Ajaloo suuline arvestus 10.klass II periood (0)

1 Hindamata

Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus, võimukorraldus
Lepingud :
Pljussa - 1583.a Vene ja Rootsi vahel, lõpetas sõjategevuse Rootsi ja Vene vahel Liivi sõjas.
Altmargi - 1629.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas 1600.a alanud Poola-Rootsi sõja.
Brömsebro - 1645.a Taani ja Rootsi vahel, lõppes sõda ülemvõimu pärast Läänemere maades.
Oliwa - 1660.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas Teise Põhjasõja ja 1657.a alanud Rootsi sõja.
Rahvastikuprotsessid:
Ulatuslik sisemigratsioon , rännati tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele.
Enne Liivi sõda (1558.a) 300 000 elanikku, Liivi sõda (1629.a) 120 000 elanikku.
Hakkas tõusma tänu sõjast taastumisele ning rahuajale (1695.a) ja suutis tõusta kuni 400 000 elanikuni.
Suur näljahäda ja uus sõda ( 1698 .a), rahvaarv kukkus 170 000-le. Näljahäda tekkis, kuna ilm polnud soodne ja palju vilja veeti välja.
Halduskorraldus :
Jagati Eesti ala 2-ks kubermanguks : Eestimaa ja Liivimaa .

Eestimaa kubermang - 4 maakonda - Läänemaa, Harjumaa , Järvamaa ja Virumaa

Liivimaa kubermang - Pärnu, Tartu ja Saaremaa
Kindralkuberner ja tema ülesanded:
Kubermangu juht, ülesanded - 1) kavandasid haldusüksusel asuvat sõjaväge 2) Kontrollisid riigiametnike tööd 3) jälgisid rahaasju kubermangus
Rüütelkond, maapäev:
rüütelkond - kohaliku aadli omavalitsusorgan
Eestis 3 rüütelkonda - Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa

kaitsesid kohalike aadlike õigusi

osalesid seaduste koostamisel

valisid kohtunikud ja politseiametnikud
maapäev - rüütelkonna esindusorgan (12 maanõunikku)
Eestis ja Liivimaal rüütelkonna juht - pealik, Liivimaal - maamarssal
Reduktsioon :
Mõisate eravaldusest riigistamine , põhjuseks riigi sissetulekute vähenemine.
1680.a suur reduktsioon kuningas Karl XI ajal.
Kohtukorraldus :
3-astmeline kohtukorraldus.
I - adrakohtunikud - tegelesid talupoegade süüasjadega ja avaliku korra rikkumisega.
II - meeskohtud - talupoegade ja mitteaadlike süüasjad
III - Eestimaa ülemmaakohus - raskemad kuritööd ning aadlike kohtuasjad
2. Mõis ja talu Rootsi ja Vene ajal XVII - XVIII sajandil
Mõisate liigid:
rüütlimõis - eramõisad, mis kuulusid saksa mõisnikele.
kroonumõis - riigimõisad, mille riik rentis mõisnikule.
pastoraat - väike mõis, kuulus kirikuõpetajale.
Mõisamajanduse areng:
Eesti kui Rootsi viljaait - Eestist hea vilja välja eksportida, kuna toodang on suur (lähedal ka).
Hakati kasvatama musta villaga lambaid, kitsi ja sigu . Transpordiks härjad, söögiks lehmad.
Viinapõletamine - viin 2x kallim, kui viinaks aetav vili ja seega üks osa viljast läks viinaks.
Talurahva olukord:
pärisorjus - isik, kellel pole kodanikule iseloomulikke õiguseid, võeti kui eset.
Kujunes välja 13.saj ning selleks, et talupojad teeksid tollase ühiskonna aadlike jaoks tööd.
Koormisteks peamiselt teotöö (6 päeva nädalas) ning jagunes 3-ks:
1) rakmetegu 2) jalategu 3) abitegu
loonusrent - talupoja tasu kasutatava maa eest mõisnikule
kirikukümnis - Euroopas kirikule kogutav maks
Kohustuslik mõisavooris käimine ning teede korrastamine/ehitus.
Muutused talupoegade õiguslikus olukorras:
Anti välja maapolitseikorra seadus pärisorjuse fikseerimiseks 1671.a
Tuli kasutusele vakuraamat, mis hoidis koormised kindlal joonel.
Majandusreglement - 1) Keelati kodukariõigus 2) talusid sai pärida
3) õigus kaevata mõisniku üle
Pearahamaks - maksustatud seisuste nö hingemaks (ainult mehed)
Pearaharahutused - 1784.a toimunud eesti ja läti talupoegade väljaastumised (pearahamaks)
Talurahva eluolu:
Elasid suitsuses rehetares.
Viljakasvatus kolmeväljasüsteemis. (sööt, talivili, suvivili)
Tööloomadeks härjad ja hobused .
Riietuseks linariided, pastlad.
Toiduks rukkileib, aganaleib , soolasilk, jahu- või tangupuder, herned ja oad.
Joodi kalja ja mõdu, pühadeajal õlut.
3. Linnad, kaubandus ja tööndus Rootsi ja Vene ajal
Rootsiaegsed linnad Eestis ja nende olukord pärast Liivi sõda:
Eestis 10 linna, tähtsaimad: Tallinn, Tartu ja Narva
Tallinn - kõige tähtsam kaubaveo sadam
Tartu - kaubanduse tähtsus vähenes võrreldes Tallinna ja Narvaga
Narva - kaubandus õitses Vene piiri lähistel
Muutused kaubanduses, sisekaubandus ja väliskaubandus:
Kohalike kaupmeeste laostumine , vaid kolm nädalat enne ja pärast mihklipäeva, tohtisid mõisnikud müüa oma vilja otse välismaalastele. Keskajast pärit reglementatsioon ja kaubanduspõhimõtted. Kõik väliskaupmeeste käes.
Tekkis sõbrakaubandus, maalaadad ja salakaubandus.
Käsitöö, tsunftikord , tsunftijänesed:
tsunft - käsitööliste vennaskond, tsunftikord - reeglid/põhitõed
tsunftijänesed -
Manufaktuurid :
Seoses 18.saj tsunftipiirangute kaotamisega ja vaba konkurentsi kujunemisega.
Manufaktuur - käsitööettevõte, kus olid palgatöölised.
Vabrik/tehas, tähtsaim Narvas.
4. Vaimuelu ja kultuur Rootsi ajal
Olukord Liivi sõja järel:
Kirikuhooned purustatud, rüüstatud, paljud kirikuõpetajad hukkunud .
Hakkasid levima muinasusu kombed.
Luteri kiriku peaülesanne - aidata kaasa kiirele “rootsistamisele” selleks…

suhtuti eitavalt kõikidesse teistesse usuvooludesse

kirikus käimine ja kirikumaksud olid rangelt kohustuslikud, muidu karistus
Nõiaprotsessid Eestis - veeproov, rauaproov, karistuseks tuleriidal põletamine, mõõgaga surmamine ja peks häbipostis.
Eestikeelne trükisõna:
1637.a esimene eestikeelne grammatika, mis oli kohandatud saksa keele reeglitega Tallinna toomkiriku õpetaja H.Stahl poolt.
1688.a anti välja lõunaeestikeelne Uus (Wastne) Testament, autorid Isa ja poeg Virginiused.
1693.a J.Hornung ladinakeelne eesti keele grammatika, pannes kirja põhjaeesti õigekirja reeglid.
Piiblikonverentsid - kokkutulek piibli eestikeelseks muutmiseks
Tartu ülikooli asutamine:
1632.a asutati Tartu Ülikool kindralkuberner J.Skytte poolt. Põhjuseks kõrghariduse vajadus Eestis.
Teaduskonnad: filosoofia- , usu-, õigus- ja arstiteaduskond.
Õppekeeleks saksa keel. Gustav II Adolf - Rootsi kuningas, kes kiitis ülikooli heaks.
B.G.Forselius:
1684 .a organiseeris Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari , et ettevalmistada tulevasi õpetajaid. Samuti andis välja aabitsa
Tulemused: hariduse levik Eestimaal
5. Põhjasõda ja Balti erikord
Toimumisaeg - 1700-1721
Eeldused:

