E-kursuse „Koristustööde planeerimine ja arendamine“ materjalid (0)

Järvamaa Kutsehariduskeskus 
 
 
 
 
E-kursuse „Koristustööde  planeerimine  ja arendamine“ 
materjalid 
 
 
 
Autor: Lia Padu 
Järvamaa KHK  kutseõpetaja  
 
 
 
        
        
 
Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa 
Liit.        
 
        See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution-Noncommercial-
Share Alike 3.0 Unported License .  
Paide  2011 
Sisukord 
Kursuse  ainekava ................................................................................................... 4 
Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 
I.  Töökorraldus .......................................................................................................... 8 
1.1 Töökorraldus ja juhtimine ................................................................................ 8 
1.1.1 Tänase päeva strateegiad ........................................................................... 8 
1.1.2 Juhtimine .................................................................................................. 9 
1.1.3  Juhi omadused ........................................................................................12 
1.1.4  Töö  organiseerimine  ja töönõuete  arvestamine  ........................................13 
1.1.5  Personali valik ja haldus..........................................................................15 
1.1.6  Töötulemused ja tasustamine...................................................................17 
1.1.7  Personali oskuste arendamine..................................................................19 
1.1.8  Info liikumine .........................................................................................21 
1.1.9  Vastuoluliste olukordade lahendamine ....................................................22 
1.1.9  Tulemused ja arvepidamine.....................................................................23 
1.2  Puhastusteeninduse planeerimine ...................................................................25 
1.2.1  Tööde planeerimise  tasandid  ...................................................................25 
1.2.2  Töö eesmärkide planeerimine..................................................................25 
1.2.3  Oma töö planeerimine .............................................................................26 
1.2.4  Konkreetse töö planeerimine ...................................................................27 
1.2.5  Aja planeerimine.....................................................................................28 
1.2.6  Nädala ja päeva planeerimine..................................................................29 
1.2.7   Kasutegurid .............................................................................................30 
1.2.8  Otstarbekas puhtuseaste ..........................................................................30 
1.2.9  Töö arendamise etapid ............................................................................31 
Kordamisküsimused .........................................................................................34 
1.3  Koristuskeskus...............................................................................................35 
1.3.1  Koristuskeskus ........................................................................................35 
1.3.2  Koristusruumi suurus ..............................................................................36 
1.3.3   Hoiuruumi   seadmed  ................................................................................37 
1.3.4  Koristuskeskuse  sisustus  .........................................................................38 
1.3.5  Koristusruumi kasutamine.......................................................................39 
1.3.6  Hea koristusruumi omadused ..................................................................41 
Ülesanded.........................................................................................................41 
II.  Teeninduse kvaliteet ...........................................................................................44 
P2.1.  Puhastusteeninduse kvaliteet.......................................................................44 
2.1.1  Kvaliteeditegurid ....................................................................................44 
2.1.2 Kvaliteedikriteeriumid .............................................................................45 
2.1.3 Kvaliteedi mõõdikud................................................................................45 
Tehnilise kvaliteedi mõõtmine........................................................................45 
2.1.4  Visuaalsed  mõõtmisviisid ........................................................................46 
2.1.5  Objektiivsed mõõtmisviisid.....................................................................46 
2.1.6  Kvaliteedi mõõtmine...............................................................................46 
2.2 Otstarbekas puhtuseaste ..................................................................................47 
2.2.1 Otstarbekas puhtuseaste ...........................................................................47 
2.2.2 Kes määratleb puhtuseastmed?.................................................................49 
2.2.3 Millist kasu saab puhtuseastmete klassifitseerimisest?..............................49 
2.2.4  Tööjuhendid............................................................................................50 
2.3  Koristustööde mõõdistamine..........................................................................50 
2.3.1  Mõõdistamise eesmärk............................................................................50 
2.3.2  Mida mõõdistamisega  saavutatakse ? .......................................................51 
2.3.3  Mõõdistamise alus ..................................................................................51 
2.3.4  Ajastandard.............................................................................................52 
2.3.5  Mõõdistamise  teostamine  ........................................................................53 
Kordamisküsimused .........................................................................................56 
Ülesanne...........................................................................................................56 
III. Objekti  käivitamine  ............................................................................................58 
3.1 Objekti raamat ................................................................................................59 
3.1.1  Sissejuhatus ............................................................................................59 
3.1.2  Info,  lepingud ..........................................................................................61 
3.2  Uue  töötaja  vastuvõtt .....................................................................................63 
NÄIDIS ................................................................................................................66 
ABIPERSONAL...............................................................................................66 
Tagada II korruse  puhtus  ja kord.......................................................................66 
Kordamisküsimused .........................................................................................73 
IV. Koristustööde arendamine ..................................................................................74 
4.1  Personali koolitus ..........................................................................................74 
4.1.1 Tööõpe.....................................................................................................74 
4.1.2  Juhendaja  .................................................................................................76 
4.1.3 Nelja astme  õppemeetod  ..........................................................................77 
4.2 Koristustööde kulud........................................................................................78 
4.2.1  Mis määrab kulud?..................................................................................78 
4.2.2  Kulude jaotus ..........................................................................................78 
4.2.3  Kulud tööjõule ........................................................................................79 
4.2.4  Kulud puhastusainetele ...........................................................................80 
Ülesanded.........................................................................................................86 
Kasutatud kirjandus ..............................................................................................88 
 
 
 
 
Kursuse ainekava 
Kursuse nimetus: Koristustööde planeerimine ja arendamine  
Kursuse maht: 2 õppenädalat  
Kursuse väljatöötajad: sisu autor on Lia Padu Järvamaa Kutsehariduskeskus,  
Sihtrühm: Puhastusteeninduse   Riikliku  õppekava  alusel puhastustööde juhtimist 
õppivad õpilased.  
Kursus  sobib kasutamiseks ka nende erialade töötajate täiendkoolitusel.  
Kursuse toimumise vorm:  kombineeritud  õpe, millest 20% on auditoorseid tunde ja 
80% õppetööst toimub õpikeskkonnas Moodle. Täiendkoolituses on kursus läbitav 
100% veebipõhiselt.  
Kursuse eesmärk:  
• 
analüüsida  juhtimisstiile; 
• 
arendada puhastustööde planeerimist ja korraldamist; 
• 
kujundada kvaliteedi mõõtmiseks vajalikke hinnanguid; 
• 
edastada  puhastustööde arendamises suundade uuendusi; 
• 
arendada iseseisva töö oskust. 
E-kursus on vajalik puhastustöö korraldajatele puhastusteeninduse probleemide 
mõistmiseks  ning puhastusteeninduse planeerimise ja kvaliteedi teadlikkuse 
tõstmiseks. Kursust saab kasutada puhastustööde juhtide, kinnisvara hooldajate, 
objektijuhtide teoreetiliste teadmiste omandamiseks ja täiendamiseks nii 
puhastustööde juhtide eriala õpetamisel ja  täiendkoolituses. 
 Õpitulemused:  
Kursuse läbinud õppija analüüsib ja rakendab: 
• 
puhastustööde juhtimise stiile,  
• 
planeerimismudeleid, 
• 
kvaliteedi nõudeid,  
• 
puhastusteeninduse  arengusuundasi, 
• 
kaasaegseid puhastustehnoloogijaid, 
• 
koolitusvajadusi ja vkoraaldab väljaõpet.  
 Prognoosib ja kavandab: 
• 
objektidel töökorraldust,  
• 
kvaliteedi kontrolli,  
• 
objekti mõõdistamist, 
• 
tööjõudu vajadust  ja kvalteetse töötulemuse saavutamist. 
Kursuse ülesehitus: Kursus koosneb 4 põhiteemast:  
• 
töökorraldus objektil: juhtimine, puhastusteeninduse planeerimine; 
• 
puhastusteeninduse kvaliteet: otstarbekas puhtuseaste ja koristustööde 
mõõdistamine;  
• 
objekti käivitamine: objekti raamat, uue  töötaja  vastuvõtt, 
• 
koristustööde arendamine, koristustööde kulud, personali koolitus, 
koolitusjuhendid. 
Iga teema juures on teoreetiline õppematerjal esitatud raamatu ja õppemapina. Õpitu 
kinnistamiseks on esitatud kordamisküsimusi, õppimis ja arendusülesandeid. 
Foorumid on arutelude läbiviimiseks 
Auditoorsetes  tundides  toimuvad selgitavad ja kinnistavad  vestlused , teemade 
arutelud, rühmatööd, esitlused ja harjutusülesannete täitmine.  
 Hindamine:  
Moodle keskkonnas hinnatakse õpilase iseseisvat tööd õppematerjalide omandamisel,  
harjutusülesannete täitmist ja arendusülesande sooritamist.  
Auditoorselt antakse õppijale individuaalne hinnag  sooritatud  tööde kohta, hinnatakse 
rühmatöid.  
Lõpphindes arvestatakse arvestuslike õppeülesannete täitmist (20%) ja  kirjalike ning 
arendusülesande sooritamist, selle vastavust  eesmärgile , vormistust  ning esitlust  
(80% lõpphindest).  
  
Tagasiside õppijatele:  
- üldine ja individuaalne tagasiside auditoorses tunnis,  
- individuaalne tagasiside Moodle keskkonnas.  
Tagasisidet antakse iga ülesande täitmise kohta.  
   
 Kursuse tegevuskava 
TEEMAD 
TEGEVUSED 
HINDAMINE - Moodle 
TÖÖKORRALDUS JA 
Sissejuhatav auditoorne 
Enesetutvustus 
JUHTIMINE 
vestlus  
Enesekontrollitest 
Moodle keskkonnaga, 
Töö õppematerjalidega, 
kursuse korralduse ja 
juhi ülesanded ja 
  
materjalidega  tutvumine . 
töökorraldus 
Enesekontrolliharjutused 
1. Juhtimine,  töödejuhataja  
Uurida hea juhi tööd  ja 
   
rollid Juhi omadused, töö 
lahendada 
organiseerimine 
enesekontrolliharjutusi 
  
2. Personali valik, info 
liikumine, tulemuste 
hindamine, juhtimine, juhi 
omadused 
Puhastusteeninduse 
Töö õppematerjaliga,  
Ülesanne 1,  2, 3-
planeerimine 
puhastusteeninduse 
objektidele koristuskeskuste 
protsess ja planeerimine 
kavandamine, (arvestatud) 
Puhastusteeninduse protsess 
ja koristuskeskus 
Koristuskeskus 
PUHASTUSTEENINDUSE 
Osalemine foorumis 
Osalemine foorumis, 
KVALITEET 
teenindusliku kvaliteedi 
Töö õppematerjaliga, töö 
hindamine 
OTSTARBEKAS 
kvaliteedi korraldus 
PUHTUSEASTE 
Kordamisküsimused, 
Vastamine 
kvaliteedi kriteeriumid 
KORISTUSTÖÖDE 
kordamisküsimustele 
(hinne) 
MÕÕDISTAMINE 
Objekti mõõdistamine ja 
Kordamisküsimused, 
analüüs 
mõõdistamine. (hinne) 
Harjutusülesanne , objekti 
analüüs. 
OBJEKTI KÄIVITAMINE 
Töö õppematerjaliga, 
  Foorum , arendusülesande 
kava 
OBJEKTIRAAMAT Uue 
Lugeda tööjuhendeid ja 
töötaja kohanemisplaneering, 
lisamaterjale 
Arendusülesanne, objekti 
Ametijuhend , Töötaja 
käivitamine esitlus (hinne) 
enesekontrolli   ankeet , 
  
Sisseelamine töökohal 
Arvestusülesanne, 
Arendusülesanne, objekti 
tööõppekaart(arvestatud) 
Tööõppekaart 
käivitamine  
  
Koristusjuhendid 
KORISTUSTÖÖDE 
Töö õppematerjaliga 
Koolituskava esitlus, 
ARENDAMINE 
(hinne) 
Koolituskava koostamine 
KORISTUSTÖÖDE 
  
KULUD 
  
Arvestusülesanne,kulud. 
PERSONALI KOOLITUS 
Arendusülesande 
koostamine 
Koolitusjuhendid   
Kokkuvõtted 
Rahuloluküsitlus 
  
 
Meeldivat koostööd kursusel! 
 
 
I. Töökorraldus 
Töö planeerimine ja juhtimine 
+ foorum „Enestutvustus“ Moodle keskkonnas 
+ foorum „Ehitusaegne ja –järgne puhastamine“  Moodle 
keskkonnas 
 
 
1.1 Töökorraldus ja juhtimine  
 
Sisu-ülevaade 
1. 
Tänase päeva strateegiad 
2. 
Juhtimine 
3. 
Töö organiseerimine ja töönõuete arvestamine 
4. 
Personali valik, hindamine ja  töökohale  paigutamine 
5. 
Personalihaldus  
6. 
Töösoorituse hindamine ja tasustamine 
7. 
Personali oskuste arendamine 
8. 
Info ja  suhtlemine  
9. 
Vastuolulised olukorrad ja nende lahendamine 
10. 
Arvepidamine ja tulemused esimehe töös 
 
 1.1.1 Tänase päeva strateegiad 
Tänase päeva konkurentsistrateegiad on  
• 
Kliendikesksus , keskendumine põhioskustele 
• 
Innovaatilisus – Sa pead arenema ja arenema organisatsioonina 
• 
Tõhus võrgustumine 
• 
Kiirus ja õige ajastus – “noolte heitmine” Me ei saa tukkuda vaid peame 
pidevalt üritama ja edasi püüdlema. Peab olema  julgust  ja julgust riskida 
• 
Kiire õppimine –  organisatsioon  peab õppima, töödejuhataja peab õppima.  
Peamine tegur on organisatsiooni personal, selle omadused, oskused ja  motivatsioon . 
 Iga organisatsioon peab olema võimeline 
• 
Ülelööma organisatsiooni teenindusse soovituid töötajaid 
• 
Hoidma neid organisatsioonis motiveerituna, innustades ja  luues  eeldused 
headeks töösooritusteks 
• 
Tunnustama töötajaid heade töötulemuste eest 
• 
Vajadusel arendama nende tööoskusi ja hoolitsema töötajate  töövõime  
säilitamise eest, et nad suudaksid piisavalt hästi tööd  sooritada  hetkel ja 
tulevikus.  
 
 
 1.1.2 Juhtimine 
Mis on juhtimine? Juhtimise all mõistetakse juhi toiminguid, millega ta suunab firmat 
ja selle personali püstitatud eesmärke  saavutama . Esimesel kohal on järgnevad 
väärtused –  usaldusväärsus , kliendikesksus, tulemuslikkus ja  arenemisvõimelisus. 
Väärtused on püsivad ja paistavad silma klientidele.  
Määratlevad küsimused 
• 
Miks teeme seda tööd? 
• 
Milline on meie vastutus? 
• 
Kuidas teeme tööd? 
Eetilised  mängureeglid, tegevuspõhimõtted ja tegutsemismeetodid on määratletud. 
Meeles tuleb pidada seda, millised  soovime  olla organisatsioonina, püsida sellistena, 
 sõltumata ajast ja kohast. 
Visioon  -  kujutlust soovitust, kuhu me pürgime “helesinine unistus” -  soovitud 
positsioon tulevikus. Kõik tegevused tuleb teha visiooni elluviimiseks, mitte kasutada  
sõnu (ilus, kaunis ) mida ei saa mõõta. 
Tegevuspõhimõte  
• 
Kuidas see erineb teistest selle ala ettevõtetest?  
• 
Millised on  kriitilised  õnnestumistegurid? 
• 
Millised  asjaolud  mõjutavad õnnestumisi või ebaõnnestumisi pikaajalises 
perspektiivis? 
• 
Millised lahendused mõjutavad vahetult organisatsiooni õnnestumist? 
Personali arendamine, tegevusprotsesside arendamine, kliendiprotsesside ja -suhete 
arendamine. Mõelda millistes asjades me kindlasti õnnestume. Edeneda visiooni 
suunas ja tegutseda strateegiliselt. 
Strateegiline juhtimine strategos = sõja juhtimise oskus. Strateegia on  kujutlus  
sellest, milliste võtete abil ettevõte saavutab ressursside piires eesmärgid. Peamine 
käsitlus  ”  konkurents ”.  Kui ei ole konkurentsi, ei vajata strateegiat. Mida ei saa 
mõõta, ei saa ka arendada. 
Inimkäsitlus ”Juhtimisega liitub alati  nägemus  inimesest, tema soovist ja võimest, 
arendada  tööd ja muutuda” (Joronen 1993). Esimehe inimkäsitlusel on lahendust 
pakkuv  mõju selles, kuidas inimene tajub ennast ja iseäranis teisi inimesi tööks 
sobivate mõtlevate indiviididena. Valitsev inimkäsitlus määratleb indiviidi ja 
ühiskonna suhte ning annab inimesele õiguse suhtuda teatud viisil teistesse 
inimestesse. Esimehe minapilt on esimehe käsitlus endast esimehena. 
JUHTIMINE 
• 
Juhtimine on õnnestumiste organiseerimine 
• 
Juhtimine peab olema eesmärgistatud (tegevuslik, majanduslik) 
• 
Juhtimise all mõeldakse juhi tegevusi, millega ta suudab juhtida 
organisatsiooni ja selle liikmeid tegutsema eeldavate eesmärkide suunas 
• 
 Juhtimine on suhtlemine juhi ja alluvate vahel. Juhtimine on 
eesmärgistatud tegevus 
• 
Juhtimine on tulemuste saamine inimeste abil ja koos nendega 
• 
"Juhtimine on antud seadusandliku võimu käsutusse, mille eesmärgiks on 
suunata rühma tegevust teatud sihtide saavutamiseks 
• 
Juhi areng on alati õppimises 
Juhtida ei saa ainult juhtimise/tegevuse pärast vaid peab olema eesmärgistatud. 
ÄRITEGEVUSE HALDAMIE  - MANAGEMENT = olukordade juhtimine 
JUHITAVUS - LEADERS 
= inimeste juhtimine 
= võime tõmmata inimesed kaasa 
= võime saada inimesed tegema tööd  eesmärkide saavutamiseks 
Kui hästi juht suudab inimesi motiveerida, koolitada et saavutada eesmärke? 
Juhtimise kolmikjaotus 
• 
Kuidas saada hakkama ? 
• 
Milliste võtetega eesmärgid saavutatakse? 
• 
Millised võtted mingitesse olukordadesse sobivad? 
Mis on autoriteet?    Inimene, kellel on mõjuvõimu, võim -   mõjuvõim . Võimus 
sisaldub võimalus sundida teine tegema midagi vastu enese tahtmist. 
Mõjujõuga saab teised kaasa tõmmata vabatahtlikult. Hoiaku poolt loodud mõjuvõim 
(kinnistub ka  väliste omaduste alusel). Asjatundlikkus, teadmiste, oskuste ja 
individuaalsete omadustest tulenev mõjuvõim. 
Karisma – armuand, isiksuslik mõju- või tõmbejõud. 
Juhtimisteooriad - suundus mis juhib  juhi käitumist.  
Juhtimisfilosoofia – Mis on minu juhtimisfilosoofia - see on õppimise, õpetamise, 
 enda arutluste tulemusena sündinud  juhtimisstiili  sügav nägemus ja selle omaksvõtt. 
Juhtimisstiilid ja juhtimisviisid  
Koostada  juhtimisolukordades SWOT  analüüs:  tugevused (strengths), nõrkused 
(weaknesses), võimalused (opportunities), ohud (threats). 
Puhastustööde juhi rollid töökeskkonnas 
Info  edastamise  rollid 
Inimsuhete rollid 
Otsustaja rollid 
Infokeskus 
Puhastustööde juht 
Algataja 
Infovahendaja 
Eeskuju 
Nõustaja 
Informeerija 
Kontaktisik 
Takistuste käsitleja 
Ressursside jagaja 
  
