Eesti ajalugu II, faktid (0)

DAATUMID
1582 – sõlmiti Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel. Venemaa sai poolakate vallutatud linnad tagasi, kuid Venemaa käes olevad Liivimaa linnused pidi andma Poola valdusesse.
1583 – sõlmiti Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel. Rootsalased said venelaste Liivi sõja ajal vallutatud maad endale(Narva, Tartu, Ingerimaa , Karjala )
1629 –sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola-Leedu ühendatud riigi vahel. Lõpetas Poola-Rootsi sõja. Rootsi säilitas Preisi linnad ja Liivimaa alad, mis olid põhja pool Daugava jõge.
1632 –asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf suri Saksamaal Lützeni lahingus.
1641 – Piiskop Joachim Jhering andis välja esimese teadaoleva eestikeelse aabitsa .
1645 – sõlmiti Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai Saaremaa endale. Kogu Eestimaa v.a. Setumaa Rootsi käes.
1660 – Suri Rootsi kuningas Karl X. Sõlmiti Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel. See lõpetas II Põhjasõja. Ruhnu saar läks Rootsile.
1681 – Karl XI kaotas Liivimaal reduktsiooniga riigistatud mõistats pärisorjuse.
1684 – asutati Forseliuse seminar . Talurahva harimiseks .
1686 –võeti vastu uus kirikuseadus. Esimene piibli- ehk keelekonverents . Anti välja Virginiuste poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament .
1688 – Forselius upub Stockholmist Eestisse sõites. Liivimaal hakatakse riigistama ka neid aadlike mõisaid, mis kuulusid neile enne Rootsi valitsusaega.
1700 – Algas Põhjasõda. toimus Narva lahing Rootsi ja Vene vägede vahel. Rootsi võitis ja talvitus Laiuse linnuses.
1708 – toimus Vinni lahing. Veneased küüditasid Tartu ja Narva kodanikud Vnemaale ja lasid Tartu linna õhku.
1710 – Vene väed sundisid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinna alistuma. Kestestati Balti erikord. Tallinn läks Vene võimu alla.
1721 – lõppes Põhjasõda. Uusikaupunki rahuleping. Rootsi sai tagasi Soome, kuid pidi venelastele andma Eesti alad.
1739 – ilmus esimene täielik eestikeelne piibli tõlge.
1765 – Liivimaa( kindralkuberner George von Browne) Maapäev võttis vastu koolikorralduse kava. Põltsama pastor A. W Hupeli algatusel asutati mitmeid koole (Adaveres, Vana-Põltsamaal). Saaremaa ühendati Liivimaa kubermagnduga.
1783 – kehtestati asehalduskord .
1797 – lõppes asehalduskord ja taastus Balti erikord Katariina surma tõttu eelneval aastal. Esimest korda kasutati Eestis viljapeksumasinat.
1802 – J. W. Krause taasavas Tartu Ülikooli.
1802 – Eestimaal võeti vastu talurahva seadus. Majutusmaksu tasuma nüüd rahas mitte viljas ega heintes nagu enne. Pearaha võisid talupojad riigile ise maksta. Õigus vallavarale. Loodi valla- ja kihelkonnakohtud talupoegade osavõtul. Teokoormised normeeriti. Talude pärandatv kasutamisõigus.
1804 – Liivimaa kubermangus kehtestati uued talurahva seadused, talupoega ei tohtinud müüa ega pantida ja kinkida ilma maast lahus. Oli õigus oma vallavarale. Talude pärandatav kasutamisõigus. Loodi valla- ja kihelkonnakohtud talupoegade osavõtul. Tokoormised normeeriti.
1816 –Aleksander I kinnitas Eestimaa talurahvaseaduse, millega talupojad vabastati pärisorjusest, kuid kogu maa tunnistati mõisniku eraomandiks. Talupoegade maakasutusõigus ja koormised kaotati. Ilmus esimene eestikeelne tervishoiu käsiraamat.
1819 – Aleksander I kinnitas Liivimaa talurahvaseaduse, millega kadus pärisorjus Liivimaal.
