Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Praktiline personalijuhtimine ja töösuhted Eksami kordamisküsimused 2016 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIKS KEDA KUIDAS?
Praktiline personalijuhtimine ja töösuhted TMO0060
Eksamitemaatika
  • Personalijuhtimise eesmärgid ja funktsioonid
    EESMÄRGID:
    Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine
    • Personali planeerimine
    • Töö analüüs
    • Personali värbamine
    • Personali valik

    Personali efektiivsuse suurendamine
    • Personali koolitus
    • Personali arendamine
    • Personali hindamine

    Efektiivse tööjõu säilitamine
    • Töötajate tasustamine
    • Organisatsioonikultuur
    • Töötajatevahelised suhted

    Eesmärgid on omavahel tihedasti seotud ja üksteisest sõltuvad.
    FUNKTSIOONID:
    • Töö analüüs
    • Personali planeerimine
    • Personali värbamine
    • Personali valik
    • Personali hindamine
    • Personali hüvitamine
    • Personali arendamine
    • Tööandjate ja töövõtjate vahelised suhted

  • Personalijuhi rollid kaasaegsetes organisatsioonides, millist väärtust loob personalitöötaja
    Rollid ja väärtus:
    • Töötajate advokaat – eduka tegutsemise aluseks on töötajate pidev kursishoidmine organisatsiooni arenguga. Rolli täitmise eeldus on kõigi töötajate õiglane, võrdväärne kohtlemine ja vastastikune austus .
    • Funktsiooniekspert – tal on personalitööst põhjalikud teadmised. Algtaseme funktsiooniekspert leiab lahendused valdkonna rutiinsetele probleemidele. Järgmine tase eeldab lahenduste väljatöötamist organisatsiooni vajadustest lähtuvalt. Kõrgema taseme ekspert määratleb organisatsiooni strateegiast lähtuvalt valdkonna poliitika.
    • Inimkapitali arendaja – toetab uute käitumisharjumuste rakendamist igapäevatöös. Väärtustab ja soodustab iga töötaja isikliku panuse kasvu ja vastutuse võtmist. Tegeleb positiivsete suhete loomisega meeskonnas ja tugevate meeskondade kujundamisega.
    • Strateegiline partner partnerid aitavad juhtidel eesmärke saavutada, nõustavad, annavad regulaarselt tagasisidet ja panustavad juhtimisotsuste tegemisse. Ühendavad personalitöö tegevused organisatsiooni strateegia ja visiooniga. Osalevad organisatsiooni tulevikunägemuse loomises ja muudatuste elluviimises.
    • Seesmine konsultant : kuulaja, selgitaja, abistaja, nõustaja
    • Äripartner: analüüsija, planeerija strateeg, otsustaja , probleemide ennetaja
    • Teenindaja : värbaja-valija, intervjueerija, organiseerija, info vahendaja (hea ja halva)
    • „Käehoidja“: õhkkonna looja, kontakti hoidja, pingemaandaja (emotsionaalne puhver )

  • Personalipoliitika valdkonnad ja koostamise põhimõtted
    Valdkonnad:
    • Personali värbamine ja valik
    • Töö tasustamine
    • Töötajate karjaari planeerimine
    • Personali koolitus
    • Suhtlemine ametiühingute ja kutseorganisatsioonidega
    • Töötervishoid ja töökaitse
    • Organisatsioonisiseseid töösuhteid reguleerivad normatiivaktid ja dokumentatsioon

    Põhimõtted:
    • Iga töötaja saab aru ettevõtte missioonist ja põhiväärtustest ning oma tööpanuse olulisusest ettevõtte eesmärkide saavutamisel.
    • Iga töötaja vastutab oma töötulemuste eest.
    • Juhid on ettevõtte väärtuste kandjad.
    • Juhid ja töötajad on partnerid ettevõtte eesmärkide saavutamisel.
    • Organisatsiooni juhtimist iseloomustab eesmärkidele pühendumus, kaasav juhtimisstiil , läbipaistvus ja avatud infovahetus.

