Sihtkeelses õppes kasutatavad mõisted Selgitage mõiste tähendus ja kasutusväli. innustav keeleõpe . Inspireeriv, tõuseb motivatsioon. Innustav keeleõpe on kui inimene meelsasti õpib mingi keelt. Selle eesmärgiks on parendada noorte inimeste elusid innustava kogemuse järgi, aidata määratleda ja suunata nende õpieesmärgid sellele, et suurendada nende kogemuse mõju ja väärtust. tõhus keeleõpe . Tulemuslik. Keeleõpe nõuab suurt pingutust. On palju viise, kuidas seda kiiremini teha. Mõned strateegiad võivad anda head starti. Kui inimene otsustab laiendada oma silmaringi ja meelt, püüab aru saada uut keelt ning kultuuri ja inimeseid, ta peab tegema seda nii effektiivselt kui on võimalik. - Omama motivatsiooni - Kümblema ise ennast - Kuulama tihti - Mõtlema sihtkeeles - Soov, vajadus, eesmärk, tulemusisaavutav eluline keeleõpe . Puutub iga päev, kogetud, tulevikus vaja mi...
Töö eesmärk: · Tutvuda alumiiniumsulami- duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadusele. Katsetulemuste tabel: Vanandamise kestus Termotöötlemise viis Kõvadus HRB min Enne karastamist - 63,5 Peale karastamist - 12,5 Pärast vanandamist 0,5 22,5 1 40 3 31,5 5 46 ...
Katseks loetakse andmete kogumise tehnikat, kus luuakse teatud tingimused ja katsetatakse, mis saab. Samuti ei saa eksperimendiks nimetada 3-4 katse seeriat, mis on vähese eeluurimise ja teadmisteta teostatud ja kindla eesmärgita või on eesmärk pealiskaudne. 6. Õppimise lepingud. Õppimise lepingud aitavad õpetajal ja õppijal jagada vastutust õppimise eest. Õppimise leping annab veebipõhises õppes selgema ja täpsema ettekujutuse, mida oodatakse õppijalt ja vastupidi, millised eesmärgid ja nende saavutamise teed seab endale õppija (Pitt, Clark, 2001). 7. Diskussioonid. Diskussioon on väga levinud õppemeetod täiskasvanukoolituses. Diskussioon on vaidlus, mõttevahetus või arutelu, mida suunab diskussiooni juht (Märja, Lõhmus, Jõgi, 2003). Diskussioone võib korraldada: isiklike kogemuste ja tähelepanekute tasandil, arvamuste,
Hendrik Aarna Kodutöö MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus On 2007. aastal loodud teenuste, koolitus- ja kompetentsikeskus, mis aitab oma tegevustega kaasa lastega perede ning kohalikes omavalitsustes laste ja peredega töötavate spetsialistide toetamisele. Eesmärk – Eesmärgiks on lastekaitsealase ja peresid toetavate tegevuse edendamisele kaasa aitamine. Senine tegevus - osutanud teenuseid (nõustamine, perekonnapsühhoteraapia, kunstiteraapia, lepitus) , korraldanud koolitusi (sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, õpetajad, sotsiaalvaldkonnas teenuste osutajad, psühholoogid) , kirjastanud teemakohaseid trükiseid, teevad koostööd vabaühenduste, riigi ja omavalitsusorganitega, võtavad osa koos nendega koostatud ühisprojektidest ja programmidest, korraldavad arenduspäevi ja üritusi lähtudes tegevuse eesmärkidest, teostavad koostöös avalikõiguslike juriidiliste isikut...
Külalislektoriteks on praktiseerivad tipparhitektid ja spetsialistid. Õppejõud on arhitektid Emil Urbel, Irina Raud, Ignar Fjuk, Rein Murula, Vilen Künnapu, Katrin Etverk, sisearhitekt Mait Summatavet, kunstnikud Anu Juurak, Raoul Kurvitz, Aili Vint, Jaan Elken, kunsti- ja arhitektuuriajaloolased Karin Hallas-Murula, Helli Sisask, insenerid Hendrik Voll, Johannes Pello, Linda Madalik, Ülo Amor, Dago Antov, Valdo Suurkask, sotsioloog Katrin Paadam jt. Õppekeskkond 5-aastases õppes toimub õpe päevases vormis. Magistriõppes toimub õppetöö pealelõunati ja õhtupoole, osade valikainete puhul ka sessiooniti. Doktoriõpe toimub sessiooniti. Magistriõpet on osaliselt võimalik läbida teistes Euroopa või maailma ülikoolides. Välisõpinguteks saavad magistrandid kasutada Erasmus ja DoRA stipendiume. Õpingute jooksul läbib magistrand praktika mõnes arhitektuuribüroos, valdkondlikus ettevõttes, asutuses kas Eestis või välismaal.
Teemaarendus on aga autori seisukohalt liiga kaugõppe poole kaldu. Rohkem tuuakse välja kaugõppe positiivseid külgi ning jääb mulje, et kaugõpe on ainuõige õppevorm. Rohkem võiks olla välja toodud ka statsionaarse ANDRI KAAREMÄE 154819IABB õppe positiivseid külgi. Enamasti ei saa kaugõpe olla statsionaarse õppega samaväärne, sest samal ajal käiakse tööl ning tegeletakse muude vajalike toimingutega. Statsionaarses õppes olijad käivad aga pea iga päev koolid ning kokkuvõttes koguneb õppetunde mitmeid kordi rohkem kui kaugõppijal. Vaid väga motiveeritud õppur suudaks kaugõppes saavutada sama taseme kui statsionaarses õppes (loomulikult oleneb palju ka erialast). 6. RETSENSIOON Antud essee eesmärgiks on selgitada, kas kasulikum on õppida kaug- või statsionaarses õppes. Vastuseni jõudmiseks uuritakse mõlemat eraldi. Tuuakse välja nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi
gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 alusel kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas (edaspidi põhikooli riiklik õppekava) sätestatud põhihariduse alusväärtustest, õppe- ja kasvatuse eesmärkidest, õppimiskäsitusest, hindamispõhimõtetest, nõuetest õpikeskkonnale ning õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldusest, võttes arvesse käesolevas määruses esile toodud erisusi ning õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi. § 3. Põhikooli lõpetamine (1) Lihtsustatud õppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kelle viimased aastahinded kõikides õppeainetes on vähemalt ,,rahuldavad" ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami. Kooli valitud eksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks.
