eesti keel sõnavaralt rikkalikum ja lausekäikudelt väljendusväärtuslikum kui pärastine Stahli liistudele kangestunud kirkikuzargoon ja ebaloomulik kirjaviis. Mülleri püüdlus elavama esitluse poole on toonud esmakordselt eesti kirjakeelde mõnedki poeetilis-kujundilised võtted. Keeleliselt peegeldavad Mülleri jutlused tolleaegset kirdemurdeliste erijoontega tallinna ühiskeelt, mis on kirja pandud saksapärases ortograafias. 4. Rootsiaegne kirjandus Eesti Rootsi koloniaalvõimu all 1629-1710 Minu arvates peaks selle küsimuse vastus ühtima küsimuste 6, 7 ja 8 vastustega. Peab jälgima aastaarve. Natuke üldiselt Rootsi aja kohta: Eesti põlisrahva elu kulges XVII saj Rootsi sõjalise võimu tõusu ja seda toetava protestantismi huvisuundades. Toimus talupoegade lõplik pärisorjastamine protestantismi õigustusel. Protestantliku hariduse levitamise
Barokkstiilis arhitektuur eestis ja venemaal Martin Märtson ja Denis Krusinin 8.C klass Tallinna Pae Gümnaasium Õpetaja Pavel Alonov Barokk-kunst Eestis Jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk 17sajand. Veneaegne barokk 18sajand. Rootsi barokk: Vene barokk: Kõige tähtsam arhitektuur. Peale põhjasõda läks Eesti Rootsiaegne arhitektuur keskus Venemaa koosseisu. oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks. Kadrioru loss on itaalia stiilis ehitis(kolme
Barokkstiilis arhitektuur eestis ja venemaal Martin Märtson ja Denis Krusinin 8.C klass Tallinna Pae Gümnaasium Õpetaja Pavel Alonov Barokk-kunst Eestis Jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk 17sajand. Veneaegne barokk 18sajand. Rootsi barokk: Vene barokk: Kõige tähtsam arhitektuur. Peale põhjasõda läks Eesti Rootsiaegne arhitektuur keskus Venemaa koosseisu. oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks. Kadrioru loss on itaalia stiilis ehitis(kolme
· Kõige rohkem on kannatanud Harjumaa ja Kesk Eesti · Koloniseerimisest on huvitatud nii Poola kui Rootsi Asustus Rootsi ajal · Toimub ulatuslik sisemigratsioon · Rannatakse tühjadesse paikadesse, et parandada oma elujärge · Saabub elanikke ka Venemaa aladelt, soomlasi, lätlasi aga ka kaugemalt ( hollandlasi) · Tänu ümberasustamisele katkeb asustuse järjepidevus ja see loob soodsad tingimused pärisorjastamiseks Võimukorraldus · Rootsiaegne võomukorraldus jäi kehtima ka Vene ajal · Eestimaa kubermang Harju-, Järva-, Lääne- ja Virumaa · Liivimaa kubermang Lõuna Eesti ja Põhja Läti . Saaremaa alates 1645. a. Liivimaa kubermangu · Eesotsas kindralkuberner, aga võimu teostavad ka rüütelkonnad, kes käivad koos maapäevadel Kohtukorraldus · Maakonna tasandil Eesti ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud · Aadlike kohtuasjad ja raskemad kuriteod
VENEAEG 1721-19saj esimene pool Haldusjaotus *kuni 1783 Rootsiaegne haldusjaotus (eestimaa kubermang- lääne, harju, jäärva, viru; liivimaa kubermang- saare, pärnu, tartu) *asehalduskorra ajal 1783-1796 Tallinna ja Riia asehalduskorrad *1796-1917 eestimaa kubermang, liivimaa kubermang- pärnu, tartu, viljandi, võru, saare . Valitsemine *Balti erikord kuni 1783a (saksakeelne asjaajamine, tollipiir, haldusjaotus, rootsiaegsed seadused) *1783-1796 asehaldoskord- haldusjaotus muutus, venemaa
* Käskis meestel hebed maha ajada. Valitses 1682 1725 aastatel. Mis oli Balti erikond? Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. Balti Kubermang ja Venemaa Kubermang Balti kubermang Venemaa kubermang - 1) Mõisnikud #Balti sakslased #Venelased 2) Asjaajamis keel #Saksa keel #Vene keel 3) Religioon #Luterlus #Õigeusk 4) Kohtusüsteem #Rootsiaegne #Venemaa omane 5) Kohalik valitsemine #Rüütelkonnad #Tsaari alluvad
