Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Esimene päev......................................................................................................... 3 Avinurme vallavalitsus......................................................................................... 4 Sotsiaal- ja turvakeskus....................................................................................... 4 Päevakeskus ,,Lootos"......................................................................................... 5 Teisipäev................................................................................................................. 5 Porkuni kool......................................................................................................... 5 Vao pagulaskeskus.............................................................................................. 7 Hooldekodu...................
keel. 2 arendusrühma, millest 1 rühm on venekeelne. Tallinna Laagna Lasteaed Põhikool Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikooli kooliosa on mõeldud erivajadustega lastele ning lasteaiaosa nii tava- kui ka erivajadustega lastele. Õppekeeleks on eesti keel. Lisaks üldrühmadele lasteaias on loodud kaasaegsed ja head õpitingimused liikumis-, kõne- ja liitpuudega lastele nii koolis kui ka lasteaias. Koolis on 6 liitklassi ja lasteaias 3 üld- ning 5 erirühma. Päevakeskus Käo Organisatsioonist Päevakeskus Käo loodi 1996. aastal eesmärgiga aidata raske ja sügava vaimu- ning liitpuudega lapsi ja täiskasvanuid nende parima võimaliku eneseteostuse saavutamiseks.Päevakeskus Käo on Eestis ainulaadne, sest seal on loodud erivajadustele vastavad võimalused saada seostatult nii hoolekande kui ka rehabilitatsiooniteenuseid. Päevakeskus pakub oma hoolealustele arendavaid tegevusi ning
Asutuse nimi: MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendus Evelin Teiva - kooli ja päevakeskuse juhataja, telefon 58 234 042 Asukoha aadress: Lille tn 8,Lääne-Virumaa, Rakvere 44311 Telefon: (+372) 32 45115 Meiliaadress: [email protected] Veebiaadress: http://www.kirilill.edicypages.com/ Seisuga 01.09.2012 osutatakse teenuseid 37-le Lääne-Virumaalt pärit kliendile ja MTÜ Kirilill on tööandjaks 27-le inimesele. Tutvustus Ühingul on kaks osakonda: 1. Päevakeskus Päevalill 2. Rakvere Lille Kool koos arendusrühmaga Pääsusilm Rakvere Lille Kooli eesmärk koos arendusrühmaga Pääsusilm: Kooli tegevuse eesmärk on toimetulekuõppe võimaldamine mõõduka vaimupuudega õpilastele ja hooldusklassi loomine raske ja sügava vaimupuudega lastele. Kooli tegevuse eesmärgist tulenevalt on koolil ülesandeks tagada õpilastele toimetulekuõppekava ja hoolduskooli programmi täitmiseks vajalikud õppe - ja kasvatustingimused. Ühingu eesmärkideks on:
Eesti Elektrijaam), tekstiilitööstuse, masinatööstuse ja metallitöötlemise, ehitus- ja ehitusmaterjalitööstuse, mööbli-, naha- ja toiduainetetööstusega. Narvas on munitsipaalhaigla, polikliinik ja stomatoloogiapolikliinik, mitmed perearstikeskused. Sotsiaalset kaitset pakuvad rehabilitatsioonikeskus, laste varjupaik, kriisikodu, esmase meditsiinilis-sotsiaalse rehabilitatsiooni punkt, öömaja, laps-invaliidide päevakeskus. Puudub vanurite päevakeskus, probleemiks on ka sotsiaalasutuste koondumine kesklinnas. Narvas on 5 gümnaasiumit, 6 keskkooli, 2 põhikooli (kokku 1999/2000 õppeaastal 10 633 õpilast). Lisaks on linnas neli kutsekeskkooli. Alates 1999.a tegutseb TÜ Narva kolledz (vene koolide klassiõpetaja, vene keele ja kirjanduse õpetaja, inglise keele õpetaja). Tootmismaid on hetkel Narva linnas 640 hektarit. Tootmismaad paiknevad eelkõige raudteest