  • Tegurid, mis mõjutavad personalijuhtimist organisatsioonis
    Personalijuhtimist organisatsioonis mõjutab organisatsiooni väliskeskkond. Makrokeskkond koosneb:
    • Rahvusvahelised arengueeldused,
    • Majanduslikud arengueeldused,
    • Sotsiaal-kultuurilised arengueeldused,
    • Poliitilised ja õiguslikud arengueeldused,
    • Tehnoloogilised arengueeldused.

    Mikrokeskkond koosneb:

    Veel mõjutab personalijuhtimist:
    • Ettevõtte suurus
    • Arengufaas
    • Kas ettevõte on kodumaine või rahvusvaheline
    • Riigi- või erasektoris
    • Ettevõtte juhtimine, kultuur ja väärtused
    • Personalitöötajad ja nende ettevalmistus

  • Nõudmised, mis esitatakse personalijuhile kaasaegsetes organisatsioonides
    • Omab ettekujutust keskkonnast, kus organisatsioon tegutseb
    • Tunneb situatsiooni, kus organisatsioon asetseb
    • Saab aru, kuidas tulu saadakse ja milleks seda kasutatakse
    • Suudab kontseptuaalselt mõelda ja mõtteid väljendada
    • Suudab formuleerida organisatsiooni personalipoliitika ja –arengukava
    • Suudab tagada vajalike muudatuste elluviimise
    • Suudab luua häid koostöösuhteid
    • Mõista meeskonnatöö olulisust
    • Ilmutab initsiatiivi, ei vaja juhtkonnapoolset tähelepanujuhtimist
    • Suudab kulutusi planeerida ja kontrollida, hinnata kulutuse efektiivsust

  • Tööanalüüsi eesmärgid ja tööanalüüsi protsess
    EESMÄRGID:
    Töö analüüs annab ülevaate reaalselt eksisteerivast töökorraldusest. Töö analüüsi käigus selguvad:
    • Töö sisu,
    • Töö iseärasused ja seosed teiste töödega,
    • Nõuded töötajale

    Peaeesmärgiks organisatsioonis tehtavate tööülesannete kaardistamine ning töökorralduse kujundamine ja/või uue elluviimine . Tulemuseks on organisatsiooni tegevuse reguleerimiseks vajalikud dokumendid (töökirjeldus, ametijuhend )
    PROTSESS:
    1) Otsuse vastuvõtmine juhtkonna poolt.
    2) Aja planeerimine ja vastutavate isikute määratlemine.
    3) Tööanalüüsi protsessi selgitamine personalile.
    4) Töö määratlemine ja olemasolevate dokumentide analüüs.
    5) Informatsiooni kogumine ametikohtade lõikes.
    6) Töökirjelduste ja ametijuhendite koostamine.
  • Tööanalüüsi meetodid
    • Vaatlus – Töö protsessi jälgimine ja märkmete tegemine vahetult kõrval seistes või kaamera vahendusel. Annab lisainfot töö teostamise keskkonna ja töötingimuste kohta, kuid vaatluse ajal ei pruugi näha kõiki tööga seotud tegevusi.
    • Intervjuu – küsimustike ja vaatluste kõrval enim kasutatud töö analüüsi meetod. Intervjuu raames kogutakse struktureeritud küsimustiku alusel informatsiooni töö tegijalt ja juhtidelt. Meetod võimaldab esitada täiendavaid küsimusi kohe nende tekkimisel, kuid on ajamahukas ja kallis.
    • Küsimustikud ja ankeedid – Ühed levinumaid töö analüüsi meetodid, kuna võimaldavad koguda lühikese aja jooksul palju struktureeritud informatsiooni, kuid kõikide tööde kohta küsitakse samu küsimusi, mis ei pruugi anda kõiki vastuseid.
    • Dokumentide analüüs, töötajate tähelepanekud ja üldinfo – dokumentide analüüsi käigus uuritakse, milliste dokumentidega töö tegija kokku puutub; millistest juhendites oma töös lähtub jms. Meetodit saab kasutada ilma töö teostajat kaasamata, kuid see ei anna tööst täielikku ülevaadet.

  • Tööanalüüsi läbiviimise ja tulemuste dokumenteerimine
    TÖÖANALÜÜSI LÄBIVIIMISE DOKUMENTEERIMINE:
    • Andmete kogumine, töötlemine ja üldistamine töörühmades
    • Töökirjelduste ja ametinõuete koostamise ettevalmistus
    • Töökirjelduste ja ametinõuete tutvustamine juhtkonnale ja töötajatele ning nende korrigeerimine.