4) Helsingi toomkirik (valmis 1852, algselt Nikolai kirik ja hiljem Suurkirik) 5) J.C.L. Engeli kavandatud tööd Tallinnas Õiguskantsleri Kantselei hoone Vanalinna Muusikamaja Kavandas Soomes Turu tähetorni ning maakirikuid ja mõisahooneid. Tema kujundas ka tulekahjujärgse Turu linnapildi. J.C.L. Engel oli veerand sajandit Soomes domineeriv arhitekt. Ta jäädvustas oma esimestel Helsingi- aastatel linna viiele akvarellile. Neil on näha rootsiaegne linn looduslähedasel maastikul. Kasutatud allikad www.wikimapia.org www.wikipedia.org www.google.com www.helsinki.fi www.kadriorg.ee www.kultuuri.net www.oiguskantsler.ee
10.Milline on inglise park? 11.Nimetage 2 tuntud inglise arhitekti. 12.Millised flaami kunstnikud tegutsesid edukalt Inglismaal? 13.Milline on 54-st Wreni loodud kirikust kuulsaim? 14.Kuidas nimetatakse inglise rokokood, eriti mööblis? Millised iseloomulikud tunnused? 15.Nimetage 3 tuntud inglise maalikunstnikku. 16.Nimetage 2 lossi Rootsist. 17.Millised on tuntud barokkehitused Venemaal? Kes on Talvepalee arhitekt? 18.Mida tead „Vaskratsanikust“?(4 fakti) 19.Ilusaim barokiajastu (rootsiaegne) linn Eestis? 20.Nimetage Rootsi ja Vene ajast (17.-18.s.)säilinud raekodasid Eestis. 21.Mida vaatamisväärset on Tallinna toomkirikus? 22.Iseloomustage Eesti tuntuimat barokkehitust(6). 23.Millal ehitati Eestisse uhkeid mõisahäärbereid? Miks just siis? Nimetage selliseid. 24.Mille ja millal rajas Peeter I Neeva jõele? 25.Mille kinkis Katariina II Tartu linnale (on hävinud,oli Tartu sümbol)? 26.Millal oli barokk? 27.Millised ajaloolised sündmused jäävad sellesse aega
eripära. Maalides peegeldub nii toretsemine, idealiseerimine kui ka lopsakas loomutruudus, isegi naturalism. Kunstnikud eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega. Tundsid huvi varju ja valguse kujutamise vastu. Maalidel on palju hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi nagu oleks tegemist momentvõttega. Tuntumad maalikunstnikud on Michelangelo Caravaggio ja El Greco. Barokk Eestis Eesti baroki ajalugu jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk, mis kestis 17. sajandi keskpaigast kuni 1710. ja Veneaegne barokk, mis valitses 1710. kuni 18. sajandi teise pooleni. Rootsi barokis oli kõige olulisemaks arhitektuur ning tolle aja keskuseks oli Narva. Narva ehitistest tooksin välja kaupmeeste hoonete baroksed raidportaalid, kuid kahjuks need hävisid teises maailmasõjas, taastati vaid Narva raekoda. Vene barokk algas peale seda, kui Eesti liideti Venemaa koosseisu
tunnust. Tema projektide järgi on ehitatud ampiirstiilis Helsingi linnakeskus: senati, ülikooli- ja ülikooli raamatukogu (1850) hooned ning Helsingi toomkirik (valmis 1852). Kavandanud Soomes ka Turu tähetorni ning maakirikuid ja mõisahooneid. Tema kujundas ka tulekahjujärgse Turu linnapildi. Ta oli veerand sajandit Soomes domineeriv arhitekt. Carl Ludvig Engel jäädvustas oma esimestel Helsingi-aastatel linna viiele akvarellile. Neil on näha rootsiaegne linn looduslähedasel maastikul. Engel suri Helsingis 14. mail 1840. Hooned · Tänane Õiguskantsleri Kantselei hoone Kohtu tn. 8 Toompeal · Tänane Vanalinna Muusikamaja hoone Uus tn. 16c Tallinnas (1810/25) · Helsingi ülikooli raamatukogu peahoone (1840) · Hamina kirik (ehitati 18411843; Hamina keslinnas; vanakreeka templi kujuline uusklassitsistlik ehitis) · Helsingi toomkirik (valmis 1852) Õiguskantsleri Kantselei Kohtu 8 ajalugu
