PLASTIK- puuvaigust, puidupulbrist, neutraalne puhastusaine, masin PÕRAND paekivijahust, ökoloogiliselt puhtast puhastus. pigmendist, korgipurust ja dzhuudist 5. PARKETT 7 Kaunid oma suure tooni ja Aluseline või happeline mustrivaliku tõttu. Koosneb surnud puhastusaine, pH 6-9, väheniiske organismide kivistunud jäänustest. või niiske lapiga. Põrand võib olla kas pisut või täiesti läikivaks lihvitud. Värvilt hallikas, punakas, pruun, roheline. 6. KUMM 9 Paksus on 7...8mm. Annab ruumile Soovitatav puhastada neutraalse luksusliku ilma. Saada on nii puu kui puhastusainega. Väheniiske või
Tegelikult selle pere puhul ei oleksi vahatamine üldse vajalik, kuna see ruum ei ole nii suure läbikäidavusega kui nt. klassiruumid/koridorid koolides. Peale põranda paigaldamist võiks eemaldada lahtise sodi tolmuilmejaga, seejärel pesta põrand (kasutades selleks neutraalselt või nõrgalt aluselist ainet võimalikult vähese veega). Selleks, et perel põrand hästi säiliks, peaks teda igapäevaselt/nädalas mõned korrad puhastama kuiva või väheniiske meetodiga ning puhastusainega, mille pH on 6-8. Linoleum ei talu rohket ega ka kuuma vett ning puhastusaineid, mille pH on üle 9 (alus reageerib ning tekib värvimuutus). Ujulas on reljeefne müntpõrand. Sinu käest küsitakse kuidas põrandat igapäevaselt hooldada, mida peab tegema suurpuhastuse ajal? Reljeefne müntpõrand on ujulates väga levinud, kuna see: ei tekita staatilist elektrit, ei ole libe märjana, takistab tulekahju levimist ja põlemisel ei tekita tervisele kahjulikke gaase
Värvitud ja lakitud pinnad ei talu: tugevaid happeid ja aluseid pikaajalist vee mõju pinnale tugevaid lahusteid Värvitud ja lakitud pindade suurpuhastamine: pestakse neutraalse või nõrgalt aluselise ainega kasutades heledat värvi hõõritsat, sobivat koristuslappi või pehmete harjastega harja tavaliselt pinnad hiljem loputatakse, eemaldunud mustuse tõttu Igapäevane hooldus: väheniiske ja niiske meetod neutraalne puhastusaine pinnale tekkinud plekid eemaldatakse kiiresti seinte äärde tekivad sageli mustad triibud, kui neid koheselt ei eemaldata peale tekkimist, siis aja möödudes on neid võimatu ära saada. Plastmass Plastmassist valmistatakse valamuid, dusialuseid, mööblit jne. Pindade hooldamine: neutraalne või nõrgalt aluseline puhastusaine pindade valgendamiseks võib kasutada valgendeid sisaldavaid pesupulbreid või kloori
· NB! Määrdunud puhastuslappe ei tohi lasta enne pesemist kuivada Lapi voltimine · Enne tööle asumist voldi lapp kokku - Murra lapp pikuti pooleks - Murra veelkord pooleks - Keera lapp kokku nii, et tekkiks ''lõõts'' - Kasuta iga lapi külge, saad lappi kaua kasutada Tekstiillappide kasutamine · Kõikide siledate pindade puhastamiseks · Eemaldavad lahtise ja kinnitunud mustuse - kuiv pühkimine - väheniiske pühkimine - niiske pühkimine - märgpühkimine - kuivatamine - poleeriline - vahatamine/õlitamine Mikrokiudlapid · Sünteetilised · Lõhestatud kiust valmistatud - 1 gr kiudu on umbe 9km pikk · Erinevatele pindadele erinevad lapid · Kehtivad värvikoodid