    Kirjalikud materjalid, mille töögrupid valmistavad ette tööanalüüsi läbiviimiseks lähtuvad tööanalüüsiks valitud meetoditest: küsimused intervjuudeks ja küsitlusteks, vaatluste ja dokumentide analüüsi blanketid , hindamislehed eksperthinnangute kogumiseks.
    TÖÖANALÜÜSI TULEMUSTE DOKUMENTEERIMINE:
    Sagedamased dokumendid, mis koostatakse tööanalüüsi tulemuste põhjal on:
    • Töö kirjeldused: töö eesmärkide, ülesannete ja kohustuste, tulemuste, vastutuste kirjeldused
    • Ametinõuded ehk professiogrammid: töötajate kompetentside kirjeldused ametikohtadel töötamiseks
    • Ametijuhendid (kõige sagedamini koostatav dokument)

  • Millele tuginetakse personali planeerimisel, personali planeerimise protsess
    TUGINETAKSE:
    • Olemasoleva personali muutuste analüüsile
    • Personalivajaduse prognoosimisele
    • Tööjõu pakkumise prognoosimisele ja hindamisele
    • Nõudluse ja pakkumise tasakaalustamiseks vajalike tegevuste planeerimisele .

    PROTSESS:
    • Koostatakse eelarve, kus on fikseeritud aasta oletatavad sissetulekud ja sellega otseses seoses olevad kulutused tööjõule.
    • Määratletakse planeeritava personali koosseis.
    • Töökirjelduste ja nõuete profiilide koostamine.
    • Ametijuhendite koostamine.
    • Tegevuskava koostamine (värbamine, valik, koolitus).

  • Tulemuslikku tööd soodustava keskkonna tunnused
    • Teatakse eesmärke – kui me ei tea kuhu minna, ei ole ükski tee vale ega õige.
    • Omatakse ülevaadet protsessidest, nende etappidest, loogilistest ja ajalistest seostest.
    • Omatakse ettekujutust võimalikest kõrvalekalletest – väga hea juht ennetab probleemi teket.
    • Omatakse võimu ja võimalusi protsesside mõjutamiseks soovitud suunas – sihikindel juht ei raiska oma energiat tõestamaks, miks ei saa tegutseda, vaid otsib vahendeid, mille abil saab edu saavutada.
    • Suudetakse protsessi õigetel etappidel kokku viia ressursid ja nende rakendamiseks sobivad tingimused – iga asi omal ajal.
    • Iga töötaja teab, mille eest ta vastutab ja mille alusel teda hinnatakse.
    • Ametikohustuste paindlikuks täitmiseks on töötajal vajalik otsustusvabadus ja õigused.
    • Töötajatel on võimalik oma kompetentsust suurendada.

  • Töökorralduse mõiste ja olemus
    Töökorraldus on tööjõu otstarbeka paigutamise ja töötootlikkuse suurendamise meetmete süsteem, mis hõlmab tööjaotuse, töökohtade korralduse, töötingimuste loomise, tööprotsessi optimeerimise ning töö normimise ja tasustamise.
    Töökorraldust aitavad parandada:
    • Töösisekorra eeskiri , töökorralduse reeglid
    • Organisatsiooni väärtused, eesmärgid, head tavad, oluliste protsesside ja projektide kirjeldused
    • Kvaliteedistandardid, infosüsteemi kasutamise nõuded, turvalise nõuded jmt.