20 aasta jooksul on nad tegelenud erinevate riskirühma kuuluvate inimeste abistamisega: Jaganud humanitaarabi Pärnu linnas ja maakonnas Korraldanud riskirühma perede lastele laagreid Abistanud tulekahjus kannatanuid mööbli, voodipesu, riiete, jalatsite, toidunõudega Pakkunud MTÜ Pärnu Shalomi Abikeskuse poole pöördunutele vaimset ja moraalset tuge 1996 aastal alustatitööd puudust kannatavate perede lastega, millest on välja kujunenud Shalomi Lastemaja päevakeskus 2007-2009 pakuti kodututele inimestele päevakeskuse teenust 2009 sõlmitud lepingud suuremate toidukaupluste kettidega andis võimaluse luua üle-eestiline toiduabivõrgustik 2011 soovitakse täiustada Shalomi ja kohalike omavalitsuste ning teiste MTÜ-de vahelist koostööd 2012.a. alustati Shalomi Lastemajas päevakeskusele lisaks varjupaiga teenuse osutamisega 2013.a. jätkub Shalomi Lastemaja (Rääma 40b) renoveerimine 2014.a
18 aasta jooksul oleme tegelenud erinevate riskirühma kuuluvate inimeste abistamisega: · Jaganud humanitaarabi Pärnu linnas ja maakonnas. · Korraldanud riskirühma perede laastele laagreid. · Abistanud tulekahjus kannatanuid mööbli, voodipesu, riiete, jalatsite, toidunõudega. · Pakkunud meie poole pöördunutele hingehoidu. · 1996 aastal alustasime tööd puudust kannatavate perede lastega, millest on välja kujunenud Shalomi lastemaja päevakeskus. · 2007-2009 pakkusime kodututele inimestele päevakeskuse teenust. · 2009 sõlmitud lepingud suuremate toidukaupluste kettidega andis võimaluse luua üle-eestiline toiduabivõrgustik. · 2011 soovime täiustada Shalomi ja kohalike omavalitsuste ning teiste MTÜde vahelist koostööd. · 2012.a. alustasime Shalomi Lastemajas Päevakeskusele lisaks Varjupaiga teenuse osutamisega · 2013.a. jätkub Shalomi maja ( Rääma 40b ) renoveerimine
· Klientideks peamiselt psüühiliste erivajadustega inimesed. · Mitmete erihooldekodude juurde on loodud ka eakate hooldusosakond kus pakutakse eakatele ööpäevaringne erihooldusteenus psüühikahäirega eakatele, mille sisuks on klientide hooldamine ja toetamine ööpäevaringselt · · päevahoiuteenus dementsetele ning psüühikahäirega eakatele, mille sisuks on klientide päevane (07.30 18.00) hooldamine ja toetamine. Päevakeskused Päevakeskus on hoolekandeasutus, kus pakutakse võimalust aktiivseks tegevuseks ja vajalikke teenuseid piirkonnas elavatele eakatele. · toitlustamine · pesupesemine · meditsiiniteenust · lugemistuba · erinevad käsitööringid · kontserdid, loengud · interneti kasutamine Avahooldus Avahoolduseks on koduteenused, eluasemeteenused ja päevane hooldamine hoolekandeasutuses ning muud teenused, mis aitavad eakal inimesel oma kodus elades toime tulla
osapoolte sh inimese enda, perekonna, ülejäänud ühiskonnaliikmete, riigi ja kohaliku omavalitsuse aga ka tööandjate panus. Oluline on koostöö erinevate osapoolte vahel nt sotsiaaltöötaja, arsti, õpetaja, politsei, tööturueksperdi jt vahel. Riigi rahastatavad teenused · Rehabilitatsioon · Tehnilised abivahendid · Asendushooldus · Lapsehoid · Erihoolekanne KOV teenused Sotsiaalnõustamine Eluruumi Päevakeskus kohandamine Koduhooldus Sotsiaaltransport Tugiisik Hooldamine Lapsehoid Isiklik abistaja Sotsiaaleluase Toimetulekutoetus Toimetulekutoetus on riigi abi puudusekannatajatele, mida maksab kohalik omavalitsus. Puuduse leevendamiseks kasutavad kohalikud omavalitsused vastavalt olukorrale nii sotsiaalteenuseid kui ka muud sotsiaalabi. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse
tunnustatud õigused, vabadused ja kohustused ning nende kaitse Eesti Vabariigis. Sotsiaalnõustamine – sotsiaalteenus, mis annab isikule vajaliku teabe sotsiaalsetest õigustest ja võimalustest. Invatransport – sotsiaalteenus, mida osutatakse erivajadustega inimestele transportimiseks nende valitud sihtkohta. Suhteline vaesus – on olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna normide. Pikaajaline töötus – on aasta või kauem kestnud tööta olek. Päevakeskus – hoolekandeasutus, mis osutab päevast hooldamist. Hooldamine asutuses – sotsiaalteenus, (Ööpäevaringne erihooldusteenus on) isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega eesmärgiga tagada teenust saava isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuse osutaja territooriumil. Varjupaik – sotsiaalteenus, mille puhul pakutakse ajutist elamiskohta.
