Hingedeaeg & hingesandid Jõulusandid Nigulasandid Muu maailma tavadest Halloween (Ameerika) ja Lucia päev (Rootsi).
aastatest alates. Töökeelud Keelatud oli kõik villaga seotu. Kadripäeval ei tohtinud lambaid niita. Lõuna- Eestis oli see keelatud kogu mardi- ja kadripäeva vahelise aja, sest muidu "sant viib villa ära".17. sajandil on kadripäeval lambalaudas ohvritoiduna söödud kanaliha ja laudas hüpeldes jäljendatud loomi. Tartumaine määgimas käimise komme võiks olla selle hiline edasiarendus. Toidud Tangupuder, mida viidi ka naabritele. Kiisel, lambaliha tangupudruga, soolaga keedetud herned ja oad, kama või kamapallid. Oluline oli kadriõlu, vana nimetusega kadrikahi. Kahjaks nimetati igasugust ohvrijooki, nii et selle põhjal võiks see viidata kaua tähtsaks peetud pühale. Kahi Peamiselt spetsiaalne ohvriõlu, mida valmistati ja ohverdati erilistel kalendripühadel, nagu jaanipäeval (jaanikahi), mardi- ja kadripäeval (pakuti
Ilmusid esimesed laialdasemaks kasutamiseks määratud kokaraamatud. Korraldati lühemaajalisi majapidamiskursusi, küladesse ilmusid suuremate oskuste ja vilumustega kokad, kelle hooleks jäi toiduvalmistamine tähtsamate sündmuste puhul. Kasvas poest ostetavate toidu- ja maitseainete hulk. Vanad rahvapärased toidud hakkasid taanduma uute linnatoitude ees, esmajoones jõukama talurahva pidulaual. Järjest enam võitsid poolehoidu mitmesugused küpsetatud saiad ja koogid, tangupuder asendus sageli manna- või riisipudruga. lauale ilmus heeringas, jne. Kadusid vanade toitude erinimetused. Nii körti, leent kui rooga hakkasid nooremad suppideks nimetama. Muhus öeldi: «Seni kuni koldes keedeti, oli leem, kui pliidil keedeti, oli supp». Kihelkonnas aga: «Enne paargu, pada, roog, nüüd köök, katel, supp. Aedviljadest tarvitati toiduks talvel kõige enam naereid, hiljem kaalikaid ja hapukapsaid.
Ilmusid esimesed kokaraamatud. Korraldati lühemaajalisi majapidamiskursusi. Küladesse ilmusid suuremate oskuste ja vilumustega kokad, kelle hooleks jäi toiduvalmistamine tähtsamate sündmuste puhul. Kasvas poest ostetavate toidu- ja maitseainete hulk. Vanad rahvapärased toidud hakkasid taanduma uute linnatoitude ees, esmajoones jõukama talurahva pidulaual. 2003) Küpsetati mitmesuguseid saiu ja koogikesi. Tangupuder asendus sageli manna- või riisipudruga. Lauale ilmus heeringas. Kadusid toitude erinimetused. Nii körti, leent kui rooga hakati nimetama supiks. Aedviljadest: Naerised, hiljem kaalikad ja hapukapsaid kasvatati kõige enam. Naereid ja kaalikaid keedeti, küpsetati tervelt reheahjus ja kasutati teiste toitude lisandina. 19. saj. levinud kartul võeti küll algul rahva poolt umbusaldusega vastu, muutus aga üsna varsti asendamatuks toiduaineks.