  • Personalitööga seotud protseduurid

  • Personalitöös vajalikud dokumendid
    • Töö- või teenistusleping (avalikus teenistuses ka käskkiri ametisse määramise kohta),
    • Tööaja, töötasu ja hüvitiste, puhkuste, ravikindlustuse, lähetuste dokumendid,
    • Tööohutust tagavate toimingute ning töövaidluste ja väärtegudega kaasnevad vormistused.
    • Tööleping, töölepingu tingimused (k.a. ametijuhend)
    • Reeglid töökorraldusele (nn. töösisekord)
    • Andmed töötaja kohta (isikukaardid/ andmekaitse !)
    • Tööajaarvestuse dokumendid
    • Personalikäskkirjad

  • Milliseid võimalusi pakub personalitarkvara kasutamine
    Toetab ja lihtsutab personalitöötajate igapäevatööd. Erinevad programmid võimaldavad hallata personali- ja palgaarvestust, koostada tööajagraafikuid, koolituslahendusi, ametijuhendeid, hindamist jne.
  • Värbamispoliitika vajalikkus, millistele küsimustele peaks vastama, mida peaks sisaldama
    VAJALIKKUS:
    Värbamispoliitika ja –strateegia kui kindel süsteem koos protseduuride ja vormidega kindlustab kvaliteedi ning võimaldab tööandjal tagada, et kõiki kandidaate koheldakse võrdselt.
    KÜSIMUSED:
    Miks? – sõnastab värbamise eesmärgi
    Keda? – määratleb ametikoha ja sihtgrupi
    Millal? – kehtestab ajalised piirid ja iseloomu
    Kuidas? – valib vahendid ja kehtestab protseduurid
    SISALDAB:
    • Töökoha kirjeldust, vajadust ja nõudeid
    • Korrektset reklaamteksti
    • Tõestatavat kontakti ja selgeid vastuseid
    • Nõuete ja hindamismeetodite vastavust
    • Konkursi lõpetamist „sabadeta“.

  • Valikuprotsess, hindamismeetodid personali valikul , tööintervjuu liigid
    VALIKUPROTSESS:
    Personali valik võib olla organisatsioonisisene kui ka organisatsiooniväline. Valikuprotsess sõltub värbamisstrateegiast. Eelintervjuu → ankeet → soovituskiri ja taustauuring → test → töölevõtu intervjuu → käitumisülesanne → valiku tegemine.
    HINDAMISMEETODID:
    Hindamiste läbiviimiseks kasutatakse erinevaid hindamismeetodeid (nt intervjuu, grupitöö , testid jms), sageli ka erinevaid hindajaid. Valiku kriteeriumiteks on:
    • Oskused – ametioskused, suhtlemisoskused, juhtimisoskused,
    • Isiksuseomadused – vastutusvõime, sotsiaalsus , enesest lugupidamine, loomingulisus, saavutusvajadus , tahtejõulisus, võimuvajadus, stressitaluvus
    • Töötulemused – töö efektiivsus (kvantiteet, kvaliteet), töötulemused
    • Vaimsed omadusedintelligentsus , tunnetusvõimed
    • Füüsilised omadused – füüsiline võimekus, psühhomotoorsus
    • Taust ja kogemused – elulugu, perekond, haridus , töökogemus
    • Praegune staatus ja elustiil – töökoht, kindlustatus, elustiil

    Valimisel tuleks hinnata koostöövõimelisust, pingetaluvust, paindlikkust, kohanemisvõimet, emotsionaalse sideme tekkimise võimalikkust. Juht peaks valima inimesi väärtushinnangute järgi. Kui valime ainult kompetentsi , siis võime minna lahku, sest väärtushinnangud ei sobi. Suurema tulemuslikkuse allikad: hoiakud, tarkus, töökus.
    TÖÖINTERVJUU LIIGID:
    • Tööintervjuu – nõuab suurt professionaalsust. Intervjuu eeldab vaba vestluse vormi, et saada küsimustele objektiivseid vastuseid.
    • Struktureeritud intervjuus kasutatakse varem väljatöötatud küsimusi, kuid nende esitamise järjekord on vaba.
    • Situatsiooniline intervjuu on struktureeritud intervjuu, mis piirdub tööga seotud küsimustega.
    • Struktureerimata (juhisteta) intervjuus kasutatakse ainult põhiküsimusi, mida tuleb kindlasti esitada, teised küsimused tekivad vabas vestluses.
    • Käitumist kirjeldavas intervjuus palutatakse kandidaadil kirjeldada, kuidas ta on mingit probleemi varem lahendanud.
    • Stressiintervjuus püütakse selgitada kandidaadi iseärasusi stressisituatsioonis.
    • Järjestikune e. Paneelintervjuukandidaati intervjueerib mitu intervjueerijat järjestikku.
    • Komisjoniintervjuu – intervjuud viib läbi mitu inimest korraga.
    • Grupiintervjuu – mitu kandidaati ja mitu intervjueerijat.

