Koristuskorralduse eriala õppesse astusin just eesmärgiga mõista veelgi paremini koristustööde protsessi toimimist ja saada teadmisi koristuskorraldamise alal. Õpe toimub ükskord nädalas ning ei takista minu pühendumist tööle. Olen erinevate puhastustehnikatega väga hästi kursis ja oskan neid tulemuslikult kasutada tänu oma pikaajalisele töökogemusele. Samuti suudan edukalt juhtida koristus brigaadi. Seda kinnitavad eelnevad töö tulemused - kahel viimasel töökohal õnnestus puhastustöö efektiivsusesse arendamise abil võita juurde palju uusi kliente ning oluliselt suurendada ettevõtte käivet. Tänapäeva inimene hindab väga puhtust ja säravat keskkonda. Teie pakutav ametikoht oleks mulle hea väljakutse just seetõttu, et tegemist on minu jaoks suure poega, kus on peale toidukauba ka tööstuskaup. Tänu heale kohanemus- ja õpivõimele usun, et suudaksin edukalt rakendada oma seniseid teadmisi ja kogemusi, luua Teie ettevõttele
TÖÖTERVISHOID, TÖÖOHUTUS JA OLMETINGIMUSED VENTILATSIOON *Töökohtades peab olema ventilatsiooni süsteem, mille abil asendatakse läppunud, kuum või niiske õhk. *Piisav õhu vahetus võib ka toimuda akende või muude avade kaudu, kuid vajaduse korral tuleb paigaldada sundventilatsiooni süsteem ja tagada nende regulaarne hooldus. SISERUUMIDE TEMPERATUUR *Tööruumi temperatuur peaks tagama mugava mikrokliima. *Vajadusel tuleb tööruumida varustada kohalikku kütte- ja jahutussüsteemiga või äärmisel juhul tagada töötajate jaoks kaitseriietus ja puhkeruumid. *Töötajad ei tohi viibida pikemat aega ekstreemsel temperatuuril. VALGUSTUS *Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumise. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumis teede ohtlikes kohtdes. *Valgustus ja valgustid peavad olema ohutud. *Kohad kus valguse ootamatu kandumine võib tekitada oh...
Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 Eva-Maria Pedosk ja Tõnu Paavo Rocca al Mare Kool XII klass 1940-1955 • Organisatsioonide ja seltside tegevuse lõpetamine • Eesti Akadeemilise Helikunstnike seltsi asendamine ENSV Heliloojate Liiduga • Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas staatuse • Uued õppekavad Moskvast • Ideoloogia propaganda • Repressioonid Muusikute jagunemine • Nõukogude armees või tagalas - Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Anna Klas, Bruno Lukk • Kodumaale jäänud • Emigreerunud - Eduard Tubin, Juhan Aavik, Anton Kasemets Tegevus välismaal • Suuremat tunnustust pälvinud isikud: - kontrabassivirtuoos Ludvig Juht (USA) - lauljatar Miliza Korjus (USA) - viiuldaja Evi Liivak (USA) - pianist Käbi Laretei (Rootsi) - helilooja Eduard Tubin (Rootsi) • Juhan Aaviku välja...
Rahvakultuuri kaotused aastatel 1940 1955 Ümberkorraldused · Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse · 1941.a Tallinna Konservatooriumi reorganiseerimine Muusikute saatused · Mobiliseeriti NSVL armeesse (1942 moodustati Jaroslavis ENSV Riiklikud Kunstiansamblid, kuhu koondati suurem osa Venemaale sattunud heliloojatest / muusikutest /nt:/G.Ernesaks, E.Kapp jt) · Kodumaale jääjad. Saksa okupatsiooni ajal püüti jätkata elavat kultuurielu. Jätkus laulupäevade traditsioon. · Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Minejate seas olid /nt:/ Eduard Tubin, pianist Peeter-Paul Lüding, lauljatar Meliza Korjus, kontrabassivirtuoos Ludvig Juht. Siinsed sündmused · 9.märts Estonia maja pommitamine · 1950.a I Nõukogude laulupidu (pidanuks olema XIII laulupidu). Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogulikud laulud. · Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused. ·...
Rahvakultuur- Ümberkorraldused: 1940 Tartu Kõrgem muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse 1941. Tallinna Konservatooriumi reorganiseerimine Muusikute saatused... Mobiliseeriti Nõukogude armeesse .(1942 moodustati Jaroslavis ENSV Riiklikud Kunstiansamblid, khu koondati suurem osa VM-le sattunud heliloojatest/muusikutest) Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Siinsed sündmused... 9.märts 1944 Estonia maja pommitamine. 1950 1. Nõukogude laulupidu. Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogudelikud laulud Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused 1950. vallandati konservatootium 16 õppejõu, nende seas Mart saar, Ctrillus Kreek ,,Puhastustöö" Toimus ka Heliloojate Liidus Gustav Ernesaks 1908-1993 Sündis 12.detsembril 1908 Peningi vallas 1924 astus Tallinna konservatooriumi klaveriklassi, ent mõistis et pianistiks õppida on liiga hilja Vahetas eriala, ning lõpetas 1931.a laulu ja muusikaõpetuse eriala Edasi õppis A...