meetodid, ained ja töövahendid. Soovitusi: Pühkige tolmu hoolikalt ja võimalikult sageli. Tehke koostööd kliendiga, et oleks võimalik lauad, aknalauad jms hoida puhtana ja seeläbi siseõhk puhtana. Umbes kord kuus puhastage tolmust ülemised tasapinnad. Parim tolmu eemaldamise viis on rahul pühkimine mikrokiudlapiga, - mopiga või põrandakuivatajaga. Tolmu saab eemaldada kõige paremini väheniiske meetodiga. Koristamisel kasutage õiget ainet, mis on õigesti doseeritud. Mikroobiline mustus Mikroobid pinnal või õhus olevad ohtlikud või kahjulikud väikesed osad: bakterid, hallitused, pärmid, viirused. Üksik mikroob ei ole palja silmaga nähtav, võib näha mikroobide kogumit (hallitus). Mikroobide elutegevust mõjutavad: Niiskus Mustus Temperatuur (ohtlik tsoon 36 38 kraadi) Happesus Soola sisaldus Õhu hapniku sisaldus
Vee ülesanded puhastuses · Puhastusaine lahjendamine. · Mustuse eemaldamine. · Mustuse sidumine. · Mustuse transportimine. · Pindade loputamine. Veega eemalduvad mustused · Lahjad puuviljamahlad. · Sool. · Suhkur. · Värske veri. - Eemalduvad kohesel jaheda veega puhastamisel. - Vanad plekid ei eemaldu. Vee kasutamine puhastuses I · Kaasaegsed puhastusmeetodid kasutavad vett võimalikult vähe: - Väheniiske puhastus. - Niiske puhastus. - Aurupuhastus. - Mikrokiust töövahendite kasutamine. - Ettevalmistatud ühekordsete puhastusklappide kasutamine (õlilapid, immutatud lapid) Vee kasutamine puhastuses II · Liigne vee kasutamine: - Muudab puhastustööd raskeks. - Rikub kaasaegseid pinnakattematerjale. - Muudab puhastustööd ajaliselt pikemaks. (pinnad kuivavad kaua) - Muudab puhastustööd kallimaks (vesi maksab)
- põranda märgpühkimine Kord kuus: - uste niiske pühkimine - radiaatorite niiske pühkimine Koolivaheaegadel -suurpuhastus Võimlad, aulad Enam esinev mustus tolm ja ihurasv. Lisaks hoolduskoristusele ka kontrolliv puhastus. Näiteks iga päev: 1. määrdunud kohad seintel, ustel, peeglitel (lapp9 2. puutepindade pühkimine 3. vajadusel pinkide, varbseina jms pühkimine 4. põranda niiske või niisutatud pühkimine Näiteks kontrollival koristamisel - põranda väheniiske pühkimine -3- Näiteks kord nädalas: - uste niiske pühkimine - vabade seinapindade niiske pühkimine - hooldusaine kasutamine põranda puhastamisel Näiteks koolivaheaegadel: - seinte pesu - varbseinte jms puhastamine - põranda põhjalik puhastus, vajadusel kaitseainetega töötlemine Välistrepikojad, garderoobialad Välistrepikoja ülesanne on peatada õuest tulev mustus enne siseruumidesse minekut.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Anna Popova HT13-KE Mikrolappide,-moppide omadused, kasutamine ja hooldus Referaat Õpetaja: Maie Ründva Tallinn 2014 Meie koristajate põhiline abivahend on puhas mikrokiudlapp. Rõhutada tuleb sõna puhas, kuna korralikult puhastamata mikrokiudlapp kaotab oma eelised tavalise puuvillalapi ees. Tihti piisabki kodukoristuses puhtast veest ja mikrokiudlapist. Pesuaineid tuleb lisada vaid vana ja tugeva mustuse korral ning vajadusel köögis, vannitoas ja WCs. Kasutades erinevaid värve, on lihtne luua süsteemi erinevate ruumide koristamiseks, näiteks: punasega koristad WC-d ja kollasega kööki. Mis asi on mikrokiudlapp ja kuidas seda hooldada? Mikrokiud tähendab eritehnoloogiaga lõhestatud sünteetilist niiti. Lõh...