Venemaa ja poola suhete paranemine

Venemaa vaherahu Türgiga

Suur näljahäda Rootsis

Kogenematu, 15-aastane Rootsi kuningas Karl XII
Põhjused:

Rootsi-vastane liit - Venemaa kõige rohkem huvitatud, Eesti hea ligipääs Läänemerele

Poola pidas Liivimaad enda alaks

Taani soov laiendada maad
Osapooled:
Rootsi kuningas Karl XII
Vene tsaar Peeter I
Taani kuningas Frederik IV
Poola kuningas August II Tugev
Tähtsaimad sündmused;

I Narva lahing - 1700.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Rootsi võit.

Erastvere lahing - 1701.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit

II Narva lahing - 1704.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit ja Narva neile

Tartu vallutamine - 1704.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit ja Tartu neile

Tartu hävitamine - 1708.a venelased hävitasid suure osa linnast

Pärnu ja Tallinna alistumine - 1710.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit ja alistumislepinguga saadi Tallinn omale.

Harku kapitulatsioon - 1710.a alistumisleping, et mitte lõpetada samamoodi, nagu Pärnu ja Riia (varemetes). Vene vägede võit.
Uusikaupunki rahu - 1721.a Rootsi ja Venemaa vahel, lõpetas Põhjasõja ning Venemaa sai omale Liivimaa, Eestimaa, Ingerimaa alad jne.
Balti erikord - kehtestati, et saksa aadlikud oleksid rahul.

säilitas siinse maa kultuurilise omapära

hoidis ära venelaste kolonisatsiooni

tihedad sidemed Lääne-Euroopaga

andis kohalikele saksa mõisnikele täieliku võimu talupoegade üle
Eestlased jälle pärisorjuse kimpus
Asehalduskord :
1783.a Katariina II valitsemisajal
Eesmärgiks piirialade ühtesulandamine Venemaa omadega
Muutused:

kubermangu asemel asehaldurkond, etteotsa asehaldur

Eestimaa kubermangus uus maakond - Paldiski

Liivimaa kubermangus uued maakonnad - Viljandi ja Võru

kõik maakonnakeskused said linnaõiguse
6. Vaimuelu XVIII.saj
Põhjasõja mõju vaimuelule:
Tartu linna häving, Tartu Ülikool suletud, Forseliuse seminari lõpetanud surnud.
Pietism - saksa protestantismi vabadusliikumine, taotleti suuremat vagadust, püüeldi sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole. Inimene pidi igapäevaselt pühakirja lugema. Loobuda tuli lõbustustest
Vennastekoguduste liikumine:
Eestis levis 1730 .a - propageeriti vagadust, alandlikkust, töökust, sotsiaalset võrdsust
Positiivne: Rahvas religioonile lähemal, ristiusustamise lõpuleviimine, talupoegade sõnavabadus koguduses, ind kirjutamisoskuse omandamiseks.
Negatiivne; Hävitati ohvrikohti, seksuaalsuse lõpp, uhkete asjade hävitamine, vastuhakud.
Ratsionalism :
Levis tänu Saksamaal õppinud baltisakslastele ja Saksa haritlastele, kes Baltikumi tööle tulid.
Ideed: rahvast on tarvis harida ja anda kasulikke nõuandeid, kritiseeriti pärisorjust.
Põltsamaa kirikuõpetaja A.W.Hupel esindajaks.
1766 .a hakkas välja anda esimest eestikeelset ajakirja “Lühike Õpetus”
Lugemisvara :
1720.a eestikeelne kalender, vanim säilinud 1732 .a valminud “Eesti Ma Rahwa Kalender”
Kalendris kuupäevad oluliste sündmuste järgi
Piibel - 1739.a eestikeelne piibel, A.T.Helle poolt välja antud
Arhitektuur:
Taludes peamine rehetare, XVII.saj lõpp taredele aknad.
Linnades valitsev stiil barokk
XVII.saj tuntuim ehitis Kadrioru loss koos pargiga.
Sajandi lõpul valdavaks stiiliks klassitsism .
7. Eesti vene võimu all XIX.saj I poolel
Talurahvaseaduste vastu võtmise põhjused:
Mõisnikel liiga palju õigusi, ei tahetud kaotada pärisorjust. Mida vabam talupoeg , seda kasulikum riigile (rõõm töötada, tundes, et talu on tema oma jne.)
1802.a, 1804.a, 1816.a, 1819.a talurahvaseadused :
1802.a - talupojad said õiguse vallasvarale ja koormiste tõst keelati.
1804.a - Ebamäärased maa mõõtmised, vakuraamatutes valeinfo ja vanad koormised.
1816.a/1819.a - Pärisorjus kaotati, vaba talupojaseisus . Talupoegade müük/ost keelati täielikult. Peale seisuse vahetuse kõik lubatud. Liikumisvabadus kubermangu piires.
Uuendused põllumajanduses:
Kartuli kasutuselevõtt, suur linakasvatusbuum (lina kallim, kui teravili, andis kiiremini võimaluse osta omale talu päriseks), viinapõletus, nuumhärjad, meriinolambad.
Talurahva omavalitsuse kujunemine:
Esimeste talurahvaseadustega hakkas tekkima kohalik omavalitsus - vallakogukond , loodi vallakohtud .
Ülesanneteks lahendada talupoegade omavahelisi tülisid, nõuda võlgu, valve avaliku korra järele, hallata vallalaekaid ja magasiaitu. Samuti hoolitseda vaeste eest ja nekrutit varustada.
Ühisvastutus - teede ja magasiaida korrashoid , koolide ehitamine jms tööd vallas.
Talurahva koormised:
Mõisa - teotöö ja raharent
Riiklikud - pearaha ja nekrutiandmine
Kogukondlikud - teede ja magasiaida korrastamine, koolide ehitamine jms tööd vallas.
8. Vaimuelu Eestis XIX.saj I poolel
Haridus :
Sisse seati 4-astmeline ühtluskool:

Vallakool maal, elementaarkool linnas

kihelkonnakool maal, kreiskool linnas

gümnaasium

ülikool
Tartu Ülikool ( taasavamine ):
Taasavati 1802.a, esimene rektor G.F.Parrot
4 teaduskonda : arstiteadus, õigusteadus, usuteadus ja filosoofia.
Õppetöö ladina ja saksa keeles
Enamus õpilasi ja õppejõude Saksamaalt
Tuntuimad:

Astronoom W.Struve

Füüsik M.H. Jacob

embrüoloogia rajaja K.E. von Baer
Rajati Professorite Instituut
Ülikooli hoone arhitekt - J.W.Krause
Kirjasõna:
Kalendrid ja ajalehed
1806.a “Tartu maa rahvwa Näddalileht”
1821 -1823.a, 1825.a O.W.Masing “Marahvwa Näddalileht”
1843.a Kuusalu kirikuõpetaja E. Ahrens koostas uue eesti keele grammatika, põhjaeesti kirjakeele alusel.
Eesti rahvusliku kirjanduse kujunemine:
K.J. Peterson - esimene rahvuslik poeet
F.R. Faehlmann - muistendite kogumise algataja
F.R. Kreutzwald - eepose “Kalevipoeg” koostaja
Kiriklikud olud ja usuliikumised :
Kirik kaotas privilegeeritud seisundi, polnud enam riigiusk.
Maltsveti liikumine - 1850-ndatel tekkinud liikumine, mis seadis eesmärgiks rahvast läbi usu raskest majanduslikust olukorrast päästa.
9. Eesti vene võimu all XIX.saj II poolel
1849.a/ 1856 .a talurahvaseadused:
Mõisnike õigus mõisa- ja talumaadele kinnitatakse ja mõisnik võib müüa/rentida oma maad. Soodustati eelkõige raharenti. Seati kindel talumaa piir.
Passikorralduse seadus:
Võeti vastu 1863.a, sai taodelda passi 3 kuud - 3.a, et minna elama Vene Tsaaririigi piires kuhu hing ihkas . Väljarände tohutu kasv.
Vallarahvareform:
Võeti vastu 1866.a, omavalitsus vabanes mõisnike eestkoste alt.
Tööstuse areng Eestis:
Võeti kasutusele masinad. Käsitöö hulk vähenes. Tekstiilitööstus, metalli- ja masinatööstus, paberitööstus. Kõikide tööstusharude (peale tekstiili) tähtsus tõusis. Eesti oli üks tähtsatest eksportijatest Venemaale.
Esimene raudtee Eestis:
1870.a rajati Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu ühendav Balti raudtee. Kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist . Suurenes Tallinna ja Paldiski kaubandus. Tallinn oluline sisseveosadam. Arenes kiiresti sisekaubandus, kuna järjest suurenevad linnad vajasid rohkem kaupa. Raudtee lähistele tekkisid uued asulad.
Muutused linnades:
Algul sakslasi rohkem, lõpuks eestlasi. Linnades jäid raskemad ja vähem sisse toovad ametid eestlastele. 1877 .a Vene linnaseadusega muudeti senist linnakorda. Linna juhtimine vahikogu kätte ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse etteotsa sai linnapea .
10. Rahvuslik liikumine Eestis
Eeldused:

Talurahva vabastamine pärisorjusest

Omavalitsuste teke

Esimesed haritlased Eestis

Estofiilide tegevus

Vennastekoguduste tegevus

Tihenes koolivõrk
Rahvuslik liikumine - Periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv.
Olulised sündmused:

1857.a hakkas ilmuma rahvuseepos “Kalevipoeg” F.R.Kreutzwaldi koostatuna.

1857.a hakkas ilmuma nädalaleht “Perno Postimees ” J.V.Jannsen väljaandjaks.

Aleksandrikooli loomise algatus - J.Adamson, J. Hurt .

1864.a Jannsen hakkas välja andma “Postimeest”

1865.a Jannseni algatusel Tartus “Vanemuise” selts

1868.a C.R.Jakobson pidas “Vanemuise” seltsis isamaakõne

1869.a esimene üle-eestiline laulupidu

1870.a esimene näidend “Saaremaa onupoeg ”, Lydia Koidula

1871.a alustas tööd Aleksandrikool , eesotsas J.Hurt

1872.a asutati Eesti Kirjameeste Selts

1878.a asutas C.R.Jakobson ajalehe “Sakala”
Rahvusliku liikumise juhid:
J.Jannsen - asutas “Vanemuise” seltsi, andis välja “Postimeest”
J.Hurt - pidas tähtsaks kultuur-hariduslikku suunda, Aleksandrikooli rajaja
C.R.Jakobson - eesmärgiks sotsiaal-majandusliku päärde saavutamine, ajalehe “Sakala” asutaja
Rahvusliku liikumise tagajärjed/tulemused:

rohkem eestikeelset kirjandust (ajalehed, eepos )

kodanikuühiskonna alged - seltsitegevus

laulu- ja mänguseltsidest arenes välja teater

Eesti Kirjameeste selts

esimene üldlaulupidu
11. Venestusperiood Eestis
Venestamine - vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele
Põhjus: 1881.a atendaat tsaar Aleksander II-le, võim Aleksander III-le
Tähtsaimad venestusreformid:

ametisse pandi uued kindralkubernerid

tühistati Balti erikord

asjaajamiseks vene keel

Eesti koolivõrk vene keeles, õpetajad Venemaalt

Aleksandrikool avatakse vene keeles

Tartu Ülikool venestati, Jurjevi-nimeline venekeelne õpe

Vene õigeusu propageerimine
Eesti ühiskond venestamise tingimustes:
1870.a loeti ühiselt “Kalevipoega” Eesti Üliõpilas Seltsis - EÜS
1884.a sini-must-valge lipu pühitsemine Otepää kirikus - 4.juuni üle-eestiline lipupäev
Villem Reiman - karskusseltside tegevus
1888.a rahvaluule suurkogumine - J.Hurt “Vana Kannel ”
Venestusreformide tulemused:

sotsiaalse mobiilsuse kasv, õhutas eestlaslikku kodanikutunnet, vähenes baltisakslaste autoriteet.

edenes eesti ühiskonna iseorganiseerumine

omaalgatuslik eneseharimine. Õpiti vastu hakkama!
Eesti poliitiline maastik XX.saj algul:
K.Päts:
Ideed - majanduslik ja poliitiline võitlus, tuleb parandada majanduslikku olukorda
Väljaanne - “ Teataja ”
Toetajad - venelased (demokraatlikud vene jõud)
J.Tõnisson:
Ideed - rahvusliku eneseteadvuse arendamine (venestamise ja saksastamise vastu)
Väljaanne - “Postimees”
Toetajaskond - eestlased (peamiselt Eesti haritlased)
Mõlemad mehed ajasid seda “Eesti asja” ning olid Eesti ühiskonnale tollel ajal suureks kasuteguriks.
12. 1905.a revolutsioon Eestis, Eesti peale revolutsiooni
Revolutsiooni alguse põhjused:
Poliitilised:

absoluutne monarhia

võim vene ametnike käes

puudusid demokraatlikud vabadused
Sotsiaalmajanduslikud:

baltisakslaste ülemvõim maal

maata ja maaga talupoegade konfliktid

tööliste raske olukord
Rahvuslikud:

vene keeles asjaajamine

vene keeles haridus

kultuurilised piirangud
Tähtsaimad sündmused:

9.jaanuar 1905.a Verine pühapäev - vallandusid stiihilised väljaastumised ka Eestis

Korraldati streike, Tartu Ülikoolis lõpetati töö, streikisid mõisamoonakad

1905.a oktoobri suur üldstreik

Tsaari manifest - lubati kokku kutsuda Venemaa parlament ( Riigiduuma ) ja lubati demokraatlikke vabadusi

November, 1905.a Tartus üleeestimaaline rahvaasenike koosolek

detsembris sõjaseisukord

mõisate massiline põletamine
Revolutsiooni tagajärjed:

paljude ajalehtede ilmumine keelustati

suleti seltse ja ametiühinguid

karistussalgad - hukkamised ja sunnitööle saatmised

koolides lubati õpetada 2 esimest aastat eesti keeles ja oma raha eest avada eestikeelseid erakoole

meeleavaldused keelustati
Rahvuskultuuri areng XX.saj algul:

Haridus - emakeeles 2 klassi, kohustuslik vallakoolis käik

Kirjandus - esimene kirjanduslik selts “Noor-Eesti”

Muusika - esimene sümfooniaorkester 1900.a Tartus, jätkus laulupidude traditsioon ning nüüdsest olid lubatud sega- ja naiskoorid.

Teadus - eestlased harva ülikooli õppejõudude seas

Teater - Eesti teatrid Vanemuine , Estonia, Endla, eetrisse jõudis esimene film

Sport - Esimene hõbemedal Eestisse olümpiamängudelt.