aastal riiginõunikuks, oli aastatel 16221645 Uppsala Ülikooli kantsler, tegutses Põhja- Soome laamanina, oli 16291634 Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala kindralkuberner, 1632. aastast Tartu Ülikooli esimene kantsler, 1634. aastast Göta õuekohtu esimene president, saadik Brömsebro rahu sõlmimisel 1645. J. Skytte oli ka Rootsi kuninga Gustav II Adolfi isiklik õpetaja, ning hiljem nõunik. Ta tegeles eriti haridus- ja majandusprobleemidega. Rootsiaegne Tartu Ülikool (1632-1710) Esimesed üliõpilased kanti sisse 20. ja 21. aprillil 1632. Pidulik avamine toimus sama aasta 15. oktoobril. 1690. aastal sai Tartust jälle ülikoolilinn. Ülikooli viimine Tartust Pärnusse oli tingitud Rootsi-vastasest koalitsioonist ning 1695.-1697. aastate suurest näljahädast. 17. sajandi lõpul oli ülikooli vaimsus ja maailmavaade mõjutatud Descartes'i filosoofiast. Keiserlik Tartu Ülikool (1802-1918) 21.- 22
Ta kuulub põhjametsahobuste rühma. Siinsed söötmis ja pidamistingimused ning karm looduslik valik muutsid eesti hobuse vähenõudlikuks, vastupidavaks ja kasvult väikeseks. Kõige vanemad kirjalikud andmed eesti hobuse kohta pärinevad XI sajandist. Eesti hobust on väga palju välja veetud ja temaga on parandatud paljusid teisi tõugusid. 12.13. sajandil vedasid Eestist hobuseid välja peamiselt Novgorodi kaupmehed. Rootsiaegne hobuste massiline väljavedu ja sõjaväe kehvemate hobuste väljavahetaminemahajätmine sõdade ajal nõrgestas eesti hobuse tõukoosseisu tunduvalt. 13. sajandil kasutati eesti hobust sõjahobusena, eriti palju rootsi ajal lahingutes. Peeter I hindas seda hobust väga kõrgelt ja palju hobuseid viidi Venemaale. Kuni 18. sajandini oli eesti hobune levinud talupoegade ainukese hobusetõuna Liivija Eestimaa kubermangus
Samuti sai Rootsi endale õiguse Eesti ja Liivimaalt tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa 50 000 rubla eest teravilja. 4. Balti erikord Vene tsaar andis siinsetele mõsnikele suured volitused, nagu näiteks jäid kehtima Rootsiaegsed seadused ja maksusüsteem, samuti luteri usk, saksakeelne asjaajamine ning Rootsiaegne tollipiir. Toimus restitutsioon ehk see tähendas, et riigistatud mõisad anti tagasi nende endistele omanikele, mõisnikele. Samuti said nad tagasi võimu talupoegade üle. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said välismaalased (sakslased, rootslased, poolakad). Keskvõimu kõrgeim esindaja oli kindralkuberner. Teda asendasid aadlike hulgast valitud 2 nõunikku. 17301740.a hakati koostama aadlimatrikleid ehk nimekirju
seinaorvades seisavad staatuad. Muutusi oli ka hoonete põhiplaanides. Tekkisid ehitised, mille põhiplaani moodustasid üksteise sisse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Eriti armastati voluute, need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid ja imelikke sopiliste viiludega portaale. Tuli käibele basiilika, kuid ümberkujundatult. Eestisse jõudis barokk 17. sajandi keskpaigas. See jaotus kaheks oli Rootsiaegne barokk 17.sajandi kespaik - 1710 ning Veneaegne barokk 1710-18. sajandi teine pool. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud ca 1640.-1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. Baroki eeskujuks oli Eestis küllalti lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile läbi Rootsi. Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigentatud seina-ja katusepinnad, murkelpkatused. Barokiajal olid levinud väikesed ruutudega aknad, puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused
Euroopas, selle põhjustas mitu aastat kestnud külm ja vihmane ilm. Kõige raskemini tabas nälg Prantsusmaad, kus 1692-93 suri nälga üle 2 miljoni inimese. • Läänemere äärde levis nälg 1690. aastate teisel polel. Rootsis suri nälga 1696-97 ligi 100 000 inimest, Soomes 114 000 inimest (33% elanikest). • Eestis algasid halvad ilmad 1694-1695 ning nälga suremine algas 1696-97. Nälga leevendas alles 1697. aasta saak, päriselt lõppes nälg alles 1698. Rootsiaegne usk ja vaimuelu Luteri kiriku olukord pärast Liivi sõda • Ehkki Eestist sai kristlik maa juba muistse vabadusvõitlusega 13. sajandil ning luterlik maa juba keskajal (1521), hakkas tegelikult luterlik usk Eestis talurahva seas levima alles Rootsi ajal. • Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse – kirikud olid purustatud ja rüüstatud ning jäänud ilma oma õpetajatest. Talupojad pöördusid tagasi muinasusu
· 1629 rahvaarv: 120 000 140 000 Poola ja Rootsi lõpetasid sõjategevuse, palju inimesi surnud; · 1695 rahvaarv: 350 000 400 000 pikk rahuaeg eesti mehi ei võetud Rootsi sõjaväkke; migratsioon, seega rahvaarv kasvas; · 1696-1698 rahvaarv: umbes 275 000 näljahädad: viljasaak ikaldus, neile lisandusid haigused (nt tüüfus) ja inimesed surid. 2. Rootsiaegne võimukorraldus. 1) Halduskorraldus kubermangud, maakonnad Halduslikult jagati Eesti kaheks kubermanguks: 1. Eestimaa kubermang - Põhja-Eesti alal 4 maakonda: Harju-, Lääne-, Viru-, Järvamaa. 2. Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti alal 3 maakonda: Tartu-, Pärnu-, Saaremaa. 2) Kindralkuberner, ülesanded Kubermangu tööd juhtis kindralkuberner. Kohustused: · Sõjaväe juhtimine; · Ametisse nimetamine;
Kõik need leiutised said eelduseks kvaliteetse ja odava ajakirjanduse tekkeks. Eestis olid enne ajakirjanduse tekkimist ametlike teadete levitamiseks suhteliselt pikka aega kasutusel trükised, mida kutsuti plakatiteks, patentideks, publikatsioonideks või relatsioonideks. Need olid kubermanguvalitsuse, kõrgemate kohtuvalitsuste või kirikuvõimude määrused, korraldused või kuulutused. Osa neist olid sellised, mida loeti rahvale ette kirikukantslist. · Vanim säilinud rootsiaegne plakat pärineb aastast 1638. · Vanimas eestikeelsed plakatid pärinevad 17. sajandi teisest poolest. · Lugemisvarana tähtis kalenderperioodika. Ilmselt ilmus esimene eestikeelne kalender 1720. aastal. Säilinud on kalender aastast 1731. · Kuni 18. sajandi lõpuni ilmus vaid üks kalendrisari (väljaandjaks J. Köler Tallinnast). · 1830. aastal ilmus juba 6 kalendrisarja. Kalendrite tiraazid olid üsna suured ja see näitab nende populaarsust.
Paljud ülikooli ajaloolised hooned on saanud omamoodi Tartu sümboliteks, kandes endas akadeemilist vaimsust ülikooli algusaegadest kuni tänapäevani. Tartu Ülikooli ajalugu 30. juunil 1632. aastal kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf oma kuningliku allkirjaga Nürnbergi all sõjalaagris Academia Dorpatensis'e asutamisüriku, mis lubab meie suurkooli ajalugu sellest ajast alustada ja auväärseks lugeda. 1632-1710 Academia Dorpatensis / rootsiaegne Tartu Ülikool * Academia Gustaviana 1632-1665 * Academia Gustavo-Carolina 1690-1710 Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1632. Vene-Rootsi sõja tõttu viidi ülikool 1656. aastal Tallinna, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665. aastal. Aastal 1690 sai Tartust jälle ülikoolilinn. Rootsi-vastase koalitsiooni ning 1695.1697. aasta
muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3119 eramu Toompuiestee 6, Tallinn Arhitekt: Herbert Johanson, valmis: 1929 Hoonet peetakse esimeseks lamekatusega funktsionalistlikuks elamuks Eestis. Modernlislik hoone on kahekorruseline ja tema valmimistamisel on kasutatud silmapaistvat arhitektuuri lahendust: vaatamata sellele, et ehitis asub suure liiklustee ääres on seal endiselt säilunud privaatsus, tänu müüridele. Eramut ei tohtinud sellele alale ehitada, sest piirkonnas asus rootsiaegne bastionite vööndi kindlus nimega Wismari raveliin. Hoone kuulub valgete villade perioodi alla. Kasutatud allikad: http://register.muinas.ee/public.php? menuID=monument&action=view&id=8228 Õnnepalee ja Toompuiestee eramu võrdlus: Sarnasus: Mõlemad hooned on mõeldud elamuhooneteks ja on lahendatud kompaktselt kuid effektiivselt. Erinevus: Õnnepalee on kumeram ja värvikirevam, rohkete kaunistus elementidega. Toompuiestee eramu on stiilipuhas ja ilma lisa illustreerivate lisadega
Kohaliku asjaajamiskeelena säilis saksa keel, ametnikena töötasid siin sakslased mitte venelased. Aadli omavalitsus sai edasi tegutseda, Liivimaal see isegi taastati. Oluline on, et koostati aadlimatriklid rüütelkonna liikmete nimekirjad. Ainult need aadliperekonnad, kes olid sinna kantud, said otsustada Maapäeval kohalike asjade üle. See oli oluline, sest nii taheti ära hoida venelastest aadlike lisandumist. Säilis ka Rootsiaegne kohtusüsteem, esialgne, mitte see mis tuli reduktsiooniga, erinevus oli selles, et kaebusi sai esitada Eesti- ja Liivimaa asjade justiitskolleegiumi Peterburis (kõrgem kohus). Siinsete aadlike jaoks suurt vahet polnud, kas Rootsi või Vene võim, said tegutseda nagu tahtsid. Põllumajandus ja talurahva olukord Jätkuvalt põllumajanduses oli kõige olulisem teraviljakasvatus (püsis nii sajandivahetuseni). Saagikus oli suurem, umbes 5-6 seemet, see saavutati maa paremini väetamisega
2) Tartumaa 3. Rüütelkonnad. Kõrvuti Rootsi võimu poolt ametisse nimetatud riigiametnikega teostasid võimu ka Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonnad koondas aadlikke, kaitses nende huve ning lahendas kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt ei kuninga ega kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonna kõrgeim organ oli maapäev, mis kogunes kolme aasta tagant. Maapäevade vaheajal tegutsesid maanõunikud ja Eestimaal rüütelkonna pealik, Liivimaal maamarssal. 4. Rootsiaegne kohtusüsteem. Rootsi ajal loodi kohtusüsteem, mis jäi püsima kuni 19. sajandini. Eesti- ja Saaremaal tegutsesid maakonna tasandil meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mõlemad arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad lahendati kubermangu tasandil kas Eestimaa Ülemaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini. Tema sõna jäi alati viimaseks ja lõplikuks.
aasta tagant ehk landtag MAANÕUNIKE RÜÜTELKONNAPEALIK KOLLEEGIUM (12) Eestimaal, MAAMARSSAL Liivimaal Lahendas kõige tähtsamaid maapäevade vaheajal lahendas igapäevaseid jooksvaid küsimusi 2. Rootsiaegne kohtusüsteem. Rootsi valitsusasjal loodi kohtusüsteem, mis jäi püsima kuni 19. sajandi lõpuni . KUNINGAS Edasikaebamise võimalus KUBERMANGU EESTIMAA ÜLEMKOHUS LIIVIMAA ÕUEKOHUS TASAND (Tallinnas) (Tartus) MAAKONDLIK MEESKOHTUD MAAKOHTUD TASAND
Selline olukord pakkus kattevarju ka pärisrahvaste keeltele ja Rootsi valitsuse ajal arenema hakanud, kuigi veel tagasihoidlikule kirjanduslikule ja haridustegevusele.(1) 4 Pärisorjuslik kord ja mõisamajandus Ka Vene keisririigi koosseisus jätkus Eestis rootsiaegse ühiskonnakorralduse mõju. Kuigi Põhjasõda tähendas suurt tagasilööki ka koolihariduse arengule, jäi rootsiaegne kiriku- ja koolikorraldus põhimõtteliselt muutumatuks ja ei kadunud ka talurahva suhteliselt kõrge lugemisoskus. Ehkki lugema õppisid talupojad enamasti koduõpetuse kaudu, oli 18. sajandi lõpuks saavutatud lugemisoskuse tase tolle aja kohta muljetavaldav: Põhja-Eestis oskas lugeda 40%, Lõuna-Eestis 55% ja Saaremaal 62% lugemisealisest rahvastikust. Need arvud on lähedased Kesk-Euroopa näitajatele ning ületavad suuresti Venemaa omi: suurem osa vene talupoegadest oli veel 20