Töövahendid puhastuses KORISTUSLAPID Koristuslappe kasutakse siledate pinnaga põrandate, seinte, klaaspindade, lagede ja mööbli kuiva, väheniiske, niiske ja märja koristusmeetodi puhul. Lapp kannab puhastusaine pinnale, korjab lahtise ja nõrgalt kinnitunud mustuse. Lapiga kantakse pinnale ka kaitseained, samuti kuivatatakse pindu. Koristuslappide suurus, materjal ja veeimavus erinevad sõltuvalt kasutusotstarbest. Kõrget hügieenitaset nõudvates kohtades, nagu näiteks haiglad, kasutatakse mittekootud ühekordseid koristuslappe. Ühekordselt kasutatavad lapid Kasutatakse ainult kuiva koristusmeetodi puhul. Pärast kasutamist
Nõuded looduslikele alustele · olema vähe ja ühtlaselt kokku surutavad, et tagada hoone ühtlane ja vähene vajumine · olema vajaliku tugevusega · olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad) · ei tohi külmumisel paisuda aga paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri Niiskus - üks enam pinnase omadusi mõjutav tegur =((Qm - Qk)*100%)/Qk - pinnase suhteline niiskus = < 50% - väheniiske pinnas Qm - pinnase kaal niiskes olekus = 50-80% - niiske pinnas Qk - kuivatatud pinnase kaal = >80% - veega küllastunud pinnas Pinnasevesi mõjutab pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning vähendab aluse kandevõimet. Hooned tuleb rajada allapoole pinnase külmumispiiri (EE - 1.2m maapinnast) Ehitusaluseks kasutatavad pinnased: · Kaljupinnased - koormuse all ei deformeeru
Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Savipinnased Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest läbimõõduga alla 0,005 mm ja paksusega 0,001mm osakeste vahelised poorid on tavaliselt veega täitunud Liigitatakse1)savideks 2)liivsavideks 3)saviliivadeks Kuivad ja väheniisked savipinnased on ehituse alused,plastsed ja voolavana on hoonete vundeerimina raskendatud. Head ehitusalused pinnased on : Kalju, paerähk,kruus,jämedateraline kuiv liiv, kuiv või väheniiske savipinnas Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne ja voolaav savipinnas, turvas, muda, muld. Ehitise aluspinnas, millele toetub vundament peab olema:piisavalt jäik, et hoone vajumine oleks ühtlane ja väike Vajaliku tugevusega, et võtta vastu ehitistelt tulevaid koormuseid Vastupidavad pinnasevee toimele ja külmakerkeohtu,püsiv Tehisalused Kui looduslik ehitusalus osutub nõrgaks, tuleb seda tugevdada. Selliseid pinnaseid nimetatakse tehisalusteks Nõrga pinnase tihendamine
Täida lüngad, valides alltoodud sõnade vahel aseptiline, väheniiske, väheniiske, niisket, niiske, kuiv, kuivanud, servadest keskkoha, suurem, väikesel, tüübi, koristusmeetodi, lahtine, eemaldada, nähtamatu
Pool Sloveenia territooriumist asub parasvöötmes ning pool asub lähistroopilises kliimavöötmes. Sloveenia kliima on väga muutlik. Kirdes valitseb mandriline kliima, mäestikupiirkondades valitseb karm alpiline kliima ja rannikualadel valitseb vahemereline kliima. Viimasel ajal on üle kogu riigi tunda nende kolme erineva kliimatüübi vastastikmõju. See põhjustab ka globaalset kliimamuutust kogu riigis. Sloveenia temperatuuril on ööpäeva ja ka aasta vältel üsna suur amplituud. Suurimad temperatuuri erinevused on Kirde-Sloveenias, kus mandrilise kliima mõju on suurim. Temperatuuri amplituudile avaldab mõju ka meri. Jaanuari keskmine temperatuur on rannikul 4 kraadi ja sisemaal 0 kraadi. Juuli kesmine temperatuur on 22-24 kraadi. Suured erinevused esinevad mitte ainult temperatuurides, vaid ka sademete hulgas. On olemas alasid, kus aastane sademetehulk ületab 3500 mm, mis ületab suhteliselt väheniiske riigi kirdeosa sademete hulka 4 korda. Aa...