 
 
1.1.3  Juhi omadused 
Juhtimise hindamise tasemed 
Harjutaja  Tulemuste saamine tuleb tänu organisatsiooni ja töötajate toetusele 
• 
Juhtimine on veel praktika läbi õppimine 
• 
Pole piisavalt teadmisi ega kogemusi juhtimisest. 
Arendaja Tulemuste saamiseks on suund õige, kuid kvantiteedilt ja/või kvaliteedilt 
puudulikud 
• 
Info hulk ja asjade seoste nägemine on veel puudulik. 
Oskaja Saadud tulemused on  toimivad , kuid parandamise riskid on 
• 
Saab asjad tehtud, kuid tegevustes on puudu energilisusest, loovusest ja 
algatusvõimest 
• 
On omandanud  teoreetilised  teadmised, kuid kogemus  juhina  on vähene. 
Spetsialist Oskab panna organisatsiooni  tootma  häid tulemusi 
• 
Näeb  tervikut , oskab  seostada  asju 
• 
Tegevusviis on sujuv,  usaldusväärne  ja olukorda arvestav 
• 
On võimeline juhtima ja välja õpetama. 
Meister On arendanud organisatsiooni tipptulemusteni 
• 
Suudab panna organisatsiooni jätkuvalt tegema parimat 
• 
Valdab juhitööd ehedalt ja terviklikult, on hinnatud spetsialist 
• 
Suudab arendada iseseisvalt tegevust, organisatsiooni ja personali 
• 
On otsusekindel, kuid mitte jäärapäine 
• 
Oskab näha probleeme ka teiste  seisukohast  
• 
Teab võimalusi, nii et otsus viiakse lõpuks ellu. 
Pole otsusega abielus, vaid on võimeline  sellest vabanema, kui see ei ole õnnestunud. 
Hea esimees on seotud  
klientidega 
Suhtumine sisestesse klientidesse paistab välja välistele klientidele 
• 
Kliendiolukordade haldamine 
• 
Partnerlusmõtteviis. 
organisatsiooniga 
• 
Tugevdades organisatsiooni 
• 
Toetades kõrgemat juhti 
• 
Tegutsedes organisatsiooni põhiväärtusi arvestades. 
avara minapildiga 
• 
Iseseisvuse ilmutamine 
• 
Enda arendamine juhina 
• 
Ülesehitava kriitika heakskiitmine. 
inimeste arvestamisega  
• 
Positiivne hoolitsus ja tähelepanelik hoiak 
• 
Arengut  tugevdav  tagasiside andmine 
• 
Innovatiivsus ja julgustamine uute ideede esile toomiseks. 
vahetegemisvõimeline 
• 
Võime eraldada olulist ebaolulisest 
• 
Tulemuste saamine õigeks ajaks. 
 
 
1.1.4  Töö organiseerimine ja töönõuete arvestamine 
Organisatsioonide õnnestumise  eelduseks  on  paindlikkus  ja muutustele kiire 
reageerimine. Tööde järjepidev organiseerimine. personali valik, organisatsiooni 
ülesehitus,  tööjaotus , personali ülesandeid ja vastutus.Teenindus on suunatud 
väljapoole . 
Tabel 1. Töö iseärasused ja tulemused 
Töö iseärasused 
Psüühilised iseärasused 
Personaalsed ja tööd 
puudutavad tulmused 
Töö on vahelduv ja toimub    
Kõrge sisemine 
kaalutletud otsuste alusel 
motivatsioon 
Meeldiv  töökogemus  
Meeldiv tööülesanne 
Kõrgetasemeline 
töösooritus 
Tööülesannete tähtsus 
Võimalus tegutseda 
Tunneb vastutust 
Töö toodab suurt rahulolu 
iseseisvalt 
töötulemuste eest 
Tagasiside töötulemuste 
Info töötegevuse tõeliste 
Vähesed puudused ja 
kohta 
tulemuste kohta 
töökahavahetused 
Puhastustööde organiseerimine 
Tööhulga arvestamine 
• 
Puhtuse  taseme kirjeldamine 
• 
Koristustööks  kuluva  aja määratlemine soovitud puhtusetaseme 
saavutamiseks 
• 
Tööalade planeerimine 
• 
Teeninduse- ja kvaliteedi  kavandamine 
• 
Tööjuhendite kavandamine 
• 
Igapäevaselt ja regulaarselt korduvad hoolduspuhastustööd 
• 
Graafiku alusel (harvemini tehtavad) koristustööd 
• 
Suurpuhastustööd 
• 
Muude tööülesannete tegemiseks kuluva aja määratlemine 
• 
Hanked 
• 
Personali koolitamine, sisseelamine või juhendamine 
• 
Kvaliteedikontroll  
• 
Tööringlus 
• 
Töö avardamine, laiapõhjalisus 
• 
Töö rikastamine, vahelduvus 
• 
Tööaeg  
• 
Töökoht 
• 
Töövahendid 
• 
Vanusest  lähtumine 
• 
Hea töökeskkonna tunnused 
• 
Puhastustööde juht võtmeisikuna töökoha mängureeglite loomisel ja 
teostamisel. 
Töö rahulolu  saavutamine hõlmab töösuhete  arendamist  ja töö sisukuse rikastumist, 
tööde järjestamist ja juhtimist, mis  rahuldab  nii üksikisikut kui ka organisatsiooni.  
Töövõimet ülalhoidvad tegevused 
• 
Tervise, töövõime ja kutseoskuse säilitamine 
• 
Töö ja töösuhete arendamine 
• 
Töökeskkonna loomine 
• 
Töötegija (liikumine, eluviisid,  kutseoskus ) 
• 
Töönõudmistega arvestamine (töösisene hindamine). Mõeldakse neid 
nõudmisi, mida töö esitab töötajale, kui ta töötab normaalse töökoormusega. 
Töönõudmisi arvestades ei hinnata inimese isiksust, vaid tööd, mida töötaja 
teeb, võrdub töösoorituse hindamisega. 
Hindamise tegurid 
•  Oskamine: teadmised ja oskused 
•  Vastutus: inimesed, töötulemused ja töö tegemine 
•  Koormus: füüsiline ja psüühiline 
•  Tööolusuhted: kahjud ja ohud. 
 
 
1.1.5  Personali valik ja haldus 
Personali  hankimine , valik ja töökohale paigutamine 
Käsitleb 
• 
Personali hankeid 
• 
Personali valikut 
• 
Personali  kohandamist 
• 
Personali arvulist vähendamist. 
Sisene ja väline hankimine. Hankimisvajadus põhineb personali planeerimisel. 
Arvestatav hulk ja kvaliteet (teadmised, oskused, soovid, hoiakud, muud omadused). 
Organisatsioonikultuuri vundamendi rajamine algab personalivalikust. Seepärast 
kehtib juhile kuldne reegel: võta tööle ainult selliseid inimesi, kes aitavad oma 
olemusega kujundada soovitud organisatsioonikultuuri. 
 Hankeallikad 
• 
Pakkumises olevad hankeallikad 
• 
Milliseid neist on antud olukorras ja pakkumisel oleva tegevuse seisukohast 
otstarbekas kasutada. 
 Valikukriteeriumid – milliseid erinevaid  oskusi peab veel olema töötegijal? 
Vakantseid töökohti puudutav info. Info suund ja majanduslikud võimalused. 
 Valikumeetodid 
• 
Pakkumised, psühholoogilised sobivustestid, keeleoskustestid jne. 
• 
Töövestluste etapid. 
 Valikumeetodite prognoosid 
• 
Erinevate valikumeetodite võime ennustada töös õnnestumist. 
 Valikuotsus  
• 
Valikus elluviidavad alused (informeerimine, avaldamine). 
 Töölepingu sõlmimine 
• 
Töölepingu sisu ja mudel 
• 
Lepinguõiguslikud asjaolud 
• 
Konkurentsikeelamisleping, saladusehoidmisleping,  katseaeg ... 
• 
Tähtajalisus 
• 
Töösuhete  lõpetamine  töötegijast tulenevatel põhjustel 
• 
Töösuhete lõpetamine  tööandja  poolt 
• 
Jt- nõupidamised. 
Personalihaldus. Töösuhted ja  tööseadusandlusest tulenevad lepingud. 
Palgaga liituvad esimehe tööle 
• 
Palgamaksmise korraldamine– tulenevalt palgalepingust Töögraafikute 
planeerimine 
• 
Arvutiprogrammid 
• 
Töötasu  arvestus 
• 
Tavaliselt liitub töögraafiku planeerimise programmiga 
• 
Palgast kinnipeetavad  maksud . 
 
 
1.1.6  Töötulemused ja tasustamine 
Töötulemuste hindamine ja tasustamine 
Arenguvestlused 
• 
Esimehe ja alluva vaheline vestlus,  vähemalt korra aastas 
• 
Eesmärgistatud – kas saavutati sel aastal? Kui ei saavutatud, siis miks? 
Eesmärk ka järgmisele aastale 
• 
Eesmärgiks oskused, areng,  töömotivatsioon  ja  mikrokliima  arendamine ja 
parandamine 
• 
Varem seatud eesmärkide saavutamise arutelu ja uute eesmärkide  seadmine  
• 
Mõlemapoolse tagasiside andmine 
• 
Ka esimees saab oma tööd puudutava tagasiside 
• 
Kokkulepitud asjad  kirjutatakse  üles ja kinnitatakse allkirjaga. 
Vestluseks valida rahulik koht ja piisavalt aega. 
Objekt 
Ülesanded 
Korras 
Arendatav 
Pöörata 
tähelepanu 
1.  klient  
Teeninduspilt/leping 
  
  
  
Objekti  tööjuhend  
Kvaliteedi eesmärgid 
Kriitilised kohad 
Võtmehaldus 
2. Ettevõte 
Tegevuse alused 
  
  
  
Väärtushinnangud  
Organisatsioon, juhtimine  
Kvaliteedi korraldus 
Tööohutus ;info liikumine 
3. Puhastus- 
Mustuse analüüs 
  
  
  
Vee kasutamine 
tehnoloogia  
Koristusained ,  doseerimine  
Koristusmasinad  ja  tarvikud  
4. 
Tööriietuse kasutamine 
  
  
  
Tööturvalisus 
Korralikud jalatsid ja 
isikukaitsevahendid  
Ergonoomia , tööturvalisus 
Esmaabi 
5. Info, 
Ettekandmisviisid 
  
  
  
koostöö 
Kontaktisikute  tundmine  
Suhtlusoskused 
Teenindusvalmidus, 
paindlikkus 
Reageerimiskiirus, 
algatusvõime 
6. 
Meeskonnavastutus 
  
  
  
Mitmekülgsus 
Eriteeninduse  valdamine  
Soov areneda ja tööd 
arendada. 
Soorituste hindamissüsteem kas absoluutne, mis põhineb personaalselt eri 
valdkondade töö tegemisel või suhteline mis põhineb sama tööd tegevate  tegevuste 
võrdlusel.  
 
 Peamised hindamiskriteeriumid 
Kvaliteet ja kvantiteet, töötajate teadmiste hindamine, motivatsioon. Töörahulolu 
lisavad  tegurid on saavutused, tunnustus, vastutus, töö olemus, tööalal edenemine. 
Tasustamistegurid on majanduslikud, millest otse tasustamine raha, kaudsed  tasud  on 
erisoodustused (telefon, auto, elamu…). 
Tulemuspalk põhineb seatud eesmärkide saavutamisel tootmishulga või müügi kasvul. 
Lepingulised tasud on 
• 
Kindlus  töö jätkuvusest 
• 
Enese arendamise võimalused 
• 
Tööala paindlikkus 
• 
Võimalus tulude lisandumiseks. 
Sotsiaalsed tagatised 
• 
Staatussümbolid 
• 
Kiitus ja muu tunnustus 
• 
Rahulolu tehtava ja tulemuste suhtes 
• 
Sotsiaalsed suhted. 
Tagasiside andmine valmistab erinevaid raskusi, vajab olukorra ja meetodi  valikuid , 
kuid igati peab see  jääma  ülesehitavaks. 
 
 
1.1.7  Personali oskuste arendamine 
Personali oskuste arendamine 
  Organisatsioonid  uuenevad kiiresti, andekas organisatsioon on õppiv organisatsioon, 
nii on nad konkurentsivõimelisemad. 
Andekas organisatsioon 
• 
Oskab näha muutuste vajadust üsna varakult 
• 
Õpib kiiremini kui konkurent 
• 
Suudab viia uued asjad praktiliselt ellu kiiremini kui tema konkurendid 
• 
Muutus on arengu eeldus 
• 
Pidev soorituste paranemine 
• 
Indiviidi õppimine –organisatsiooni õppimine. 
 Esimehel tuleb hoolitseda selle eest,  et meeskonna liikmeil  on see oskus, mida 
ülesannete  sooritamine  eeldab. Esimehel tuleb kindlustada,  et  üksiku  töötaja 
edenemise arendamise kaudu edendatakse kogu meeskonna tegevust kasulikus 
suunas. Kutseoskuse  hankimise  võtted ja võimalused? 
 Vajaduse  analüüsis on rõhuasetused visioonil, strateegial. Oskusvajaduste 
määratlemises hinnatakse 
• 
Põhitegevuse hetkeseisu 
• 
Tulevikus vajaminevaid oskuseid 
• 
 Tulemusena saadakse selgus meeskonna arenguvajadustest 
• 
Kavandatakse arendusjuhendid tervele meeskonnale 
• 
Kavandatakse individuaalsed õppekavad  igale töötajale.  
Üksikasjalik analüüs 
• 
Kaardistust saab teha arenguvestlusega koos 
• 
Aluseks võib kasutada arenguvestluses kasutatud vorme 
• 
Võrreldes personali pädevust vastavalt töönõuetele, nähakse personali 
arenguvajadust.  
Kohanemine  ja tööõpe 
Võrgustikus õppimine 
• 
Enamus töökohtadele sobivad arendamis- ja õppimishanked.  
E- õpe  
• 
Ei ole seotud aja ega kohaga 
• 
Eesmärgiks innustada õppijat tootma  igapäevase  tööjaoks vajalikku infot 
• 
Oluline on õppija  motiveerimine  
• 
Kuidas materjalid ja ülesanded saab nii huvitavaks, et need on eesmärkide 
kohased 
• 
E-  õppes  kirjutatavate sõnumite selgus (www.google.fi => netiketti) 
• 
Probleem kuidas õppijaid saab kirjutama kogemustest teistele samas 
keskkonnas õppivaile 
• 
Õppimisalused peavad olema toimivad õpetuse rakendamiseks. 
Tuutorlus  
• 
Õppimist  teenindav  juhendamine 
• 
Õppimise juurde kuuluvad juhendamis- ja tugitegevused, mille  põhimõtteks  
on abistada õppijaid saavutama õppimiseks püstitatud eesmärke 
• 
Abistamine , toetamine,  õpetamine , juhendamine 
• 
Didaktiline või mitte-didaktiline 
• 
Organiseeritud või organiseerimata 
• 
Individuaalne või rühmajuhendamine 
• 
Päeva- või kaugõpe. 
Mentorlus 
Mentor  = õpetaja, meister, juhendaja 
• 
Juhendamine ja tugi, mida oskustega, kogemustega ja hinnatud 
seenioritasemel töötaja edastab arengusooviga ja - võimega nooremale 
kolleegile 
• 
Usalduslik ja sügav kahesuunaline protsess 
• 
Mentor soovib jagada nägemusi, oskusi ja kogemusi, ka toetada 
juhendatavat tema kutsealases kasvus ja isiklikus arengus 
• 
Ülesehitav kriitika. 
 
 
1.1.8  Info liikumine 
Info liikumine  ja suhtlemine 
Eriti muutuvates  olukordades  on igaühel õigus saada oma tööd puudutavat infot 
võimalikult varases  etapis  
• 
Asjade käsitlemine õiges kontekstis 
• 
Üksikisikut puudutavad asjad käsitletakse vaid asjaosaliste vahel 
• 
Ettevaatlikkus ja valvsus salajase info käsitlemisel 
• 
Haiguspäevad ja perepuhkusega seotud asjad, tunnistused ja 
taotlused 
• 
Muud personaalset infot sisaldavad  dokumendid  
• 
Erinevad infomeetodid ja- vahendid? 
• 
Kahesuunaline info 
• 
Töökohanõupidamised 
• 
Otstarbekus  
• 
Infofoorum 
• 
Ettekujutuste muutus 
• 
Tegevuse planeerimine 
• 
Esitlusleht ja meenutusleht 
• 
Meeskonnatöö  
• 
Milline vahe on rühma ja meeskonnatööl? 
• 
Meeskonnaliigid 
• 
Püsivad meeskonnad 
• 
Projektimeeskonnad 
• 
Meeskondade rühmituse etapid 
• 
Moodustumine 
• 
Tormlemine 
• 
Kohanemine 
• 
Koostöö 
• 
Meeskonnale omased 
• 
Ühine visioon ja eesmärgid 
• 
Enesejuhtimine ja  iseseisvus  
• 
Seostatus ja järjepidevus 
• 
Meeskonna kokkulepped 
• 
Auahnus ja kvaliteetsus 
• 
Meeskondlik hoiak: “ Mina aitan sind ja sina aitad mind. 
Võidame üheskoos.” 
• 
Vastutus tulemuste eest 
• 
Meeskonna kohustused: otsuste tegemine, ressursside kasutamine, 
arengu võimalused. 
 