Ilmusid esimesed laialdasemaks kasutamiseks määratud kokaraamatud. Korraldati lühemaajalisi majapidamiskursusi, küladesse ilmusid suuremate oskuste ja vilumustega kokad, kelle hooleks jäi toiduvalmistamine tähtsamate sündmuste puhul. Kasvas poest ostetavate toidu- ja maitseainete hulk. Vanad rahvapärased toidud hakkasid taanduma uute linnatoitude ees, esmajoones jõukama talurahva pidulaual. Järjest enam võitsid poolehoidu mitmesugused küpsetatud saiad ja koogid, tangupuder asendus sageli manna- või riisipudruga. lauale ilmus heeringas, jne. Kadusid vanade toitude erinimetused. Nii körti, leent kui rooga hakkasid nooremad suppideks nimetama. Muhus öeldi: «Seni kuni koldes keedeti, oli leem, kui pliidil keedeti, oli supp». Kihelkonnas aga: «Enne paargu, pada, roog, nüüd köök, katel, supp. Aedviljadest tarvitati toiduks talvel kõige enam naereid, hiljem kaalikaid ja hapukapsaid
Seda söödi leivaga, kõrvale võeti silku, jõukamas peres pandi juurde ka veidi rasva või võid. Keedeti ka 6 oa-, herne- või läätseleent, samuti käki-, kapsa- ja lihaleent. Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni 19.sajandi viimase veerandini õhtusöök. Selleks oli tavaliselt puder või supp. Põhja ja Lääne-Eestis keedeti putru tavaliselt kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli üldlevinud piduroog, see oli peolaual perekodnlike sündmuste tähistamisel. Lihasuppe keedeti neljapäeva ja pühapäeva õhtul. Kõige levinum oli hapukapsasupp, kuid keedeti ka klimbi-, kartuli-, herne- ja osasuppi. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppe rasva v piimaga. Esmasäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti. 19. sajandi lõpul nihkus kõige tugevam toidukord õhtul lõunale ning 20.sajandi algul oli lõunakssooja söögi valmistamine peaaegu üldine
Vurri valmistamiseks puuriti seakonti kaks auku, pisteti neist nöör läbi ning mänguasi oligi valmis. See pakkus lusti nii lastele kui ka täiskasvanutele. Vurritamisel oli ka maagiline tähendus, mis seotud sigade jõudsama kasvuga. Söödi ka seapead ja -saba. Uuemal ajal on tehtud vastlaputru ja vastlakukleid, küpsetatud leiba. Siin on üks variant kuidas teha vastlakukleid: Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder - enamasti tangupuder, mis rituaalse toiduna kuulus ikka suurte pühade lauale. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. Eriline maiuspala oli seasaba, mis 20. sajandil jäeti lastele, 19. sajandil aga kuulus pereisale, külvajale. Selle päeva road valmistati lihast. Eraldi pakuti veel soolaube. Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja vahukoore- ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe. 19. sajandi tavade juurde kuulus äsjaküpsetatud
Majandusreglement - 1) Keelati kodukariõigus 2) talusid sai pärida 3) õigus kaevata mõisniku üle Pearahamaks - maksustatud seisuste nö hingemaks (ainult mehed) Pearaharahutused - 1784.a toimunud eesti ja läti talupoegade väljaastumised (pearahamaks) Talurahva eluolu: Elasid suitsuses rehetares. Viljakasvatus kolmeväljasüsteemis. (sööt, talivili, suvivili) Tööloomadeks härjad ja hobused. Riietuseks linariided, pastlad. Toiduks rukkileib, aganaleib, soolasilk, jahu- või tangupuder, herned ja oad. Joodi kalja ja mõdu, pühadeajal õlut. 3. Linnad, kaubandus ja tööndus Rootsi ja Vene ajal Rootsiaegsed linnad Eestis ja nende olukord pärast Liivi sõda: Eestis 10 linna, tähtsaimad: Tallinn, Tartu ja Narva Tallinn - kõige tähtsam kaubaveo sadam Tartu - kaubanduse tähtsus vähenes võrreldes Tallinna ja Narvaga Narva - kaubandus õitses Vene piiri lähistel Muutused kaubanduses, sisekaubandus ja väliskaubandus:
Liha söödi talus harva, enamasti sügisel, kui tapeti loomi, või siis suuremate pühade ajal. Liha anti jaopärast ning seda jagas enamasti peremees. Toidu kõrvale rüübati kalja või hapupiima, rõõska piima tarvitati harva. Pidupäevadeks valmistati õlut ja kevadeti joodi kasemahla. XIX XX sajandi vahetusel hakkasid eesti külas levima uued toidud, mida varem oli valmistatud vaid linnades ja mõisates. Järjest enam võitsid poolehoidu mitmesugused küpsetatud saiad ja koogid, tangupuder asendus manna- või riisipudruga. Hakati kohvi keetma, millest sai peagi traditsioon paljudes peredes. Eestlaste põhiline toiduaine eelmistel sajanditel oli teraviljatoit oli leib. "Rukkileib on peremees" või "Rukis on maja peremees" kinnitas vanasõna ja "Peremees peab ikka laua peal olema" (Häädemeeste). Leib hapupiimaga loeti juba söögikorra eest. Tugevama toidu korral, milleks peeti putru ja kaunviljast paksu rooga, leiba kõrvale ei võetud, sest "oli patt süüa
Mulgi puder Viljandimaalt. Sellest maakonnast on pärit kaks tuntud rooga mulgipuder ehk kartuli-tangupuder ja mulgikapsad. Mulgipudru keetmiseks pane ligi kilo muredat sorti kooritud kartuleid liitri soolaga maitsestatud veega keema. Lisa juurde pool teeklaasi odrakruupe. Keeda, kuni tangud on pehmeks muutunud. Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Pruunista pannil tubli ports sealihakuubikuid (väga hästi sobib ka suitsuliha) ja hakitud sibulaid. Serveerimiseks tõsta taldrikule kuhi putru ning sea keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. Hapukapsasupp 1
". Krahvist mäletati, et ta oli eelistanud lihtsat talupojatoitu. "Vana Sangaste krahv olli siin jahi pääl," mäletati Karulas. "Käve Karulas Puritse talus lõunal perenaise man. Perenaine küsinu: "Mis söögis tahat?" "Teda sama, mis esi sööt. Küdsetusi kartult ja haput piima." Puulusikaga ja puuanumast sõi. See olli täl sääl egä lõuna. Ta taht lihtsat sööki. Ja ega lihtsa inimesega ajas juttu." Krahvi pojapojad mäletavad tänaseni vanaisa lihtsat toidulauda: tangupuder, kooritud hapupiim ja soolaheeringas. Suviti oli alati ringi käinud pasteldes. Kui mõisasaksad ning pastorid on rahvapärimustes sageli piiratud kujud, kelle talupoeg üle kavaldab, siis Bergi puhul on otse vastupidi. Tüüpiline on lugu taluperemehest, kes varsti pärast uut aastat krahviga teel kohtudes talle head uut aastat soovib ja viimaselt hõberubla saab. Nutikas talumees soovib krahvile varsti jälle head uut aastat, kuid saab nüüd juba vaid vaskmündi
Teotöö: Rakmetegu, jalategu, abitegu, loonusrent (vilja, mune jne), kirikukümnis, vooris käimine, sunnismaisus 4) muutused talupoegade õiguslikus olukorras Vakuraamatud, milles peeti koormiste arvestust; taaskehtestati sunnismaisus ehk ametlike õigusaktidega fikseeriti (puudub isikuvabadus, puudub relvakandmisluba) 5) talupere eluolu rehetare, vilja ja loomakasvatus, riietus, toit: Toiduks oli rukkileib, enamasti aganaleib, soolasilk, jahu- või tangupuder, herned, oad. Joogiks kali, mõdu, pidudeks põletati rukkist viina. Elamuks rehetalu, millel polnud aknaid, täitis mitmeid ülesandeid: elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi, ning kohati ka sauna ülesandeid. Tööloomadeks härjad ja hobused. Viljadest kasvatati talirukist ja otra, vähemal määral kaera või nisu. 4. Linnad, kaubandus ja tööndus Rootsi ajal 1) Rootsiaegsed linnad Eestis, nende olukord Liivi sõja järel:
· Kroonumõisate talupoegaade hoidmine maaga lahus oli keelatud; · Kroonumõisate talupoegade karistamisõigused piiratud; · Koormised fikseeriti ja viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega; · Talude päritav kasutamisõigus; · Õigus kaevata mõisarentniku peale - Erakätesse jäänud talupoegade seisund ei muutunud. 5) Talupere eluolu rehetare, vilja ja loomakasvatus, riietus, toit · Toit: rukkileib, enamasti aganaleib; soolasilk; jahu- ja tangupuder; herned; oad. · Joodi kalja ja mõdu, pühade ajal ka õlut. · Riietus: linane riie, villased sukad. Soome ja Skandinaavia mõjud, tanu; abielunaistel peakate ja põll. · Elamuks rehielamu, mis koosnes rehetoast, eeskambrist, tagakambrist, rehealusest, aganikust ja lahtisest katusealusest. · Talude põllud jagati ära ribade kaupa lapimaade süsteem. · Väljasund kui üks külvas rukist, siis pidid kõik rukist külvama.