1. TÖÖ PILDIGA 1 RIIGIEKSAM II OSA. TÖÖ ALLIKATEGA T 2. TÖÖ TEKSTIDEGA Lugege tekstid ja ülesanded tähelepanelikult läbi. Vastamisel tuginege dokumentidele ja oma teadmistele, osutage kasutatud allikale. Vaikiv ajastu Allikas A. Ilmar Raamoti mälestused. /---/ Režiimi kindlustamiseks algas /---/ puhastustöö kaitseväe ja Kaitseliidu juhtkondades. Kõrvaldati teenistusest või paigutati ümber need, kes olid mingil kujul olnud seotud vabadussõjalaste liikumisega või oma poliitilistes tõekspidamistes pooldanud põhiseadusliku korra taastamist, või kellel puudus tahe, painduvus või oskus end Pätsi režiimi jüngriteks kuulutada. /---/ Ilmar Raamot. Mälestused II. Stockholm, 1991, lk 122. Allikas B. K. Pätsi raadiokõnest 1
Sirk - Uus põhiseadus kukkus 2x rahvahääletusel läbi - 1933 augustis üleriigline kaitseseisukord - kolmas põhiseadus ( EVKL-i oma) sai kindlalt rahva poolt vastu võetud - Moodustati üleminekuaja valitus eesotsas Pätsiga - 1934. jaanuar astus jõusse uus põhiseadus (suurendas riigivanema võimupiire) 4. Vaikiv ajastu: - 1934. 12 märts Sõjakool ja Kaitseliit toompea oma kontrolli alla - Vabadussõdalased arrekteeriti - Üleriigiline Kaitseseisukord - Puhastustöö riigiaparaadis - Peaministri asetätijaks Karl Einbund (hiljem Kaarel Eenpalu) - 1935 keelustati pol. erakonnad, mille asemel lood Isamaliit - Itaalia eeskujul loodi kutsekodasid - tsensuur, ajakirjandusele jagas infot Riiklik Propaganda Talitus - 8. dets 1935 arrekteeriti hulgaliselt vabadussõjalisi koosolekult - Kokku kutsuti Rahvuskogu, et luua EV 3. põhiseadus (jõustus 1938), mille järgi EV riigipeaks president, valitud kuueks aastaks
Päts ja Laidoner teostasid selle 12.03.1934.a. Võtsid oma kontrolli alla Tallinna kesklinna ja Toompea. Vahistati vapse kogu maal (u. 400). Õhtul kehtestas valitsus Pätsi nõudel 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Suleti vapside organisatsioon, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Lükati valimised edasi kaitseseisukorra lõpuni ning tühistati vapside saadikumandaadid kohalikes omavalitsustes. Algas puhastustöö riigiaparaadis. 2) Pätsi ja Laidoneri võimu kindlust. Määrasid peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbundi. Septembris pikendati kaitseseisukorda 1.a. võrra (liikusid automaatselt edasi ka riigivanema ja parlamendi valimised). Parlament ,,vaikivasse olekusse" (Riigikogu söendas valitsuse samme arvustada, aeti rahvasaadikud laiali). 1935.a. kevadel poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine. Loodi Isamaaliit (ainupartei, valitsuse suunatud)
Autoritaarne eesti riigipööre EVKL suur populaarsus lubas oletada neile riigivanema ja Riigikogu valimistel suurt edu. Vabadussõjalaste võimuletuleku ja võimu enda kätte koondamise ennestamiseks teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. 12.märtsi pärastlõunal võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla ning piirasid ümber EVL-ile kuuluvad hooned. Poliitiline politsei teostas neid läbiotsimised ja arreteeris kõik kohalviibijad. Samaaegselt vahistati vabadussõjalisi üle kogu maa, kokku umbes 400 inimest. Õhtul kehtestas valitsus K.Päts nõudel riigis 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Laidoner sulges seejärel vabadussõjalaste organisatsioonid ja keelustas poliitilised koosolekud-meeleavaldused. Oma tegevust põhjendasid Päts-Laidoner vabadussõjalaste väidetava vägivaldse võimuhaaramiskava ilmsiks...