ennast töötuna arvele võtma ? kehtiva isikut tõendava dokumendi viimase töösuhte lõppu ja põhjust tõendav dokument 2. Missugused hüvitisi on töötuna arvel olles õigus taotleda? 3. Keda ei võeta töötuna arvele? on noorem, kui 16-aastaneon vanaduspensioniealine või talle on määratud ennetähtaegne vanaduspensionon registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjanaõpib päevases õppevormis või täiskoormusega õppes (välja arvatud juhul, kui täiskoormusega õppes õppiv inimene on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või viibib akadeemilisel puhkusel)on aja-, asendus- või reservteenistuses 4. Millal lõpetatakse töötuna arvelolek? asub tööle töölepingu, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses. Töötuna
Peaministri nõunik ja ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho on teinud ar vutuse selle kohta, miks on selleks p äevaks just 27. mär ts 2013, aga mitte mõni muu päev. Selle tarvis on Kiho v õtnud aluseks teadmise, et Eesti Vabariik loodi 24. veebruaril 1918 ning jõudis kesta ühe päeva, sest järgmisel päeval, 25. veebruaril 1918 algas meil Saksa okupatsioon. Eesti Vabariigi riigiv õim taastati päeval, mil Saksa okupatsioon l õppes see oli 11. november 1918. Sellest edasi kestis Eesti Vabariik iseseisvalt Kiho ar vutuses p äevani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris. Teadup ärast sisenesid Nõukogude väed massiliselt Eestisse 17. juuni hommikul 1940, 16. juunisse j ääb Nõukogude Liidu vastav ultimaatum. Toomas Kiho arvutab nii, et sõjaeelne iseseisvus jõudis kesta 21 aastat (see sai t äis 11. novembril 1939), seitse kuud (sai täis 11. juunil 1940) ning kuus p äeva.
10.b Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa kalendrikuud või enam Õppelaenu on õigus saada ka neil, kes: on täiskoormusega õppiv üliõpilane Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis, erakooliseaduse alusel tegutsevas eraülikoolis, riigi rakenduskõrgkoolis või erarakenduskõrgkoolis; õpib täiskoormusega õppes või päevases õppevormis keskhariduse baasil riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuses või keskhariduse baasil erakooliseaduse alusel tegutsevas erakutseõppeasutuses; õpib välisriigis käesoleva lõike punktides 1- 2 loetletud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis; omandab osakoormusega õppes kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi avalik-õiguslikus ülikoolis, riigirakenduskõrgkoolis
pakuvad huvi) ja on noorematele eeskujuks ning julgustuseks näitamaks kui palju kasu ja head saab saavutada enda silmaringi pidevalt laiendades. Mis on need tegurid, mis senini on takistanud Eestis elavatel inimestel sihikindlat vastuvõtma uusi väljakutseid iseend koolitades ja kuidas saaks õpitatava sisu inimkonnale põnevamaks muuta? 2012. aasta ,,Õpime õppima" uurimustöös on tõstetud esile probleemid, mis takistavad inimesel elukestvas õppes osalemast. Eestis on kõige paremad enesearendamise võimalused Harjumaal. Kahjuks aga teises maakondades pole veel koolituste pakkumine ja enesearendamise võimalused nii kaugele jõudnud. Paljud tõid ettekäändeid, et transport on kallis ja seda tuleb alguses enda maksta. 45 + vanuses inimesed olid arvamusel, et on liiga vanad ja ümberõppides on kas töökohti vähe või väiksemad võimalused uut töökohta saada.
4. Õppekohad täidetakse konkursi korras, algselt vastuvõtukonkursiga. Vabanenud RE õppekohtade täitmiseks korraldatakse teaduskonnas enne iga semestri algust järelkonkurss. Järelkonkursil võivad osaleda need isikud, kes on kogunud selle õppekava õppeainetest või sinna sobivatest õppeainetest vähemalt 30 EAP-d. 5. Nominaalkoormus semestri kohta ehk õppekava kohaselt semestris täitmisele kuuluv õppe maht on 30 ainepunkti (EAP). Täiskoormusega õppes peab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks koguma kumulatiivselt oma õppekava ainetest vähemalt 22,5 EAP iga õppetööst osa võetud semestri kohta alates viimasest immatrikuleerimisest. Seega esimese õa lõpuks vähemalt 45 EAP, teise õa lõpuks vähemalt 90 EAP, kolmanda õa lõpuks 135 EAP-d.Osakoormusega õppes peab statsionaarne üliõpilane iga õppeaasta lõpuks koguma kumulatiivselt oma õppekava ainetest 1522 EAP iga õppetööst osa võetud semestri kohta (esimese õa lõpuks
peegeldamist(selle mõistmist) • eesmärgistatus- õppimist kergendab teadlikult püstitatud eesmärk. • kontekstuaalsus ehk õppimine on edukam kui ta on seotud milegi ümbritsevaga või igapäeva eluga. Õppimine täiskasvanuna • Eelkõige mis on täiskasvanulikkus!? • Bioloogiline küpsus • Juriidiline küpsus • Psüholoogiline küpsus • Sotsiaalne küpsus Täiskasvanud õppija • On õppija, kes õpib osakoormusega õppes, kaugõppes või eksternina ja kelle jaoks õppimine ei ole põhitegevus, kes õpib töölkäimise, perekonnaelu või muu tegevuse kõrvalt. • Täiskasvanute koolituse seaduse alusel jaguneb täiskasvanute koolitus järgmiselt: • - tasemekoolitus; • - tööalane koolitus; • - vabahariduslik koolitus. Tasemekoolitus • Tasemekoolituse vormid on: • - õhtuses, kaugõppe õppevormis või eksternina põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamine;
Võime kasutata maksimaalselt inim,- materiaalseid ja kogemuslikke ressursse õpieesmärkide saavutamiseks Võime tajuda teiste eesmärke ja Võime formuleerida õppimise eesmärke Ennastjuhtivaks õppijaks kujunemine ...