veebruar – 7. veebruar. Vastlapäev kuulub nn.liikuvate pühade hulka. Vastlapäev nõuab noort kuud ja teisipäeva. Osaliselt on selle päeva pühitsemistraditsioonid tänaseni säilinud. Eestlaste vastlakommetes on tähtsal kohal liulaskmine, millega loodeti head lina- ja kanepikasvu. Arvati, et mida pikem liug, seda piem lina. Vastlapäeval küpsetati leiba, mitmesuguseid kukleid ja kakukesi. Karjas väideti, et vastlapäeval küpsetatud leib ei lähe hallitama. Vastlapuder – tangupuder, harvem jahupuder – keedeti vastlapäeva hommikuks. Lõunaks või õhtuks olid seajalad, mida keedeti kas ubade või hernestega, harva kapsaga. Vastlapäeva seajalakonte kasutati mitmel pool ennustamiseks. Viljandis, Kadrinas ja mujal soovitati seajalaluud ritta seada. Igale luule anda tüdruku nimi. Siis kutsutakse koer uksest sisse. Kelle nimelise luu koer kõige enne ära viib, see saab kõige enne mehele. Vastlapäeva ilmaended sarnanevad teiste talviste tähtpäevade omadega
Jõulujoogiks valmistati õlut ehk jõulukahi. Veel oli eristaatuses jõululeib. Vanaaegne toidulaud polnud 20. sajandiga võrreldes ülirikkalik. Sealiha võis võtta voli järgi. Keskajal ja 19. sajandil söödi jõuluks seapead, mida on toetanud ka sigade patrooni Antoniuse kultus. Mõnes peres olid laual ka seajalad ja koguni seasaba. Sinna juurde kuulusid hapukapsad, kartulid, naerid, kaalikad, soolaoad, või, harva ka tangupuder. Olulised olid aga tanguvorstid: Põhja-Eestis ja saartel valged tanguvorstid, mujal verivorstid. Saartel valmistati makkide (valge tanguvorst) kõrval veripalle. Kala pakuti eeskätt rannaaladel ja vaesemates peredes. Jõululeiva kõrval valmistati ka eriline pätsike ehk nn jõuluorikas, küpsetati ka mõne muu looma kujuga leibu, mõnikord torgati jõululeiba viljakõrsi või jäeti auk küünla jaoks. Erilist jõulupätsi hoiti kogu pühade aja laual ja
Seda soojendati ka järgmisel hommikul. Tanguleent söödi leivaga, kõrvale võeti silku. Rikkamates peredes pandi juurde ka veidi rasva või võid. Keedeti ka oa-, herne- või läätsesuppi. Samuti tehti käki-, kapsa- ja lihaleent. Foto lk. 150 – 10.3. Ahjus keedetud oasupp Foto 10.4. Ahjus keedetud oasupp Põhja- ja Lääne-Eestis olid omad kombed: Kolmapäeva ja laupäeva õhtul keedeti tavaliselt putru. Tangupuder oli seal ka piduroaks. 280 Neljapäeva ja pühapäeva õhtul keedeti lihasuppe. Kõige levinum oli hapukapsasupp. Keedeti ka klimbi-, kartuli-, herne- ja oasuppi. Suvel ei olnud liha. Siis keedeti suppe rasva või piimaga. Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti. 19. sajandi lõpus nihkus kõige tugevam toidukord õhtult lõunale.
Ida-Virumaa Maidla Mõisa Köögis pakutakse peieteks: leivatooted (värske leiva- ja saiavalik), soe toit: snitsel, toorsalat, keedukartul, kaste, sinep, salatid (tavaliselt kartuli või riisi- makrasalat), kalaroad, suupisted (liha taignas, singirullid küüslaugu ja juustuga, täidetud munad), magustoit (kringel martsipaniga, tordid, pirukad), joogid: kohv, mahlajook.16 Peietoit on viimase aja jooksul muutunud nüüdisaegsemaks, eurolikumaks, traditsioonilised tugevad (soojad) talutoidud (tangupuder, liha, kapsad jne) on aja jooksul asendunud omaküpsetatud või poest ostetud (import-) kommide ja küpsistega, salatitega, pirukatega jne. Ülalmainitud näidete põhjal on näha, et võrreldes varasema menüüga on praegune valik vaheldusrikkam, muidugi on aidanud muutustele kaasa nii linnastumine kui poodides laienenud toiduvalik ning sellest tulenevad toitumisharjumised. Ühest küljest võib roogade ja alkoholi
annaabi.ee 