riigivanema valimisi - valimisvõitluse käigus vapside populaarsus kasvab, samal ajal maj. olukord stabiliseerub - 1934.a. 12.märtsi riigipööre- Riigivanema kandidaadid Päts ja Laidoner teostavad sõjaväe abil riigipöörde, et ennetada vapside võitu valimistel - kehtestatakse üleriigiline kaitseseisukord, vapside organisatsioonid suletakse, valimised lükatakse edasi, algas puhastustöö riigiaparaadis, riigikogu suvepuhkusega läks seadusandlik tegevus valitsuse kätte ( riigivanema dekreedid) Algab vaikiv ajastu. VAIKIV AJASTU 12.märts 1934a. riigipööre - üleriigiline kaitseseisukord - siseminister Einbund (Eenpalu) - september- kaitseseisukorra pikendamine aasta võrra= valimiste edasilükkumine - Riigikogu kritiseerib valitsust- Einbund kuulutab 2.okt. istungjärgu
-Pätsi nõudel kehtestas valitsus üleriigilise kaitseseisukorra , ülemjuhatajaks Laidoner. -Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid ning keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. -Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni ning Päts ei tahtnud vapse valitsuse juurde lasta. Päts arvas, et Eesti riik on haige ja tema teab, kuidas seda parandada. -Vapside juhid arreteeriti, toetajad vallandati riiklikelt ametikohtadelt. -Toimus puhastustöö riigiaparaadis. 8. Vaikiv ajastu -1934 a. Päts ja Laidoner alustasid oma võimu kindlustamist. -K.Einbund määrati siseministriks ning peaministri asetäitjaks. -Valimised lükati edasi ning senised valimistoimingud tühistati. *Riigikogu ei kutsutud enam kokku, ent ei saadetud ka laiali vaid n-ö ''vaikiv ajastu'', hakati sisse tooma autoritaarset valitsuskorda. *Erakondade keelustamine-nende asemele Isamaaliit, millest kujunes ainupartei.
Konservatoorium, praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) · 1921- Eeti Lauljate Liidu (ELL) asutamine · 1934- Muusikamuuseumi avamine Tallinnas 24. Kirjelda olukorda, mis juhtus Eesti kultuurielus peale II Maailmasõda? 1948. aastal jõudis Eestisse suur kunstiloomingu puhastuslaine. ,,Sotsialistliku realismi eest võideldes" tehti maatasa rahvusliku heliloomingu senised saavutused. Vallandati konservatoorumist 16 õppejõudu, nn. Puhastustöö toimus ka Heliloojate Liidus. LISA Kes on eesti esimese ooperi ja balleti autorid, pealkirjad. · Esimene ooper (1905) Artus Lemba ooper ,,Lembitu tütar" · Esimene ballett (1940) Eduard Tubin balett ,,Kratt"
lahkus loodeti Lääne-Eesti kaudu põgeneda, aasta märtsis. Süüdistati senist partei juhtkonda enamik sattus aga NSVL kätte. 22 septembril kodanlikus natsionalismis, vääras sisenesid punatankid Tallinna ja üksteise järel kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus nõrgas langesid ka teised linnad. Pärast ägedaid lahinguid kriitikas ja enesekriitikas. Algas puhastustöö riigi ja heisati punalipp 24. novembril ka Sõrve sääre tippu. parteiaparaadis, haridussüsteemis, kultuuriasutustes Juba enne täielikku Eesti allutamisest kuulutati ja loomingulistes liitudes. Karotamm visati parteist mobilisatsioon punaväkke. Täiendatud 8. Eesti välja, tema asemele tuli Käbin. laskurkorpus saadeti 45 aasta märtsis Kuramaale, kus saavutati suurte kaotustega tühine edu. Maareform maa sundvõõrandamine, talude max
Sotsialistlik Tööliste Partei) Autoritaarne Eesti 12.märtsil 1934 teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipöörde *Vahistati u 400 vabadussõdalast ja suleti nende organisatsioonid(väidetav v õimuhaaramiskatse ja ,,Eesti rahva vaimne haigus" propagandast) *Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused *Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord *valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni *algas puhastustöö riigiaparaadis *Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja seadusandlik võim koondus valitsuse kätte 1934 aasta sügisest algab Vaikiv ajastu autoritaarne diktatuur. *siseministriks määratakse Kaarel Eenpalu(Karl Einbund). *pikendati kaitseseisukorda 1 aasta võrra(ka valimised nihkusid) *Riigikogu sunniti ,,vaikivasse olekusse"(ei kutsutud kokku) *Keelustati poliitilised erakonnad nende asemele loodi Isamaliit(ainupartei) *Hakati looma kutsekodasid *Kehtestati tsensuur
Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm. Rahvasteliit. Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel (lepingu salak...
Tol hetkel oli Johani populaarsus tunduvalt kõrgem Pätsi omast Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati kaitseseisukord. Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi, riigikogu saadeti suvepuhkusele. Riigiasutustes tehti puhastustöö. 11 Laidoneri elu lõpp 19. juuli 1940 küüditati kindral Laidoner koos oma abikaasaga okupeeritud Eestist Venemaale. Pikka aega ei teatud tema edasisest saatusest suurt midagi. Johan Laidoner arreteeriti NKVD poolt 26. juuni 1941 Pensas, kuhu ta oli küüditatud. Juurdlus kestis kuni 1942. aasta märtsini, mil see erikorraldusega peatati. Ta oli aastaid Pensa, Kirovi, Ivanovo, Moskva ja Vladimiri vanglates.