· Sündinud 3. Oktoober 1936 a. New Yorgis · Kui ta oli laps õpetati talle klaveri mängu · 14 a hakkas ta tõsiselt muusikat õppima · Õppis trumme, et mängida jazzi · Cornelli Ülikoolis võttis ta omale kursuseid muusikas, kuigi lõpetas filosoofia alal · Peale kooli õppis ta kompositsiooni koos Hall Overtoniga · Läks Millsi kolledzisse Oaklandis, Californias -> lõpetas magistri kraadiga kompositsiooni õppes · Töötas San Fransisco Tape Music keskuses · 60ndatel tegi ta kolmele filmile tunnus meloodiad(Plastic haircut, Thick Pucker) · Käis pikkadel muusika õppe reisidel maailmas(Ghanas, Aafrikas) · 80 aastatel hakkas tema muusikat mõjutama tema juudi päritolu · 93 aastal tegi ta koostööd koos oma naisega, millega lisandusid teostesse judaismi juured, kristlus ja islamism · Kopositsioonid mõjutasid paljusid teisi muusikalisi gruppe · Elus Tuntuimad teosed:
Eksterni ei immatrikuleerita. 20. Eksterni staatust võib taotleda vastavale õppekavale õppima asumiseks vajaliku eelneva haridustaseme nõuded ning vastuvõtueeskirjas õppekavale sisseastumiseks määratud eeltingimused täitnud isik. 26. Õppekoht on õppetöö ajalise ja finantsilise arvestuse ühik. 28. Üliõpilasel on õigus olla immatrikuleeritud korraga ühele õppekohale samal kõrgharidusastmel. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes õppiv üliõpilane ei saa samal ajal olla immatrikuleeritud kõrghariduse esimese või teise astme õppekavale. 29. Õppeosakond peab õppekohtade arvestust ja annab vabanenud õppekohtadest teada iga semestri alguses. Õppekohtade arvestamisel jälgitakse eraldi igal õppeaastal vabanevaid õppekohti, lähtuvalt vastava õppekava nominaalkestusest. 30. Vaba õppekoht tekib, kui ühe õppekava õppekohtadel õppivate sama
KUJUTLUS VAJALIKEST x RESSURSSIDEST KUJUTLUS OHTUDEST ja TEOORIA VALDAMINE VÕIMALUSTEST harjumus vilumus Haridusprobleem on sel juhul tegeliku olukorra (olude ja/või situatsiooni) ja vajalikuks peetava olukorra (olude, situatsiooni) suhe (probleemi teravus sõltub vastuolu iseloomust, inimeste suhetest, võidu või kaotuse tõenäosusest jpm). Õppe mõtestatus tuleneb kontekstist väljavaatest saada õppes olles targemaks, võimekamaks ning tänu sellele ka iseseisvamaks, vabamaks, õnnelikumaks. Erakoolis "ostetakse" eeskätt võimalust saada ja jääda vabaks, ISESEISVALT orienteeruda, tunda ja ära tunda, mõelda ja aru saada, mõista ja süsteemiks seostada suutvaks inimeseks. Tegutsemisel heade tulemuste, edu ja rahulolu saavutamise eelduseks on süsteem, mille komponentideks võivad olla SÕBRALIKKUS y USALDUS
· saavutada vanusgrupis 20-64 tööhõive määr 76% · saavutada aastaks 2020 teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase 3% SKPst · vähendada põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte (18-24) osakaalu 9,5%-ni · suurendada kolmanda taseme haridusega 30-34-aastaste inimeste osakaalu 40%-ni · vähendada suhtelise vaesuse määra peale sotsiaalseid siirdeid 16%-ni · suurendada täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määra 17%ni · vähendada ilma eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu alla 30%
Haridusstrateegia projektis mõistetakse hariduse tähendust avaralt: haridus on igaühe õnneliku elu eelduseks ning kultuuri kestlikkuse ja ühiskonna koostoimimise aluseks, samas aitab kaasa riigi majanduse arengule ning arendab meie ühist inimvara. Teel targa ja tegusa ühiskonnani ootab haridusekspertide hinnangul Eesti haridust järgmisel kümnendil viis suurt väljakutset: liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas, õpetaja positsiooni ja maine tõus, õppes osalemise kasv, hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega, uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks. Just neile kavandatav haridusstrateegia keskendubki, pakkudes teid Eesti hariduse kvaliteedi ning selle isiksusliku ja ühiskondliku tulemuslikkuse tõstmiseks. Kuid alati ei piisa edukaks toimetulemiseks ainult majandusalasest kõrgharidusest.