 
1.1.9  Vastuoluliste olukordade lahendamine 
Olukorrad, kuidas lahendada? 
• 
Koostöö mikrokliima 
• 
Alkohol  
• 
Narkootikumid 
• 
Hoolimatus 
• 
Tagakiusamine  töökohas  
• 
Stress  ja  ülekoormus  
 
 
1.1.9  Tulemused ja arvepidamine 
Arvepidamine ja tulemused esimehe töös  
• 
Puhastusteenindusettevõtte  kalkulatsioon  
• 
Kalkulatsiooni  etapid 
• 
Kululiikide arvestamine 
• 
Kulukohtade arvestamine 
• 
Objekti kalkulatsiooni arvestamine 
• 
Kattearvestus 
• 
Aruanded  
• 
Tulud ja  astmed  
• 
Tunnusarvud 
• 
Valikuvõimalused 
• 
Hinnamääratlus 
Personalijuhtimise heaolu hindamine 
• 
Tasakaalukas mõõdustik, tulemuskaart 
• 
Majanduslikust vaatenurgast 
• 
Kliendi vaatenurgast 
• 
Äritegevuse siseste protsesside vaatenurgast 
• 
Õppimise ja kasvu vaatenurgast 
 Mõõdikute kavandamine igale kontrolli vaatenurgale (kriitilisele õnnestustegurile). 
Tegevuse ja tulemuste kontrollimine eilses, tänases päevas ja tulevikus. Tunnustamine 
saavutatud eesmärkide ja tulemuste eest (tabel) 
  
Kui 
Õppimine ja kasv 
saavutame  
”visiooni”, 
  
kuidas 
Eesmärgitegur  Mõõdik 
2010 
2011 
Tegevused 
säilitame 
võime 
  
% 
  
  
  
muutuda ja 
areneda? 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
 
Personali juhtimise aruanne  
Ettevõtte ametlik  selgitus  personalijõuvarudest ja nende arendamisest annab reaalse 
pildi personali pikaaegsest sooritusvõimega liituvatest teguritest. On strateegilise ja 
operatiivse juhtimise juhendamise  töövahend . Annab informatsiooni ettevõtte 
tulemuslikust arengust. Põhineb osalt ettevõtte raamatupidamisest saadud infol 
Olukorra kokkuvõtte sisu võib kajastada järgmisi andmeid 
• 
Personali hulk, iga, sugu 
• 
Tehtud töötunnid, terviklik tööaeg, lisa- ja ületunnid 
• 
Töövõime, tervis ja puudumised 
• 
Koolitus, pädevus ja töökogemus 
• 
Töökeskkond ja mikrokliima tööl 
• 
Personali vahetumine, pensionile jäämine 
• 
Palk- ja personalikulud 
• 
Personalikirjeldus ja – aruandlus 
• 
Mõeldus ettevõtte siseseks juhtimiseks, sarnane operatiivsele 
juhtimisele, käivitus/ tarvitus 
• 
Avaldub  ka organisatsiooni mikrokliima ja rahulolu-uurimuste  
tulemustes. 
 
 
 
 
 
+  elektrooniline  sõnastik (terminite tähendused)  Moodle keskkoknnas 
 
Lingid teemakohastele veebilehtedele: 
•  Juhtimine -  http://www.juhtimine.ee/?op=bymaster&id=2  
•  Juhi omadused -  http://www.juhtimine.ee/millised-omadused-on-heal-juhil 
•  Mõõdistamine -  
http://www.jkhk.ee/tunniplaanid/LiaPadu/mdistamine.html 
 
 
 
+ enesekontrollitest Moodle keskkonnas 
 
 
 
 
1.2  Puhastusteeninduse planeerimine 
 
1.2.1  Tööde planeerimise tasandid 
Mida kujutab endast töö planeerimine? 
Töö planeerimine tähendab töö organiseerimist, vastavalt olukorrale tegevuse 
kaalumist. Tööd planeerides lähtutakse ruumides toimuvatest tegevustest ja vastavalt 
sellele on esitatud puhtusenõuded. Juhuslik töö tegemine põhineb vaatlusel, hetke 
reaktsioonil. Sel puhul tehakse mitmeid väikseid koristustöid, planeerimata suurt ja 
tervikut. Sellisel juhul töö ei ole efektiivne.   
Kõiki töid planeeritakse kolmel eri tasandil: 
1. 
Töö eesmärkide planeerimine 
2. 
Oma töö planeeerimine 
3. 
Konkreetse töö planeerimine 
Planeerimisel arvestatakse töö kvaliteeti ja  efektiivsust . Koristustööde juhtimine 
teadlikkus ja  eeldab puhastusmeetodite valdamist, kvaliteedi kontrolli juhtimist, 
uurivat  suhtumist  oma töösse ja uurimistulemuste kohandamist reaalses elus. Juhitud 
planeerimise ja kuluteadlikkusega tehakse praktikas õigeid asju, õigel ajal ja õigesti. 
 
 
1.2.2  Töö eesmärkide planeerimine  
Esmalt  esitada endale järgnevad küsimused 
• 
Miks koristustöid tehakse? 
• 
Miks tehakse just nii? 
• 
Miks tehakse just nii puhtaks? 
• 
Millist vajadust näen selle koha puhastamisel? 
• 
Mida võiks jätta tegemata? 
Töö eesmärkide määramine toimub koostöös klientidega. Koostööd teevad  klient  
(teenuse sisseostja), töödejuhataja ja  ruumi kasutaja. Välditakse asjatuid erimeelsusi 
ja jõuvarud kohandatakse sinna kus neid vajatakse. Planeerimise abivahendina võib 
kasutada valmis tööjuhendeid. 
Töö teadlikul planeerimisel  arvestatakse resursse (inimene, aeg, raha)  ja võrreldakse 
töötulemustega.  Töökoht kohandatakse töötajale meeldivaks, et   säiliks töötegija 
füüsiline ja emotsionaalne tervis. Loomulik on, et   töö annab inimesele energiat ja 
tõstab töötahet. Motiveeritud töötegija  on  oma tööst innustunud ja töötulemused 
 pakuvad rahulolu kõigile osapooltele.  
Töönormi määramisel planeeritakse  objektile  sobiv tööjuhend, milles märgitakse 
järgnevad aspektid 
• 
Töösagedus – kui sageli mingit tööd teha, kvaliteedi nõuded 
• 
Puhastatavad pinnad – ( laed , seinad, mööbel, põrand) loetlus milline 
mööbel ja pinnad tuleb  puhastada  
• 
Töömeetodid ja töövahendid – milliste meetodite ja töövahenditega töö 
teostada 
• 
Tehtavate tööde  loetelu  – puhastamine, korrastamine, tuulutamine 
• 
Kasutada olev aeg – milliseks ajaks peavad ruumid korras olema 
• 
Paindlikkus tegevustes – listööd. 
 
 
 
1.2.3  Oma töö planeerimine 
Koos tööhulga arvestamisega valmib tööjuhend, mille koostamisel arvestatakse 
kokkulepitud puhtustaseme nõudeid ja ruumi tegevuses tekkivat mustust. Neist 
lähtuvalt koostatakse koristamise sagedus: igapäev, kord nädalas ja harvem tehtavad 
tööd. Pikaajaliste plaanide  koostamisega välditakse  tühiste ja topelttöö tegemist. 
Igapäevaste tööde planeerimisel arvestatakse millises järjekorras töö sooritada. 
Mõeldakse läbi, kuidas  liikuda   ühest ruumist või majast teise. 
  
Igapäevase töö planeerimine 
1. 
Milliseid töid tuleb teha täna? 
2. 
Millises järjekorras on tööd parem teha? 
3. 
Millises  järjestuses  liigud ühest ruumist teise? 
KUIDAS ERINEB TÖÖ SÕLTUVALT AASTAJAST? 
KUIDAS ERINEB TÖÖ  MEELEOLUDEST JA TERVISEST? 
KIIRE ................... KIIRE 
Mitte alati pole see kahjulik → vahel toob isegi vaheldust töösse. KIIRE muutub 
probleemiks siis, kui see põhjustab ülekoormust ja stressi: 
• 
Asetame endale liiga suuri eesmärke? 
• 
Kujutleme, et üks on võimeline tegema kahe või kolme inimese töö? 
Kui jaksame teha kahe inimese tööd, tuleb mõelda, millised tööd on  tõepoolest  
vältimatud. Töö planeerimine muutub veelgi  olulisemaks. 
 
 
 
1.2.4  Konkreetse töö planeerimine 
Puhastustöö lähtekoht on  mustus  ja lõpptulemus on puhtus. Mõeldakse läbi teekond 
eesmärgile jõudmiseni. 
Planeerida  tuleb 
• 
Millise töövahendi ja puhastusainega oleks töö sooritamine tulemusrikas 
• 
Tööde järjestus, puhtamast mustema suunas, arvestades aseptilise 
puhastamise põhimõtteid. 
Planeerimisel pead teadma 
• 
Milliseid tulemusi sinult  oodatakse   ja mis on võtmetööd 
• 
Tehtavate tööde sooritamise tähtsuse järjekorda 
• 
Töömahukust ja oskama hinnata, mida iga töö nõuab 
• 
Aega, mis on antud  tööde tegemiseks. 
A, B ja C tegevused ehk tehtavate tööde tähtsusjärjekord 
Ka muud tegevused, peale A-d ehk tähtsaid töid, tuleb teha. A – tegevused planeerida 
rahulikule ajale, siis kui on vähem segamist ja arvestada sellisteks tegevusteks 
piisavalt aega. 
 
 
1.2.5  Aja planeerimine 
Aja planeerimine ei tähenda kiirustamist, vaid selle abil võime töötada endisest 
lihtsamalt. Oma töö  ja ajakasutuse planeerimisel arvesta aega  tähtsatele asjadele, 
mida oleks pidanud tegema, aga milleks  ei jäänud aega. 
Aja  kasutamisel  arvesta 
• 
Liigne täpsus muudab  kella orjaks 
• 
Ära täida kogu ajagraafikut 
• 
Jäta  aega ootamatuste tarbeks. 
Tuleb ära tunda  „aja hävitajad“ mis on igas töökohas, aga nii salakavalalt, et me neid 
alati ei märka või peame  kahjututeks. Ajakasutus tuleneb suhtumisest oma töösse. 
Järgmiste  „müütide“ abil on võimalik kontrollida oma ajakasutamist 
1. 
Aja abil on kõik võimalik, ilma ajata ei midagi 
2. 
Aeg kulub, kasutame seda või mitte 
3. 
Meil kõigil on ühepalju aega, ühed kasutavad aega tõhusamalt kui teised 
4. 
Aega võib raisata nagu raha, toorainet või energiat, aga ärme olgem aja 
ihnuskoid, seda ei saa pista panka 
5. 
Aeg on olemas vaid käesoleval hetkel ja tulevikus 
6. 
Kulunud aeg on läinud igaveseks 
7. 
Inimesed kellel ei ole kunagi aega, saavad vähesestki ajast tulu 
8. 
Ajakasutamise tulemust võib mõõta vaid tulemustega 
9. 
Ei ole mingit sündi või halba ajakasutust, kui istud ja mõtled nii, et askeldad 
agarasti.  
PEA MEELES ET AEGA VALITSED SINA MITTE AEG SIND 
Halvem on kui ruttamine tõrjub kõrvale tähtsama, kuna siis rahuldud tegema 
vältimatut, mida töökohal just hetkel heaks kiidetakse. 
 
 
 
1.2.6  Nädala ja päeva planeerimine 
 Nädalaplaneering 
Tee reedel järgmise nädala planeerimine. Nii tehes oled  esmaspäeval  täis jaksu 
alustama tööd. Jäta esmaspäevale vajalikud vestlused, nõupidamised jne.  Nii saad 
paremini nädalaks planeeritud töid elluviia ja vältida töökatkestusi 
• 
Märgi üles mida pead nädala kestel jälgima 
• 
Koonda väikesed tööd, nii vähendad neile vajaminevat aega. 
Päevaplaani tegemine 
Alusta homset planeerimist juba täna. Sulle jääb meelde see visand, mis järgmisel 
päeval toimub. Saad piisavalt aega alateadlikult töötada vajalike 
probleemküsimustega. lTäpsusta  hommikul  eelseisva päeva tegemiste planeering 
• 
Kontrolli märkmikku ja lisa sinna ainult olulisi asju 
• 
Püstita enesele eesmärk 
• 
Tee esmalt tegemata jäänud tööd. Nii toimides tagad asjade ja tööde õige 
järjestuse. 
• 
Alusta seejärel kõige raskematest töödest, nii kindlustad nende tööde 
tegemise. 
KÕIGE ROHKEM VÄSITAVAD TEGEMATA TÖÖD 
PANE TÄHELE: 
• 
Aega, millal sind kõige vähem häiritakse ja ürita siis teha kõige  raskemad  
tööd 
• 
Lühiajalisteks töödeks vajaminevat aega 
• 
Telefonivestlusteks vajaminevat aega,  valmista  kõned ette ja püüa lühidalt 
rääkida. 
 
1.2.7  Kasutegurid 
 Oma töö planeerimisest saadav kasu 
• 
Nägemus töö tähtsusest liigendub 
• 
Terviklikkus tööst selgineb 
• 
Töö eesmärke on kergem näha 
• 
Töö koormus võib väheneda 
• 
Töö hulka on kergem jagada ühtlaselt kogu päevale või muule ajühikule 
• 
Töö rutiinsust võib vältida või lisada vajadusel 
• 
Planeerimine toob töörõõmu ja kindlust 
• 
Töömotivatsioon kasvab 
• 
Planeerimine lisab oma tööle hinnangut 
• 
Puhastusteeninduse kvaliteedi hinnang  paraneb  
• 
Teadmiste kasvades tegemata tööde hulk väheneb 
• 
Koristamine  kergeneb ja muutub tegijale meeldivaks. 
 
 
1.2.8  Otstarbekas puhtuseaste 
Otstarbekas puhtusetase 
Koristatav ruum →määratletakse kasutamise eesmärk, kasutamise-aste, määrduvus, 
pinnamaterjali  hooldus , puhtusetaseme eesmärk ↓ 
Puhastusteenindajatele planeeritakse koolitus, töötulemuse hindamiseks kvaliteedi 
kontroll, töö teostatakse järjepidevalt ja otstarbekalt. 
Töö planeerimise tulemusena  tõuseb hinnang, ruumikasutajate rahulolu ja töötaja 
töömotivatsioon. 
Kui koristatakse palju → eelarve suureneb, häirub põhitegevus, töötegija väsib, 
pinnamaterjalid kuluvad, ruumide kasutajad harjuvad liiga kõrge puhtuse tasemega, 
tööst arvamus ehk hindamine langeb, töömotivatsioon alaneb. 
Kui koristatakse vähe → põhitegevus häirub, materjalide iga lüheneb, eelarve 
suureneb, hubasus väheneb, puhastamistööst hinnang langeb, töömotiivid vähenevad 
 
1.2.9  Töö arendamise etapid 
I ETAPP Rõhk muutustel 
Töös märgatakse probleeme – seda, et praeguste oskuste ja tegevustega ei saavutata 
soovitud tulemust. Või ei osata lahendada uusi ettetulevaid probleeme. Mida tuleb 
teha? 
 II ETAPP Töö  uurimine  
Alustades tegevuse arendamist, tuleb uurida 
1. 
Millest on probleemid tekkinud? 
2. 
Selgitada kaasaegseid tegevusmudeleid ja võrrelda millel praegune tegevus 
põhineb. 
A Esialgne tegevus ja mõtlemine 
Mõtlemisviis tunnistab kui küsin endalt “miks teen seda tööd just nii?” ei leiagi 
vastust vaid kehitan õlgu, “nii olen seda alati teinud!”. Sellisele töösse suhtumisele 
leiab kindlasti muid paremaid valikuvõimalusi. 
B Valmis mallide või juhendite järgi tegutsemine 
Võib tekkida enese õigustamine ja teiste süüdistamine, “nii sina oled  õpetanud” või 
“nii on kirjutatud”. Võib olla, et kirjas olev juhend on hea, aga see võib olla 
vananenud. Võib olla tegevuse eesmärk või tööpaik on oluliselt muutunud võrreldes 
juhendi andmise  ajaga . 
C Arenenud mõtlemise ja tegevuse etapp  
Arenenud mõtlemise ja tegutsemise etapis  suudab inimene ise otsuseid vastu võtta ja 
tegutseda. Otsuste langetamiseks kasutab  teoorias  omandatud teadmisi, praktilisi 
kogemusi ja nende põhjal viib sisse muutusi töös. 
Näide: plekieemaldus – uuritakse  plekki  ja selle päritolu ja pinnakatet millel  plekk  
asub. Seejärel valitakse aine ja puhastusmeetod, mille tulemusena plekk eemaldub ja 
pind ei kahjustu. Kui ei kasutata teadlikku mõtlemist, siis loetakse silti 
“plekieemaldusaine”, kasutatakse, kuid ei saada soovitud tulemust. Kui toimitakse 
mehaaniliselt võib saavutada pigem kahju (pinda võib kahjustada), tuleb kasutada 
teadlikku mõtlemisevõimet. 
 III ETAPP Uute meetodite ja töövahendite arendamine 
Kui käesolevat tegevust on uuritud, on samalajal arendatud uusi töövahendeid ja uusi 
töömudeleid. 
IV ETAPP Uute vahendite ja mõtete kohandamine praktikasse 
Tõenäoliselt märgatakse puudusi planeerimisel. Koostöös täpsustatakse ja 
parandatakse puudused. Mõnda planeeritud asja ei saa ellu viia, mõnda valdkonda 
lisatakse uusi tegureid. 
V ETAPP Uue tegevuse kinnistamine 
Esmalt tuleb uut tegevust harjutada. Arvestada tuleb sellega, et areng ei saa kunagi 
olla “lõplik”. 
  
Muutusprotsess 
Töö laabub probleemideta seni kui tuleb muutusi töö eesmärkides või töö 
sooritamises. 
Muutusteprotsessis   töötegija muutub ebakindlaks, esmalt tekivad kõhklused ja 
kartus . 
Tuleks uurida millest on tekkinud probleemid. Vajadus omandada uusi teamisi 
 innustab uut juurde õppima. Uue õppimisel saab võrrelda ja selgitada oma eelnevaid 
seisukohti ja viia sisse muutusi oma töös. Kui muutused sobivad, siis seada uued 
eesmärgid ja õppida töös juurde. Kui töö laabub, töö eesmärgid on selged, töö tuttav 
ja tööd osatakse teha, siis töötegija on tasakaalukas. 
 
 
Planeerimine 
 
 
 
Vt  järgnevat  skeemi: 
OMA TÖÖ PLANEERIMINE / 
PUHASTUSMEETODITE VALIK 
 
 
 
MUSTUS 
Selle füüsikalised ja 
keemilised omadused 
RUUMI 
OTSTARVE 
Pinnamaterjalide 
Koristamise 
omadused 
eesmärgid ja 
koristamise vajadus 
tulenevad  
ruumi tegevusest ja 
Vee kogus 
puhtusetasemest. 
 