Valgustus Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumine. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumisteede ohtlikes kohtades. Valgustus ja valgustid peavad olema ohutud. Kohad, kus valguse ootamatu kadumine võib tekitada ohtu, tuleb varustada automaatselt süttiva autonoomse hädavalgustussüsteemiga. Puhtus ja jäätmed Töökoht ja töövahendid peavad olema puhtad. Puhastustöö ja jäätmete eemaldamine peab toimuma vastavalt vajadusele ning efektiivselt. Jäätmed tuleb ladustada selleks sobivates konteinerites. Tööruumide suurus Tööruumides peab olema piisavalt palju vaba ruumi, et tagada inimeste takistamatu liikumine. Normaalseks loetakse olukorda, kui tühja ruumi mahu jagamisel selles tavaliselt töötavate inimeste arvuga saadakse tulemuseks vähemalt 11 kuupmeetrit. Kõik 3,5 meetrist kõrgemad ruumid või ruumi osad loetakse kolme meetri kõrgusteks
sünteetilistest materjalidest valmistatud salongi sisuks olevad polstrid, istmed jms. Siseministri määrusega on Eestis nõutud sõiduautos vähemalt 1kg pulberkustuti ja veoautos vähemalt 2kg pulberkustuti. Autojuhtidel tuleks arvestada asjaolu, et mida suurem on kustuti, seda parem tulemus kustutamisel. Seega soovitame soetada ka sõiduautosse vähemalt 2kg pulberkustuti. Kustuti pulber ei riku kustutamisel salongi sisu ega mootorit see ei ole söövitava toimega. Hilisem puhastustöö nõuab küll veidi vaeva, kuid tule poolt tekitatavate kahjustustega võrreldes on see tühine. Pulberkustutit ei tohiks autos asendada vahtkustutiga (kardab külma) ega CO2-kustutiga ehk süsihappegaaskustutiga, kuna viimane ei ole mõeldud tahkete ainete kustutamiseks, lisaks on selle kustutusjuga ainult ca 0,7 m pikk ning kustuti efektiivsus on madal. Kustuti peab autos asetsema kas salongis juhi kõrvalistuja istme all või pagasiruumis. Tähtis on,
Väidetav võimuhaaramis katse ja ,,eesti rahva vaimne seetõttu ei suutnud valimistel võitnud partei moodustada valitsust üksinda, haigus"- propakandast. Keelustati poliitilised koosolekud ja vaid pidi tingimata leidma koalitsioonipartnereid. meeleavaldused.Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Algas puhastustöö riigiaparaadis.Riigikogu saadeti Majanduselu: Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa suvepuhkusele (e saadeti laiali) ja seausandlik võim kogunes valisuse huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. kätte(riigivanema dekreedid). Esimesesks sammuks sai radikaalne maareform (10 okt 1919). Reformi Tasalülitumine 1934 aasta sügisest algab vaikne ajastu autoritaalne diktatuur:
rahvas võõrandus riigist, parlament killustus => tulid vabadussõjalised ja tekki nende liit, lubasid et pole korruptsiooni jms. Põhiseaduslik probl+vajadus presitendi järele => rahvahääletus. 9) Vaikivale ajastule iseloomulikud tunnused? Riigipööre: Keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ja sulgeti vabadussõdalaste ühingud. Sõjakool ja Kaitseliit võttis Tlni oma kontrolli alla ning politsei arreteeris vabadussõdalasi. Valimised lükati edasi ning käivitati puhastustöö riigiametites. Ühtlasi saadeti parlament suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Eiselbund. 2.okt1934 seati parlament nn. vaikivasse olekusse: *Detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust(Maaleht suleti, Postimees allutati valitsuse kontrolli alla).Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. *Märtsis 35 keelustati kõikide erakondade tegevus. Nende asemele asutati Isamaaliit(valitsuse tahte
Riskitaseme arvutamine – komistamien klassi põrandal ja kukkumien vastu laua nurka 4. Dokumenteerime riskianalüüsi tulemused ja tegevuskava, koondame riskianalüüsid ja tegevuskavad ühte kausta, lisame mõõtmisprotokollid, kasutame erinevaid riskianalüüsi meetodeid. TÖÖS: 14 ohutegurid, Riskianalüüs ja tegevuskava: tööle – üliõpilastöö(köögitöö, puhastustöö, õppetöö), töökohale – ruumile 116, töövahendile – muruniiduk Hea variant selle töö tegemiseks on vormistada tabelina. NT: RISKIANALÜÜS TEGEVUSKAVA Jrk Ohutegur Tervis Kes on Riskita Meetme Kes Aeg Maksumu nr e- se d teeb s kahju ohus? ohu Vastut
Tol hetkel oli Johani populaarsus tunduvalt kõrgem Pätsi omast. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati kaitseseisukord. Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi, riigikogu saadeti suvepuhkusele. Riigiasutustes tehti puhastustöö. 2.7 Riigipöörde tagajärjed Riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said 12. märtsil 1934 otsealluvusse Kaitsevägede ülemjuhatajale. Kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus: arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini. 2. oktoobril 1934 katkestas Konstantin Päts V Riigikogu istungjärgu ja viiendat Riigikogu rohkem kokku ei kutsutud. Alanud perioodi kutsutakse Vaikivaks ajastuks. 2