mis tagab jurridiliselt ka neile võimaluse edaspidise hariduse omandamiseks. Kui on olemas kutseõpe hooldusõppe õpilastele (Kiiver, Kogerna, Kaljulaid 2009: 20), mis on märksa raskem, järelikult on see olemas ka toimetuleku õpilastele. See oletus leidis kinnitust. Artiklis "Hooldusõppe põhihariduse omandatud noorte võrdsetest võimalustest kutsehariduses" kirjutab autor Helma Täht, et 2006. alustas Päevakeskus Käo juhtimisel tegevust projekt "Õpikeskkonna kujndamine erivajadustega ", mille eesmärk oli kutseõppe edendamine toimetuleku ning hooldusõppe omandanud noortele (Täht 2009: 12). Kokkuvõttes võin öelda, et toimetulekuõpe on mõeldud mõõduka ja raske vaimse alaarenguga õpilastele, selle eesmärk on, et nad "omandaksid jõukohased praktilised oskused ja selleks vajalikud minimaalsed teadmised igapäevastes korduvates
Ehitiste omadused: Mastaap (16 korrust * 6 korterit = 96 * 2,5 in = 240 in). Elamualade teenindus ja töökohad: vabaaja veetmise ruumid; vanade ja puuete inimeste teenindus; kauplused (igapäeva vajaduste rahuldamiseks). 150 200 elamu piirkond (lasteaed 20k; ühisruumid; sotsiaaltöötaja); 600 800 naabruskond (lasteaed 32k; sotsiaal töökoht; valvepunkt; teenindus; algastme kool); 2500 4000 (lasteaed kuni 64k); mängupark; vanurite päevakeskus; kauplused tööstus + toit; teenindus; panga osa; toitlustus; põhikool). Linna keskuse planeerimine: City, Downtown; CBD Central Buisness District. Keskuse pindala 1-3% (mida väiksem lin, seda suurem %). Keskus: töökohti 90% hoonetest, elukohti 10%; ÜT/SA NY 90% ÜT, 10% SA; parkimispiirangud: vaba parkimine; ajaline piirang; tasuline parkimine; transiit: ringteed, tangensiaal magistraalid; konkurentsivõimeline ÜT; jalgsi-rattalikklus; kiiruste piirangud;
Pikaajaline töötus- isik, kes on olnud töötuna arvel üle 12 kuu. Õpitud abitus- Õpitud abitus on inimese kehalise ja psüühilise teotahte langus. Tegevuste tulemuslikkus muutub inimese jaoks küsitavaks, õnnestumistele ja ebaõnnestumistele hinnangu andmisel võimendatakse negatiivset suhtumist, välditakse iseseisvalt otsustamist ja toimimist. Õpitud abituse sündroomil on laastav mõju isiksusele tervikuna. Päevakeskus- päevast hooldamist osutav asutus, kus päevase hooldamisega toetatakse kliendi iseseisvat toimetulekut Hooldamine asutuses- Hooldekodu teenus ehk siis ööpäevaringne hooldamine asutuses on hoolekandeteenus. Teenuse eesmärgiks on eaka inimese toimetuleku toetamine igapäevase hoolduse kaudu, sisaldades eluasemeteenust, esmatasandi hooldust ning huvitegevusi võimaluste piires. Varjupaik- asutus, mis pakub isikutele ajutist ööpäevast või päevast abi, tuge ja kaitset