Mehaanika mõju 
tolmuimemine, harjamine, pühkimine, kuiv-, kergelt niiske, niiske-,  
märgpühkimine, pesu 
Tööd juhtiv  
 
Töö 
mõtlemis- ja 
Töö  sooritus  
soorituse  
tegevusmudel 
haldamine 
 
kvaliteet 
eelarve 
Töö 
- tehniline ja 
hindamine 
tegevuslik 
tagasiside 
 
 
 
 
Planeerimise kolm tasandit 
 
Mida kujutab endast  töö planeerimine? 
 
Kogu töö planeerimise kolm eri tasadit: 
 
 
.Töö eesmärkide planeerimine 
 
 
2. Oma töö planeerimine 
 
 
3. Konkreetse töö planeerimine  
 
.Töö eesmärkide planeerimine 
 Miks koristustöid tehakse? 
 Millist vajadust näen selle koha puhastamisel? 
 Mida võiks jätta tegemata? 
Esitatud küsimustele leia vastused 
 
Kliendipõhine puhtusetase 
 
Töö eesmärkide määratlemine 
 Koostöös  kliendiga – kooskõlas ruumi kasutaja, tööde juhataja  ja tööeesmäkidega  
nõutav puhtusetase.   
 
 
 
 Arvestatakse  kliendile  sobivat  puhtusetaset. 
 
 
 
 
 Välditakse probleemetekitavaid erimeelsusi. 
 
 
 
 
 
 Energiavarud paigutatakse sinna kus see on vajalikum. 
 
 
Kordamisküsimused 
1. 
Mis on planeerimine, millest lähtutakse ja mida arvestatakse koristustööde 
planeerimisel? 
2. 
Mida koristustöödes planeeritakse? 
3. 
Kuidas toimub tööeesmärkide planeerimine? 
4. 
Millist kasu saad oma töö planeerimisest? 
5. 
Kuidas planeerida konkreetset tööd? 
6. 
Mida tähendab otstarbekas puhtuseaste? 
7. 
Kirjelda töö arendamise  etappe . 
 
 
 
 
 
1.3  Koristuskeskus 
 
1.3.1  Koristuskeskus 
Koristuskeskus on asutuse puhastusteeninduse ja juhtimise keskus. See võib olla 
ühiste töövahendite ja masinate puhastus ja hoiukoht või  ka puhastusainete ja 
töövahendite ladu. 
Seal või selle läheduses võivad olla ka puhastusteenindajate  puhke - ja nõupidamise 
ruumid. 
Koristusvahendite hoiuruum ja keskus 
 Koristusvahendite hoiuruum on koristusala keskus. Igal koristusalal ja igal korrusel 
peaks olema koristusvahendite hoiuruum, kui ala on suurem kui 300 -  400 m². 
Koristusvahendite hoiuruum on ette nähtud koristuses olevate vahendite hoidmiseks, 
puhastamiseks  ja hooldamiseks. 
 
Joonis 1. Koristuskeskus. Foto L. Padu 
 
Joonis 2. Koristuskeskus, riiulid. Foto L.Padu 
 
Joonis 3. Tarvikute hoidukud,  puhastusained . Foto L.Padu 
 
1.3.2  Koristusruumi suurus 
Ühele koristajale ettenähtud ruumi pindala on umbes 3 m². Iga järgmise  koristaja  
puhul, kes seda ruumi veel kasutab vajatakse lisaruumi 1 m². Kujult pikka ja kitsast 
koristusruumi on raske kasutada, kuna koristuskäru piirab ruumi kraanikausi ja  riiulite  
juurde. Koristusvahendite hoiuruum paigutatakse igal korrusel keskusesse viiva lifti 
või  trepi  läheduses, võimalusel keset koristatavat ala. 
Koristusvahendiet houruumi ukseava peaks olema vähemalt 80 cm lai, uks peaks 
avanema väljapoole ja seal ei tohiks olla uksepakku. 
 
Joonis 4. Koristusmasinad,  koristusvahendid . Foto L.Padu 
 
Joonis 5.  Valamu. Foto L.Padu 
 
1.3.3  Hoiuruumi seadmed 
Koristusvahendite hoiuruumis peaks olema järgmised esemed ja seadmed 
• 
 Suur põrandakaev (trapp) 
• 
Suur  kraanikauss  
• 
Kallamis kraanikauss 
• 
Vabad  tasapinnad  mõlemal pool kraanikaussi 
• 
Segisti, mis on varustatud käsiduššiga 
• 
Kuivatusrest 
• 
Reguleeritavad  riiulid 
• 
Töövahendite hoidjad 
• 
Toruradiaator 
• 
Vaba põrandapinda masinatele ja koristuskärudele. 
 
 
 
1.3.4  Koristuskeskuse sisustus 
• 
Põrandamaterjal  peaks  taluma  hästi vett. Põrandakaev kergendab 
töövahendite puhastamist ja ruumi koristamist. 
• 
Kraanikauss peaks olema piisavalt mahukas, vähemalt 40x60 cm ja 20 – 30 
cm sügav. Kraanikausi põhja kõrgus põrandalt peaks olema umbes 60 – 70 
cm, mis tagab hea tööasendi kraanikaussi kasutades.  
• 
Kraanikausi tagasein ja kõrval olev vaba tasapind peavad olema vett hästi 
taluvast materklist. Kallamiskraanikauss musta vee tühjendamiseks tuleb 
asetada võrdlemisi põranda lähedale. Segisti tuleb paigutada 40 – 50 cm 
kõrgusele kraanikausi põhjast, nii et ämber mahuks hästi sinna alla.  
• 
Kraanikausi ülapoolele paigutatav kuivatusrest peab olema selline, et seda 
saab kokku lükata töötamise ajaks ja lahti tõmmata tööpäeva lõppedes, et 
asetada kuivama lappe ja kettaid. 
• 
Riiulid paigutada nii, et neile saab korralikult esemeid paigutada ja riiulite 
alla mahuksid  masinad . 
• 
Töövahendite hoidjad paigutada nii, et pikavarrelised töövahendid ripuksid 
põrandat puutumata. Toruradiaator kiirendab lappide kuivamist ja parandab 
õhuvahetust ruumis. Vaba põrandaala läheb vaja koristusalal kasutusel olevate 
masinate ja koristuskärude hoidmiseks. 
• 
 
 Joonis 6. Koristustarvikud ja seadmed. Foto L.Padu 
 
 
 
1.3.5  Koristusruumi kasutamine 
Korralda koristusalal vajaminevaid koristusaineid, töövahendeid-tarvikuid ja masinad 
koristusvahendite hoiuruumi riiulitele ja põrandale otstarbekas järjestuses. 
Riputa varrega töövahendid vahendite hoidjasse. Varusta koristuskäru koristusalal 
vajaminevate puhastusainete ja töövahenditega. Täida koristuskärus olevad ämbrid 
veega käsidušši abil. Mõõda vette  vajaminev   puhastusaine  kogus. Transpordi 
koristuskäru ja vajalikud masinad koristusalale. Vii koristuskäru ja masinad 
koristusvahendite hoiuruumi peale töö lõpetamist.  Puhasta  töövahendid ja pese 
koristuslapid kraanikausis või pesumasinas. Pese põrandahoolduskettad kraanikausis 
käsiduššiga või pesumasinas. Lappe ja kettaid võib saata ka koristuskeskusesse pesta. 
Tühjenda ämbrid ja puhasta ning kuivata.  Lapid  ja  kettad  panna restile kuivama. 
 
Joonis 7. Pesumasin 
 
 
Joonis 8. Kombimasin 
 
Puhastamine 
Vaheta puhas prügikott koristuskärusse. Puhasta kraanikauss ja kraanid. Puhasta 
ruumi põrand. Vajaduse puhasta hoiuruumi riiulid ja seinad ja põrand põhjalikult. 
Aseta koristusvahendite hoiuruumis hoitavad esemed oma kohale tagasi ainult 
puhtaina. 
 
 
1.3.6  Hea koristusruumi omadused 
• 
Koristusvahendite hoiuruum on piisavalt suur koristusalal vajaminevate 
töövahendite puhastamiseks ja hoidmiseks 
• 
Koristusvahendite hoiuruumi  paigutus  võimaldab hea ühenduse koristatava 
ala ja koristuskeskuse vahel 
• 
Koristusvahendite hoiruum on selline, et koristuskäru ja masinad ei takista 
ligipääsu kraanikausi juurde 
• 
Koristusvahendite hoiuruum on varustatud vastavalt juhenditele 
• 
Hea  ventilatsioon  koristusvahendite hoiuruumis 
• 
Hea  valgustus  koristusvahendite hoiuruumis 
• 
Ust saab lukku panna. 
 
 
Ülesanded 
 
1)  ERINEVATE RUUMIDE KORISTAMINE (ettekande koostamine) 
 
Koosta ettekanne tööobjektist, võta aluseks oma töökoht või praktikaettevõte kus oled 
töötanud. 
Esitluses  tuleb käsitleda järgmisi asju 
1.  Objekti põhitegevus ehk milleks asutus on olemas. Milliseid tooteid või 
teenuseid kõneall olev asutus toodab? 
2.  Kes on koristusteenust tootva personali välised ja kes on  sisesed  kliendid? 
3.  Milliseid erinevaid  ruume  on  kinnistus ? 
4.  Milline on  koristuse  eesmärk kinnistu ruumides? 
5.  Millist mustust esineb ruumides? Mis on selle tekitanud? 
6.  Milliseid nõudeid kinnistus toimuv tegevus esitab koristamisele ja koristajate 
tööle? 
7.  Koristusmasinate kasutamine objektil 
8.  Puhastusained, kasutamine, doseerimine, kasutusohutus 
9.  Pinnakattematerjalid ja nende puhastatavus 
10. Hinda objekti koristatavust 
11. Kas on võimalik objektil ellurakendada nn „veeta koristamise“ põhimõtet? 
12. Kuidas koristustekstiile hooldatakse objektil? 
13. Millised lisa- ja tugiteenused kuuluvad  puhastusteenindaja  töötegevusse peale 
puhastusteenust? 
14. Tööajad 
15. Kutseoskusnõue, milliseid erioskusi nõutakse puhastuteenindajalt? 
16. Kas koristustööga liitub erinevaid riske? 
17. Milliseid isikukaitsevahendeid kasutab puhastusteenindaja? 
18. Kuidas toimub ja puhastuteenindaja töö arendamine? 
19. Kas on olemas objektil sisseelamiseks objektiraamat? Kas sealt leiab ka 
teenindusjuhendeid? 
20. Kas puhastusteenindaja tööaeg on määratletud arvutiprogrammi (Siimi) abil? 
21. Kas leidub koristamises arenguruumi? 
 
Ürita kõiki punkte käsitleda esitluses. Kui valdad tekstitöötlust, tee kokkuvõte 
esitlusest teistele. 
 
 
2) ÜLESANDED  KORISTUSTÖÖDE PLANEERIMISEST 
 
Ülesanne 1 
 
Objekti kirjeldus:  Kolmekordne  hoone büroo ja tootmishoonega..  
 
Esimesel korrusel asub puidutöötlemisetsehh, kus tehakse puidust mööblit, 
tooraineladu, valmistoodangu ladu, väike kontor ja tualettruumid.  
Töö käib 5 päeva nädalas E – R kell 9.00 – 23.00. 
  
Teisel korrusel asuvad töötajate olmeruumid – riietusruum, duširuum, puhketuba ja 
söökla , söökla on avatud E – R kell 9.00 – 14.00 ja 17.00 – 20.00. 
 
 
Kolmandal korrusel asuvad administratsiooni ruumid – suur avatud kontor, direktori 
kabinet , nõupidamiste ruum, puhkenurk koos miniköögiga, 2 tualettruumi.  Majas  ei 
ole lifti. 
 
 
Ülesanne 2 
 
Objekti kirjeldus   
 
Neljakorruselise maakonnahaigla, ühe korruse pindala on ca 700m².  Majas on kaks 
lifti külastajatele ja haigete transportimiseks. 
 
Keldrikorrusel asuvad  haigla  funktsioneerimiseks vajalikud tehnilised ruumid, 
arhiiviruum, töötajate riietusruumid koos duši- ja tualettruumidega,  bioloogiliste  
jäätmete kogumisruum, olmejäätmete kogumisruum, puhta- ja mustapesu ladu, haigla 
tarvikute laoruum. 
 
Esimesel korrusel on sissepääsutasand – fuajee ja garderoob, registratuur, 
polikliiniku  vastuvõtu  kabinetid, haigete vastuvõtu osakond, administratsiooni 
kabinetid, kohvik. Polikliinik töötab E – R kell 9.00 – 15.00. 
 
Teisel korrusel asub operatsiooniplokk, intensiivravipalatid, laboratoorium, 
tualettruumid. 
 
Kolmandal ja neljandal korrusel asuvad haigla palatid koos duši- ja 
tualettruumidega, protseduuride toad, patsientide söögiruumid, patsientide puhkenurk, 
arstide kabinetid ja puhketuba personalile.  
 
Ülesanne 3 
 
Objekti kirjeldus 
 
Kahekorruseline  supermarket , ühe korruse pindala on 3000 m². Supermarket on 
avatud iga päev 9.00 – 22.00. 
 
Esimesel korrusel asuvad kauba vastuvõtu- ja laoruumid, lihatöötlemise ruum, sooja 
ja külmtoidu köögid, kolm külmkambrit ja üks sügavkülmkamber, kontoriruumid, 
töötajate riietusruumid koos duši- ja tualettruumidega, jäätmete kogumisruum, 
toidukaupade müügisaal (pindalaga 2000 m²), külastajate tualettruumid. 
 
Teisel korrusel asub tööstuskaupade müügisaal pindalaga ca 2000 m ², kaubaladu, 
tualettruum  ja tehnilised ruumid. 2. korrusele pääsed eskalaatori ja keerdtrepi kaudu. 
Majas on üks kaubalift. 
 
 
 
II.  Teeninduse kvaliteet 
 
Teeninduse kvaliteedi määramine 
+ foorum „Teeninduse kvaliteedi hindamine“ 
 
P2.1.  Puhastusteeninduse kvaliteet 
2.1.1  Kvaliteeditegurid 
Mis on kvaliteet? Kvaliteet on kliendi ja teenuseosutaja vaheline kokkuleppeline 
teenus. Kvaliteet jaguneb: tegevuslik, tehniline (füüsiline keskkond, majanduslik 
kvaliteet) ja klienditeeninduse kvaliteet. 
Kvaliteeditegurid 
Sageli jaotatakse tehniline ja tegevuslik kvaliteet mitmeks alaliigiks, milles 
arvestatakse lõpptulemust, töökeskkonda, usaldusväärsust, reageerimiskiirust ja 
valmidust ning mõjutatavust. Puhastusteeninduses on arvestatavad tehnilised ja 
tegevuslikud kvaliteeditegurid. 
Tegevuslikud kvaliteeditegurid 
• 
Turustus ja kujutlus ettevõttest 
• 
Väärtushinnangud ja ettevõtte õhkkond 
• 
Kiire infoliikumine ja tagasiside korraldus 
• 
Teenindusvalmidus, algatusvõime ja täpsus 
• 
Puhtad tööruumid, mööbel ja tööriided. 
Tehnilise kvaliteeditegurid 
• 
Koristusmeetodid, mõõtmine ja kalkulatsioon 
• 
Koristusained, töövahendid ja masinad 
• 
Kohanemine, koolitus ja juhendamine 
• 
Tööturvalisus,  töökaitse  ja keskkond. 
 
2.1.2 Kvaliteedikriteeriumid 
Kvaliteedi määratlemiseks kasutatakse kvaliteedi omadusi ehk kriteeriumeid. 
Kriteerium on omadus kvaliteedi määratlemiseks. Selle omadusega liitub alati 
mõõdetav tegur. Kvaliteedikriteerium räägib millist tulemust või taset soovitakse. 
Kvaliteedi mõõdikuga mõõdetakse, kas on tase saavutatud. Kvaliteedikriteeriumid 
võivad kujutada tulemust või protsessi 
• 
tulemust, olukorda teeninduse järel või 
• 
protsessi, olukorda teeninduse või tegevuse  ajal 
 
2.1.3 Kvaliteedi mõõdikud 
Tegevusliku kvaliteedikriteeriumid ja - mõõdikud 
• 
Klientide mõistmine ja tundmine 
• 
Usaldusväärsus 
• 
Turvalisus 
• 
Usutavus 
• 
Pädevus 
• 
Saavutavus 
• 
Reageerimiskiirus 
• 
Kommunikatsioon 
• 
Meeldivus 
• 
Käegakatsutavus. 
Tehnilise kvaliteedi mõõtmine 
INSTA  800 on põhjamaine kvaliteedistandard 
• 
INSTA 800 põhineb lõpptulemust arvetaval koristuslepingul 
• 
Erinevatele ruumiliikidele kavandatakse kvaliteeditasemed 
(kvaliteediprofiilid 1-5) ruumirühmade kaupa 
• 
Ruumidele määratletakse heakskiidetud kvaliteeditase 
• 
Ruumide puhtusetaset mõõdetakse kvaliteedi meetoditega 
• 
Kvaliteedi hindamine põhineb kas visuaalsel või objektiivsel kvaliteedi 
mõõtmisel 
 
2.1.4  Visuaalsed mõõtmisviisid 
• 
Peamiselt tehnilise kvaliteedi mõõtmisviis on visuaalne hinnang 
• 
Ruumidele määratletakse heakskiidetav kvaliteeditase 
• 
Kvaliteedi hindamiskäigul määratletakse (klient, teeninduse tootja) 
teostatud tehniline kvaliteet tähelepanekute põhjal 
• 
Tulemuseks on ühtlase hindamisastmestiku loomine 
• 
INSTA 800 põhineb puuduste (märgatud mustuse) mõõtmiseks 
kontrollitavatel objektidel 
• 
Mööbel/ sisustus, seinad, laed, põrand 
• 
Mustuseliigid on:  praht ,  lahtine  mustus, tolm,  plekid , kinnitunud 
mustus. 
 
2.1.5  Objektiivsed mõõtmisviisid 
Objektiivset mõõtmist võib kasutada visuaalse kontrolli täiendamiseks 
Seda tehakse eriliste kindlaks kujunenud tehniliste mõõtmisvahenditega 
Mõõdistada  saab: 
• 
Tolmuhulka pinnal 
• 
Tolmuhulka õhus 
• 
Põrandapindade libisemiskindlust ehk haarduvust 
• 
Pindade läikivust 
• 
Hügieenitaset 
• 
Staatilist elektrit 
• 
Põrandate elektrijuhtivust 
• 
INSTA põhimõte on,  et teeninduse ostja määratleb kvaliteedi 
 
2.1.6  Kvaliteedi mõõtmine 
Tellija  määratleb teeninduse kvaliteeditaseme. 
Tootja määratleb 
1. 
Kuidas töö teostatakse ja vajadusel korraldab objekti mõõdistamise 
2. 
Millega kvaliteeti mõõdetakse ja kuidas toimub kvaliteedi kontroll ja selle 
dokumenteerimine. 
Teeninduse tasemelepingus määratletakse, mida teenindus sisaldab, millise mahu ja 
kvaliteediga (kvaliteedikriteeriumid)  teenindust  toodetakse. Teenindustasemeleping 
on  abivahend  ühtse arusaama saavutamiseks sellest, millist teenindust oodatakse ehk  
nõustamistööriist   (allikas: SSTL, 2002. Palveluohjaajan käsikirja, Palvelun laatu). 
 