1630 avatakse Tartus kindralkuberner Johan Skytte (Skytte oli kuningas Gustav II Adolfi omaaegne õpetaja, hiljem Uppsala ülikooli kantsler) eestvõttel akadeemiline gümnaasium, kus õppetöö organiseeritakse sarnaselt Gustav II Adolf (1594-1632) ülikoolile. 1632 30 juuni Gustav II Adolf kirjutab Lützeni sõjaleeris alla Tartu ülikooli asutamisürikule. 1632 15.oktoober avatakse tegelikult Tartu ülikool - Academia Gustaviana. See esimene rootsiaegne ülikool töötas järjest 24 aastat nelja teaduskonnaga (usu-, õigus-,arsti-, filosoofia teaduskond).3 ja 9 1683 asutab B.G.Forselius Harju-Ristil Aru kirikumõisa ruumides oma esimese kooli kohalike eesti ja rootsi rahvusest poiste koolitamiseks. 1684 aastal asutab ta Riia "vaesteraha" abil Tartu lähedal Piiskopimõisas esimese eesti koolmeistrite kooli, nn. Forseliuse seminari. 3 _________________________________________________________________ 3 H
vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi, kalureid, kes asustasid Peipsi lääne- ja põhjakalda. Samuti ka soomlasi, kes moodustasid üsna suure osa rahvastikust. Lõuna-Eestisse asus palju lätlasi. Kuid samuti oli rändajate hulgaks ka kaugemalt inimesi, nt hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt. Kuigi oli palju sisserändajaid, siis sellegipoolest hakkas eestlaste osatähtsus rahvastikus kasvama, võõrad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed. 2. Rootsiaegne võimukorraldus. 1) Halduskorraldus kubermangud, maakonnad: Rootsi võimu kehtsestamisega jagati Eesti mandriala kaheks: Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti alal 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) ja Liivimaa kubermand (Lõuna-Eesti+Põhja- Läti alal 3 maakonda: Pärnumaa, Tartumaa + Saaremaa, mis liideti Rootsi valdusega alles 1645, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangule, aga säilitas mitmeid eriõigusi: oma asehaldur,
rajaja Joachim Jhering (1580 - 1657 Stockholm): Eestimaa ja Tallinna piiskop(kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine jne). Kiriku juhtivorganid(pärast Rootsi võimu kehtestamist): konsistooriumid (luterlikud kirikuvalitsused) Liivimaal ja Eestimaal, kindralsuperintendendid(1686 Rootsi kirikuseadus). 17. sajandil jäi luteri usk rahvale võõraks ja oli katoliku usuga segunendu muinasusund. Vene ajal: Säilis luteri kiriku roll (raske, õpetajatest ilma). Säilis rootsiaegne kirikukorraldus (kindralsuperintendendid). Luteri kiriku kõrvalvoolud sallitud: pietismi levik (kõlbelisus, kasinus, rahvalähedus), vennastekoguduste liikumine e hernhuutlus (usuvagadus, alandlikkus, kõlblus, sotsiaalne võrdsus, vendlus; vanade kommete (ka muinasusundi, paganluse) vastasus, kõrtside sulgemine, muusika keelamine; suurim levik Saaremaal ja Läänemaal, omandas ka sotsiaalse mõõtme (võrdsus, õiglus); 1743 keelati, jätkus salaja, uus laine 19. saj. I poolel) 19
Lisaks 1710. aastal maad laastanud katku tõttu oli olukord väga raske. Sellegi poolest kasvas rahvaarv jälle, seda tänu soodsaile majandusoludele ja Muinasajal suuremate epideemiate puudumisele. Rootsiaegne rahvaarv saavutati 1750. aastatel. Nagu teisedki varajased agraarühiskonnad, elasid eestlased algselt majanduslikult sõltumatute patriarhaalsete sugukondadena, kus puudus märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne kihistumine. Erinevate sõdade mõju, erinevate võõrvõimude aeg Ordu ajal: Pärast MVV seoti maarahvas mitmete lepingute ja maksudega. Jüriöö ülestõusule
Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. ·Hermann Samson- 1579-1643. Liivimaa vaimulik ja teoloog, esimene Rootsi-aegne Liivimaa luterlik superintendent (reformatsiooni järgse protestantliku kiriku teatava ringkonna vaimulik juht. Eestimaa ja Liivimaa aladel oli pärast Rootsi võimu kehtestamist kõrgeimaks piirkondlikuks vaimulikuks ja kirikuelu korraldajaks). ·Johann Fischer- oli nimekaim rootsiaegne Liivimaa superintendent. Kutsuti uueks Liivimaa apostliks, tema teeneks oli koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse väljaarendamine ning Liivimaa kiriku organisatsiooniline kindlustamine ·Bengt Gottfried Forselius- 1660-1688. 1684. aastal organiseeris Forselius Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari (Forseliuse seminari), et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Lugema õpetas Forselius häälikute
Muinasusund on need rahvapäraste uskumuste kogumid, mis jäävad enne 13. vallutuste aegsesse aega. Arheoloogilised allikad, raskesti mõistetav, ajas muutuv. Muinasusundit uurides saab kasutada, ainult sellest kindlast ajast pärinevaid allikaid, metodoloogiliselt ei ole õige kasutada hilisemast ajast pärit allikaid varasema usu rekonstrueerimiseks. Rahvausund on ristisusuaegne usund, pärast 13. sajandi vallutust. See ei ole ka ajas ühtne usund: katolikuaegne, rootsiaegne, 19. sajandi rahvausund, 20. sajandi rahvausund. Rahvausund ja ajalooline kultuuriruum 15. sajandil püsib muinasusund, kuid katoliku usk tungib tugevalt sisse. 16. sajandil on eestlastest saanud üldjuhul katoliiklased, kuid samas püsivad edasi mitmed muinasusundi traditsioonid (nt väikeste panuste kaasapanemine surnule). Tekib sünkretistlik sümbioos vanast ja uuest, kus kristliku sisuga uskumused on tulnud vanade uskumuste kõrvale ning vanadest on midagi kadunud. Vanad uskumused
Blumenfeldt-Loone Eesti ajaloo bibliograafia, seda Eesti Ajaloo Seltsi jõududega koostama, mis pidi jätkama Eduard Ingelmanni bibliograafiat Liivimaa ajaloo kohta (1877). Blumenfeldti bibliograafias 1877-1917. aastani kirjandust. Otto Liiv (1905-1942)1927 avaldas magistritöö ,,Vene asustusest Alutagusel", sündinud Narvas, kirjutas magistritöö uuest valdkonnast, kuidas tekkis vene asustus siin (vene vanausulised, kes tagakiusamise eest Peipsi põhjarannikule jõudnud). Rootsiaegne põllumajandus ja kaubandus. Kui Ajaloo arhiivi juhatajaks sai, siis enne olid juhtinud tsaariaegsed tegelased. Liiv sai teaduslikuks stipendandiks ehk doktorandiks ja sai lisauurimist arhiividest. 1929 sai Arhiivijuhataja KT, hiljem direktoriks. Korraldamises palju töid. TÜ-s arhiivinduse õppejõuna, arhiivi juhatamise kõrvalt koolitas kaadrit, oli arhiivinduse käsiraamatu koostamise juures. Teravilja kasvatus ja kaubandus doktoritöös
pidamistingimused ning karm kliima muutsid eesti hobuse vähenõudlikuks, vastupidavaks ja kasvult väikeseks. [2] Kõige vanemad kirjalikud andmed eesti hobuse kohta pärinevad 11. sajandist maadeuurijalt B.Adamilt, kes iseloomustab oma reisikirjeldustes eestlasi rikkuse ja heade hobuste poolest. [1] Eesti hobust on väga palju välja veetud ja temaga on parandatud paljusid teisi tõugusid. 12.- 13. sajandil vedasid Eestist hobuseid välja peamiselt Novgorodi kaupmehed. Rootsiaegne hobuste massiline väljavedu ja sõjaväe kehvemate hobuste väljavahetamine-mahajätmine sõdade ajal nõrgestas eesti hobuse tõukoosseisu tunduvalt. 13. sajandil kasutati eesti hobust sõjahobusena, eriti palju rootsi ajal lahingutes, Peeter I hindas seda hobust väga kõrgelt ja palju hobuseid viidi Venemaale. Kuni 18. sajandini oli eesti hobune levinud talupoegade ainukese hobusetõuna Liivi-ja Eestimaa kubermangus. Oma tugeva veojõu, vastupidavuse ja vähenõudlikkuse tõttu omandas