  • Andmekaitse personalitöös
    Üldreegel – isikuandmete töötlemine on lubatud ainult isiku nõusolekul.
    Töötleja peab rakendama halduslikke ja tehnilisi meetmeid, et isikuandmed ei satuks juurdepääsuõiguseta isikute kätte. Isikuandmeid tuleb kaitsta juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest, samuti juhusliku või tahtliku volitamata muutmise eest.
  • Milliste personalijuhtimise funktsioonide kaudu toimub personali arendamine
    • Personali planeerimine
    • Personali värbamine ja valik
    • Praktika korraldamine
    • Uue töötaja adapteerumine (igakülgne kaasaaitamine kiirele kohanemisele)
    • Personali hindamine ja arenguvestluste läbiviimine
    • Personali edutamine ja rotatsioon
    • Personali motiveerimine ja palgakorraldus
    • Personali koolitus

  • Millised põhimõtted on olulised töötajate koolitamisel
    • Koolitus on kogu organisatsiooni arengu lahutamatu osa
    • Organisatsiooni juhtkond on seisukohal, et koolituse abil on võimalik kõrvaldada organisatsiooni nõrgad kohad
    • Organisatsiooni juhtkond loob tingimused koolituse korraldamiseks
    • Organisatsiooni juhtkond on seisukohal, et ühekordsest koolitusest ei piisa, vajalik on järjepidevuse tagamine
    • Kõikide tasandite juhid soovivad anda oma panuse koolituse kordaminekuks

  • Koolitusvajaduse hindamise protseduur
    Koolituse planeerimisel tuleb küsida MIKS? KEDA? KUIDAS?
    Miks? Otsustage koolituse eesmärgid ja ulatus, arvestades rahalisi vahendeid. Koolituse tulemuslikkust hinnatakse lähtudes sellest, kus ja mil määral saavutati eesmärgid.
    Keda? Otsustage, keda on vaja koolitada, olenevalt sellest, kas tulemust oodatakse eelkõige inimese, struktuuriüksuse või tegevusvaldkonna tasandil. Määratlege koolitusvajadus .
    Kuidas? Otsustage, mida õpetada, milliseid meetodeid kasutada, kes koolitab, palju saate selle eest maksta. Koolituseks kavandatud ressursside kasutuse efektiivsus sõltub otseselt sellest, kui täpselt on programm läbi mõeldud.
    Koolitusvajaduse hindamisel ja analüüsil lähtutakse erinevate tasandite vajadusest. Reeglina on selleks kolm tasandit – organisatsiooni kui terviku, madalama struktuuriüksuse ning töötaja tasand.
    Koolitusvajaduse analüüsimiseks kasutatakse järgmisi võimalusi: arenguvestluste või –plaanide kokkuvõtted, intervjuu, küsitlus, dokumentatsioon, ametikohtade ja töö sisu analüüs.
  • Koolituse efektiivsuse (tulemuslikkuse) hindamise kriteeriumid ja meetodid
    Arendustegevuse mõju hindamisel tuleb hinnata konkreetsete alamtegevuste tulemuslikkust ja eesmärgipärasust. Hindamine peaks andma kinnitust, et tehtud tegevused toetavad eesmärgi saavutamist.
    Tulemuslikkuse hindamisel vaadeldakse tegevuste seost organisatsiooni strateegiaga, arengule suunatud tegevuste olemasolu ja protsesside toimimist ja tulemust ning protsessi kirjeldatuse ja dokumenteerituse astet. Saab hinnata, mis on hästi, mis vajab muutmist, kuidas org.-nis õpitakse, kuidas sisemist potentsiaali kasutatakse, kuidas kogemusi analüüsitakse, mida analüüsist ja saadud tagasisidest arvesse võetakse ja kuidas rakendatakse. Tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse enesehindamist, kvaliteedi- ja vastavushindamist, auditeerimist, seotud osapoolte rahulolu pakutava teenusega, töötajate rahulolu-uuringu tulemusi.
    Koolituse hindamise meetodid:
    • Küsimustik
    • Skaala
    • Happysheet
    • Intervjuu
    • Testmine
    • Vaatlus