2.2 Otstarbekas puhtuseaste 
2.2.1 Otstarbekas puhtuseaste 
Otstarbeka puhtusetaseme all mõeldakse ruumile õiget ja piisavat puhtuse taset, mille 
puhul võetakse arvesse ruumi kasutamine ja pinnakattematerjali piisav hooldus. 
Igas ruumis ei ole mõistlik hoida ühesugust puhtuseatet, vaid arvestada tuleb ruumide 
kasutamise intensiivsust ning otstarvet. 
Kuidas otstarbekas puhtuseaste määratakse? 
Puhtuseastme määramine muutub kergemaks, kui kasutame ühtset puhtuseastme 
liigitust. Lisaks sellele vajatakse ruumide jaotamist erinevatesse ruumitüüpidesse, 
nagu koridorid, kontorid, WC-d, arhiivid, tööka ruumid jne, kus erinevates ruumides 
toimuv tegevus asetab omad nõuded koristamisele. 
Igale puhtuseastmele koostatakse koristusjuhendid, mida jälgides tagatakse soovitud 
tase. 
 
Näide 
Näide soojueletrijaama puhtusetaseme määratlemisest:  
VÄGA PUHAS 
-        Ruumi määrduvus väike 
-        Puhastamise järel ei ole üldse mustust 
-        Koristuskordade vahel võib esineda prahti ja lahtist mustust 
PUHAS 
-        Ruumi määrduvus normaalne või väike 
-        Koristamise järel ei ole silmatorkavat mustust 
-        Koristuskordade vahel võib esineda prahti ja lahtist mustust ja kinnitunud 
mustust plekkidena 
HOOLDATUD 
-        Ruumi määrduvus rohke 
-        Koristamise järel ei ole valdavat mustust 
-        Koristuskordade vahel võib esineda prahti ja lahtist mustust ja kinnitunud 
mustust plekkidena 
TALUTAV 
-        Ruumi määrduvus eriti rohke 
-        Koristamise järel ei ole häirivat mustust 
-        Koristuskordade vahel võib esineda prahti ja lahtist mustust ja kinnitunud 
mustust plekkidena või kinnitunud mustust suurel alal. 
 
Puhtuseaste ruumides 
RUUMI PUHTUSEASTE 
  Kantselei  jms                                       PUHAS 
Töötajate riietus- ja pesemisruum          VÄGA PUHAS 
Toidusaal                                               PUHAS 
Valveruum                                             HOOLDATUD 
Masina ja katlaruum                               TALUTAV 
  
KONTORID 
Esindusruumid                                       PUHAS 
Kontori ja konsultatsiooniruumid            PUHAS         
Sissetuleku ala                                        HOOLDATUD 
Kontorid, ooteruumid                              PUHAS 
Köögid, kohvitoad                                  PUHAS 
WC ja riietusruumid                                PUHAS 
Üldkasutatavad ruumid (saunad)              PUHAS 
 
 
2.2.2 Kes määratleb puhtuseastmed? 
Ruumide puhtuseastme määravad koos ruumide kasutaja ja koristusala asjatundja. 
Määratlemisel võetakse arvesse ruumide määrduvus, töökoha rutiinist tingitud 
omapära, soovitud tulemus, ametiasutusele esitatud nõuded jm. 
 
 
2.2.3 Millist kasu saab puhtuseastmete klassifitseerimisest? 
Õigesti tehtud puhtuseastme liigituset ja sellega liituvatest koristusjuhenditest ja 
koristustööde mõõdistamisest on kasu koristajatel, see võimaldab töökoormust õigesti 
jaotada. Tänu selgetele tööjuhenditele ruumide kasutaja, tööde juhataja ja koristaja 
teavad, millised on puhtusenõuded ja kuidas koristaja neid täidab, seega koristajalt ei 
oodata enam mõttetut, tööd lisavat teenindamist. 
 
 
2.2.4  Tööjuhendid 
Igale puhtuseastmele koostatakse tööjuhend, millest kinni pidades tagatakse soovitud 
puhtusetase.  
Tööjuhendis tuleb välja tuua 
-        Sooritatav töö 
-        Puhastatav koht 
-        Soorituskorrad/sagedused 
Tööjuhendeid koostades tuleb tähelepanu alla võtta 
-        Koristustöö eesmärk = soovitav  puhtusetase 
-        Mustuse liik, näiteks lahtine või kinnitunud mustus 
-        Puhastatav pind 
-        Ruumide möbleeritus 
-        Kasutatavad ained ja ained 
-        Tööturvalisus 
 
 
2.3  Koristustööde mõõdistamine 
2.3.1  Mõõdistamise eesmärk 
Mõõdistamise eesmärk on leida moodused, kuidas saavutada soovitav puhuse tase 
võimalikult väikeste kulutustega.  
  
Mõõdistamise abil saadakse tööjuhendid vastavaks asutuses toimuvaga, leitakse 
ökonoomsed töövahendid ning –võtted antud puhtuse taseme saavutamiseks. 
Mõõdistamise abil on võimalik vältida ruumide liigset- või vähest koristamist, samuti 
määrata vajamineva tööjõu hulk, võttes arvesse kõikki asjaolusid, mis mõjutavad 
koristustöödele kuluvat aega. 
 
2.3.2  Mida mõõdistamisega saavutatakse? 
Koristustööde mõõdistamisega on võimalik saavutada: 
• 
Tööjõu vajaduse arvestus 
• 
Töövahendite vajaduse määratlemine 
• 
Tööülesannete  jaotumine  
• 
Sobivate töömeetodite välja  selgitamine  
• 
Kulutuste arvestus 
• 
Tulemuste kontrollimine 
• 
Koristusteenuste pakkumuste arvestamine 
• 
Tootlikkuse planeerimine 
• 
Materjalide hulga ja maksumuse arvestus 
• 
Koristusteenuste hindamine 
 
 
2.3.3  Mõõdistamise alus 
Koristustööde mõõdistamise aluseks on meetodite- ja ajastandardid. 
Meetodistandard on vastava töövahendiga teatud viisil töö sooritamise kirjeldamine. 
Ajastandard saadakse ruutmeetri kohta, kui tööd  sooritatakse  vastava meetodiga. 
Mõned  standardid  on koostatud ka teatud eseme puhastamise kohta.  
Tüüpruumidele on välja töötatud aja- ja meetodistandardite põhjal ruumide 
tüüpstandardid. Sel juhul võrreldakse mõõdistatavat ruumi sarnase olemasoleva 
ruumistandardiga. 
 
 
2.3.4  Ajastandard 
Ajastandardites on valitavad suurused mustuse hulk ruumis ja möbleerituse aste. 
Põrandate puhastamiseks ja hooldamiseks väljatöötatud standardites on võimalik 
valida möbleeritus järgnevalt :  
 50%, eriti rohkesti möbleeritud ruum 
 
Mustuse hulka ruumis või esemel saab määrata järgmiselt:   
- vähe mustust 
- keskmiselt mustust 
- rohkesti mustust. 
Näiteks kolme korruse koridorid on välise vaatluse põhjal täpselt ühesugused, kuid 
kolmas korrus on alati puhtam kui esimene, seega saab kolmanda korruse  koridori  
puhul määrata väiksema mustuse astme, kui esimese puhul. Mille tulemusena esimese 
korruse koristamiseks kuluv aeg on pikem kui kolmanda korruse koristamiseks kuluv 
aeg. Seda kõike on võimalik arvestada koristaja töökoormuse määramisel.  
Ajastandardid sisaldavad ka taastumisaega. Taastumisaeg tähendab töösoorituse 
põhjustatud  pingest taastumiseks kuluvat aega. Taastumisaeg on tavaliselt 13-27 % 
standardajast . Näiteks põranda  väheniiske  pühkimise korral on taastumisaeg sõltuvalt 
töövahendist 13-16 %, aga WC istumislaua puhastamisel 30% arvestatud tööajast.  
Ajastandardid ei sisalda tööks ettevalmistumist. Tööks ettevalmistumist, töövahendite 
hooldamist, tööalal liikumist ja muid antud koristusmeetoditega seonduvateks 
toiminguteks kuluvat aega saab arvestada abiajana.  Abiaeg  määratakse kas 
protsentides tööajast või minutites. Tavaliselt moodustab abiaeg 10-25% tööajast. 
 
 
2.3.5  Mõõdistamise teostamine 
Mõõdistamisel arvestatakse koristamisele kuluvat aega tavaliselt 4-nädala kohta, siis 
on võimalik arvesse võtta ka harvemini tehtavad tööd. Üks aasta moodustab kolmteist  
4-nädalast  etappi . Tulemused saadakse ka nädala ja aasta kohta 
Kõikide esemete puhastamise eraldi arvestamine on väga aeganõudev protsess, selle 
vältimiseks kasutatakse ruumide tüüpstandardeid- teatud tüüpi ruumi koristamise 
standard, mis sisaldab seal olevate pindade ja esemete puhastamise meetodiga. 
Tüüpstandardite puhul saab muuta asjaolusid, mis ei vasta tegelikkusele: saab lisada 
ja ära võtta teatud tööoperatsioone, täpsustada ruumi pindala, pinnakattematerjali, seal 
olevate esemete hulka jms. 
Määratleda tuleb ka taotletav puhtuse tase ja ruumide kasutamise intensiivsus. Mida 
kõrgemat taset tahetakse saavutada, seda kallim on koristamine. Seega tuleb hoolikalt 
kaalutleda, milline on sobiv tulemus. See aitab vältida vähest või siis liigset 
koristamist ja hoida ruumide hooldamise kulud ning  eeldatav  puhtusetase omavahel 
tasakaalus. 
 
Millistele küsimustele pöörata tähelepanu? 
Tähelepanu tuleks pöörata: 
•  kas on kasutusel vananenud töömeetodeid, töövahendeid, masinaid 
•  milliseid kergemaid töömeetodeid on võimalik kasutusele võtta 
•  kas on võimalik parandada töö kvaliteeti ja efektiivsust teistsuguste 
töövahendite kasutusele võtmisega 
•  kas on võimalik kasutada olemasolevaid koristusmasinaid  senisest  rohkem 
•  kas on vajalik ja võimalik kasutusele võtta uusi masinaid 
•  kas kasutatavad töövahendid, masinad puhastusained on sobivad 
Uute töövahendite ja koristusmasinate kasutusele võtmisel tuleb tähelepanu pöörata 
ka nende hooldamisele, sest ainult puhta töövahendiga on võimalik saavutada 
soovitud tulemust. Kui töövahendite hooldus on vaevarikas ja aeganõudev, siis 
esmapilgul efektiivne moodus, muutub küsitavaks suure abiaja tõttu. 
 
Mõõdistamise I etapp – kaardistamine 
Kaardistamise käigus määratakse järgmised asjaolud: 
• 
mõõdistatava ruumi tüüp 
• 
ruumi pindala 
• 
põrandakattematerjal 
• 
mustuse aste 
• 
möbleerituse aste (protsenti põranda pinnast) 
• 
ruumis olevad esemed ja tasapinnad, mida tuleb puhastada ja nende hulk ja 
pindala 
• 
taotletav puhtuse tase 
• 
ruumide kasutamise intensiivsus 
• 
töökoha  rutiin , pausid jm. koristamist mõjutavad tegurid. 
• 
töötaja(te) ametioskus. 
 
Kaardistamine 
Ruumide kaardistamisega samaaegselt määratletakse kasutusel olevad puhastusained, 
töövahendid ja masinad. Mõõdistuse tulemus sõltub suuresti kasutatavatest 
töövahendites, masinatest ja puhastusainetest. Kaardistamisel tehakse otsus, kas 
mõõdistamine tehakse vanade vahendite peale või vahetatakse välja aegunud ja 
ebaökonoomsed töövahendid ning mõõdistatakse arvestades uusi vahendeid.  
Kaardistamise lõpus täpsustatakse ruumide kasutamise eripära ja sagedus ning muud 
koristamist mõjutavad tegurid. Kaardistamise juures peab olema ka koristaja, kelle 
tööks on antud ala hooldamine. 
Kaardistamise käigus tuleb selgitada kas koristaja tööülesannete hulka kuulub ka 
muid ülesandeid peale koristamise. Kui on töid, mille kohta standardid puuduvad 
tuleb arvestada töötaja tööaja sisse antud ülesanded töötaja küsitlemisel selgunud 
andmete põhjal. 
 
Mõõdistamise II etapp – arvestamine 
Mõõdistamise teiseks etapiks on tööaja  arvestuste  tegemine kasutades kaardistamisel 
kogutud andmeid. Tänapäeval tehakse mõõdistamine tavaliselt spetsiaalset 
arvutiprogrammi kasutades. 
Mõõdistada võib hoolduskoristust või suurpuhastust või mõlemaid koos. Mõõdistada 
võib ka otseselt koristamisega mitte  seonduvaid  töid. 
 
Mõõdistamise III etapp 
Mõõdistamise  kolmandaks  etapiks on saadud tulemust täpsustamine antud asutuses, 
seejärel tehakse vajadusel  parandused . 
 
Mõõdistamise IV etapp 
Mõõdistamise neljandaks etapiks on täpsustatud ja parandatud tulemuste rakendamine 
antud asutuses, koos töötajate juhendamisega. Vajadusel õpetada neile  meetodeid , 
mida mõõdistustulemused sisaldavad, samuti uute töövahendite, puhastusainete ja 
masinate kasutamist. 
Mõõdistamist täpsustatakse teatud aja tagant, see on tingitud uute mööbliesemete 
muretsemisest, ruumide kasutamise intensiivistumisest, uute töövahendite kasutusele 
võtmisest või millestki  muust , mis mõjutab koristustöid. 
 
Mõõdistamise tulemused 
Mõõdistamine annab võimaluse saavutada soovitud tulemus võimalikult ökonoomsete 
vahenditega. Visuaalsel vaatlusel on võimatu määratleda, millisel hulgal vajatakse 
tööjõudu antud objektide korrashoiuks, millised töömeetodid, töövahendid ja masinad 
annavad  parima  tulemuse antud tingimustes. Selleks ongi väljatöötatud standardid, 
mille kasutamine võimaldab koristamiseks kuluvat aega täpselt määratleda arvestades 
antud tingimusi. 
 
 
 
Kordamisküsimused 
1. 
Mida tähendab töö mõõdistamine? 
2. 
Miks tehakase koristustööde mõõdistamisi? 
3. 
Millst kasu saab koristustööde mõõdistamisest töötaja? 
4. 
.... tööandja? 
5. 
.... ruumi kasutaja? 
 
 
Ülesanne  
(objekti analüüs) 
Koosta ettekanne tööobjektist, võta aluseks oma töökoht või praktikaettevõte kus oled 
töötanud. 
Esitluses tuleb käsitleda järgmisi punkte 
1. 
Objekti põhitegevus ehk milleks asutus on olemas. Milliseid tooteid või 
teenuseid kõneall olev asutus toodab? 
2. 
Kes on koristusteenust tootva personali välised ja kes on sisesed kliendid? 
3. 
Milliseid erinevaid ruume on kinnistus? 
4. 
Milline on koristuse eesmärk kinnistu ruumides? 
5. 
Millist mustust esineb ruumides? Mis on selle tekitanud? 
6. 
Milliseid nõudeid kinnistus toimuv tegevus esitab koristamisele ja 
koristajate tööle? 
7. 
Koristusmasinate kasutamine objektil 
8. 
Puhastusained, kasutamine, doseerimine, kasutusohutus 
9. 
Pinnakattematerjalid ja nende puhastatavus 
10. 
Hinda objekti koristatavust 
11. 
Kas on võimalik objektil ellurakendada nn „veeta koristamise“ põhimõtet? 
12. 
Kuidas koristustekstiile hooldatakse objektil? 
13. 
Millised lisa- ja tugiteenused kuuluvad puhastusteenindaja töötegevusse 
peale puhastusteenust? 
14. 
Tööajad 
15. 
Kutseoskusnõue, milliseid erioskusi nõutakse puhastuteenindajalt? 
16. 
Kas koristustööga liitub erinevaid riske? 
17. 
Milliseid isikukaitsevahendeid kasutab puhastusteenindaja? 
18. 
Kuidas toimub ja puhastuteenindaja töö arendamine? 
19. 
Kas on olemas objektil sisseelamiseks objektiraamat? Kas sealt leiab ka 
teenindusjuhendeid? 
20. 
Kas puhastusteenindaja tööaeg on määratletud arvutiprogrammi (Siimi) 
abil? 
21. 
Kas leidub koristamises arenguruumi? 
 Ürita kõiki punkte käsitleda esitluses.  
 
+  enesekontrollitest Moodle keskkonnas 
III. Objekti käivitamine 
 
Objekti hindamine ja töötajate vastuvõtt 
 
+ foorum „Arendusülesande kava“ Moodle keskkonnas 
 
Arendusülesanne – objekti käivitamine 
  Planeeri  koristusteenus järgnevalt: 
1. 
Muutusolukorra  läbiviimine  või 
2. 
Alles käiku võetud uue objektil puhastusteeninduse käivitamine 
 Ülesandeks on kavandada kliendiobjektile objektiraamat ja aruanne 
puhastusteeninduse arendamise protsessist ja selle kontrollist. Objektiraamat ja 
raport  esitleda  õpperühmas . 
 1)    Objekti valik 
 Vali objekt, kus 
• 
Koristusteeninduse arendamine on vajalik 
• 
Töötab miinimum 2 töötajat 
• 
On tehtud koristustöö mõõdistamine või on olemas koristustööjuhendid 
• 
Kui uus objekt, siis sellele planeeritav  puhastusteenindus  
2)     Kirjelda puhastusteeninduse arendamisobjekti, mis ei vasta objekti tegevusele 
seatud nõuetele. Liigenda aruanne järgmiste alapunktide alusel 
• 
Objekti esitlus  
• 
Objekti nimi, olukord 
• 
Puhastusteeninduse hetkeolukorra kirjeldamine  
• 
Puhastusteenindust müüv organisatsioon 
• 
Puhastusteeninduse kvaliteet 
• 
Mõõdistamisajalugu 
• 
Arengusuunad , muutusvajadused  
• 
Puhastusteenindajate kutseoskuste kaardistamine 
• 
Koristusvahendid ja masinad 
• 
Tingimused 
• 
Puhastusteeninduse eesmärgid 
3)     Tööjõuressursi arvestus 
• 
Kasuta  objektil olevat või kavandatavat tööhulga  arvestust  
4)     Kavanda tööhulga arvestuse põhjal 
• 
Piirkonna jaotus 
• 
Üldised tööjuhendid 
• 
Tööjärjestus 
• 
Igapäevased tööjuhendid 
• 
Kindlaajalised tööd 
• 
Asenduskorraldused 
• 
Kvaliteedikontroll 
• 
Objekti joonised, piirkonnakaart, töövahendite hooldus ja hoiuruumid, 
pinnakattematerjalid 
• 
Ainete, tarvikute ja masinate hankeplaneeringud, hinnavõrdlused 
• 
Meetodikirjeldused 
5)     Kavanda planeerimise ja materjali informeerimine personalile ja kliendile 
6)     Kavanda plaan personali  arendamiseks  ja puhastusteenindaja kohanemiseks 
töökohal  
7)     Kvaliteedikontroll 
• 
Kvaliteedikontrolli dokumentatsiooni ideed ja arendamine. 
 