venestusreformidega. Tänu Balti erikorrale jäi Eesti ja Läti ala lääne tsivilisatsiooni osaks, oli jätkuvalt osa saksa kultuuriruumist. Eesti talupoja seisukohast oli tegemist suurima madalseisuga Eesti ajaloos – rüütelkondade privileegid laienesid talupoegade arvelt. Eestlane ja talupoeg olid sünonüümid. Teadlikku saksastamispoliitikut mitte kunagi ei toimunud. Tänu Balti erikorrale ei toimunud venelaste massilist sisserännet 18-19 sajandil. Haldusjaotus. Jäi püsima vana rootsiaegne haldusjaotus oma põhijoontes. 2 kubermangu, Eestimaa ja Liivimaa. Saaremaa oli rüütelkonna privileegid eraldi saanud, seega oli Saaremaa Liivimaa kubermangus asuv de facto omaette provints. Eestimaa kubermangu sees moodustas Tallinna linn eraldiseisva haldusüksuse. Liivimaal sama olukord Riia linnaga. Rüütelkonna võim maapiirkondades, linnas ei olnud rüütelkondadel võimu, seal kuulus võim magistraadile. Väiksemates linnades
kindralkubernerid (vene keskvõimu kõrgemad esindas Tallinnas ja Riias) mittevenelased (aga kes on teinud karjääri vene armees), ei kehtestatud pearahamaksu ega nekrutikohustust kõik see oli vajalik, kuna Rootsi säilitas lootuse kaotatud alad tagasi saada aastatel 17411744 oli sõda, millega Rootsi kaotas osa oma Soome valdusi aastatel 17881790 oli teine sõda, mis lõppes rahu sõlmimisega ja sõjaeelse olukorra taastamisega Halduskorraldus: säilis rootsiaegne halduskorraldus, st jaotus kaheks kubermanguks, kubermangu eesotsas kindralkuberner; kroonuametkonna peamiseks mureks oli kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine kindralkuberner asus tavaliselt Peterburis ega olnud Baltikumi asjadest kuigivõrd huvitatud ja kohapeal esindasid teda kaks valitsusnõunikku (saksa keeles Regierungsrat) kohaliku aadli hulgast, ka
Seejärel Tallinn, Pärnu. Juriidiliselt vormistas selle ülemineku 1721 Uusikaupunki rahuleping. Sellest ajast peale tuleb rääkida küll jätkuvalt Liivimaa kubermangust, aga mitte Rootsi riigi Liivimaa kubermang, vaid Vene impeeriumi Liivimaa kubermang. Ka Vene ajal jäi peamiseks halduskeskuseks Riia linn, kubermangulinn. Riias resideeris Riia kindralkuberner, kelle nimetas ametisse Vene keiser oma äranägemise järgi. Nii nagu Rootsiaegne, tegeles ka Vene oma eelkõige militaarküsimustega – sõjavägede juhtimine, transporditeed, postikorraldus, sisekorra tagamine. Reeglina määrati kas Vene või välismaiseid kõrgaadlikke, erandkorras ka mõni kohaliku Balti aadli esindaja. Halduskorraldus muutus Venemaa kätte üle minnes seevõrra, et maakondi tuli juurde. Kui Rootsi ajal oli Liivimaa Läti distriktis ainult kaks maakonda, siis nüüd lisandusid ka Valga ja Volmari.
Institutsioonide koridorid olid nii ,,pikad", et asjad venisid ja Peterburis ei pruukinud abi ikkagi saada. Materjalid, mis sinna esitati, pidid olema vene keeles. Asjaajamine oli Peterburis väga kallis. Püüti selles suunas, et kohtuasjad ei läheks provintsist välja. Ainult äärmine juhus, kui asi Peterburgi läks. Eestimaal suudeti seda kokkulepet rohkem täita. Õiguskorraldus. 18. sajandil jääb kehtima varasem, Rootsiaegne õiguskorraldus, mis kujunes välja 17. sajandil. Philipp Crusius von Krusenstern. Tema abiline Caspar Mayer. 1650. aastal panid kokku kuueköitelise Eestimaa rüütli- ja maaõigus. Liivimaal tegi sama töö ära 1640. aastatel Engelbrecht von Mengden. Tema tööks oli viieköiteline Liivimaa seadustekogu, seda on nimetatud ka Liivimaa maaõiguseks. See saabki kohtumõistmise aluseks. Rootsi võimud ei kinnitanud neid seadusi 17.
annaabi.ee 