Laste Vanemate Ühing jne. Kindlasti on kergem kui saab oma muret ja rõõmu teistega jagada, ja kes veel paremini üksteisest aru saaks, kui ühesuguste probleemidega kokkupuutuvad inimesed. Koos on kergem infot ja kogemusi hankida ja vahetada. Ka lapsed saavad seal kohtuda omasugustega ja sõlmida sõprussuhteid, mis on ilmselt üsna tugevad ja millest saavad jõudu ka lapsed ise. Raskemate puuetega lastele on rajatud hoolekandeasutusi Maarja Päikesekodu, Käo Päevakeskus, Haraka Kodu. Loodetavasti saavad need ka kunagi lisa, et kõik abi vajavad lapsed seda ka saaksid. Siin on suur tööpõld omavalitsustel, kes hoolivad oma rahvast ja sotsiaaltöötajatel, kes teavitavad omavalitsusi probleemi suurusest. Lasteaia ja kooli õpetajatel peaks olema südameasi koolitada ennast märkamaks arenguhäirega last ja tegelemaks temaga heade tulemuste ja lapse tuleviku nimel. Lapsele on tähtis eduelamus. Motiveeritud
Tegevuste tulemuslikkus muutub inimese jaoks küsitavaks, õnnestumistele ja ebaõnnestumistele hinnangu andmisel võimendatakse negatiivset suhtumist, välditakse iseseisvalt otsustamist ja toimimist. Õpitud abitus kujuneb märkamatult ja näiliselt lühikese ajaga, kuid temast vabanemine nõuab erakordset tahtepingutust, aega, eneseanalüüsi ning valmisolekut elurõõmu ja elamisjulguse saavutamiseks, alalhoidmiseks. 31. Päevakeskus - avahoolduse raames pakutav sots teenus pakkumaks oma kodus elavatele kleintidele kohta kus päeval olla 32. Hooldamine asutuses nt vanadekodu 33. Varjupaik - sots teenus, mille eesmärgiks on pakkuda ajutist elukohta 34. Muu abi (lisaks teenustele ja toetusele) - nt toidupakid, riided, supiköök. kõik mitterahaline toetus. 35. Sotsiaaltöötaja rollid - toetaja, aitaja, nõustaja, ekspert jne.
Ei ole mõeldud vanaduspensioniikka jõudnud dementsuse diagnoosiga inimesele, kellel ei ole lisaks muud psüühikahäiret, ega inimesele, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest juhtiva psüühikahäirena. Teenust saama suunamist ja teenuse osutamist korraldab Sotsiaalkindlustusamet (SKA). 9 KOV teenus ü Sotsiaalnõustamine ü Võlanõustamisteenus ü Päevakeskus ü Koduhooldus ü Tugiisik ü Lapsehoiuteenus ü Isiklik abistaja ü Sotsiaaleluase ü Eluruumi kohandamine ü Sotsiaaltransport ü Hooldamine 10 KOV teenus Sotsiaalnõustamine on üks sotsiaalteenustest, mis on suunatud isikutele või perekondadele, kelle iseseisev toimetulek on psühholoogiliste, sotsiaalsete või majanduslike tegurite tagajärjel häirunud.