  • Personali koolituseks vajalikud dokumendid
    • Organisatsiooni koolitusplaan
    • Seadused
    • Protokollid
    • Memod
    • Projektide kokkuvõtted
    • Koolitusvajaduse vorm
    • Koolituse tõhususe tagasiside vorm

  • Karjääri planeerimine - olemus ja protsess
    Karjääriplaneerimine on personaliarendusvõimaluste pakkumine organisatsioonis, et rakendada töötajate võimeid, oskusi, teadmisi ja kogemusi parimal viisil, toetamaks töötaja liikumist ja arengut organisatsioonis. Eesmärk on luua töötajate arendamiseks keskkond ehk anda töötajatele suunad ja toetus, et rakendada töötajate potentsiaali sobivatel ametikohtadel.
    Töötajate karjääris eristatakse kolme põhilist karjäärietappi:
    1) varajane karjäärietapp – töötaja laiendab oma teadmisi ja oskusi kas ühel ametikohal või liikudes erinevate ametikohtade vahel
    2) keskmine karjäärietapp – enamik töötajaid näeb veel karjäärivõimalusi, kuid mõned töötajad arvavad et on juba saavutanud oma ametikohal maksimumi.
    3) hiline karjaarietapp – töötajad muutuvad murelikuks oma karjääri suhtes, otsivad uusi võimalusi, mõtlevad valdkonna vahetamisele või tunnetavad motivatsioonikriisi ning töövõime langust
    Karjääritee võib olla vertikaalne (rohkem levinud, töötaja alustab spetsialistina ja liigub edasi sama valdkonna esmatasandi juhi positsioonile) või horisontaalne (töötaja täiendab pidevalt oma portfelli, liikudes erinevate spetsialistide ametikohtade vahel, kasvades laiema valdkonna eksperdiks).
  • Karjääri juhtimine, mõiste ja olulised põhimõtted
    KARJÄÄRI JUHTIMINE moodustab terviku karjääri planeerimisega ning neid on raske teineteisest eristada. Karjääri juhtimisel lähtutakse eelkõige org huvidest ja luuakse töötajate karjääriks sobivad tingimused ja süsteemid. Eeldab karjäärisüsteemi olemasolu, kus ühelt poolt arvestatakse org ja teiselt poolt indiviidi huve ja eesmärke.
    Võimaldab tõhustada org tööd ja tõsta töötajate motiveeritust.
    PLUSSID:
    - Töötajate arendamine ja org sisene liikumine võimaldab kujundada personali väiksemate kuludega võrreldes uute töötajate värbamise ja valikuga.
    - Suurendab töötajate universaalsust ning tõstab nende motiveeritust, loovust ja turvalisust tuleviku suhtes.
    - Suurendab personali lojaalsust ja muudab selle paindlikumaks
    OHUD:
    - Uute, ideederikaste inimeste organisatsiooni palkamise vähenemine
    - Org kapseldumise oht
  • Personali hindamise meetodid.
    • Töö standardiseerimise meetod põhineb töötulemuste ja tööstandardite võrdlemisel.
    • Kriitiliste juhtumite meetod põhineb arvepidamisel õnnestumiste ja ebaõnnestumiste üle.
    • Subjektiivsete kirjelduste meetod põhineb töötaja kirjeldamisel vahetu juhi poolt.
    • Hindamisskaala meetod põhineb töötajat ja tema tegevust iseloomustavatel faktoritel.
    • Käitumusliku hindamisskaala meetod põhineb töötajate käitumise hindamisel, distsiplineeritus jms.
    • Test põhineb töötaja teadmiste ja oskuste hindamisel.
    • Järjestamismeetod põhineb töötajate omavahelisel võrdlemisel ja järjestamisel mingite kriteeriumite alusel.
    • Arenguvestlused

  • Töötajate ja juhtide hindamisel kasutatavad kriteeriumid.
    TÖÖTAJATE:
    • Töö hulk ja kvaliteet
    • Töö tundmine
    • Initsiatiiv ja loovus
    • Koostöövõime