Osakesed on siin lapergused, läbimõõduga 0,005 kuni 0,001 mm. Puhast savi on looduses harva, tavaliselt segus liivaga. Seepärast liigitatakse savipinnaseid järgmiselt: savid, liivsavid ja saviliivad. Oluline on vee hulk savipinnases. Vastavalt veesisaldusele võib savipinnas esineda looduses kõvana, plastsena või voolavana. Võrreldes liivapinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad, külmumisel paisuvad nad tunduvalt rohkem. Kuiv või väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastne või voolav savipinnas aga vundeerimiseks väga ebasobiv. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 6 Täitepinnasteks võivad olla prahi mahapanekuga tekitatud mulded, täidetud jõesängid jms. Hoone rajamisel täitepinnasele tuleb arvestada selle iseloomu täitematerjali, tihedust ja vanust, samuti püstitatava hoone laadi. Ebaühtlase koostisega kobedaid
Savipinnase skelett koosneb lapergustest savioskestest läbimõõduga alla 0,005 ja paksusega alla 0,001mm. Osakestevahelised üliõhukesedpoorid on tavaliselt veega täitunud. Savi on enamsti looduses liivaga segatult. Oluline on vee hulk savis. Sõltuvalt vee hulgast savis võibs savipinnas esineda looduses kõbana, plastsena või voolavana. Ehitusalustena on savipinnased enam kokkusurutavad ja vajumine kestab kaua. Külmumisel paisuvad nad tuntavalt. Kui ja väheniiske savipinnas on üldiselt õige vundamendi rajamissügavuse juures rahuldav ehitusalus. Märg ja voolav savipinnas on hoonete toetamiseks ei sobi. Täitepinnased On inimese poolt tekitatud pinnased, kas mullete rajamise, prügi,mahapaneku,puinnase kokkuvedamise, pinnase asendamisel või muul moel. On enamasti ebaühtlase koostisega, seetõttu ka ebaütlase kandevõimega on paksus kihiv enamasti halvad ehitusalused, kuid vundamente neil rajada saab
õlid vesi, mis jätab põrandale jäljed, eriti kuum vesi tugevalt leeliselised puhastusained küürimisained ja hõõrdepesurid UV- kiirgus mõningatel juhtudel 4. Millistes ruumides ei soovitata põranda vahatamist? Riietusruumid, garderoobid jm muud pesuriuumid 5. Kuidas puhastatakse kummikatteid? Igapäevasel hooldusel põrandat puhastatakse pühkides kergelt väheniiske lapiga. Kummipõrandat võib hooldada ka piserduspuhastusega, selleks valitakse võimalikult vähe lahusteid sisaldav piserduspuhastusvaha. Koostasid: Piret Kasela ja Eve Vällo rühmatööna 22.03.2012
Mattvärvi kasutatakse lagede ja seinapindade värvimiseks Tugev hõõrumine põhjustab kulumist, aga ka mati latekspinna läikimist. 4. Selgita, kuidas teed kindlaks värvipinna pesukestvuse? Värvitud pinna vastupidavust puhastamisele võib kontrollida, proovides hõõruda käega või lapiga, kas värv tuleb pinnalt maha. Selle järel valida pinnale sobiv puhastusmeetod. Kui proovitavalt pinnalt jääb värv käekülge, tohib pinda puhastada ainult kuiva või väheniiske meetodiga. Niiskust taluvaid värvitud pindu võib puhastada niiske meetodiga. Pinda puhastatakse neutraalse või nõrgalt leeliselise pesulahusega. Suurpuhastuse ajal pinda pestakse nõrgalt leeliselise pesulahusega. Pind vajab loputamist ja kuivatamist. 5. Kuidas puhastad värvitud pindu? Vertikaalpindu pestes olla ettevaatlik vee või pesulahuse valgumisega kuiva pinda mööda, pind jääb kirjuks. Pesemist on soovitav alustada altpoolt. Plekkide
Parasvööde Helene Tismus 8a Juhendaja: Mare Salu Mis on parasvööde? Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Parasvöötmes on temperatuur paras- suval pole liiga kuum ja talvel pole liiga külm. Selgesti on eristatavad neli aastaaega- kevad, suvi, sügis ja talv. Sademete hulk jääb aastas 250-2000 mm vahemikku (see sõltub asukohast). Parasvöötmes on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu on läänepoolsed alad alati niiskemad. Parasvööde Mandrid, kus parasvööde on suure ulatusega: Põhja- Ameerika, Euraasia mandrid, kus parasvööde puudub: Austraalia, Aafrika, Antarktika riigid, mis isuvad parasvöötme merelise kliimaga alal: Suurbritannia, Norra, Taani, Iirimaa riigid, mis asuvad parasvöötme mandrilise kliimaga alal: Mongoolia, Venemaa, Kasahstan. Parasvöötme loodusvööndid on: parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised r...