1849 – Nikolai I kinnitas Liivimaa uue talurahvaseaduse, millega algas Liivimaal talude päriseks ostmine . Raharent. Palgatööjõu kasutamine mõisapõllul.
1856 – Aleksander II kinnitas Eestimaa talurahvaseaduse, millega talupoegade kasutuses olev maa ehk talumaa müüdi või renditi talupoegadele. Mõisnik ei tohtinud seal majandada. Raharent. Palgatööjõu kasutamine mõisapõllul.
1857 – ilmus esimene Perno Postimees , väljaandjaks J. V Jannsen .. Tartus hakkas ilmuma Tallorahwa Postimees.
1863 – uue passikorralduse tõttu võivad talupojad liikuda ka väljaspool oma kubermangu. Väljaränne.
1865 – Saaremaal võeti talurahvaseadus vastu. Lõpetati mõisnike teoorjus ja kodukariõigus. Asutati Tartus laulu- ja mänguselts Vanemuine .
1869 – alustati Balti raudtee ehitust. Tartus toimus I üldlaulupidu.
1878 – ilmus esimene Sakala, väljaandjaks Carl Robert Jakobson .
ISIKUD
Karl XI
Karl XII
Gustav II Adolf
Bengt Gottfried Forselius
Johan Skytte
Ignatsi Jaak
Pakri Hansu Jüri
Heinrich Stahl
Johan Hornung
Johann Reinhold von Patkul
Peeter I
Katariina II
George Browne
Woldemar von Lauw
Otto Fabian Rosen
Anton Thor Helle
August Wilhelm Hupel
Kristjan Jaak Peterson
Friedrich Reinhold Faehlmann
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Johann Voldemar Jannsen
Lydia Koidula
Jakob Hurt
Carl Robert Jakobson
Johann Köler
Philipp Karell
MÕISTED
Adrakohtunik(Eestimaal), sillakohtunik(Liivimaal) – olid kohalike mõisnike hulgast valitud kohtunikud avaliku korra tagamiseks, kes uurisid talupoegade väiksemaid kuritegusid ja karistasid neid.
Reduktsioon – maade/mõisate riigistamine, tagasivõtmine
Teorent – oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisas tööd tegema.
Loonusrent – on talupoegade kohustus anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist.
Aadlimatriklid – Eesti-, Liivi- ja Saaremaal 18. sajandi keskel koostatud ametlik nimistu, mis sisaldas rüütlekonda kuulunud aadlisuguvõsade nimesid.
Kubermang - suurem haldusüksus Venemaal, mis jagas Eesti kaheks.
Kindralkuberner- oli kubermandude kõrgem haldusametnik, kes teostas järelvalvet tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Talle allusid kumbermangu politseiasutused ja sõjaväeosad.
Balti erikord- oli Balti kubermangude laialdane omavalitsus Vene riigi koosseisus .
Maapäev- oli seisuste esindajate (rüütelkonna liikmete) nõupidamine, mis toimus iga kolme aasta tagant.
Pearahamaks- Venemaa keisririigis kestestatud maks, mida pidi mõisnik maksma iga meeshinge pealt, hiljem nõudis teo- või loonusandamina raha tagasi.
Kodukariõigus- oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ja neid karistada ihunuhtlus või lühiajalise arestiga.
Nekrut – äsja väeteenistusse võetud isik.
Hingeloendused ehk revisjonid – loendus, mille käigus pandi kirja maksukohuslased ja maksuikka varsti jõudvad inimesed ning lapsed.
Hernuutlus – usuliikumine , mis propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Rõhk võrdsusel ja vendlusel. Loobusid kirikus käimisest, ehitasid palvemajad. Loobusid lõbustustest. Kirjutamisoskuse levitajad , kirjutasid käsitsi ümber ja levitasid neid.
Pietism – vagadusliikumine. Taotles usu sügavamat sisemist tunetamist, üritas usku seletada ja arusaadavaks muuta. Pani rõhku usulise kirjanduse levikule.
Rahvuslik liikumine – rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus.
Venestamine – vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Eesmärgiks vähemrahvuste assimileerimine .