    JUHTIDE:
    • Töö tundmine, orienteeritus saavutustele
    • Vaimne võimekus, hoiakud
    • Dominantsus ja enesekehtestamine
    • Eestvedaja ja otsustaja
    • Planeerija ja delegeerija
    • Initsiatiiv ja loovus
    • Suhtlemisoskus

  • Vead, mis võivad tekkida töötajate hindamisel ja kuidas neid vältida
    HINDAMISE VEAD:
    • Hindamisprotsessi ebaobjektiivsus – hindamine toimub formaaselt ja ei tugine tööanalüüsile ja töötulemustele.
    • Hindamisprotsessi hirmuäratatavus – hindamisprotsess ei ole heatahtlik vaid arveteõiendamine.
    • Hindamisprotsessi salastatus – hindamise eesmärgid ja hindajad hoitakse saladuses. Hindamistulemusi ei avalikustata.
    • Hindamistulemuste ebapiisav rakendamine – hindamise lõpul ei koostata arenguprogramme olukorra parandamiseks.
    • Äärmuslikkus hindaja on kas liiga leebe või range.
    • Eelarvamused – hindaja väärtustab neid omadusi, mis tal endal olemas on.

    KUIDAS VÄLTIDA:
    • Hindamisel tuleks lähtuda tööalasest tegevusest.
    • Hinnag tuleks anda üldhinnagu alusel.
    • Hindamine peaks baseeruma töö sisust tulenevatel kriteeriumitel ja standarditel.
    • Hindamine peaks olema lihtne ja hästi läbiviidav, puudub liigne bürokraatia.
    • Tulemused peaksid olema mõõdetavad.
    • Töötajad peaksid uskuma, et nendest sõltub tulemuste parandamine.

  • Tagasiside andmise võimalused, arenguvestlus
    Arenguvestluse üldeesmärkideks on:
    • Organisatsiooni arendamine
    • Töötulemuste parandamiseks võimaluste leidmine
    • Palgakorralduse täiustamine
    • Motiveerimissüsteemi täiustamine
    • Personali arengukava koostamine
    • Personali koolitusvajaduse määratlemine jne.

    Tagasiside andmine töötajatale:
    • Teavitatakse struktuurimuudatustest ja alluvussuhetest
    • Teavitatakse koolituskavadest
    • Teavitatakse motivatsioonisüsteemi täiustamisest
    • Tuuakse välja probleemid, mis takistavad organisatsiooni arengut
    • Esitatakse järgmise aasta tegevussuunad ja eesmärgid.

  • Personalifunktsioonide sisseost – plussid ja miinused
    PLUSSID:
    • Tootlikkus – personalivaldkond on aeganõudev, ettevõte saab tegeleda põhitegevusega
    • Personalikulud – sageli teenuse sisseostmisel väiksemad, kui ise värvata ja koolitada
    • Efektiivne aja kasutamise juhtimine – kaasates otsingufirmat, tegeled konkreetsemalt strateegiliste eesmärkide saavutamisega
    • Sisseostuteenuste pakkujatel on personaliotsinguks võimalik pühendada piisavalt aega
    • Protsessi veavad professionaalsed spetsialistid , kellel on olemas spetsiifilised teadmised, oskused ja kogemused
    • Mugav

    MIINUSED:
    • Sisseost võib võtta rohkem aega ja ka raha
    • Sisseostu teenuse pakkujatel on keerulisem saada selgeks ettevõtte ja vakantse ametikoha spetsiifika
    • Lõppkandidaadid värbamisel ei pruugi ettevõttesse isiksuslikult või kultuuriliselt sobida
    • Protsessi ebaõnnestudes kaasneb kahju nii rahas kui ka ajaressursis

  • Olulisemad personaliuuringud
    • Töötajate tööga rahulolu uuring
    • Organisatsioonikultuuri uuring
    • Organisatsiooni kui sisekliendi uuring
    • Koolitusvajaduse väljaselgitamise uuring
    • Motivatsiooniuuring
    • Pühendmuse uuring Fontes „Parimad tööandjad – parimad tulemused“