PÕRANDA JA PINNAKATTEMATERJALID Koostas Endla Kuura PÕRANDAKATTEMATERJALIDE VALIKUD Põrandakattematerjalid jagatakse niiskuse taluvuse järgi: niiskuskindlad materjalid, mida võib puhastada rohke veega ja mida niiskuse pikaajaline toime ei riku niiskusõrnad materjalid, mis sobivad kuivadesse ruumidesse, ja mida puhastatakse vähese veega MUUD VALIKU PÕHIMÕTTED Põranda: Libedus/karedus Siledus/reljeefsus Elektrijuhtivus Pehmus/kõvadus Keemiakindlus Hooldatavus Värv, muster OLULINE Leida ruumi sobiv põrandakate Teha ehitusjärgne kasutuselevõtukoristus Võimalusel kaitsta põrand Leida õige hoolduskoristuse viis Leida õige põhipesu viis Koristamine on lihtsam, kui võimalikult palju põrandaid on võimalik puhastada ühesuguste puhastusmeetoditega NIISKUSKINDLAD PÕRANDAKATTED Kasutatakse majutusettevõtetes treppide, saunade, dušširuumide, spaade, köökide ...
lahustid, 4. Koristusruumi tingimused: puhas, avar, ventilatsiooniga ( õhurikas ), ainetel sildid ja eemal teistest ruumidest, päike ei tohi peale paista, ruum peab olema kuiv. 5. Koristusmeetodi valikut muudab pinnakattematerjal ja mustuse liik. 6. Koristusmeetodid kuivpuhastus ( pühkimine, kloppimine, harjamine, tolmuimemine, vahend korjab, harjab mustust, mehaaniline osatähtsus väike ) väheniiske puhastus e. kergelt niisutatud pühkimine ( kõige soovituslikum, pind talub vett, mis pihustatakse töövahendile või pinnale ) niiske puhastus ( pind talub vett, kasutatakse üldpuhastusainet, eemaldada kuiva ja vedelat lahtist mustust, kuivab kohe, enne seda meetodit teha kuivpuhastus, töövahend kastetakse aine lahusesse, väänata kuivaks, pesumasinast tulnud lappe saab kasutada kohe või panna selleks kilekotti )
Koolituse sisu: Toateenija (3) Puhastusteenindaja 6,5 tundi, põhitõed koristamise eesmärk hind: 119 koristusmeetodid- kuiv, EUR/in väheniiske, niiske, märg 3 töötajat x 119 lühiülevaade EUR = 357 koristusainetest EUR tüüpruumide koristamine (WC, trepp jne) 11 KOKKUVÕTE
Kuumvahatatud, lakitud Ph 6-8 Kuiv, niisutatud Kuum vahatamine korkpõrand Kummipõrand ph 6-9 hooldusaine Niisutatud, niiske, märg Läigestamine Lakitud puitpõrand ph 6-8 Kuiv, niisutatud - Tolmusiduv aine Õlitatud puitpõrand ph 6-8 Kuiv, väheniiske Õlitamine Tolmusiduv aine Marmorpõrand ph 6-9 hooldusaine Niisutatud, niiske, märg (sõltuvalt Küllastamine, mustuse hulgast) kristalliseerimine, vahatamine
Puhast savi leidub looduses harva, savis leidub liiva. Savipinnased liigitatakse osakeste, mille Ø alla 0,005mm, %- aalsuse alusel: savid üle 30%; liivsavid 10..30 % ja saviliivad 3..10 %. Oluline on savipinnases sisalduv vee hulk. Vastavalt veesisaldusele on savipinnas kõva, plastne või voolav. Võrreldes liivpinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad ja deformatsioonide vaibumine on palju aeglasem. Külmumisel paisuvad nad tunduvalt rohkem. Kuiv ja väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastse ja voolava savipinnase korral on hoonete vundeerimine raskendatud. Savipinnaste kandevõime on 0..6 kG/cm². Täitepinnasteks võivad olla prahi mahapanekuga tekitatud mulded, ummistunud jõesängid jms. Täitepinnastes võib esineda orgaanilisi jäätmeid, tuhka, räbu jne, mis vähendavad aluse kandevõimet. Täitepinnase tihedus sõltub peamiselt täitematerjali iseloomust, mulde vanusest ja moodustamise viisist