 
 
3.1 Objekti raamat 
 
3.1.1  Sissejuhatus 
Igal objektil võiks olla ühiste kaante vahele kogutud koristamist reguleerivad juhendid, 
materjalid, nõuded jms. Sellised materjalid aitavad koristustöid lihtsamalt korraldada. Sellist 
kausta võiks nimetada objektiraamatuks. Objektiraamatust on abi uute töötajate juhendamisel 
ja töö pideval korraldamisel. Erilise tähtsuse omandavad materjalid, kui põhitöötaja puudub ja 
tal on  asendaja , kes peab kiiresti orienteeruma olukorras. 
Objektiraamat peab kindlasti olema kõikidele puhastusteenindajatele kergesti kättesaadav, 
näiteks asuma puhkeruumis. Kui see asub töödejuhataja sahtlis, siis sellest on vähe kasu. 
Koristamises on oluline, et erinevad osapooled saaksid üheselt aru mida koristamiselt 
oodatakse, mida tähendab puhtus. Selline materjalide kogumik aitab kujundada ühtseid 
arusaamu. 
Objektiraamat ei saa kunagi valmis, seda tuleb pidevalt  täiendada  vastavalt olukorra 
muutusele, koristustööde arengule. Igas ettevõttes tuleks määrata isik, kes vastutab 
materjalide täiendamise eest. 
Objektiraamatu koostamine on mahukas töö. Korraga võiks koostada kaks identset mappi, 
juhuks kui üks peaks kaduma, siis ei ole vaja kõike otsast alata. Kui kõiki materjale on 
võimalik säilitada elektroonselt, siis ei ole vajadust teise mapi järele. 
Objektiraamatu koostamsel lähtuda põhimõttest: materjali olgu nii vähe kui võimalik, kuid nii 
palju kui vajalik. Vältida tuleb liialt mahukate materjalide koostamist, kuna sel juhul inimesed 
ei suuda leida vajalikku informatsiooni. Samas peab kõik vajalik olema kajastatud. Materjalid 
peavad olema puhastusteenindajatele kergesti arusaadavad, vajadusel ka vene keeles. 
Kergemini mõistetavad on tabelid, lühikesed, konkreetsed ja kerged tekstid. 
Materjalid võiks köita kiirköitjasse, et seda oleks kerge täiendada. 
 Objektiraamatu  osadeks  võivad olla: 
1. Informatsioon 
2. Info ettevõttest 
3. Lepingus sätestatud tingimused,  puhtusastmed  
4. Kvaliteedikontroll 
5.  Töökoormus , tööjuhendid ja töökirjeldused 
6. Värvikoodid 
7. Tööturvalisus 
8. Isiklikud  kaitsevahendid  
9. Puhastustööde teooria 
10. Puhastusained 
11. Pinnakattematerjalid 
12. Töövahendid 
13. Koristuskäru varustus 
14. Töö masinatega 
15. Töötajat puudutav seadusandlus 
16. Uue töötaja juhendamine 
 
 
3.1.2  Info, lepingud 
1. Informatsioon. Informatsiooni vahetus,  informatsioon koolituste kohta, töötajate 
puhkusegraafikud, kes keda asendab jne. Alati töödejuhataja ei kohtu 
puhastusteenindajaga, hea kui on kokku lepitud koht, kuhu saab infot jätta. 
2. Info ettevõttest 
Lisaks ettevõtte tundmisele, on puhastusteenust pakkuva ettevõtte töötajatel vaja teada 
klientidest: millega nad tegelevad, keda nad teenindavad, millised on nende tegevuses 
jne. Kõigest sellest tulenevad ka nõuded koristamisele. Ettevõtte tutvustamine on 
oluline osa uute töötajate mugandamisel kollektiivi. Seega võiks objektiraamat 
sisaldada  informatsiooni ettevõtte kohta, mida koristatakse. Kui on tegemist 
puhastusteenust pakkuva ettevõttega, siis võiks olla infot nii puhastusteenust pakkuva 
ettevõtte, kui koristatava ettevõtte kohta. 
Millist informatsiooni vajab puhastusteenindaja? 
• 
ettevõtte nimi ja kontaktandmed (kindlasti töödejuhataja nimi ja 
kontaktandmed) 
• 
ettevõtte töötajate arv, põhitegevused jms olulised andmed 
• 
mis on põhitegevusalad, sellest sõltub sealne mustus ja puhtuse nõuded 
• 
ettevõtte ideoloogia 
• 
kontaktisikud, kelle poole pöörduda erinevate probleemidega, kuidas saada 
nendega ühendust 
• 
asutuse kodukord 
• 
kuidas käituda signalisatsiooniga 
• 
kus asub esmaabikapp 
• 
kuidas käituda tulekahju korral 
• 
suurelt ja nähtavalt peaks olema hädaabi number 
  
3. Lepingus sätestatud tingimused, puhtusastmed 
Puhastusteenindajal on oluline teada olulisemaid lepingu  aspekte , et vastata kliendi 
ootustele. 
Klientidel võivad olla ka erilisi subjektiivseid ootusi, mida  koristamisel  arvestatakse. 
Hea oleks kaardistada sellised aspektid. Põhitöötaja asendamisel või töötaja 
vahetumisel on sellest palju abi. 
Mõistlik oleks lepingutes määratleda ruumide puhtusastmed. 
Puhtusaste  
Üha enam räägitakse otstarbekast puhtusastmest. Otstarbeka puhtusastme all 
mõeldakse konkreetsele ruumile sobivat puhtusastet. Kõikides ruumides ühesugust 
puhtusastet hoida ei ole otstarbekas. Sobiv puhtusaste tagab ruumis vajaliku toimuva 
tegevuse. 
Seega erinevate asutuste puhul on puhtusel erinev tähendus. Samuti on loomulik, et 
ühes ja samas asutuses on erinevatel ruumidel erinev koristamise eesmärk ehk erinev 
puhtusaste. 
Koristustöö kvaliteedi mõõtmisel on oluline, et on määratletud töö eeldatav 
lõpptulemus ehk milline on puhas ruum antud tingimustes. 
Tööd planeerides lähtutakse ruumides toimuvast tegevusest, vastavalt sellele on 
esitatud ruumidele puhtuse nõuded ehk puhtusastmed. Kirjalik materjal puhtusastmete 
kohta peaks olema juhul, kui antud ettevõttes on puhtusastmed määratletud ja neid 
kasutatakse reaalselt kvaliteedikontrollis (näiteks INSTA 800 kasutamisel).  
Ruumide puhtusastme määramine sõltub: 
• 
tervislikkusest 
• 
ruumide kasutamise eesmärgist 
• 
määrdumisest 
• 
pinnakattematerjali piisavast hooldusest 
• 
turvalisusest 
• 
majanduslikkusest 
• 
õdususest 
Hästi määratletud puhtusastmed 
• 
annavad selged eesmärgid töötajale, 
• 
võimaldavad erinevatel inimestel  ühtemoodi  aru saada, mida tähendab 
puhas antud ruumis 
• 
võimaldavad kontrollida tulemust 
Oluline on  püüelda  selle poole, et erinevad osapooled saaksid üheselt aru mõistest 
puhas. Üks võimalus on kasutada puhtusastmeid ehk kirjeldada milline näeb välja 
ruum peale koristamist. Paljud probleemid saavadki alguse sellest, et mõistame 
puhtust erinevalt. 
 
+ esitlus objektiraamatust Moodle keskkonnas 
 
 
3.2  Uue töötaja vastuvõtt 
 
Kohanemisplaneering 
 
OÜ Firma 
 
Kohaneja  
 
Algus  ...  .......................... 20... 
 
 
 
Lõpp ... .................. 20..... 
 
 
Tegevused 
Juhataja 
Juhendaja 
Tehtud kuupäev 
EELTÖÖ 
 
 
 
Informatsioon 
+ 
 
 
Informatsioon 
+ 
 
 
teistele 
Selgitus  varasemast  
+ 
 
 
tegevusest 
Vastuvõtuks 
+ 
 
 
valmistumine (aeg, 
tööriietus ) 
VASTUVÕTT  
 
 
 
1 päev 
Tutvumine (kui ei 
+ 
 
 
ole varem kohtunud) 
Ettevõtte tegevuse 
+ 
 
 
tutvustamine 
Maja tutvustamine 
+ 
 
 
Lähemate 
+ 
 
 
töökaaslaste 
tutvustamine 
Tähtsamate 
+ 
 
 
töösuhtesse 
puutuvate asjade 
tutvustamine 
(tööajad,  söögiajad , 
puhkeajad, panga 
maksed) 
Kirjalikud materjalid  + 
 
 
Tutvumine oma 
+ 
 
 
töökohaga 
TÖÖÕPE  (2 päev) 
 
 
 
Tutvumine 
 
+ 
 
Varasemate 
 
+ 
 
kogemuste 
selgitamine 
Hetke olukorra 
 
+ 
 
selgitamine (mida 
teab!) 
Oma töötegevusega 
 
+ 
 
tutvumine 
Kirjalikud materjalid   
+ 
 
Tööõpe 
 
+ 
 
TÖÖÕPE (3 päev) 
 
 
 
Tööõpe jätkub 
 
+ 
 
Ohutusnõuded ja 
 
+ 
 
töökaitsest 
juhendamine 
Tutvumine teiste 
 
+ 
 
osakondadega 
Töösuhtesse 
 
+ 
 
liituvate asjade 
täiendamine 
KONTROLL 
 
 
 
TULEMUSTE 
HINDAMINE 
 
Hea 
Keskmine 
Ei oma teadmisi 
kogemusi 
Puhastusainete tundmine 
 
 
 
Puhastusmeetodite tundmine 
 
 
 
Pinnakattematerjalide tundmine 
 
 
 
Töövõtete tundmine 
 
 
 
Töövahendite kasutamise oskus 
 
 
 
Koristusmasinate kasutamiskogemus 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Õppimistulemuste 
 
+ 
 
hindamine 
Tagasiside vestlused  + 
+ 
 
Kirjaliku materjali 
+ 
+ 
 
kasutamise 
kontrollimine 
Võimalikud 
+ 
+ 
 
parandused 
 
 
Kohanemine sooritatud 
 ....  .................   20.. 
 
Kohaneja ............................   
 
Juhendaja .................................... 
 
 
 
 
 
Koristustööde üldine valdamine 
 
 
 
Hoolduskoristuse kogemus 
 
 
 
Põrandate põhjaliku puhastamise kogemus 
 
 
 
Pindade põhjaliku koristamise kogemus 
 
 
 
Eriruumide koristamise kogemus järgmiste   
 
 
ruumide osas 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Puhastusteenindaja ametioskus 
 
 
 
Puhastusteenindaja ametijuhend 
 
KINNITATUD 
Päevakeskus  Käo 
Direktori 
_______________ 
2010.a 
käskkirjaga nr. ____           
NÄIDIS 
II KORRUSE PUHASTUSTEENINDJA AMETIJUHEND 
 
1. ASEND STRUKTUURIS 
ABIPERSONAL 
1.1 VAHETU JUHT 
Direktor  
1.2 ALLUVAD 
- 
1.3 ASENDAJA 
I korruse puhastusteenindaja 
1.4 ASENDAB 
I korruse puhastusteenindja 
 
2. AMETIKOHA 
PÕHIEESMÄRK 
Tagada II korruse puhtus ja kord 
 
3. TÖÖ  SISU 
TULEMUS 
 
 
3.1. ISESEISEV VASTUTUS 
San- tehnilistele ja tervisekaitsenõuetele vastav puhtus ja kord 
3.1.1  II korruse koristamine 
II korrusel. Tööpäeva alguseks ruumid töökorras: 
 
Banaani  ja Virsiku rühmaruumid, 
füsioteraapia ja massaasiruum, 
neli õpetajate tuba,  
direktori asetäitja kabinet, 
muusika -- ja tunnetustuba, 
saal, 2 arvuti vaheruumi. 
II korruse fuajee ja koridorid, 2 wc-d puhtad. 
3.1.2 Igapäevased 
 
puhastustööd: 
Põrandad, seinad puhtad.  
-  põrandapesu niiske 
Uksed ja klaasuksed puhtad. 
mopiga; 
Erialaspetsialistide ja õpetajate ruumides kappidelt ja laudadelt 
-  tolmu võtmine; 
tolm pühitud. 
-  seinad aknad mööbel; 
Laudade  ja  toolide  metalljalad puhtad ja tolm pühitud. 
-  kraanikausid (välja 
Peeglid  puhastatud . 
arvatud ruhmaruumide 
Aknalaudadelt ja radiaatoritelt niiske  lapiga  tolm võetud . 
kraanikausid) 
Prügikorvid tühjendatud ja prügikotid  vahetatud .  
-  prügikorvid 
WC-s  wc  potid , seinad puhtad ja tolmuvabad, kätepesu 
tühjendamine; 
vahend dosaatoris olemas. 
-  wc hooldustööd; 
Ventilatsioonitorude  ümbrused    kõikides  ruumides  2-3  korda 
-  diivanite hooldus 
aastas puhastatud. 
Rühmaruumide  diivanitelt  tomuimejaga  praht  naha  voltide 
vahelt puhastatud ja  pehmed  vaibad toluimejaga  hooldatud 
II korruse fuajees riidekappidelt tolm pühitud 
 
3.1.3 Muu iseseisev vastutus  
Töölt lahkudes on kõik aknad üle vaadatud ja suletud. 
 
Välisuksed on suletud ja lukus ning keskus peale töölt 
 
lahkumist  valve alla pandud. 
Jalgvärav ja suured peaväravad on töölt lahkudes suletud ja 
lukku keeratud. 
 
3.2. KOOSKÕLASTATUD 
 
TEGEVUS  JA  KOOSTÖÖ 
Koristus  ja  puhastusvahendite  
Puhastus- ja koristustarvikuid ning puhastusvahendeid 
kasutamine ja doseerimine 
kasutatud vastavalt kehtivale korrale ja juhendite järgi. 
perenaisega.                                                                                                                                                                   
 
3.3 ETTEPANEKUD  JA  
 
INFORMATSIOON 
3.5.1. Perenaisele puhastus- 
Vajalikud puhastus-koristustarvikud olemas. 
koristustarvikute vajaduse ja 
 
parema kasutuse osas.  
 
 
 
3.5.2. Oma töö parendamise 
Töökorralduse  järjepidev areng tagatud 
osas 
 
 
4. ÕIGUSED 
 
 
Saada tööks vajalikke puhastus- ja koristustarvikuid. 
Viibida keskuse ruumides vajadusel väljaspool tööaega ametikoha tööülesannete piires.  
 
5. KOMPETENTSID  
 
 
5.1.  HARIDUS ,  KVALIFIKATSIOON  
Põhiharidus ja ametikoha valdkonnas läbitud täiendkursused või –koolitus. 
 
5.2. TÖÖKOGEMUS 
Soovitav eelnev töökogemus koristaja ametikohal. 
 
5.3.  AMETIALASED  LISATEADMISED JA OSKUSED 
Tööks vajalike tehniliste ja puhastus-koristusvahendite tundmine ja kasutamise oskus, 
tuleohutuse- ja tervisekaitsenõuete tundmine.  
 
5.4 ISIKSUSEOMADUSED 
Puhtusearmastus, usaldusväärsus,  kohusetunne , korrektsus,  vastutustunne , abivalmidus,  viisakus . 
 
6. AMETIJUHENDI  MUUTMINE 
Ametijuhendit muudetakse vastavalt töökorralduse muutumisele kuid mitte sagedamini kui kord 
aastas. 
 