13) tugiisikuga töötamine. 21) Asendushooldus- kui laps ei saa kasvada kodus ja teda kasvatatakse riigi poolt väljaspool perekonda Asendushoolduse vormideks on: lapsendamine, perekonnas hooldamine, eestkoste ja asenduskodu. 23) Delinkventne käitumine- käitumine mille puhul ei järgita õigusnorme. : varastamine, huligaanitsemine 29) Õpitus abitus- seisund mille puhul inimene ei langeta endale kasulikke otsuseid isegi kekskkonna paranedes kuigi eelnevalt oli olukord halvem 30) Päevakeskus- sots.teenus pakkumaks vajaduspõhist võimalust sotsiaalseks ajaveetmiseks 31) Eluruumi tagamise teenus- mõeldud inimesele, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline endale ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama 36) Võrgustikutöö- töö kliendi ja tema lähedastega kaasates ka omavalitsuse või mud spetsialistid 38) Töötamise toetamise teenus- teenuse eesmärk on juhendada ja nõustada isikut, et toetada
ee Nr 4967 HTM Koolitusluba Omandivorm munitsipaallasteaed Teeninduspiirkond Rakvere vald Asjaajamis- ja õppekeel eesti keel Lasteaed on avatud tööpäevadel 7.00 18.00 Asutamine ja koolitusluba Lasteaed ,,Täpi" on asutatud KOV otsusel ja haridus- teadusministri antud koolitusloa alusel. Asukoht Lasteaed asub Lääne - Viru maakonnas Rakvere linnas, mille vahetus läheduses asuvad Rakvere Päevakeskus ja Rakvere Põhikool, Rakvere Spordihall, Rakvere tammik. Lasteaia eripära Lasteaial on rühmad: Pokud, Pintselsabad, Tähetäpsid, Lepatriinud, Pähklikesed, Oravakesed mida kasutatakse rühmade kujunduses sümbolitena. Lasteaed on lapsest lähtuvate põhimõtete ja ideede järgi töötav lasteaed. Lasteaeda ümbritsev tammik võimaldab õppe- ja kasvatustegevusi läbi viia õuealal, vahetus looduses. Iga rühm omab eraldi sissekäiku, hooviala ja katusealust õuesõppe tegevuste tarvis
tervishoiu ja sotsiaalabi teenuste võrgustik uimastisõltlastele efektiivse abi osutamiseks, nii lastele kui täiskasvanutele (tegutsevad erineva töökorraldusega ravi- ja rehabilitatsioonikeskused erineva raskusastmega sõltuvus- ja isiksuse häiretega laste ja täiskasvanute jaoks). Uimastisõltuvusega haigete spetsiaalse ravi ja rehabilitatsiooni võrgustiku põhielemendid on ravikeskus, sotsiaalhoolekandesüsteemi päevakeskus ja ööpäevaringne keskus sh ravikommuun, hooldekodu. 2.1 Ravikeskus Sõltuvuspsühhiaatrilise ravikeskuse ülesanne on osutada ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning superviseerida teiste tervishoiuteenuste osutajate, samuti sotsiaalhoolekande päevakeskuste ja ravikommuunide tegevust oma piirkonnas. Sellised sõltuvuspsühhiaatrilised ravikeskused on vajalikud Tallinna/Harjumaa, Lõuna- Eesti, Lääne-Eesti ja Ida-Virumaa piirkondades. Ravikeskus võib olla eraldiseisev
Erihooldekodu Haigla Kaitseväe haigla Kinnipidamiskoha haigla Muu tervishoiuhoone, nagu näiteks vereülekandejaam Karistusasutuse hoone, vangla või koloonia IV kasutusviis Suurte rahvahulkade kogunemishooned: Restoran Kohvik, baar või söökla Kiirtoitlustushoone Muu toitlustushoone Päevakeskus Kohtuhoone Konverentsihoone Postimaja, sidejaoskond või postkontor Toidukauplus Kauplus, mis ei ole toidukauplus Bensiinijaama hoone 7 Oksjoni-, turu- või näitusehall Muu kaubandushoone või kauplus Muu teenindushoone Lennujaam Raudteejaam
Karja 6, Narva Tel 354 8805 (valvetuba), Uus 2, Põlva Vabaduse 10b, Võru 354 4223 (arstide tuba) Tel 799 9173 Tel 782 2676 http://www.polvahgl.ee Psühhiaater Eve Kukkela Nurme 72, Tallinn SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku Tel 523 2037 päevakeskus [email protected] Roosi 3, Pärnu Psühholoog Indrek Linnuste (juhataja) Haigekassa infotelefon 16363 Psühhiaater-psühhoterapeut Kaiti Kuiv Tel 447 3287 (E–R kell 8.30–16.30) Kastani 5, Viljandi [email protected]