Lakitud pinnad puhastada pinnapuhastusmeetodiga. Eriti kulunud pinnad võib lihvida ja lakkida uuesti. 2.1.5 Kumm Kasutuselevõtupuhastus Kuna valmistamisel on lisatud rasvataolist ainet, mis kaitseb põrandat ehitise ajal, tuleb see eemaldada, muidu ja põrand kleepjas ja seda on raske koristada. Kasutuselevõtupesu teha siis kui liim on täielikult kuivanud, vähemalt kaks ööpäeva peale paigaldust. Eemaldada lahtine mustus kuiva- või väheniiske meetodiga. Pese põrand masinaga (punane pesuketas) või pehme harjaga ja butüülglükkoole sisaldava aluselise pesuainega, mille pH on alla 12. Jälgi kasutusjuhendilt aine toimeaega (15 min) ja vee soojust. Eemalda pesulahus veeimuri või kombineeritud põrandapesumasinaga. Loputa ja lase kuivada. Kaitsmine Vahatamist üldiselt ei soovitata. Tutvu alati valmistaja poolt antud juhenditega. ESD- ruumides, võimlates ja alajaamades kummi ei vahatata. Hoolduspuhastus
vähendab aluse kõvenemist. Pinnase niiskust arvutatakse valemiga =pinnase kaal niiskes olekus kuivataud pinnase kaal/kuivatatud pinnae kaal* 100%. Olenevalt väärtusest liigitatakse pinnased <=50% - vähe niiske, =50-80% niiske, >80% veega küllastunud. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased liigitatakse: kaljupinnased, jämedakoelised pinnased, peenekoelised pinnased, eripinnased. Head ehitusalused pinnased on kaljupinnased, paerähk, kruus, jämedateralne kuiv liiv, kuiv ja väheniiske savipinnas. Halb ehituspinnas on tolmliiv, palstne ja vaalav savipinnas, turvas, muda, mustmuld. Tehisalused- kui looduslik ehitusalus osutub nõrgaks või kergesti kokkusurutavaks, tuleb seda tugevdada ja selliseid tugevduatud aluseid nim tehisalusteks. Aluse tugevdamise mooduseid : 1) pinnase tihendamine (tampimine vibrorulluriga ja tampidega) 2) nõrga pinnase asendamine (nõrk pinnas võetakse välja ja asendatakse korraliku tiihendatud
PUHASTUSTEENINDUS Sisukord MUSTUS........................................................................................................................3 VESI...............................................................................................................................4 TENSIIDID.....................................................................................................................5 PUHASTUSAINED........................................................................................................5 PINDU KAITSVAD AINED............................................................................................7 PUHASTUSMEETODID................................................................................................9 KORISTUSVAHENDID...............................................................................................11 PÕRANDAKATTEMATERJALID JA NENDE HOOLDUS...........................
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk vä...