Eesti kunsti areng - A.Adamson, A.Laikmaa, K.Raud, K.Mägi
1907.a Eesti Kirjameeste Selts - rahvaluule kogumine, eesti kirjanduse ja ajaloo uurimine

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 17 allalaadimist

Ajaloo suuline arvestus 10 klass II periood #1

Ajaloo suuline arvestus 10 klass II periood #2

Ajaloo suuline arvestus 10 klass II periood #3

Ajaloo suuline arvestus 10 klass II periood #4

Ajaloo suuline arvestus 10 klass II periood #5

Ajaloo suuline arvestus 10 klass II periood #6

Ajaloo suuline arvestus 10 klass II periood #7

Ajaloo suuline arvestus 10 klass II periood #8

Ajaloo suuline arvestus 10 klass II periood #9

Ajaloo suuline arvestus 10 klass II periood #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

renno76 Õppematerjali autor

Aitab läbida 10.klassi II perioodi suulist arvestust ajaloos.
Tartu Jaan Poska gümnaasiumi näitel..
(sooritasin ise antud töö A-le ;) )

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti ajaloo kontrolltöö

toiduaineid. 13. Rahvuslik liikumise algus Eestis. 1) Rahvusliku liikumise eeldused: Talurahva pärisorjusest vabastamine Omavalitsuste teke / ise otsustamine, saadi valida Esimeste haritlaste tegevus Tihenes koolivõrk Vennastekoguduste tegevus (meeste-naiste võrdsus) Estofiilide tegevus Talude päriseksostmine Sobiv poliitiline olustik Aleksander II võimulesaamine 2) Rahvusliku liikumise mõiste, etapid: Periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmie teiste rahvustega Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstikud, teadlased ja teised haritlased, s.o eliidi liikumine Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse kui ka tegevusalade(nt laulukoorid, võimlemisseltsid) järgi Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa vaherahu lõppes Liivi sõda ja algas kolme kuninga periood (Põhja-Eesti Rootsil, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale Soome lahest Rootsi sisemeri) · 1583 · Rootsi-Venemaa Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes · 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645

Eesti ajalugu

pdf

Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg.

Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg. Rootsi aeg. “Eesti kolme kuninga valduses” 1583. - 1629. a Ainus periood presidentkondadega! Ala jagatud kolmeks = kolm kuningat Rootsi valduste kujunemine. 1561.a kokkulepe Rootsi ja Tallinna linn, Tallinna ümbrus ametlikult Harju-Viru vasallid, (sisuliselt Harjumaa) Järvamaa aadel 1583.a Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa Põhja-Eesti ja Ingerimaa 1629

Ajalugu

docx

Ajalugu II kursus

● novembris toimunud Narva lahing - venelaste suur lüüasaamine ● 1703 - suur vene vägede rüüsteretk ● 1703 - vene vägede edu Ingerimaal - algab Peterburi rajamine ● 1704 - Narva ja Tartu piiramine ja vallutamine ● 1708 - Poola sõlmis vaherahu Rootsiga ● 1708 - Tartu, Valga, Narva kodanike küüditamine ● 1708 - Tartu kivist hooned lasti õhku • Käsu Hansu nutulaul Lõpp 1710 - katkuepideemia; 1710 - 1713; ajaloo üks tõsisemaid 1710 - kapituleerusid vene vägedele Riia ja Pärnu 1710 - septembris Harku kapitulatsioon - Tallinna rae ja Harju-Viru aadlike esindajad 1721 - Uusikaupunki rahu, millega Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa liideti Vene tsaaririigiga Mõju eesti talupoegadele • rootsimeelsed • igatseti ‘’Vana head Rootsi aega’’ • talupojad osalesid sõjas, relvadeks vanad püssikoksud ning venelastelt saagiks saadud mõõgad = maamiilitsa (pidid hoidma korda)