vaimselt pingeline ning töökoormus võib jaotuda ebaühtlaselt. Üldiselt töötab arhitekt siseruumides, kuid vahel peab ta käima ka oma ehitustel, kus ta kontrollib ehitajate tegevust, konsulteerib ehitajate ja tellijatega, teeb projekti vajalikke muudatusi. Haridus ja väljaõppe Arhitektiks soovijal tuleb oma õpinguid alustada ülikoolis arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekaval viieaastases integreeritud õppes. Arhitekti käe all töötavaks rakendusarhitektiks saab õppida rakenduskõrgkoolis nelja-aastasel rakendusarhitekti õppekaval. Arhitektiks õppimine eeldab kunstihuvi, loomingulist mõtlemist ja -andekust ning huvi reaalainete vastu Kus saab arhitektiks õppida? Eestis Eesti Kunstiakadeemias Tallinna Tehnika Kõrgkoolis Kõrgemas Disainikoolis Välismaal Cornell University Columbia University
selle eest tasu; 1 7) on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana või on juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liige, keda ei ole nimetatud TTTS punktis 4, kui ta saab selle eest tasu; 8) on kantud maksukohustuslaste registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana; 9) õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud TTTS§ 26 lõike 3 punktides 12 nimetatud tegevusega või viibib akadeemilisel puhkusel; 10) on aja-, asendus- või reservteenistuses; 11) ei vasta isiku riigi kuuluvusest tulenevatele tunnustele; 12) on Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa,
Uuem kunstiteooria Fotograafia ajalugu, kaasaegne kunstiline foto Graafika kõige laiemas mõttes Graafiline disain Maalikunst Skulptuur Intermeedia Moekunst Kumu hariduskeskus Kunsti ja muuseumihariduse metoodiline keskus Hariduskeskuse töö jaguneb kaheks: Muuseumiõpe Kumu kunstikool Muueumi õppes on: Kunstiharidusprogrammid, Metoodilised materjalid, Koolitused, Publikuprogrammid ja Näitusetegevus Kunstikoolis on: Laste kunstistuudio, Keraamika, Eesti kunsti loengusari, Keraamika eksklusiivprogramm, Koopiamaalimise kursus ja Multimeedia kursus Muuseumi pood Kust võib leida: Kingiideid, Raamatuid, Postkaarte, Kalendreid, Plakateid, Särke, Suveniirtrükiseid, Kirjatarbeid, Meeneid ja palju muud
on teiste kasutajate jaoks toimetatav; materjal on toimetatav kasutades vaba tarkvara. Kui teosel puudub info litsentsi kohta, siis on kõik autoriõigused reserveeritud. Avatud sisulitsentsiga teosele lisatatkse litsentsi nimetus, ikoon, URL. Digitaalsed õppematerjalid ja e-õpe ei ole enam ammu ainult mingi eriline lähenemine, vaid oluline osa igapäevasest õppimisest ja õpetamisest. Digitaalseid õppematerjale kasutatakse nii veebi teel toimuvas õppes kui ka traditsioonilises klassiruumis läbiviidavas. Sellega seoses toodetakse järjest rohkem ka digitaalseid õppematerjale. Need sisaldavad näiteks pedagoogilisi, tehnilisi, autoriõiguslikke, potentsiaalsete kasutusvõimaluste kohta käivaid andmeid õpiobjektide kohta. Kui õpetajal või õppejõul on vaja luua uue tunni materjale, siis ei peaks tal olema vaja suurtest materjalikogumikest, näiteks mitmesajaleheküljelistest
magistrikraad (1-2 aastat) ja doktorikraad (3-4 aastat)). Töötav inimene: saab tasemeõppes: lõpetada poolelijäänud põhi- või üldkeskhariduse õhtuses või kaugõppe õppevormis või eksternina; 6 omandada kutsehariduse osakoormusega õppes; omandada kõrghariduse osakoormusega õppes või eksternina. Üldkeskhariduse ja kutsehariduse omandamine on riigi- ja munitsipaalõppeasutustes tasuta, kõrghariduse omandamine osakoormusega õppes on enamasti tasuline; saab käia tööalastel koolitustel paljudes erakoolides, kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides, kutse- ja erialaliitudes; saab käia vabahariduslikel koolitustel rahvaülikoolides, vabahariduslikes koolituskeskustes ja kultuurikeskustes.
· Õpe, mis toimub veebikeskkonnas Mis on e-õppe eelduseks? · Õpetaja huvi · Arvutite olemasolu · Hea interneti ühenduse olemasolu · ITK alaseid teadmised õpetajal/õpilasel · Õpetajatele tugiisikud tehnoloogia alal E-õppe korraldus ·E-õppe korraldus - administratiivse raamistiku ja regulatsiooni tagamine haridussüsteemi erinevatel tasanditel, et õpetajatel oleks võimalik ja motiveeritud IKT -d õppetöös tulemuslikult rakendada ning õpilastel e- õppes osaleda. ·Kuidas õppeasutuses õppetööd korraldada. Mis on e-kursus? ·E-kursus on mistahes elektroonilisele kandjale salvestatud õppematerjal ja muud õppetööks vajalikud vahendid (ülesanded, tegevusjuhised, testid jne.). ·E-õppe kursused võivad olla: tasemeõppe kursused kindlas ainekavas, eelkõige mõeldud tudengitele; vabaaine kursused, eelkõige mõeldud tudengitele; täiendkoolituse kursused, mõeldud kõikidele soovijatele. Miks e-õpe valida?
lõpupäevani. Tõene. TTÜ astutamisaastaks loetakse aastat 1918 ja ülikooliõigused sai TTÜ aastal 1936. Millisel kuupäeval on 2013/14 õppeaasta kevadsemestril "punase joone päev"? 17.veebruaril 2014. Eksamiga lõppeva aine uuesti deklareerimine on: tasuline. Õppekava koosneb järgmistest osadest: eriõpe, vabaõpe, põhiõpe, alusõpe, üldõpe. Üliõpilase õppekoormust arvutatakse: iga õppeaasta lõpus. Üliõpilase staatuse säilitamiseks tuleb statsionaarses õppes sooritada esimese õpingusemestri jooksul aineid vähemalt 15 EAP mahus. Õppekava täitmiseks tuleb täita õppekava kõik moodulid, v.a. vabaõppemoodul, mille alatäitmist saab kompenseerida teiste moodulite vastava ületäitmisega. Tõene. Õppimine täiskoormusega tähendab õppimist vähemalt 45 EAP mahus õppeaasta kohta. Hindelise arvestusega lõppeva aine sooritamise õigus kehtib ainult deklareerimissemestri lõpupäevani. Tõene.