Hoonete konstruktsioonid Vajalikud materjalid; www.mkm.ee/index.php?id=1727 www.ehitusteave.ee/tooted.htm www.evs.ee Eesti standardikeskus www.riigiteataja.ee www.ehituskeskus.ee T.Masso ,,Väikemajad" 1990 E.Neofert ,,Architekts Data" igasugused möödud Ehituskonstruktori käsiraamat Ehitiste planeerimine ja projekteerimine Reguleerib planeerimisseadus. Planeeringute koostamine on avalik, avalikustamine on kohustuslik. Planeeringute liigid: - Üleriigiline planeering asustuse arengu üldistatud käsitlus. Säästava ja ruumilise areng asustuse arengu suunamine, üleriigiline transpordivõrgustik, eri tüüpi maastike säilitamise tagamine, maakonnaplaneeringute ülesannete seadmine - Maakonnaplaneering arengu tingimuste ja oluliste strateegilist objektide asukoha määramine, ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine, riiklike ja kohalike huvide tasaka...
puhul määrata väiksema mustuse astme, kui esimese puhul. Mille tulemusena esimese korruse koristamiseks kuluv aeg on pikem kui kolmanda korruse koristamiseks kuluv aeg. Seda kõike on võimalik arvestada koristaja töökoormuse määramisel. Ajastandardid sisaldavad ka taastumisaega. Taastumisaeg tähendab töösoorituse põhjustatud pingest taastumiseks kuluvat aega. Taastumisaeg on tavaliselt 13-27 % standardajast . Näiteks põranda väheniiske pühkimise korral on taastumisaeg sõltuvalt töövahendist 13-16 %, aga WC istumislaua puhastamisel 30% arvestatud tööajast. Ajastandardid ei sisalda tööks ettevalmistumist. Tööks ettevalmistumist, töövahendite hooldamist, tööalal liikumist ja muid antud koristusmeetoditega seonduvateks toiminguteks kuluvat aega saab arvestada abiajana. Abiaeg määratakse kas protsentides tööajast või minutites. Tavaliselt moodustab abiaeg 10-25% tööajast. 2.3.5 Mõõdistamise teostamine
tingimustes tekkinud orgaaniline sete. Turba orgaanilise aine sisaldus on üle 60%. Tekkekoha järgi eristatakse madalsood, siirdesood ja kõrgsood. Tehispinnas on inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas: kultuurkiht, heitmed (prügi, tuhk). Looduslikust materjalist koosnevat täitepinnast kirjeldatakse samadel alustel nagu looduslikku pinnast. Head ehituspinnased on: Kalju Paerähk Kruus Jämedateraline kuiv liiv Kuiv või väheniiske savipinnas Halb ehituspinnas on Tolmliiv, plastne ja voolav savipinnas Turvas Muda Muld Vundamendi rajamine allapoole pinnasevee taset suurendab kulutusi veetõrje tõttu. Vee külmumine põhjustab külmakerkeid. Pinnase niiskusesisaldus w% arvutatakse w=(Ww/Ws )*100% Ww niiske pinnase mass, kg Ws kuivatatud pinnase mass, kg Vee liikumist pinnases põhjustavad gravitatsioonijõud, kapillaarjõud, difusioon, temperatuuride vahe, osmootiline rõhk.
murenemisel tekkinud pinnased, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on üle 50 % - paerähk, kruus, veerised. Jämedateraline kuiv liiv on tugev ehitusalus, kui liivakiht on küllalt paks. Jämeliiv laseb vett kergelt läbi ja paisub külmumisel vähe. Kõige halvem on tolmliiv, eriti kui see on veega küllastunud. Võrreldes liivapinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad, külmumisel paisuvad tunduvalt rohkem, mis soodustab pragude teket konstruktsioonides. Kuiv või väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastne või voolav savipinnas aga vundeerimiseks väga ebasobiv. Ehitusalusena ei kasutata ka kobedaid kokkusurutavaid ebaühtlase koostisega pinnaseid- turvas, muda, mustmuld. ( Hooned I, Jüri Tamm. LK 12-13) 4.2 Põhireeglid madalvudamentide ehitamisel: kaitse pinnaseniiskuse ja kondensvee mõjul märgumise eest, külmakergete eest ja külma tungimise eest põrandakonstruktsiooni vundamendi läheduses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