10.klassi ajalugu

doc

Ajaloo konspekt

1660.a Oliwa rahu- Ruhnu saar Rootsile 1710.a Rootsi aeg lõpeb Rahvuslik liikumine venestusajal Enamik seltse tegutses edasi ning uute seltsidena tõusevad esile karskusseltsid, kutseühingud ja tuletõrjeseltsid. Jakob Hurt kutsus rahvast üles koguma rahvaluulet. 90. aastate korraldati lühikeste vahedega kolm laulupidu. Lauldi isamaalisi laule "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm".Rahvusliku liikumise liidriks tõusis Villem Reiman, tema edendas karskusliikumist ning pani aluse ajaloo ja kultuuriloo uurimisele. Samuti loodi Eesti Üliõpilaste selts, mis kujunes tähtsaks kooskäimiskohaks. Suheldi emakeeles ning 1884. aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS lipuks sinimustvalge lipp. 1883. aastal loodi Hugo Treffenri Gümnaasium ning 91. aastal sai Postimehest päevaleht. Toimetajaks oli C.A.Hermann ja prst Tõnisson Pilet 3 Põhjasõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Põhjasõda (1700-1721) Põhjused: sõda ülemvõimu pärast Läänemerel

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

· Kutseoskuste omandamise soodustamine · Kõrgkultuuri loomine · Arendada eliitkultuur eestlastega 1870ndatel tekkisid 2 bormi: radikaalne ja mõõdukas. Radikaalsetesse kuulusid nt. C. R. Jakobson (J. Köler) Mõõdukatesse kuulusid nt . J. V. Jannsen, J. Hurt Venestamise mõju: rahvusliku liikumise raugemine, tsensuuri süvenemine, ajalehtede sulgemine, baltisakslaste positsioonide nõrgenemine, uus rahvuslik tõus 1890ndatel (nt. Villem Reiman (1861-1917) - eesti ajaloo uurimine, karskusliikumine, Jaan Tõnisson (1868- 1942?), Seltsiliikumise uus laine (karskusseltsid), EÜSi tegevus alates 1870 (1884 sinimustvalge pühitsemine)) 12. Eesti poliitiline elu 20. saj alguses Liberaalsete demokraatide mõõdukas tiib Ajalehetoimetaja Jaan Tõnissoni (1868surmaaeg teadmata) ja pastor Villem Reimani (1861 1917) juhtimisel Tartu ajalehe "Postimees" (alustas päevalehena ilmumist 1891) ümber

Ajalugu

doc

Valgustussajand 18.saj

Valgustussajand 18.saj 1.Küsimus. a) Joomist, talupoeg ei suutnud haigusi ravida, talupojad ei võtnud vastu uuendusi (harimatud) b) Üritasid neid tervise koha pealt aidata, maad õpetasid paremini kasutama ja harima (saaks rohkem ja mitmekesisemat saaki), rääkisid rehielamute kahjulikkusest mitte väga edukas 2. Koduõpe, traditsiooniks välja kujunenud 3. Kultuurisündmus/-tegelane Tähtsuse põhjendus Piibli I tiraaz eestikeelse trükiga /A.T Mõjutas eestikeelse kirjakeele arengut Helle 1739 G.Eisenv. Sewarzenberg Õhutas talupoegi võtma kasutusele uuendusi Propageeris koolide asutamist ja levitas tervishoiu- ja Kirj. Baltikumi kohta ülevaateid ajaloost ja geograafiast põllumajandusalaseid teadmisi eesti keeles /A.W.

Ajalugu

doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

PÕHJASÕDA Põhjused: · Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt · Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse Sõja käik: · 1700 12. veeb. Saksimaa väed ründasid Riiat (löödi tagasi) · 1700 suvi Taani ründas Rootsi valdusi Saksamaal (kohe sõlmiti rahu) · 1700 sügis Venemaa koondas väed Narva alla (okt. Narva pommitamine) · 1700 nov. Narva lahing (Rootsi võit) · 1701 kevad Rootsi väed liikusid edasi Poola poole · 1701 dets. Erastvere lahing (Venemaa võit) · 1702 juuli Hummuli lahing, hävitati Rootsi vägi · 1703 Vene väed alistasid Ingerimaa · 1703 Vene vegede retk Virumaale · 1704 suvi Vene väed alustavad pealetungi Eestimaale · 1704 juuni Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. Vallutati Narva linn · 1708 Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni Pol

Ajalugu

Rohkem sarnaseid