Paremini kindlustatud peredest pärit noortel on paremad võimalused ülikoolis püsimiseks ja see vähendab kõrgharidusele ligipääsu. Alates 2016/2017. õppeaastast kohaldatakse kõikidele samad reeglid. Kõrgharidusreform ühtlustab kõigi sisseastujate jaoks tasuta kõrghariduse omandamise võimalused. Reform kaotab tasuta ja tasulised õppekohad ning kõik eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppima asuvad üliõpilased saavad õpinguid alustada tasuta ja seda nii päevases õppes kui avatud ülikooli õppes. Tasuta õpingute jätkamise tingimuseks on eestikeelse õppekava täitmine maksimaalses mahus (30 EAP semestris).Kui varem pidi riigieelarvevälisel (REV) kohal õppiv üliõpilane maksma oma õpingute eest täies mahus, siis uued sisseastujad maksavad vaid juhul, kui nad ei õpi ettenähtud mahus. Riigieelarvevälisel kohal õppiv tudeng ei saa üldjuhul minna üle tasuta õppele, sest
mõistmine, kõnelemine; lugemine, kirjutamine, arvutamine; 14) õpilane mõistab töö vajalikkust, valdab baasoskusi, suudab tööaja jooksul alluda töödistsipliinile, on valmis endale otsima sobivat tööd; 15) õpilane omab kujutlust maailmast kui tervikust." Samuti on olulised õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted, mis mõneti erinevad Põhikooli riiklikus õppekavas esitatega. "2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED Lihtsustatud õppes lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 2.1. Lihtsustatud õppes lähtutakse põhimõttest, et igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. Õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse õpilaste võimeid ja teisi individuaalseid iseärasusi." See on väga positiivne. 2.2. Lihtsustatud õppes peetakse oluliseks samu humanistlikke seisukohti, mida püstitab põhikooli riiklik õppekava. Tähelepanu pööratakse sallivusele erinevuste
Täiskasvanuharidus pakub kõnealuse integratsiooniprotsessi tõhustamiseks spetsiaalseid kursusi, mis hõlmavad ka keeleõpet. Lisaks sellele saavad sisserännanud asukohamaal pakutavates täiskasvanukoolitustes tagada, et nende eelnevat kvalifikatsiooni kinnitatakse ja tunnustatakse; · tuleb suurendada elukestvas õppes osalejate arvu ja tegeleda eelkõige tõsiasjaga, et pärast 34. eluaasta saabumist osalemisprotsent langeb. Kuna kogu Euroopas kasvab paindlikkuse ja turvalisuse kaudu, http://ec.europa.eu/employment_social/news/2007/jun/flexicurity_en.pdf 4 Euroopa Komisjoni teatis: Kunagi ei ole hilja õppida; selles käsitletakse täiskasvanuõppena kõiki õppevorme, milles täiskasvanud osalevad pärast esmase koolituse läbimist. 5
Virtuaalreaalsus EVS 2382-37:2003 Standard on mõeldud soodustama rahvusvahelist suhtlust infotehnoloogias. Standard määratleb virtuaalreaalsusega seotud mõisteid. Registrisse kantud 11.03.2003 nr 353, projekti nr 51410 standardite andmebaasis. Virtuaalreaalsus “Kõige õigem” virtuaalne reaalsus on 3- mõõtmeline, arvuti poolt genereeritud maailm, milles saab kasutaja ja maailm üksteist vastatiku mõjutada. Virtuaalne reaalsus peab muutuma vastavalt kasutaja tegevusele ning paus inimese tegevuse ja muutuse vahel peaks olema võimalikult väike. Pilt, heli ja tehismaailma struktuur peaks olema niivõrd realistlik, et inimene unustaks mõneks ajaks pärismaailma olemasolu. Virtuaalne koostöökeskkond tuleb kasuks: sõjaväelaste ning päästetöötjate treenimiseks e-õppes kunstiobjektide näitamiseks (virtuaalne galerii) kirurgiliste operatsioonide...
