VAESUS Sotsialoogia iseseisev töö Tartu 2009 ,,Vaesus ja selle mõõtmine. Vaesuse suundumused Eestis" Vaesus on oluline sotsiaalne probleem kogu maailmas, sealhulgas ka arenenud riikides. Käesoleva ülevaatega tutvustame suhtelise vaesuse, absoluutse vaesuse ja elatusmiinimumi mõisteid ning näidatame, kuidas tarbimiskaalude valik mõjutab erinevate leibkonnatüüpide vaesuse näitajaid. Vaesuse määratlused ja mõõtmisviisid: Vaesust võib määratleda nii inimeste, leibkondade kui ka riikide tasemel. Maailmas on nii rikkaid kuid vaeseid riike, kusjuures Euroopa riigid on enamasti jõukad ja seal on suurema osa inimeste elujärg heal tasemel. Siiski pole vaesus Euroopaski tundmatu. Vaesus on mitme mõõtmeline mõiste, kusjuures vaesuse erinevad komponendid on omavahel seotud majanduslikult vaene isik on sageli halvem tervisega, s.t. on ka tervise poolest vaene, rahalises
....................44 2.1.1 Kvaliteeditegurid ....................................................................................44 2.1.2 Kvaliteedikriteeriumid .............................................................................45 2.1.3 Kvaliteedi mõõdikud................................................................................45 Tehnilise kvaliteedi mõõtmine........................................................................45 2.1.4 Visuaalsed mõõtmisviisid........................................................................46 2.1.5 Objektiivsed mõõtmisviisid.....................................................................46 2.1.6 Kvaliteedi mõõtmine...............................................................................46 2.2 Otstarbekas puhtuseaste ..................................................................................47 2.2.1 Otstarbekas puhtuseaste ..................................................
vuugilaius.Iga osa peab saama paigaldatud projekteeritud kohale ilma et tekiks kuhjuvaid hälbeid mida tuleks parandada. Paigaldamine: Mõnede detailide tolerantsid on nii avarad, et moodulsüsteemi ei saa täielikult kasutada paigaldusjärgus, vaid tuleb luua meetmeid hälbete tasandamiseks. Tarindiosa hälbe peab olema väiksem kui +-10mm, siis saaks täielikult kasutada moodulsüsteemi. 5. Hoonesisesed mõõtmisviisid. a) primitiivseim viis mõõta väiksemat ruumi, nt. Klassiruumi, tavalise mõõdulindiga. Saab hakkama küll. Kuid aeganõudev ja võivad tekkida inimlikud vead. Mõned kohad võivad olla raskesti ligipääsetavad (kõred) b)moodne ja lihtsam viis on laser kaugusmõõtjad. Tänapäeval on nii lihtsamaid masinaid kui ka edasi arendatud ja uhkeid masinaid millega saab väga lihtsasti erineva suurusega ruumid mõõta. Teevad ka pindalate ja mahuarvutusi. C) olenevalt
Esialgse tööde organiseerimise lahenduse väljatöötamine; 8. Tegelik mahuarvutus; 9. Mahuarvutuse kontroll. 29. Mida sisaldab mahuarvutusjuhend Mahuarvutusjuhend sisaldab töömahtude kirjeldamise, eritlemise ja mõõtmise reegleid. Mahuarvutusjuhendis määratakse: 1. Kasutatavad kulupositsioonid töö sisu kirjeldusega; 2. Mahtude eritlemine kulupositsioonide siseselt; 3. Mahtude mõõtmisviisid ja ühikud; 4. Täiendavad küsimused, mida mahtude arvutamisel on vaja välja selgitada; 5. Hindamisel eraldi arvesse võetavad asjaolud (juhend nii ehitaja kui tellija jaoks) 30. Millist mahuarvutusjuhendit peaks eelarvestaja Eestis kasutama Ettevõttes kasutatakse: üldist või firma sisest mahuarvutusjuhendit. 31. Kas mahuarvutusjuhendis on arvestatud materjalide kadu, ülekulu jne? Ei 32