· Indiviidi vastutus enda ja oma perekonna toimetuleku eest · Indiviidi ja perekonna toimetuleku soodustamine Põhilised sotsiaalteenustest · sotsiaalnõustamine; · rehabilitatsiooniteenus; · proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine; · koduteenused; · eluasemeteenused; · hooldamine perekonnas; · hooldamine hoolekandeasutuses; · toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused, mida osutab lisaks KOV Hoolekandeasutused 1) päevakeskus 2) tugikodu, turvakodu 3) varjupaik, kodutute öömaja 4) lastekodu 5) noortekodu 6) üldhooldekodu 7) koolkodu 8) sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus 9) erihooldekodu Hoolekandesüsteemi kliendiuuring Uuringutulemused: - Pikaajaline töötus maaelanike seas - Kuriteo ohvrid tallinlaste ja ida-virulaste seas - Üksindus, suhtlemisvaegus, alkoholism - külaelanike seas - Kriitiline piir 1500 krooni 1 leibkonnaliikme kohta Raskemini tulevad toime leibkonnad, kus leibkonnaliikmel
vald isik MTÜ Valga Eesti eraõiguslik Peetri 4 520 Hoolekandekeskus isik Eesti eraõiguslik MTÜ Valgamaa Tugikeskus Kungla 28 447,40 - 575,23 isik Otepää Päevakeskus- Kohalik Kastolatsi tee 25 460,16 Hooldekodu omavalitsus Taagepera, Eesti eraõiguslik OÜ Taagepera Haigla 511,30 Helme vald isik Tsirgumäe, Eesti eraõiguslik
rahuldamise viiside ehk lahenduste vahel. Vajaduste ja lahenduste ehk vajaduste rahuldamiste viiside eristamine on esmatähtis. Näiteks, oletame, et tudengite sotsiaaltöö klubi vaidleb selle üle, kas rahastada lõpupidu või sulgemisohus õppelinnaku päevakeskust. Vajaduste ja lahenduste analüüsil selgub, et klubi vaidleb lahenduste mitte vajaduste üle. On vajadus avaldada austust lõpetajatele ning päevakeskus vajab tegevuseks ressursse. Samas on aga mõlema vajaduse rahuldamiseks mitmeid erinevaid võimalusi. Klubi võib kulutada raha lõpupeo korraldamiseks ning korraldada tuluõhtu päevakeskusele raha kogumiseks või kulutada raha päevakeskusele ja korraldada lõpupidu seeläbi, et liikmed annetavad toitu, karastusjooke ja mõned dollarid peo jaoks. Pooled klubi rahast võivad minna päevakeskusele ning ülejäänud piiratud eelarvega lõpupeo jaoks. Lisaks sellele võidakse
......................... Juhendaja .................................... Koristustööde üldine valdamine Hoolduskoristuse kogemus Põrandate põhjaliku puhastamise kogemus Pindade põhjaliku koristamise kogemus Eriruumide koristamise kogemus järgmiste ruumide osas Puhastusteenindaja ametioskus Puhastusteenindaja ametijuhend KINNITATUD Päevakeskus Käo Direktori _______________ 2010.a käskkirjaga nr. ____ NÄIDIS II KORRUSE PUHASTUSTEENINDJA AMETIJUHEND 1. ASEND STRUKTUURIS ABIPERSONAL 1.1 VAHETU JUHT
kannatavatele patsientidele. Abi saab ka une- ja söömishäirete korral. Vajaduse selline spetsiaalne keskus avada tingis arstide sõnul asjaolu, et söömishäiretega inimeste hulk pidevalt suureneb ja nad ei saa abi. Ambulatoorne ravi jääb sel juhul sageli väheefektiivseks, seepärast on psühhiaatriakliinikus ette valmistatud kolmeetapiline integreeritud ravisüsteem, kuhu kuulub ambulatoorne ravi, päevakeskus ja statsionaar. Esimeses etapis antakse esialgne meditsiiniline hinnang, korraldatakse toitumisnõustamine ja psühhoteraapia. Päevakeskuses ravitakse patsiente, kelle häire on kestnud kauem, kes ei ole võimelised iseseisvalt toitumist reguleerima ja kelle kehaline seisund on raskem. Statsionaarne etapp on mõeldud raskes seisundis ja sageli ka motivatsiooniprobleemidega inimestele. Söömishäiretega patsiente ravib psühhiaater Anu Järv.