Vähemalt 95% lastest vanuses 4-6 a peaksid osalema alushariduses. 2. Madala funktsionaalse lugemisoskuse, matemaatilise ja loodusteadusliku kirjaoskusega 15- aastaseid noori peaks olema alla 15% vanusegrupist. 3. Madala haridustasemega( so põhiharidusega või alla selle) mitteõppivaid noori oleks alla 10%. 4. Vähemalt 40% 30-34 aastastest noortest peaks olema 3 taseme haridus( so kõrgharidus või kutseharidus). 5. Vähemalt 15% täiskasvanutest vanuses 25-64 aastat osaleks elukestvas õppes. KUIDAS LÄHEB: · Haridussüsteemist väljalangejate osakaal on langenud · Keskhariduse omandanud laste osakaal tõuseb · LTT erialade lõpetajate osakaal on 2008-2010 a samal tasemel · 3 haridustasemega noorte osakaal on tõusuteel · Täiskasvanute elukestvas õppes osakaal tõuseb Investeeringud haridusse tõusevad 13. Mis on EFA? Millised on EFA eesmärgid 2015. aastaks? EFA ehk Haridus Kõigile (Education for All) on ülemaailmne liikumine, mille
Vaja oleks rajada kogu haridussüsteemi kattev sõltumatu kutse-ja karjäärinõustamine, integreerida eri haridusliigid, tagada hariduslikud jätkuvõimalused. Need teemad on kirjas ka kutseharidussüsteemi arengukavas 2005-2008. Allpool toon vaid mõned ettepanekud, mille ellurakendamisega tuleks alustada kohe. Esiteks tuleb kutseharidus-süsteem integreerida tihedamalt haridussüsteemi teiste osadega. Põhimõtteline valik kutseõppes ning akadeemilises õppes haridustee jätkajate vahel peaks toimuma kohe pärast põhikooli lõppu. Suurendamaks kutseõppe populaarsust peab gümnaasiumides peale humanitaar- ja reaalklasside looma kutseklassid, kus suurem rõhk praktiliste kutseoskuste omandamisel. Gümnasistid peavad mõistma, et karjääri on võimalik teha ka kutseõppesüsteemis. Ühtlasi tuleks ülikoolidesse pürgijatele seada kõrgem latt. Et tudengeid värvatakse
aastal kehtestati tagasiulatuvalt 2010.aasta 1.jaanuarist erisoodustuse hinna arvutamise aluseks laenuintressi alammääraks 2%, mis on jäänud tänaseni kehtima. · 01.01.2012 muudeti tulumaksuseaduse § 48 lõige 4 punkti 10. Muudatusega välistatakse tööalase tasemekoolituse käsitlemine erisoodustusena. Muudatuse eesmärk on maksukoormuse vähendamine, langetades tööjõu makse kõrge tootlikkusega töökohtade tekkeks, ning eelduse loomine elukestvas õppes osalejate arvu kasvuks. Tehtud muudatusega saab tööülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulu kompenseerida maksuvabalt järgmistele isikutele: töölepingu alusel töötavale töötajale; teenistujale; juriidilise isiku juhatuse liikmele; mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhile. Antud maksuvabastus ei laiene kontrollorgani liikmetele, töövõtu-, käsundus- või muu
õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. § 22. Statsionaarne ja mittestatsionaarne õpe (4) Põhiharidust võivad mittestatsionaarses õppes omandada 17-aastased ja vanemad isikud. Nõustamiskomisjoni soovitusel võivad mittestatsionaarses õppes põhiharidust omandada ka koolikohustuslikud isikud, kelle puhul see on tingitud nende hariduslikust erivajadusest või muust põhjusest, mis raskendab hariduse omandamist statsionaarses õppes õppides. § 23. Koduõpe vanema taotlusel (1) Põhiharidust omandavat õpilast võib õpetada vanema taotlusel koduõppes. Vanema taotlusel
· OECD näitajad: pikad tööpäevad, tööga seotud liikumisele kulutatud aeg, hõivatute isiklikule ja vaba aja tegevusele kulutatud aeg, rahulolu ajajaotusega, kooliealiste laste emade tööhõive määr. Eesti Soome Venemaa 6,5 7,6 7,8 Haridus · Näitajad on: vähemalt keskharidusega inimeste osatähtsus 2564-aastaste hulgas, 2564-aastaste elukestvas õppes osalemise määr, 15-aastaste oodatav õpiaeg, 15- aastaste lugemisoskus ja noorte teadmised kodanikuõpetusest. Eesti Soome Venemaa 7,9 9,4 6,1 Kogukond · Näitajad on: tunnetus toetusvõrgustiku olemasolust, sotsiaalsete kontaktide sagedus, vabatahtlikule tegevusele kulutatud aeg ning usaldus teiste inimeste vastu. Eesti Soome Venemaa
nominaalkestusega läbima. Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis alalise elamisloa alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa kalendrikuud ja enam ning kes: 1) on täiskoormusega õppiv üliõpilane Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis või riigi rakenduskõrgkoolis või erakooliseadusealusel tegutsevas eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis 2) õpib täiskoormusega õppes keskhariduse baasil riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuses või erakooliseaduse alusel tegutsevas erakutseõppeasutuses või 3) õpib välisriigis käesoleva lõike punktides 1 või 2 loetletud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis. 2014/2015. aastal on õppelaenu maksimaalmäär 960 eurot laenusaaja kohta, kelle õpingute kestus õppekava järgi on kuus kuni kaheksa kalendrikuud ning 1920 eurot laenusaaja kohta, kelle õpingute
- Mininaalse soorituse taset, mis on veel vastuvõetav. Õppekavades on võimalik kirjeldada: - Miminaalset tulemust. - Keskmist tulemust. - Head või väga head tulemust. Õppesisu on võimalik esitada ainetena/valdkondadena, teemadena või tegevustena. Valdkondi võib liigitada väga mitmel moel. Oluline õppe kavandamise küsimus on ,,Kuidas õpetada?", mitmete autorite arvates on pigem põhilisem küsimus ,,Milliseid kogemusi saab laps õppes osalemisest?" Olulisemad on praktilised kogemused- kolleegide töö vaatlus, olukordade läbimängimine ja ennast lapse rolli asetamine. Süsteemsus ja planeerimine on õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamisel olulised. Ühe teema käsitlemine eri aspektidest ja eri valdkondade kaudu tagab paremini selle, et iga laps teemaga seonduva omandaks. Lapse kogemustele mõtlemine on oluline osa õppe kavandamisest.
- Mininaalse soorituse taset, mis on veel vastuvõetav. Õppekavades on võimalik kirjeldada: - Miminaalset tulemust. - Keskmist tulemust. - Head või väga head tulemust. Õppesisu on võimalik esitada ainetena/valdkondadena, teemadena või tegevustena. Valdkondi võib liigitada väga mitmel moel. Oluline õppe kavandamise küsimus on ,,Kuidas õpetada?", mitmete autorite arvates on pigem põhilisem küsimus ,,Milliseid kogemusi saab laps õppes osalemisest?" Olulisemad on praktilised kogemused- kolleegide töö vaatlus, olukordade läbimängimine ja ennast lapse rolli asetamine. Süsteemsus ja planeerimine on õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamisel olulised. Ühe teema käsitlemine eri aspektidest ja eri valdkondade kaudu tagab paremini selle, et iga laps teemaga seonduva omandaks. Lapse kogemustele mõtlemine on oluline osa õppe kavandamisest.