 
 
Ametikoha täitja: 
 
Päevakeskus Käo II korruse koristaja 
 
 
 
 
/____/____ 200 
 
 
TÖÖTAJA SULANDUMINE TÖÖKOHAL 
 
Sulandumine tähendab kõiki neid tegevusi, mille abil uus töötaja õpib tundma 
töökohta, selle tegevust- põhieesmärke, organisatsiooni ja traditsioone = (sisseelamine 
töökohas). Töökoha inimesed, kliendid ja  töökaaslased  = (töökeskkonnas 
sisseelamine). Oma töö ja sellega liituvate kohustuste ja ootuste = (töösse 
sisseelamine ehk tööõpe). Sulandumine on nähtav töö olemuse juurde kuuluv tegevus, 
mille rakendamist ja õnnestumist hinnatakse ja mille arendamiseks suunatakse 
jõuvarusid.  
Sisseelamise  kasud  töötegija seisukohast 
  Tööülesanded õpitakse kiiremini 
   Ebakindlus  ja asjatutest kartustest põhjustatud  pinged  vähenevad, tööstress 
väheneb 
  Sulandumine töömeeskonda kergeneb ja  kiireneb  
  Asjaosaliste oskused ja võimed tulevad paremini esile 
  Töötaja huvi ja vastutustunne töösse kasvab 
  Kutseoskuse areng ja töös edenemine kergeneb ja kiireneb 
  Vead, vigastused ja õnnetusjuhtumid vähenevad 
  Töökeskkonna mugavustunne suureneb 
  Töötaja omandab kiiremini tavalise töörütmi 
  Õnnestunud töökogemused lisavad soovi jätkata tulevikus samal alal. 
Sisseelamise  kasud esimehe seisukohast 
  Uut inimest õpitakse tundma kiiremini ja paremini 
  Tööprobleemide lahendamine kergeneb 
  Pannakse alus  heale  ühtsustundele ja tekib koostöö  
  Esimehe aega saab kokku hoida vastuoleku arvelt 
  Usaldus inimese kutseoskusesse 
  Töö ja organisatsiooni arendamine. 
Sisseelamise kasud töökoha seisukohast 
  Töö kvaliteet ja tulemus paranevad 
  Hoiakud töökoha ja töö suhtes muutuvad heakskiitvaks 
  Puudumised vähenevad ja töötajate  voolavus  väheneb 
  Õnnetusjuhtumid vähenevad 
  Töövahendite ja  mööbli  hooldus kergeneb 
   Tooraine  ja tarvikute kasutamine muutub asjalikuks -> kaod vähenevad 
  Kohanemine annab hea pildi ettevõtluskultuurist. 
Mis on sisseelamise eesmärk 
  Siseelamise peamine ülesanne on moodustada töötajale  tulevasest  tööst 
sisese mudeli tervikpilt 
  Mudeli  all mõeldakse keskkonna vastet, mis sisaldab käsitluse ms. 
erinevatest asjadest, nende suhetest ja tegevusmudeleist. Inimeste tunded, 
väärtused, teadmised ja õppimine mõjutab sisemist mudelit.  
  Sisemist mudelit võib näiteks tähele panna autojuhtimise oskuses 
Töö sisene mudel. Töötaja sisene mudel peab sisaldama teatud teadmisi 
  Oma vastusest 
  Koostööst ja oma töö eesmärkidest 
  Tervest tööprotsessist, oma ülesannetest terves tööprotsessi osana ka 
protsessi häiretest ja muutustest 
  Töömeetodid, materjalid ja töövahendid 
  Tööjaotusest, oma asendist ja koostöösuhetest. 
Tööandja peab hoolitsema, et töötaja saab sisseelada piisavalt 
  Töökoha olusuhetesse, töö õigesse sooritamisse ja tööga liituvate 
võimalike terviseriskide tundmisse 
  Uute masinate ja seadmete toimimisviisidesse ja  nendest  tulenevatesse 
meetoditesse 
  Töövõtetesse, mida peab teadma kui alustada ja lõpetada tootmistegevust: 
puhastatakse, reguleeritakse, hoolitsetakse ja parandatakse töövahendit, 
masinat ja ka siis, kui  tekib häireid või masinad ja seadmed saavad viga 
  Töös kasutatavate masinate ja seadmete turvajuhenditesse ja ka 
töökaitseseaduste põhjal koostatud kasutusviisidesse ja ohutusjuhenditesse 
  Tööobjekti  muutudes , objekti eesmärkide, ..... 
  Muutustesse sisseelamine, ettevõtte .....,   säästmine  jne. 
Sisseelamise planeerimine 
   Personalipoliitika  ja sisseelamine 
  Eesmärkide määratlemine 
  Sisseelamise programm 
  Sisseelamise läbiviijad 
   Ajakasutamine   
  Abimaterjalid (teretulemast majja jms) 
  Varakasutus  
  Kontroll. 
Abimaterjalid 
  Teretulemast majja - juhendid 
  Muud ettevõtet puudutav info 
  Personalilehed, kliendilehed, infolehed, ringkirjad, märgukirjad, töökoha 
interneti- lehed 
  Sisseelamisjuhendid, sisselamise kontroll- ja märgulehed 
  Sisseelamiskaust uute töötajate jaoks 
  Manuaalid ( käsiraamatud), tööjuhendid, tegevuse kirjeldused 
  AV- materjalid (video- programmid jne) 
  E- õppematerjalid . 
Teretulemast majja - sisukord  sisukorra  näidis 
1.  Juhtimine (juhtkonna poolt  tehtav   tervitus ) 
2.  Kujutlus ettevõttest  (faktid, ajalugu, omandisuhted,  äriidee , organisatsioon 
jne) 
3.  Maja traditsioonid ja “mängureeglid” (Mida personalilt oodatakse? Käitumine, 
liikumine ja  võtmed , telefoni kasutamine, väline olemus, puhtus ja järjestus) 
4.  Töösuhetega liituvad asjad ( töösuhe , katseaeg, töösuhte lõppemine, palgaga 
liituvad asjad, tööaeg, puhkepausid, puhkused jne) 
5.  Tööturvalisus ja töötervisehooldus (isiklik hügieen, õnnetusjuhtumid ja 
esmaabi, tegevusjuhendid vägivallaolukordades ja hoiatused muude 
hädaolukordade eest jne) 
6.  Keskkonnaasjad  
7.  Klienditeenindus, koostööpartnerid 
8.  Koolitus, informeerimine 
9.  Hobid- ja virgutustegevused, töövõime ülalhoidmine 
10. Kust saab lisa teadmisi? 
11. Tähtsad nimed, aadressid ja telefoninumbrid. 
Puhastusteeninduse õpetajate koolitus Paide 15.11.2006. Mia Kivelä. Omnia  
 
 
TAGASISIDE 
 
Igaühel meist on õigus anda tagasisidet, nii esimehel kui ka töökeskkonna igal 
liikmel. Tagasiside kas on korralekutsuv või positiivne. Ülesehitav tagasiside 
puudutab probleemi, mitte inimest ja sisaldab ka võimaluse paremaks tegevuseks näit. 
ohutum viis sooritada mingit tööd.Tagasiside abil igaüks võib saada infot oma 
tegevuse raskustest ja muuta käitumist. 
Esimehetöös meenuta seda juhendit:  
⇒  Kui on võimalik kiita,  kiida  kindlasti ja avalikult. Kui pead kritiseerima, 
kritiseeri kaalutletult ja alati neljasilma all. 
⇒  Sina annad ja  saad tagasisidet igas olukorras olenemata sellest, kas soovid või 
ei soovi seda, võta oma tagasiside kohe 
⇒  Palu teadliku tagasiside andmiseks luba näiteks: kas soovid tagasisidet? 
⇒  Lähedastelt on tagasiside saamine raske, kuna me usume, et nad teavad 
millised me tegelikult oleme 
⇒  Tagasisidet tasub anda vaid siis, kui teine saab selle tulemusena tegutseda 
paremini 
⇒  Küsi mida teadsid, kui tegid seda? Millised muud võimalused sul veel olid? 
⇒  Hea tagasiside loob lisavõimalusi 
⇒  Ainult  10 % inimestest oskab kergendada negatiivset tagasisidet kohe 
⇒  20% vajab mõtlemisaega 
⇒  70% ei suuda ega taha kuulda kriitikat. 
 
Tagasisidega andmisega seonduvad  probleemid: 
⇒  Vastuvõtja tõlgendab tagasisidet vääralt 
⇒  Vastuvõtja ei lepi kergesti tagasisidemega 
⇒  Tagasiside tähtsust pisendatakse, seda ei võeta tõsiselt 
⇒  Vähendatakse teise rõõmu  tagasisideme  üle 
⇒  Tagasiside puudutab isiksust, mitte tehtavat 
⇒  Tagasiside on liialdav, see ei  puuduta   tegelikku  juhtumist või olukorda 
⇒  Tagasiside põhineb hetke tunnetel, mitte tegelikkusel. 
 
Innustamine: 
⇒  Erinevus tagasisideme ja innustamise vahel oleneb ajast, vajadusest 
⇒  Innustamine on tegevuse julgustamine nüüd- hetkel ja tulevikus 
⇒  Innustamine ei  oota  innustamise kohta 
⇒  Tagasiside andmisel on vahel tähtis oodata 
⇒  Innustamise oskus olenevalt kultuuritaustast, olukorrast, nüüd- hetke 
kommentaarid ja ühendades tähelepanu tuleviku väikestele asjadele 
⇒  Innustamisel  kehakeele  osatähtsus tõuseb veelgi, sest infot antakse vahetult. 
 
Kui annad tagasisidet teisele,siis: 
⇒  Püsi faktide juures, mida ta tegi või ütles. Jäta järelduste tegemine talle! 
⇒  Kirjelda asju  kohut  mõistmata 
⇒  Rõhuta tagasisides selliseid asju, mida  arvad , et asjasse puutuvad saavad 
ise muuta 
⇒  Vasta küsimustele: mida, kuidas, millega ja kus; jäta põhjust selgitavad 
miks - küsimused temale 
⇒  Ole avatud, aus ja  vastutustundlik . Väldi olemast pahur –  teisalt  ei tasu ka 
“muiata”. 
 
Hamburgerimudel:  
 
1.  Mis õnnestus 
2.  Mida on vaja arendada 
3.  Positiivne tervikhinnang 
 
Tagasiside vastuvõtmine: 
⇒  Tekitab  arglikkust ja hirme 
⇒  Paneb kaitsemehhanismid  tööle (olin väsinud jne., vastatakse 
kriitikaga või hakatakse leidma põhjendusi rääkijale; ülbus, kadedus, 
võistlussoov, ebakindlus)  
⇒  Eeldab lootmist tagasiside andjale 
⇒  Tähtis aktiivne vastuvõtmine 
⇒  Too lisa näiteid ja kogemusi! 
 
Seitse võtit lukus olukorra lahendamiseks: 
1.  Konkreetsus- tähelepanu võime –mis tegelikult juhtus 
2.  Võimaluse andmine teise  kogemustele - ehtne  huvi 
3.  Oma nägemuse otsekohene sõnastamine-  täpsus ja oma arvamuse 
esiletoomine 
4.  Ülesehitavad laused ja sõnad – olukorra positiivne  ümbersõnastamine  
5.  Ühised eesmärgid – vestluse konkreetsed põhimõtted 
6.  Sisemine rahu – viimase hetkeni lootus lahenduse leidmiseks 
7.   Andestamine   – nii et  suhtesse  ei jääks lahtiseid haavu. 
 
 
 
Töötaja enesekontrolli ankeet 
 
 
Sobiv  Mõningad  Ei 
Soovitusi  
puudused 
Tööjuhendite vastavus 
 
 
 
 
tegelikkusele 
Kasutatavad puhastusained 
 
 
 
 
Kasutatavad töövahendid 
 
 
 
 
Kasutatavad koristusmasinad 
 
 
 
 
Kasutatavad töömeetodid 
 
 
 
 
Töötaja ametialased oskused 
 
 
 
 
Mõõdistatud töökoormus 
 
 
 
 
Töökorraldus 
 
 
 
 
Koostöö muu personaliga 
 
 
 
 
Koostöö koristajate vahel 
 
 
 
 
Hoonesse sisenemise alade 
 
 
 
 
olukord 
Pinnakattematerjalid 
 
 
 
 
Hoone ehitus koristamise 
 
 
 
 
seisukohalt 
Koristustarvikute hoiuruumid   
 
 
 
 
(allikas: Siivoustyön johdon käsikirja, SSTL 1997) 
 
 
Uue töötaja juhendamise ankeet 
 
Aeg 
Teema 
Juhendaja 
Kirjalik 
materjal 
 
Tööpaiga tutvustus 
 
 
 
Koristatava ala plaan 
 
 
 
Tööaeg  
 
 
 
Ületundide tegemine 
 
 
 
Palga maksmine 
 
 
 
Edaspidised koolitused 
 
 
 
Asutusepoolsed võimalikud 
 
 
soodustused 
 
Riietus 
 
 
 
Jäätmete hoidla asukoht 
 
 
 
Töötajale antavad võtmed, uste   
 
lukustamine 
 
Tööohutus 
 
 
 
Esmaabi 
 
 
 
Tähtsamate tööde õpetamine 
 
 
 
•  ……… 
 
 
 
•  ……… 
 
 
 
•  ……… 
 
 
 
 
 
 
(allikas: Siivoustyön johdon käsikirja, SSTL 1997) 
 
 
+ link teemakohasele veebilehele: 
•  Koristusjuhendid -  http://www.jkhk.ee/tunniplaanid/Liaobjekt/index.html 
 
 
Kordamisküsimused  
(Kvaliteedikriteeriumid) 
1. 
Millised on tegevusliku kvaliteedi tegurid? 
2. 
Millised on tehnilise kvaliteedi tegurid? 
3. 
Millised on kvaliteedi objektiivsed mõõtmisviisid? 
4. 
Mis on abivahend kokulepete sõmimisel? 
+ ülesanded Moodle keskkonnas 
 
 
 
IV. Koristustööde arendamine 
 
Kulud, koolitus ja tulud 
+ foorum „Arendusülesande esitlus“ Moodle keskkonnas 
 
 
4.1  Personali koolitus 
 
4.1.1 Tööõpe 
Tööjuhendus on osa sisseelamisest, kus uus töötaja saab teada tööks vajalikke 
teadmisi ja oskusi. 
Tööjuhendamise ülesandeks on ka heakskiitvate hoiakute kujundamine töö ja selle 
tegemise kohta. 
Eesmärgiks on hästi planeeritud ja turvaline töösooritus. 
Tööõppe sisu 
• 
Tööõppega õpetatakse töötajale peamisi töövõtteid masinate, seadmete ja 
töövahendite kasutamiseks  ning õiged töömeetodeid 
• 
Tööõpe sisaldab lisaks masinate puhastamise, hooldamise, reguleerimise 
ka parandamisjuhendeid ja juhendeid tegutsemiseks häire- ja  veaolukordades  
• 
Tööõppesse kuuluvad vajadusel kaitseseadmed, kaitseriietus ja 
isikukaitsevahendid, nende õige kasutamise õpetamine, hooldamine ja 
säilitamine 
• 
Ergonoomia, tööohutus 
• 
Tagasiside andmine ja oma töö arendamine. 
Tööõpet vajatakse kui 
• 
Töö on tegijale uus 
• 
Tööülesanded muutuvad 
• 
Töömeetodid muutuvad 
• 
Muretsetakse ja võetakse kasutusele uusi masinaid 
• 
Töö kordub harva 
• 
Töötaja tuleb tööle pika eemaloleku järel, näiteks haiguspuhkus, 
vanemapuhkus või ... 
• 
Töökohas nõrgendatakse  tööohutusnõudeid , toimub  tööõnnetus  või 
avastatakse kutsehaigus 
• 
Läbiviidavas tööõppes märgatakse puuduseid. 
Kellele, miks? 
Juhendatav on tööõppe olukorra keskpunkt 
• 
 Tee endale selgeks, milline on juhendatav? 
• 
Mida ta teab ja oskab juba varem õpetatavatest asjadest? 
• 
Mida ta ootab juhendamiselt? 
• 
Mida tal tuleb õppida? 
• 
Kui hästi ta peab tööd oskama? 
• 
Kuidas arvestad tema isiksuse individuaalseid  eeldusi ? 
Mida, kuidas? 
Kõigepealt  õpeta, siis nõua 
• 
Planeeri tööõpe varakult 
• 
Jaota õpetatavad asjad 
• 
Lühikese  aja jooksul vaid vähe asju 
• 
Seosta õpetatav suurema tervikuga 
• 
Liigu kergemalt raskemale, tuttavalt tundmatule 
• 
Lase juhendataval harjutada,  kontrolli olukorda, anna tagasisidet 
• 
Korda asju 
• 
Kasuta kirjalikke abivahendeid 
• 
Põhjenda, miks. 
Kontrolli õppimist 
Kontrollimine kindlustab tulemuse 
• 
Kasuta  küsimusi  (Kuidas teed seda? Miks teed nii?) 
• 
Aruta  juhendatavaga õpetamise ülesannetest ja  meetoditest  
• 
Jälgi tema  töötamist  ja eriti töö tulemusi 
• 
Lase tal õpetada õpitud tööd teisele, jälgi olukorda 
• 
Anna talle kirjalikke ülesandeid. 
Kontrolli juhendatavat 
1. 
Puhastab ta “õigeid “ objekte; toetab tema töötamine puhtuseesmärkide 
saavutamist? 
1. 
heakskiidetav / eemaldatav mustus 
2. 
Kas on koristusvahendite-, -ainete ja –masinate valik ning kasutamine 
võimalikult sobiv? 
• 
Tööohutus, kliendiohutus 
• 
Varre pikkus, töölaius, vee hulk, mitmekülgsus. 
Tööviisid ja -asendid? 
• 
Soovitavalt  dünaamiline , liikuv  lihastöö  
• 
Selg ja õlad  sirged  
• 
Õlavarred  kere  lähedal 
• 
Töövahendist hoitakse kergelt käes, randmed otse 
• 
Jalgade liigutused ja liikumine paindlik ning rütmiline 
• 
Minipausid ja venitused töö vaheaegadel. 
Oma töö hindamine? 
• 
Hoiakud töösse ja töömeeskonda 
• 
Oma töö reaalne hindamine 
• 
Tagasiside andmine ja vastuvõtmine. 
 
 
4.1.2 Juhendaja 
Juhendaja soorituseeldused 
• 
Töö tundmine 
• 
Alginfo juhendatavast, õppimisest ja õpetamisest 
• 
Töö õpetusmeetodite valik 
• 
Käitumine juhendatavaga 
• 
Soov kindlustada õppimine 
• 
Võime anda ja vastu võtta tagasisidet ülesehitavalt. 
Hea juhendaja tunnused 
• 
Tunneb asja 
• 
Rahulik     
• 
Pikameelne 
• 
Pingetaluvusega 
• 
Võimeline organiseerima 
• 
Empaatialine 
• 
Loodab enesele 
• 
Mõtleb enne, kui ütleb 
• 
Paindlik 
• 
Innustav   
• 
Tasakaalukas 
• 
Õiglane 
• 
Usaldusväärne 
• 
Kaastundlik 
• 
Inimlik. 
 
 
4.1.3 Nelja astme õppemeetod 
Ettevalmistus  
• 
Varasemate kogemuste selgitamine 
• 
Ühise keele leidmine,  erialased  sõnad 
• 
Töö üldine kirjeldamine 
• 
Üritatakse luua usalduslik suhe 
• 
Selgitatakse jätkamise eeldused. 
Töö õpetamine 
• 
Selgitatakse, põhjendatakse ja näidatakse õiged tööviisid. 
Katseta oskusi 
• 
Lastakse teha ja selgitada 
• 
Parandatakse vead 
• 
Julgustatakse ja innustatakse. 
Kontrolli  
• 
Kõigepealt jälgitakse hoolega juhendatava tööd 
• 
Julgustatakse  küsima  ja nõustatakse  andes  abi 
• 
Räägitakse õnnestumistest. 
 
 
 
4.2 Koristustööde kulud 
 
4.2.1  Mis määrab kulud? 
Ruumides toimuv määrab koristamise vajaduse. See võib olla suuresti erinev. Näit. 
autoremonditöökoda või haigla. Ruumide kasutamise intensiivsus võib olla erinevatel 
aegadel  erinev, see mõjutab koristamist. Näit.  koolides  vaheaeg ja kooli aega. 
Hotellides ühe inimese või nelja inimese toa koristamine. Kõik see mõjutab 
koristamisele  tehtavaid  kulutusi.  
Puhastusteenindus lähtub kliendi vajadustest, millist teeninduse taset ja sisu 
soovitakse, määrab teenuseks vajamineva tööhulga ja kasutatavad vahendid, millest 
lähtuvad kulutused. näit. koolis ei soovita iga päev tahvlite pesu, vaid 2 korda nädalas, 
siis on selles koolis koristamine odavam kui koolis, kus tuleb iga päev tahvleid pesta. 
 