Valgustus Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumine. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumisteede ohtlikes kohtades. Valgustus ja valgustid peavad olema ohutud. Kohad, kus valguse ootamatu kadumine võib tekitada ohtu, tuleb varustada automaatselt süttiva autonoomse hädavalgustussüsteemiga. Puhtus ja jäätmed Töökoht, mööbel ja töövahendid peavad olema puhtad. Puhastada tuleb ka põrandaid, seinu ja lagesid. Puhastustöö ja jäätmete eemaldamine peab toimuma vastavalt vajadusele ning efektiivselt. Jäätmed tuleb ladustada selleks sobivates konteinerites. Tööruumide suurus Tööruumides peab olema piisavalt palju vaba ruumi, et tagada inimeste takistamatu liikumine. Normaalseks loetakse olukorda, kui tühja ruumi mahu jagamisel selles tavaliselt töötavate inimeste arvuga saadakse tulemuseks vähemalt 11 kuupmeetrit. Kõik 3,5 meetrist kõrgemad ruumid või ruumi osad loetakse kolme meetri kõrgusteks
endiselt Riigikogule. Täidesaatev võim jäi valitsusele. Valimisvõitlus kujunes teravaks. Taandumas oli majanduskriis. §16. Vaikiv ajastu Sõjaväeline riigipööre K. Päts ja J. Laidoner otsustasid teostada sõjaväelise riigipöörde. 12 märts 1934 võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla. Vahistati vabadussõjalasi. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Valimised lükati edasi, algas puhastustöö riigiaparaadis. Vaikiv ajastu algab K. Päts ja J. Laidoner alustasid oma võimu kindlustamist. Peaministri asetäitjaks määrati Karl Einbund. Ta kujunes kolmandaks võtmefiguuriks Eesti poliitilise kursi määramisel. Kaitseseisukorda pikendati. Keelustati poliitiliste erakondade tegevus, nende asemele loodi Isamaaliit, millest kujunes ainupartei. Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõiki ühe eluala esindajaid. Pandi kehtima trükitoodete tsensuur
*Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934. Larka vastaskandidaatideks olid Laidoner, Päts, Rei. *Võis loota, et pärast valimisi meeleolud rahunevad ning kõik kriisid ületatakse 32. Autoritaarne Eesti Riigipööre *J.Laidoner ja K.Päets teostasid 12.märtsil 1934 riigipöörde *Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes ning käivitati puhastustöö riigiametites *Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte *Päts ja Laidoner olid oma võimu kasutamisel esialgu üsna ettevaatlikud *Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund *Pikendati kaitseseisukorda ja lükati uuesti edasi riigivanema ja parlamendi valimised *2.oktoobril 1934 kuulutati istungjärk lõpetatuks ning parlament seati nn vaikivasse olekusseb, st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla Tasalülitamine *12
Valgustus Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumine. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumisteede ohtlikes kohtades. Valgustus ja valgustid peavad olema ohutud.Kohad, kus valguse ootamatu kadumine võib tekitada ohtu, tuleb varustada automaatselt süttiva autonoomse hädavalgustussüsteemiga. Puhtus ja jäätmed Töökoht, mööbel ja töövahendid peavad olema puhtad. Puhastada tuleb ka põrandaid, seinu ja lagesid. Puhastustöö ja jäätmete eemaldamine peab toimuma vastavalt vajadusele ning efektiivselt. Jäätmed tuleb ladustada selleks sobivates konteinerites. Tööruumide suurus Tööruumides peab olema piisavalt palju vaba ruumi, et tagada inimeste takistamatu liikumine. Normaalseks loetakse olukorda, kui tühja ruumi mahu jagamisel selles tavaliselt töötavate inimeste arvuga saadakse tulemuseks vähemalt 11 kuupmeetrit. Kõik 3,5 meetrist kõrgemad ruumid või ruumi osad loetakse kolme meetri kõrgusteks
juhul tagada töötajate jaoks kaitseriietus ja puhkeruumid. Töötajad ei tohi viibida pikka aega ekstreemsetes temperatuurides. Tööruumide temperatuur peab töökohtades jääma vahemikku 18 25 kraadi, sõltuvalt tehtava töö füüsilise raskuse astmest (TKNE-5/1995) 10. PUHTUS JA JÄ ÄTMED Töökoht, mööbel ja töövahendid peavad olema puhtad. Puhastada tuleb ka põrandaid, seinu ja lagesid. Puhastustöö ja jäätmete eemaldamine peab toimuma vastavalt vajadusele . Jäätmed tuleb ladustada selleks sobivates konteinerites. 11. TÖÖRUUMID Tööruumides peab olema piisavalt palju vaba ruumi, et tagada inimeste vaba liikumine. Minimaalne on inimese kohta 10 kuupmeetrit ruumi. Tööruum ehitus- ja viimistlusmaterjalid peavad olema tervisele ohutud ning kergesti puhastatavad. 12. TÖÖASEND Töökohad peavad olema sobivad neid kasutavatele inimestele ja olema kooskõlas tehtava tööga.
kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". Märtsi teises pooles tuli kokku EK(b)P VIII pleenum, et arutada probleemide üle ja leida neile lahendus. N. Karotamme süüdistati kodanlike natsionalistide mahitamises. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ja tema asemele määrati Moskva poolt Ivan (Johannes) Käbin. N. Karotamm suunati Moskvasse teadlaseks, kus ta hiljem suri. VIII pleenumi 4 tagajärg oli suuremahuline puhastustöö kohalikes võimuorganites. 1951. aastal asendati Ministrite Nõukogu esimees A. Veimer Moskvale sobiva Aleksei Müürsepaga. Mitmed selle aja juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. EK(b)P VIII pleenum muutis Eesti saatust. Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased ja muulased. Ühiskonnas tekkis hirmuõhkkond ja vaimne surutus. Tugevnes vastuolu rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Põhiliselt mõjutas pleenum kultuurivaldkonda
vabadussõjalaste mitte pürgimist võimu asjadesse. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meelevaldused ja sulged vabadussõjalaste ühingud. Samal ajal võtsid sõjakool ja Kaitseliit Tallinna oma kontrolli alla ning politsei asus vabadussõjalasi arreteerima. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi tänu sellele ja tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes ning käivitati puhastustöö riigiametites. Vallandati nii vabadussõjalasi kui ka teisi isehakanud riigijuhtidele vastumeelseid inimesi. Ühtlasi saadeti parlament suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte, kes asus Eestit valitsema oma dekreetidega. (Pajur, Tannberg, 2006). Astutud samme põhjendas Päts vabadussõjalaste väidetava mässukavaga ja valimiseelsest ägedast poliitilisest propagandast tulenenud Eesti rahva psüühilise haigusega, mistõttu
24/11/1944 Kogu Eesti territoorium on langenud 17. juunil kirjutas Laidoner alla ,,Narva diktaadile" , mille kohaselt anti Punaarmee kontrolli alla kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmeele, keelustati rahvakogunemised. Esimene nõukogude aasta 21. juunil kogunenud demonstrandid võtsid üle valitsusasutused. Samal õhtul tehti teatavaks uue valitsuse koosesis peaministriga Johannes Vares-Barbarus. Algas puhastustöö riigiaparaadis, võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte.. Juuli alguses saadet laiali Riigikogu. Ennetähtaegseteks valimisteks loodi Eesti Töötava Rahva Liit, et viia NLile sobilikud isikud riigikokku. Valimised olid ebademokraatlikud. Uus Riigivolikogu nimetas Eesti üle ENSVks. Otsustati teostada maareform ning natsionaliseerida suurettevõtted ja raha-asutused. 6. augustil 1940 inkorporeeriti ENSV Nõukogude Liitu.