Paljud tööandjad otsivadki oma meeskonda vaid kõrgharidusega töölisi. Isegi kui mõni, kes pole omandanud kõrgharidust võib oma intellektuaalsusega vastata samale tasandile, mis kõrghariduse omandanud inimene. Siiski vaadatakse CV’d ja kui seal on kirjas, et oled omandanud kõrghariduse vaadatakse hoopis teise pilguga isiku poole. See võib kõlada küll väga isekalt, kuid tuletan meelde, et meil on tasuta kõrgharidus statsionaar õppes. Miks peaks jätma selle võimaluse kasutamata? Endal lasub vaid kohustus käia koolis kohal ja sooritada kõik vajalik, riik maksab kõik kooliga seonduvad kulud. Kas poleks mitte patt jätta selline võimalus kasutamatta või mis? Minu arvates, kui selline võimalus on antud, tuleks see ära kasutada. Kõik uus mis omandatakse ei jookse mööda külge maha. Seega tasub alati õppida ja õppida ei ole kunagi liiga hilja.
tingimusi ja palka. 3.Paremate tingimuste loomine uute töökohtade tekkeks. Lisaks positiivsele majandus- ja õiguskeskkonnale vajab Eesti tööturg tänapäevast tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust, mis motiveerib töötajaid hoolima oma tervisest ja tööandjaid pakkuma oma töötajaile tervist toetavat töökeskkonda. 4.Elukestva õppe ja töötute ümberõppe vahendite suurendamine. Elukestvas õppes osalevate inimeste arv on Eestis viimastel aastatel kahekordistunud, samas oleme selles osas endiselt kaugel Põhjamaadest.Reformierakonna eesmärk on elukestvas õppes osalevate inimeste arvu viimine Põhjamaade tasemele ning ümberõppes osalevate madalama haridusega isikute arvu suurendamine. 5.Töötajate ja tööandjate rolli suurendamine tööturu korraldamisel. 6.Puuetega inimeste elukvaliteedi parandamine. Reformierakonna silmis on kõik
eelmise õppeaasta viimase päevani (pikenduse ajal sooritatu ei lähe arvesse). Täiendav toetus määratakse paremusjärjestuse alusel, mis on koostatud samadel põhimõtetel põhitoetuse määramise paremusjärjestusega, arvestades seda, et sinna ei tohi kuuluda Tallinnas ja naabervaldades/linnades elavad üliõpilased (rahvastikuregistri alusel). 12. Üliõpilane eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu, kui ta: 1) bakalaureuseõppe statsionaarses õppes õppides on esimesel õppetööst osavõtu semestril kogunud vähem kui 15,0 EAP oma õppekava õppeainetest või 2) õppeaasta lõpuks ei ole täitnud vähemalt osakoormusega õppimise nõuet. 13. Õpingutest mitteosavõtu tõttu eksmatrikuleeritakse akadeemilisel puhkusel või välisõppes mitteolev üliõpilane, kui ta ei ole esitanud punase joone päevaks õpingukava.
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Olles õpetaja julgen väita, et e-õpikud kergendavad koolikotti, seega võidavad õpilased. Õpilastel on sellest kergem ja seljavalu ei ole. Olen kindel, et õpilased on õnnelikud selle üle ja soovivad, et võimalikult rohkem on e-õpikuid. Aga kui vaadata riigi poolt või kooli poolt, siis võib näha, et e-õpikud ei kergenda riigi või kooli rahakotti, kuna kõik need e-õpikud on üsna kallis uuendus. Esiteks, e-õpikud eeldavad spetsiaalset tarkvara, mis võib olla väga kallis ja paljudel koolidel (eelkõige maakoolidel) pole võimalusi rakendada seda. Teiseks, et kasutada e-õpikuid, on vaja võimaldada igal õpilasel ja õpetajal ligipääsu e-seadmetele, mis jälle on seotud rahaküsimusega. Kes ostab õpilastele e-seadmeid? Vanemad vaevalt saavad ja on nõus seda teha. Riigi jaoks aga see oleks väga kulukas. Raha on vaildamatult tähtis selles küsimuses, aga vaatame teisi olulisi aspekte. E-õpik on tähtis res...