4.3.5. Mahuarvutusjuhendid Mahuarvutusjuhendis esitatakse üksikute tööde tasemel koostatava mahuarvutuse koostamise juhised. Ettevõttes kasutatakse: üldist või firma sisest mahuarvutusjuhendit. Mahuarvutusjuhend sisaldab töömahtude kirjeldamise, eritlemise ja mõõtmise reegleid. Mahuarvutusjuhendis määratakse: 1)kasutatavad kulupositsioonid töö sisu kirjeldusega 2)mahtude eristamine kulupositsioonide siseselt 3)mahtude mõõtmisviisid ja ühikud 4)täiendavad küsimused, mida mahtude arvutamisel on vaja välja selgitada 5)hindamisel eraldi arvesse võetavad asjaolud 13 Juhendi järgsed mahud mõõdetakse konstruktiiv-teoreetiliselt, kadusid jms arvesse ei võeta (neid arvestatakse hindamisel). 4.3.6. Töömahtude mõõtmise ja tööde arvestamise reeglid EVS 885:2005 kohaselt
Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme andmeallikaga hinnanguid (triangulatsioon), mida on formaalses kontekstis keeruline kontrollida. Viimasesse rühma kuuluvad väljundid on olemuselt emotsionaalse loomuga (st seotud hoiakute, uskumuste ja tunnetega) ning neid saab ainult siis kindlaks määrata või mõõta, kui jälgida osalejate käitumismustreid pikka aja jooksul pärast välismaalt naasmist
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmenta...
Kasutatakse ka eukleidilise kauguse asemel selle ruutu. 7.1.3.2. Kui enne juurimist jagame summa kasutatud tunnuste arvuga n, saame keskmise taksonoomilise kauguse. 7.1.3.3. Manhattani kvartalikaugus arvutatakse valemiga Mij = Σ │xki - xkj│ / n Lähtudes oletusest, et muutuste aluseks on iga tunnuse osas eraldi toi- munud mutatsioon(id), on Manhattani kvartalikaugus bioloogiliselt ja loo- giliselt mõneti ehk põhjendatum kui teised mõõtmisviisid. Tegelikult on selline käsitus muidugi üsnagi vedel: enamus tunnustest on ju polügeensed, s.t. nende ilmnemine on tingitud mitme geeni koosmõjust. 7.1.3.4. Kasutusel on veel vähemalt 18-20 muudki koefitsienti, kaasa arvatud vektoritevahelise nurga (koosinuse) kasutamisega. Kaks neist väärib märkimist: Smirnoffi koefitsient kaalub tunnuseid: tunnus(e seisund), mis on harva- esinev, muutub väga oluliseks - seda enam, mida OTU- (liigi-)rohkem on uuritav kogum
4.3.5. Mahuarvutusjuhendid Mahuarvutusjuhendis esitatakse üksikute tööde tasemel koostatava mahuarvutuse koostamise juhised. Ettevõttes kasutatakse: üldist või firma sisest mahuarvutusjuhendit. Mahuarvutusjuhend sisaldab töömahtude kirjeldamise, eritlemise ja mõõtmise reegleid. Mahuarvutusjuhendis määratakse: 1)kasutatavad kulupositsioonid töö sisu kirjeldusega 2)mahtude eristamine kulupositsioonide siseselt 3)mahtude mõõtmisviisid ja ühikud 4)täiendavad küsimused, mida mahtude arvutamisel on vaja välja selgitada 5)hindamisel eraldi arvesse võetavad asjaolud 13 Juhendi järgsed mahud mõõdetakse konstruktiiv-teoreetiliselt, kadusid jms arvesse ei võeta (neid arvestatakse hindamisel). 4.3.6. Töömahtude mõõtmise ja tööde arvestamise reeglid EVS 885:2005 kohaselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