Valitsemisel tugines ta eelkõige juunikommunistide ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, püüdes arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Moskva aga toetas enda saadetud ametnikke. Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes Käbin. N. Karotamm suunati Moskvasse teadlaseks, kus ta hiljem suri. VIII pleenumi tagajärg oli suuremahuline puhastustöö kohalikes võimuorganites. 1951. aastal asendati Ministrite Nõukogu esimees A. Veimer Moskvale sobiva Aleksei Müürsepaga. Mitmed selle aja juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. EK(b)P VIII pleenum muutis Eesti saatust. Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased ja muulased. Ühiskonnas tekkis hirmuõhkkond ja vaimne surutus. Tugevnes vastuolu rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Põhiliselt mõjutas pleenum kultuurivaldkonda
Kursuse toimumise vorm: kombineeritud õpe, millest 20% on auditoorseid tunde ja 80% õppetööst toimub õpikeskkonnas Moodle. Täiendkoolituses on kursus läbitav 100% veebipõhiselt. Kursuse eesmärk: • analüüsida juhtimisstiile; • arendada puhastustööde planeerimist ja korraldamist; • kujundada kvaliteedi mõõtmiseks vajalikke hinnanguid; • edastada puhastustööde arendamises suundade uuendusi; • arendada iseseisva töö oskust. E-kursus on vajalik puhastustöö korraldajatele puhastusteeninduse probleemide mõistmiseks ning puhastusteeninduse planeerimise ja kvaliteedi teadlikkuse tõstmiseks. Kursust saab kasutada puhastustööde juhtide, kinnisvara hooldajate, objektijuhtide teoreetiliste teadmiste omandamiseks ja täiendamiseks nii puhastustööde juhtide eriala õpetamisel ja täiendkoolituses. Õpitulemused: Kursuse läbinud õppija analüüsib ja rakendab: • puhastustööde juhtimise stiile, • planeerimismudeleid,
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumisteede ohtlikes kohtades. Valgustus ja valgustid peavad olema ohutud. Kohad, kus valguse ootamatu kadumine võib tekitada ohtu, tuleb varustada automaatselt süttiva autonoomse hädavalgustussüsteemiga. (Ibid) · Puhtus ja jäätmed - Töökoht, mööbel ja töövahendid peavad olema puhtad. Puhastada tuleb ka põrandaid, seinu ja lagesid. Puhastustöö ja jäätmete eemaldamine peab toimuma vastavalt vajadusele ning efektiivselt. Jäätmed tuleb ladustada selleks sobivates konteinerites. (Ibid) · Tööasend - Töökohad peavad olema sobivad neid kasutavatele inimestele ja olema kooskõlas tehtava tööga. Hädaolukorras peab olema võimalik töökohalt kiiresti lahkuda. Kui tööd tehakse või on võimalik teha istudes, tuleb töökohad varustada sobivate istmetega, mis annavad piisavat tuge selja alaosale
Tõnissoni valitsus astus tagasi. Moodustati üleminekuaja valitus Konstantin Pätsiga. 1934. jaanuaris astus jõusse uus põhiseadus: selle kohaselt laienesid riigivanema võimupiirid. Riigipea valiti ka nüüd otse. Valimisvõitlus kujunes teravaks. Ka majanduskriis oli taandumas. Tõnisson oli 1933. krooni 35% devalveerinud. Vaikiv ajastu Päts ja Laidoner teostasid sõjaväelise riigipöörde 1934. 12. märtsil. Üleriigiline kaitseseisukord. Laidoner sõjaväe ülemjuhatajaks. Puhastustöö riigiaparaadis. Oma võimu kindlustamiseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund(Kaarel Eenpalu). Parlamendil ei lubatud enam kokku tulla. Keelustati poliitiliste erakondade tegevus. Nende asemele loodi Isamaaliit. Itaalia eeskujul loodu kutsekodasid, mis koondasid kõiki ühe eluala esindajaid. Trükitoodete tsensuur. Loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles valitsusele sobiliku informatsiooni jagamisega ja rahvusterviklikkuse õhutamisega. 1935
Eesti inimasustus on natuke rohkem kui 10 000 aastat, sest siin oli jääaeg, mis umbes 13-11 000 aastat tagasi siit lahkus. U 8213 aastal lahkus siit ka Balti paisjärv. Muinasaeg oli aeg inimeste siiasaabumisest kuni 13 sajandini pKr. Muinasaja inimeste kohta teame muististe kaudu. Need on muinasjäänused. Jagunevad ird- ja kinnismuististeks. Antropoloogid uurivad inimeste luid ja numismaatikud uurivad münte. Infot pakuvad kirjalikud allikad. Muinasaeg moodustab valdava osa Eesti ajaloost. Periodiseeriti esiaega esemete materjali järgi kivi, pronks ja raud. Kiviaeg jaguneb vanemaks(paleoliitikum), keskmiseks(mesoliitikum) ja nooremaks(neoliitikum) perioodiks. Edasi tulid pronksi- ja rauaaeg. Viimane jaguneb samuti kolmeks. PT 2. Kiviaeg U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et...
1 Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu t...
1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu t...
võidu Üleminekuaeg · Eesti kõrgemt võimu hakkas teostama riigivanem. · Riigikogu võimu ja liikmeskonda vähendati, valitsusest, mille eesostsas seisis peaminister, sai riigivanema tahte täideviija · Taastus vabadussõjalaste tegevus. Autoritaarne Eesti. (ptk.32) Riigipööre · Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid 12.märtsil 1934 riigipöörde. Keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ja suleti vapside ühingud. · Käivitati puhastustöö riigiametites. · Vallandati nii vabadussõjalasi kui ka teisi isehakanud riigijuhtidele vastumeelseid inimesi. · Vaikiv olek saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. Tasalülitamine · Ajakirjanduse sõnavabaduse piiramine. Mitmed ajalehed suleti ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. · Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitlus. · Üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu levitamine jm
Tartu rahuleping kehtib juriidiliselt tänini. 8. Vaikiv ajastu 12. märtsi 1934.a. riigipööre - vaikiva ajastu algus · 1934.a. jaanuaris jõustus uus põhiseadus · üleminekuvalitsus pidi korraldama aprillis Riigikogu ja riigivanema valimised: kandidaadid asunik Laidoner, põllumees Päts, sots Rei ja vaps Larka 7 · 12. märts sõjaväeline riigipööre - Päts kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra, puhastustöö riigiaparaadis, riigikogu suvepuhkusel. Seadusandlik töö valitsuse käes - valitsemine dekreetidega. Võimu koondumine: Päts peaminister, peamin. asetäitja ja siseminister Kaarel Eenpalu, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Vaikiva ajastu iseloomustus: (autoritaarne diktatuur): a) sisepoliitika - Riigikogu "vaikivas olekus" - Isamaaliit, alates 1935 parteide keelustamine, vapside lõplik purustamine 1935.a. 8. detsembri rünnakuga.