 
4.2.2  Kulude jaotus 
Puhastusteenuse kulutusi võib jaotada alljärgnevat: 
• 
kulutused tööjõule 
• 
töövahendite, puhastusainete jms. hankimine 
• 
ostetud teenused 
• 
töö organiseerimise jms. kulud 
 
 
4.2.3  Kulud tööjõule 
Tööjõule tehtavad kulutused moodustavad tavaliselt kõige suurem osa koristustööde 
kulutustest. 
Tööd saab muuta efektiivsemaks, kui tööd planeerida nii, et asjatud tegevused on 
viidud  miinimumini (topelttöö, arusaamatuste tõttu tekkinud sagimine jne.). 
Vanasõnagi ütleb, et “vii minnes ja too tulles”. 
Koristustööde mõõdistamine ja töö planeerimine ning nendest andmetest lähtuv 
annavad kindla aluspõhja arukale töökorraldusele. Välise vaatluse põhjal on raske 
saada objektiivset tulemust, võimatu on kalkuleerida erinevate koristusvahendite 
kasutamisest tingitud erinevusi jms. Seda kõike võimaldab vaid koristusstandarditel 
põhinev mõõdistamine. 
Efektiivsete töövahendite ja meetodite kasutamine aitab hõlpsamini saavutada 
soovitud puhtuse taset. 
Koristusmeetodid valitakse vastavalt ruumides valitsevatele tingimustele, mustuse 
liigile ja hulgale. Koormatavuse ja kulutuste seisukohalt on arukas valida võimalikult 
kuivad meetodid. Liigne vee kasutamine nõuab suuremat tööpanust, töö on 
koormavam lisaks sellele on suurem puhastusaine ja vee hulk. 
Koolitatud töötaja oskab valida sobivaid töömeetodeid, töövahendeid jm. vajalikku 
puhastustööde efektiivseks korraldamiseks. 
Töötajate professionaalsust võib hinnata erinevalt. Üks võimalus on arvestada 
kulunud tööaeg ja see oma korda rahasse. Tehtud katsetuste põhjal  kulutab  
koolitamata  tööjõud  sama töö tegemiseks 4-12 korda rohkem aega, kui koolitatud 
töötaja. Kui on tegemist tunnitasuga, siis tuleb koolitamata tööjõu kasutamisel maksta 
palka 4-12 korda rohkem. 
Koolitamata töötajate puhul on tööjõu vahetumine küllaltki sage. Iga töötaja vahetus 
on aga seotud järjekordsete kulutustega. 
 
 
 
 
4.2.4  Kulud puhastusainetele 
Puhastusaineid tuleb erinevalt lahjendada. Puhastustööde seisukohalt on oluline 
saadava pesulahuse hulk. Kui on tegemist kahe sama tõhusa puhastusainega, siis tuleb 
kalkuleerida, palju maksab kummastki ainest valmistatud  pesulahus  ja kumba ainet 
kasutada. 
Arvuta lahjendatud pesulahuse hulk 
• 
Arvuta lahjendatud pesulahuse liitrihind 
• 
Arvuta pesulahuse kuluvus puhastatavale pinnale 
• 
Korruta pesulahuse liitrihind pesulahuse kuluvusega 
• 
Võrdle erinevate puhastusvahendite hindu  
Puhastusaine kuluvuse juures on oluline silmas pidada, et aineid doseeritakse 
õigesti. Tehtud kuluarvestustes võib olla suur viga, kui puhastusaineid 
doseeritakse umbes. 
Näiteks: igapäev 3 töötajat doseerivad puhastusaineid üle 2 dl, siis aastas 
kulub asjatult 156 l puhastusainet. Kui puhastusvahendi  liiter  maksab  3 EU , 
siis liigne kulu on 468 EU aastas. Lisaks kulule tuleb tähelepanu alla võtta 
liigsest aine kasutamisest tingitud üleliigne töö, pindade  kahjustamine  jms.  
 
 
Kulud erinevate meetodite korral 
Õigesti valitud töömeetod aitab samuti vähendada kasutatavate puhastusainete hulka. 
Sageli kasutatakse liiga kergekäeliselt märgi puhastusmeetodeid. Kuiva lahtise 
mustuse eemaldamiseks  piisab  väheniiskest meetodist, kuid sageli selle asemel 
pestakse põrandaid. Lisaks raskemale ja aeganõudvamale tööle, põrandapinna 
kahjustamisele, kasutatakse liigsetes  kogustes  vett ja puhastusainet. 
Näiteks: iga päev kasutatakse lahtise mustuse eemaldamiseks  niisutatud  meetodi 
asemel  märga  pühkimist.  Töövahendi pesemiseks kulub : 
• 
3 ämbrit vett s.o. 15 liitrit, 
• 
puhastusainet kulub 225 ml ( doseering  on etteantud 10-25 ml/l 
kohta, kasutakse 15 ml/l kohta, ei doseerita üle) 
• 
seega aastas kulub u. 255 l puhastusainet 
• 
kui sama ala puhastatakse väheniiske meetodiga ja töövahendi 
niisutamiseks kulub puhastusainelahust 0,5 l päevas (pritspudeliga) 
• 
puhastusainet kulub 12,5 ml (pandi max puhastusaine kogus 1 l 
vee kohta 25 ml) 
• 
aastas kulub  2,8 l puhastusainet 
Kui puhastusaine maksab15 EU liiter, siis esimesel juhul on kulu aastas 
puhastusainele 765 EU, teisel juhul 8, 40 EU!  
Lisaks sellele, valest töömeetodi valikust  tingituna , on töö koormavam ja töö aeg 
pikem ( märg  meetod on alati raskem). 
 
 
 
Kulud  töövahenditele  
Töövahendite hankimisel tuleb arvestada: 
• 
Töövahendite hinda 
• 
Töövahendite eeldatavat kasutusaega 
• 
Töövahenditest lähtuvaid kulutusi tööjõule 
• 
Töövahendite hankimisega seotud muid kulutusi 
Näide: Soomes väljatöötatud koristustööde standardite põhjal kulub 12 m² suuruse,  
10-20% ulatuses möbleeritud ruumi, kus on vähe prahti ja lahtist mustust, põranda 
hooldamiseks aastas: 
Pesumopiga                                                                     15 tundi 36 minutit 
Põrandakuivatuskummi ja koristusrätikuga                   6 tundi 45 minutit          
Mopiga                                                                                  5 tundi 12 minutit 
Seega pesumopiga töötamine on  kolm korda aeganõudvam, kui  mopi  või 
põrandakuivatuskummi ja koristusrätiku kasutamine. Lisaks asjatule tööajale kulub 
pesumopiga töötades rohkem vett ja puhastusainet, kahjustuda võib ka 
pinnakattematerjal . 
 
 
 
 
Kulud teenuste sisseostmisel 
Puhastusteenuse ostja eesmärgiks on leida võimalikult hea pakkumine arvestades 
kvaliteedi ja hinna suhet.  
Puhastusteenuse  pakkuja  seisukohalt on oluline saada endale pakutava objekti 
teenindamine ja hiljem  korraldada teenust vastavalt lepingule majanduslikult 
kasulikult nii, et rahul oleks nii teenuse ostaja kui ise. 
Tavaliselt kuulutatakse välja vähemuspakkumus konkursid objektide hoolduseks. 
Igal teenusel on hind,  mille eest on võimalik saavutada  kvaliteetne tulemus. Kõige 
odavam pakkumine ei ole alati parim, sest see ei pruugi võimaldada kvaliteetse 
tulemuse saavutamist. 
Mida täpsemad on lähteandmed objekti kohta, seda täpsemini saab teha  pakkumuse , 
seda väiksem on risk osapoolte üksteisest valesti arusaamiseks. 
 
 
Nõuandeid 
Nõuandeid sobiva pakkumuse väljaselgitamiseks: 
• 
leida spetsialistide abiga optimaalne aeg ja  kulutus  töö sooritamiseks,  mis 
võimaldab kvaliteetset tulemust, selle põhjal on kergem otsustada, milline 
pakkumustest on reaalne  
• 
pöörata tähelepanu, milliste töövahenditega ja puhastusainetega tööd 
sooritatakse 
• 
kuidas tagatakse eeldatud puhtusetase 
• 
selgitada, milline on  kasutatava  tööjõu kvalifikatsioon 
 
Leping 
Sõlmitav leping võiks sisaldada järgmisi punkte: 
Tellija                                            nimi, aadress 
Hooldatava objekti aadress 
Lepingu kehtivusaeg, võimalusel katseaeg, teenuse ostja ja  müüja  vastutus    kui 
leping katkeb katseajal 
Lepingu katkestamine, põhimõte, aeg 
Teenuse maksumus, maksmise aeg ja – viis, viivis, võimalikud muutused, nende 
määramise alused 
Vastutus, võimalike materiaalsete kahjud, korvamine,  kindlustused  
Personal, töösaladuste hoidmine, töö juhtimine ja  vastutusalad , üleminev tööjõud 
Kvaliteedi kontroll, koostöörühm, kasutatavad kontrolli meetodid, hindamise 
kriteeriumid, tagasiside toimuvast: kvaliteedi personal, klient 
Koostöö, ohud ruumides, telefoni kasutamine, tööruumid puhastustöid sooritavatele 
töötajatele, teenuse ostja poolsete rutiinidega ja asutuse rutiiniga kurssi  viimine , 
kontaktisikud, koostöö põhimõtted. 
Pretensioonide esitamine, viis, kontaktisik 
Käitumine vältimatute takistuste   korral, treik, lepingu mõlemast osapoolest 
sõltumatud asjaolud jms. 
Muudatused, teenuste sooritamise ja muudes juhistes, mõlema  osapoole  heakskiit 
Erimeelsused, lahendamise viis ja koht 
Lepingu sõlmimise koht ja üleandmine 
Spetsiifilised  lepingu punktid 
Allkirjad 
Lepingu lisad,  algandmed , mis esitati teenuse  sooritaja  leidmiseks, kalkulatsioon  
Lepingule võib lisada veel muid  teenustega  seonduvaid olulisi punkte. 
 
 
Töö organiseerimise kulud 
Töö organiseerimist on raske mõõta. Töö organiseerimine hõlmab: 
• 
Puhastusainete, töövahendite jms. hankimist, lepingute sõlmimist 
• 
Tööülesannete ja koormuste määramist 
• 
Töögraafikute koostamist 
• 
Töötulemuste kontrollimist 
Kui kõik eelnev on korras ja vastab asutuses toimuvale, siis sujub ka töö. Sujuva 
töökorralduse puhul teab iga töötaja millised on tema ülesanded. Juhtival töötajal 
pidevalt midagi üle selgitada ja lahendada tegemata töödest ja vääriti mõistmisest 
tekkinud probleeme. Nii võib jõuda olukorrani kus enamus tööaega kulub mõttetutele 
sebimistele. Koristustööde mõõdistamisest on suur abi töökoormuste arvestamisel, 
samuti sobivate töövahendite leidmisel. Tuginedes vaid kogemustele ja subjektiivsele 
vaatlusele, ei ole võimalik saada  sedavõrd  majanduslikult kasulikke tulemusi. 
 
 
+ esitlus „Koristustööde arendamine“ Moodle keskkonnas 
 
 
 
Masinate mõju eelarvele 
 
  Põrandapind moodustab eelarvest 40 – 60% 
  Põrandamaterjal peab talumamasinpesu 
  Ruumid suured ja materjalid sarnased 
  Töö kiirus 
  High  Speed  masinad lühendavad tööpäeva 1 tunni võrra 
  Vabanevat tööaega saab mujal kasutada 
  Masinat tasub muretseda, kui masinale on pinda 75,700 m² aastas, päevas 300 
m²  ja 1455 m² nädalas 
o  Kas masinat on kerge kasutada? 
o  Kasutamisaeg 
o  Kallid masinad, nende eest hoolitsemine 
o  Masina suurus 
 
 
KULUD 
 
KORISTAMINE 
40% 
TEHNILINE  KORRASHOID  
13% 
SPETSIAALSED SEADMED 
1% 
ÕUEALA 
4% 
VESI 
4% 
ELEKTER  
10% 
KUUMUS 
13% 
KÜTE 
13% 
HOOLDUS 
11% 
KOOSTÖÖ 
3% 
 
 
 
OMA TÖÖ ARENDAMINE 
 
1.  Suundumine väliselt juhtimiselt sisemisele juhtimisele  
→  Iseseisev planeerimine, probleemide lahendamine ja otsuste 
langetamine 
 
 
2. Töö arendamine lähtub muutustest 
→  Mis teeb muutused raskeks? 
→  Mis teeb muutused võimalikuks? 
 
”Oma töö juhataja” 
 
Iseenda → muutus, milles indiviid siirdub välisest juhtimisest enesejuhtimisele. 
 
Õnnestumine eeldab uute mõtlemis- ja tegevusmudelite ning uut liiki käitumise 
omaksvõtmist. Peamine on teha ja proovida asju, mis edendavad töö ja elu 
eesmärke 
 
Õppida küsima 
 
→  Mis on tähtis? 
→  Mis on vähem tähtis? 
→  Mis on oluline? 
→  Mis on ebaoluline? 
 
 
”Oma töö arendamine – töö mõistusepärasus”  
 
→  Iseenda juhtimine on 
  Individuaalsete eesmärkide püstitamine 
  Ajakasutuse, töörutiini mõistlikkus 
  Enesedistsipliini järgimine 
→  Eesmärgiks on 
  Teha õigeid asju õigel ajal 
  Luua põhieeldused puhastusteenindajate planeerimismudelile 
ja tõhusale ajakasutusele  
→  Probleemilahendus- ja otsustamisoskuse kinnistumine 
  Puhastusteenindusorganisatsioonis vajatakse iseseisvat ja 
rühmas toimuvat probleemilahendust ja otsustamist kõikidel 
tasanditel 
 
 
„Vaikiv info, organisatsioonis kasutamata jõuvaru” 
 
Vaikiv info on  
→  Isiku  tajus  olev  sõnatu  info ja kogemus 
→  Tuleb esile suhtlemises 
 
Vaikiva info kasutamine 
→  Info on organisatsioonis detsentraliseeritud 
→  Info on suuremas osas üksikutel inimestel 
→  Ülesannete ja tööjaotuse haardelisus lisab vaikivasse infosse 
praktilisust 
→  Tuleb luua suhtlemises puutekohad üksikisiku ja meeskonna vahele  
→  Organisatsiooni kõikide tasemete motivatsioon ja innovatiivsus 
tõusevad  
→  Organisatsiooni ülesehitus mõjutab vaikiva info kasutamise praktilisust 
→  Ebakindlust ja riske taluvas üksustes info saadakse kiiresti kätte.  
 
(allikas: SSTL, 2002. Oman työn kehittäminen) 
 
 + Koolitusjuhendid Moodle keskkonnas 
 
+ ülesanded Moodle keskkonnas 
 
Ülesanded 
Arendusülesanne  - objekti raamat 
Planeeri koristusteenus järgnevalt: 
1. 
Muutusolukorra läbiviimine või 
2. 
Alles käiku võetud uue objektil puhastusteeninduse käivitamine 
Ülesandeks on kavandada kliendiobjektile objektiraamat ja aruanne 
puhastusteeninduse arendamise protsessist ja selle kontrollist. Objektiraamat ja 
raport esitleda õpperühmas. 
1)    Objekti valik  
Vali objekt, kus 
• 
Koristusteeninduse arendamine on vajalik 
• 
Töötab miinimum 2 töötajat 
• 
On tehtud koristustöö mõõdistamine või on olemas koristustööjuhendid 
• 
Kui uus objekt, siis sellele planeeritav puhastusteenindus 
2)     Kirjelda puhastusteeninduse arendamisobjekti, mis ei vasta objekti tegevusele 
seatud nõuetele. Liigenda aruanne järgmiste alapunktide alusel 
• 
Objekti esitlus  
• 
Objekti nimi, olukord 
• 
Puhastusteeninduse hetkeolukorra kirjeldamine  
• 
Puhastusteenindust müüv organisatsioon 
• 
Puhastusteeninduse kvaliteet 
• 
Mõõdistamisajalugu 
• 
Arengusuunad, muutusvajadused  
• 
Puhastusteenindajate kutseoskuste kaardistamine 
• 
Koristusvahendid ja masinad 
• 
Tingimused 
• 
Puhastusteeninduse eesmärgid 
3)     Tööjõuressursi arvestus 
• 
Kasuta  objektil olevat või kavandatavat tööhulga arvestust 
4)     Kavanda tööhulga arvestuse põhjal 
• 
Piirkonna jaotus 
• 
Üldised tööjuhendid 
• 
Tööjärjestus 
• 
Igapäevased tööjuhendid 
• 
Kindlaajalised tööd 
• 
Asenduskorraldused 
• 
Kvaliteedikontroll 
• 
Objekti joonised, piirkonnakaart, töövahendite hooldus ja hoiuruumid, 
pinnakattematerjalid 
• 
Ainete, tarvikute ja masinate hankeplaneeringud, hinnavõrdlused 
• 
Meetodikirjeldused 
5)     Kavanda planeerimise ja materjali informeerimine personalile ja kliendile 
6)     Kavanda plaan personali arendamiseks ja puhastusteenindaja kohanemiseks 
töökohal  
7)     Kvaliteedikontroll 
• 
Kvaliteedikontrolli dokumentatsiooni ideed ja arendamine. 
Kasutatud kirjandus 
1. 
Alt,H (2007), Loengumaterjalid 
2. 
Kivela, M (2007) Kutseõpetajate täiendõpe, koolitusmaterjalid 
3. 
R.Pius.; S. Roos.;  H. Alt.; E.  Altermann .; L. Padu.; U.  Stroom .; E. Kuura ja 
K.  Puusepp  (2007).  Puhastustööde juhi  käsiraamat . Järvamaa 
Kutaehariduskeskus  
4. 
Olivanen, E (2005). Siivoustyön menetelmäkortit. AO -  paino , Mikkeli 
5. 
Kujula, T. (2000). Siivoustyon käsikirja. OÜ Jyväskylä. 
6. 
Schumann,S.;  Lapp ,S.; Alt,H. (2000) Koristaja ABC. Tallinn. kirjastus 
Ehitame  
7. 
Kujula,T. (1997). Siivoustyön jodon käsikirja. IS-Paino Oy, Iisalmi 
8. 
Juhtimine  http://moodle.ut.ee/opiobjektid/projects/mig/juhtimine/index.htm 
(24.09.2011) l  
9. 
Juhi omadused  http://www.juhtimine.ee/millised-omadused-on-heal-juhil 
(24.09.2011)