·Põhikooli riikliku õppekava · 23. Põhikooli lõpetamine: (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt ,,rahuldavad", kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul. ·Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava · 3. Põhikooli lõpetamine (1) Lihtsustatud õppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kelle viimased aastahinded kõikides õppeainetes on vähemalt ,,rahuldavad" ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami. Kooli valitud eksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1
korrektuurid teha. Seega olen põhjalikult läbi mõelnud ja kaalunud, kuidas ma saan anda enda panuse kaubandusele, ja samas end õnnelikuna tunda. Hariduse omandamine pole kunagi kerge olnud ega saa ka kerge olema. Kogu eneseteostus hakkab ikka koolist. Arvan, et kooli prioriteet peaks olema toetada üliõpilaste teadmiste, oskuste ja väärtuste kujunemist, mis on vajalikud õpingute jätkamiseks teistes koolides või elukestvas õppes. Püüdes leida eneseusku ei tohi otsija ainult ühe kindla eesmärgiga leppida. Avatus maailma suhtes ning kõige armastusväärsem vastuvõtt viib parima tulemuseni. Nõustun kirjanik Hermann Hessega, kes kujutab teoses "Siddhartha" seiklejaid. Kirjaniku arvates tähendab otsimine eesmärgi omamist, kinnisilmi ainult kindla ime tagaajamist ning leidmine vabadust. Eneseleidmise teel kaua kannatades võib inimene avastada, et tema lühikesest elust on
teha. Keelekümbluse õpetajal eesti keel peab olema emakeelena ja vene keel sellel tasemel, et ta saaks lastega ja vanematega arusaadavalt suhelda. Õpetajal ei pea spetsiaalne väljaõpe olema, vaid ta peab selle programmiga tutvuda. (http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/kooli-ldinfo/metoodika) Narva Vanalinna Riigikool annab nii põhiharidust, kui ka üldkeksharidust statsionaarses õppes. Kui valitakse valikaineid, siis arvestatakse kooli suundi ning seda, mida rohkem sobib vanematele ja õpilastele. Tavaliselt pakkutakse erinevaid variante ning vanemad ise valivad, mida hakkavad nende lapsed õppima. Koolis tegutseb raamatukogu, mis samuti annab lastele võimalust süvendada eesti kultuurisse ja keelesse. Raamatukogus on nii raamatud, kui ka audio ja video materjalid, nii õpikud ja
peavad olema kõrgete eetiliste ja moraalsete tõekspidamistega. Sotsiaalne vastutus; avatud suhtlemine ja info jagamine; kuluefektiivsuse analüüs (sotsiaalsed ja personaalsed kulud-tulud). Organisatsioonilise käitumise süsteem Organisatsiooni tulemused ehk väljundid esinevad kolmes põhikategoorias: Töötulemused (toodete ja teenuste kvaliteet ja kvantiteet, klienditeenindustase) Töötaja rahulolu Isiku areng (elukestvas õppes teadmiste ja oskuste omandamine edendab töövõimet) Visioon – tulevikunägemus; soovitav kujutis organisatsioonist ja selle liikmetest. Visiooni tuleb järjekindlalt sisendada kõigile töötajatele, et nad selle omaks võtaksid. Missioon – määratleb valdkonna, turuniši, kliendid ja eksisteerimise põhjuse; sisaldab ka konkurentsieelist või tugevusi mida organisatsioon arvab endal olevat. Missioon on rohkem kirjeldav ja vähem tulevikule orienteeritud.
on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks. Kellele alluvad haridusasutused? Riigiharidusasutused alluvad HTMile või mõnele teisele täidesaatvale riigivõimuorganile, munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele. Erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule. PGS Mis on koolikohustus? Koolikohustus on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt kuni põhihariduse omandamiseni või 17aastaseks saamiseni. Koolikohustust ei loeta täidetuks, kui koolikohustuslik isik ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub õppest mõjuva põhjuseta. Mida reguleerib riiklik õppekava ja kes selle kehtestab? Õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning nõuded õppekeskkonnale,
3. Karistuse võimust õpilased austavad õpetajat karistuse hirmus. Õpetajad, kes kujundavad õpilastes tunde, et nende staatus rühmas paraneb, ning tagavad turvalisuse, mitte ei noomi ega alanda neid kaaslaste ees, tulevad klassis positiivse õhkkonna loomisega edukamalt toime. Õpilased, kes tunnevad end õpetajaga turvaliselt ja kindlalt, tunnevad üldiselt ka heameelt õppimise, iseenda ning kooliskäimise üle. Küsimuste kasutamine õppes Hea õpetaja: · Aitab, kui õpilane on hädas; · Seletab õppematerjali arusaadavalt; · Suudab klassis korda hoida; · On huumorimeelega; · On sõbralik, tal on õppijatega head suhted; · Õpetab huvitavalt ja nauditavalt; · Kuulab õpilasi. Koostööreeglid on tarvis kohe kokku leppida, vajaduse korral neid harjutada ja pidevalt järgida, sest klassis esimestel päevadel ja nädalatel toimuv on kriitiline distsipliini saavutamise ja hoidmise seisukohalt.
Siinkohal arvan, et sellisel juhul peaks see süsteem olema väga kättesaadav ja kasutajasõbalik. Kui viimased kaks nimetatud kriteeriumit on täidetud, siis on võimalus, et isegi see osa elanikkonnast, kes pigem muutusi väldivad, saab projekti kaasatud. Rääkides korralduslikest muutustest ükskõik mis eluvaldkonnas, ei ole võimalik mööda minna tehnoloogiast ning selle arengust. Väga positiivsena jäi kõlama digipöörde läbiviimine elukestvas õppes eesmärk. Selle eesmärgiks ei ole soetada koolidesse arvuteid, nutitahvleid ja muud sarnast, sest ühelt poolt on need enamikes haridusasutustes juba olemas ja tehnika omamine ise ei ole väärtus. Võib- olla materiaalne, aga oluline on nende rakendamine ja ka strateegias on kirjas, et eemärgiks on tehnoloogiliste seadmete otstarbekam kasutamine ja rakendamine õpiprotsessis. Hiljuti käisin Ülemiste linnakus e-Estonia showroomis kuulamas
andmisena ja see ei võimalda oskuste koordinatsioonisüsteemi rakendamist ning õppe planeerimisel ei arvestata kutseala valdkonnapõhiste vajadustega. (Kaubandus- Tööstuskoda, 2014, 5) 6. Väljalangevus (eriti meeste seas) on kõikides haridusasutustes väga kõrge. See on tingitud sellest, et noored ei ole kindlad oma eriala valikus ja kui miski ei meeldi, siis langeb ka õppimise jaoks vajalik motivatsioon. 7. Elukestvas õppes osalemise protsent eriti madalalt kvalifitseeritud inimeste seas on madal. Põhjus võib olla selles, et inimesed ei ole endale teadvustanud, kui oluline on kogu aeg omandada uusi teadmisi ja end pidevalt edasi arendada. Selleks oleks vaja 11 rohkem inimestele teadvustada, kui oluline on osaleda elukestvas õppes, sest paljud ei ole üldse kursis sellega. 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