VAIKIV AJASTU Sõjaväeline riigipööre Vältimaks EVKL kätte võimu koodumist viisid K. Päts ja J. Laidoner läbi riigipöörde 1934a 12märtsil. Õhtul kehtestai K. Pätsi nõudel kuueks kuuks üleriigiline kaitseseisukord ning sõjaväe ülemjuhatajaks sai Laidoner, seejärel suleti EVKL ja keelustati poliitilised koosolekud ja valimised lükkusid edasi Algas puhastustöö riigiaparaadis milles oli määrav varane suhtumine EVKL-isse, kuna riigikogu läks suvepuhkusele sai valitsus kogu võimu. Vaikiv ajastu algab Siseministriks sai Karl Einbund kes kujunes kolmandaks võtmefiguuriks Eesti poliitlise kursi hoidmisel Kaitseseiskuorda pikendati 1 aasta võrra septembris ja kokku tulnud Riigikogu pidi alluma K. Einbundile. Parlament jäi vaikivasse olekusse kus nad enam koos ei käinud, kuid ametlikult polnud lahku ka saadetud.
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
hakati kaasama ka rahvavaenlasteks tunnistatud isikute perekonnaliikmeid. 1937 keskel anti välja määrus, et rahvavaenlaste naised tuleb saata 8-10 a-ks sunnitööle, lapsed pääsesid kergemini, kuni 15 a vanuseni anti lastekodudesse, üle 15 aastased alaealised võidi anda kohtu alla või mitte. Üritati rakendada personaalset vastutusmäära. Suure Terrori üks osa 1937-38 oli suunatud ka NL vähemusrahvuste vastu. Liiduvabariikidesse saadeti Partei KK eriesindajad, kes pidid hoolitsema puhastustöö eest nendes liiduvabariikides. Beria tegeles puhastusega Gruusias nt. Hruštšov tegi puhastustöö Ukrainas. Hruštšovi käskude kohaselt arreteeriti ja tagandati pea kogu Ukraina partei ja juhtivad kommunistid. Kogu Suur Terror oli suunatud juhtkonna vastu. Ühe osana hakati represseerima ka tavainimesi, vähemusrahvuste liikmeid, just nende vähemusrahvuste liikmeid, kelle põhiosa elas väljaspool NL piire- sakslased, ukrainlased, soomlased, eestlased, lätlased, leedulased
Tol hetkel oli Johani populaarsus tunduvalt kõrgem Pätsi omast Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati kaitseseisukord. Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi, riigikogu saadeti suvepuhkusele. Riigiasutustes tehti puhastustöö. Viimne otsus 1939 Igaveseks vaidlusküsimuseks jääb septembris 1939 valitud tee- soostuda baasidelepinguga- otstarbekus. See oli Eesti Vabariigi ja N.Liidu vahel allakirjutatud vastastikuse abistamise pakt, mille alusel loodi Eestisse Punaarmee baasid. 1940. aasta suvel okupeeris Punaarmee Eesti ning Päts sunniti 22. juunil alla kirjutama kindral Laidoneri errusaatmise käsule. Ühed võrdlevad Eesti ja NSV Liidu tankide ja lennukite hulka ning leiavad et alistumine Moskva
11. märtsil allkirjastas K. Päts oma esimesed dekreedid, mis puudutasid riigivanema ja valitsuse valimisi. Riigikogu jätkas oma tööd 25. aprillini siis läksid suvepuhkusele, nüüd võim läks riigivanemale. Kui riigikogu tuli septembril tagasi siis K. Päts oma dekreediga teostas 80 seaduse muudatust/uut seadust. 12. märtsil suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit, kõigil ülejäänutel lubati tegutseda, kui hoiavad eemale poliitikast. Puhastustöö riigiasutustes vabadussõjaväelastest ning nende kohti ei täidetud. Vaikiv olek: parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliit ja kutsekojad, tsensuur, dekreediõigus. Vaikiva oleku kehtestamine parlamendi tegevuse lõpetamine. Riigikorra uuendamine pandi peaministri asetäitjaks ja siseministriks nimetatud Kaarel Eenpalu õlule- 7.sept
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