arendamiseks. Kui keskus on loodud, siis on üks eemärk saavutatud, kuid teise eesmärgi saavutamise mõõtmiseks peate välja töötama sotsiaalsete oskuste arendamise metoodika, mida saab dokumenteerida ja kus on ka näha see töö, mida keskuses käinud lastega on antud projekti eesmärkide saavutamiseks tehtud. Projekti tulemuste hindamisel võib kasutada ka klientide rahulolu uuringut või küsitlusi, kus küsitakse näiteks, kuidas loodud päevakeskus töötab, mis on hästi, mis on halvasti jne. Aeg-ajalt klientide ja sihtgrupi arvamuste küsimine on kogu projekti tulemuste hindamise seisukohalt väga väärtuslik materjal. Alati ei pea projekti tulemuste hindamine olema otseselt mõõdetav, sest kui on tegemist näiteks alaealiste kuritegevust ennetava projektiga, siis tulemus on näha võib-olla kolme aasta pärast. Sellisel juhul võib kasutada mingeid uurimusi, varasemaid kogemusi või teiste riikide kogemusi. Projekti lisad
Erihooldekodu Haigla Kaitseväe haigla Kinnipidamiskoha haigla Muu tervishoiuhoone, nagu näiteks vereülekandejaam Karistusasutuse hoone, vangla või koloonia IV kasutusviis Suurte rahvahulkade kogunemishooned: Restoran Kohvik, baar või söökla Kiirtoitlustushoone Muu toitlustushoone Päevakeskus Kohtuhoone Konverentsihoone Postimaja, sidejaoskond või postkontor Toidukauplus Kauplus, mis ei ole toidukauplus Bensiinijaama hoone Oksjoni-, turu- või näitusehall Muu kaubandushoone või kauplus Muu teenindushoone Lennujaam Raudteejaam Bussijaam Sadamahoone
Toimetulekutoetus(rahaline) nõuandla Koduteenused hambaravi Koduabi tugiteenused: taastusravi turvatelefon Tervisekeskuse valvega koduhooldus toidu-, transpordi-, pesu-, Koduvisiidid vaimuhaige juurde pesemis- ja saunateenus Tervisekeskuse voodiosakond: Päevakeskus päevahaigla Päevakodu ööhaigla Korteriteenused: nädalane põetamine teenuskorterid periooditi põetamine vanade maja sureva haige põetamine Lühiajaline hooldamine akuutne haiglaravi
· Hooldamine perekonnas - isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Hooldamine perekonnas toimub kohaliku omavalitsusasutuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. · Hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses. Hoolekandeasutuses viibivatele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile vastav hooldamine. Hoolekandeasutuste liigid on: · päevakeskus - päevast hooldamist osutav asutus; · tugikodu - kodus elavate puuetega isikutele päevast või perioodilist ööpäevast hooldamist osutav asutus; · varjupaik - isikutele ajutist ööpäevast abi ja tuge ning kaitset pakkuv asutus; · asenduskodu - lastele asenduskoduteenuse osutamise koht; · noortekodu - asenduskodust, erivajadustega õpilaste kodust või koolkodust
Probleem on suurem piirkondades, mis asuvad suurematest keskustest kaugemal. Teenuste võrdne kättesaadavus on aga kriitiline – vastasel juhul puudub laste abivajaduse hindamisel ja juhtumiplaani koostamisel mõte. Ainult hindamine ja plaani koostamine üksi ei aita laste olukorda paremaks muuta (MTÜ Lastekaitse Liit 2013). Lastekaitsetöötajate hinnangul on kõige enam vaja teenuseid, mis on KOVi rahastada: tegevusteraapiad, lapssõltlaste ravi ja rehabilitatsioon, laste päevakeskus, vanemaharidus, lapse tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, koduteenus ja pereteraapiad (Lastekaitse korralduse… 2013). Lastekaitsetöö tõhusust piirab ka selle vähene väärtustamine. Maavalitsuste lastekaitsetöötajate hinnangul on nende palk madal, tööd ei väärtustata ning töös valitseb ajapuudus. Probleemina toodi välja ka ülemuse toe puudumist (Lastekaitse korralduse… 2013). Lapse heaolu tagamiseks on vajalikud pädevad lastekaitsetöötajad
annaabi.ee 