    Personaliuuringute pakkujad :
  • Vasakule Paremale
    Praktiline personalijuhtimine ja töösuhted Eksami kordamisküsimused 2016 #1 Praktiline personalijuhtimine ja töösuhted Eksami kordamisküsimused 2016 #2 Praktiline personalijuhtimine ja töösuhted Eksami kordamisküsimused 2016 #3 Praktiline personalijuhtimine ja töösuhted Eksami kordamisküsimused 2016 #4 Praktiline personalijuhtimine ja töösuhted Eksami kordamisküsimused 2016 #5 Praktiline personalijuhtimine ja töösuhted Eksami kordamisküsimused 2016 #6 Praktiline personalijuhtimine ja töösuhted Eksami kordamisküsimused 2016 #7 Praktiline personalijuhtimine ja töösuhted Eksami kordamisküsimused 2016 #8 Praktiline personalijuhtimine ja töösuhted Eksami kordamisküsimused 2016 #9 Praktiline personalijuhtimine ja töösuhted Eksami kordamisküsimused 2016 #10 Praktiline personalijuhtimine ja töösuhted Eksami kordamisküsimused 2016 #11 Praktiline personalijuhtimine ja töösuhted Eksami kordamisküsimused 2016 #12 Praktiline personalijuhtimine ja töösuhted Eksami kordamisküsimused 2016 #13 Praktiline personalijuhtimine ja töösuhted Eksami kordamisküsimused 2016 #14
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor teltz Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Kordamiskusimuste-vastused-personalijuhtimine docx
    10
    pdf

    Kordamiskusimuste-vastuse d-personalijuhtimine docx

    KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES ‘PERSONALI JUHTIMINE' 1. Personalijuhtimise eesmärk Eesmärgiks on tagada inimressursi maksimaalselt efektiivne rakendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamise huvides. Personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt. 2. Personalijuhi rollid 1) Juhtkonna huve esindav äriinimene 2) Muudatuste kujundaja vastavalt äri vajadustele 3) Organisatsioonisisene konsultant ja partner allüksuste juhtidele 4) Firma strateegia ja äri planeerija: 5) Talentide leidja ja juhtija: ● Selgitab välja kõrge potentsiaaliga töötajad, keda on võimalik tulevikus edutada ● On võimeline personalijuhtimise valdkondades teistele juhtidele treeninguid läbi viima 6) Personalitöö eelarve koostaja ja kulude kontrollija 7) Ilmutab ise initsiatiivi, ei vaja juhtkonnapoolset tähelepanujuhtimist 8) Suud

    Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine
    Juhtimise eksam
    4
    docx

    Juhtimise eksam

    1. Milline on personalijuhtimise suhe 4 põhilise juhtimise funktsiooniga? Juhtimise põhifunktsioonid: Planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. Personalijuhtimise põhitegevused: töö analüüs, personali planeerimine, personali värbamine, personali valik, personali hindamine, personali hüvitamine, personali arendamine, tööandjate ja töövõtjate vaheline suhe. Personalijuht aitab juhil planeerida personali, organiseerida seda, aitab motiveerida töötajaid, mis on eestvedamise üks osa, töötab koos personaliga välja ametijuhendid, mille alusel saab kontrollida personali tööd jne. Personali juhtimine on seotud kõikide juhtimise põhiliste funktsioonidega. 2. Millised kolm peamist kompetentsi on inimressursi juhtimiseks vajalikud? HRM juhtimiseks on vajalikud 3 kompetentsi (võimupädevust, asjatundlikkust): · Ärivaldkonna tundmine · HRM funktsionaalne ekspertiis · Muutuste juhtimine

    Juhtimine
    Organisatsiooni ja inimressursi juhtimine
    3
    docx

    Organisatsiooni ja inimressursi juhtimine

    LISA 1. Inimressursi juhtimine ja personalijuhtimine Inimressursi juhtimine peab keskenduma organisatsiooni eesmärkidele, strateegiatele ja äritulemusele, mitte oma funktsionaalse valdkonna poolt pakutavale sisendile. Inimressursi juhtimine ehk personali juhtimine ehk strateegiline personalijuhtimine on juhtimise põhifunktsioon. See hõlmab töötajate juhtimisega seotud protsesse organisatsioonis ja seisneb nende koordineerimises ja mõjutamises püstitatud eesmärkide saavutamise nimel. 2. Töötaja ja organisatsiooni vaheline psühholoogiline leping Töötaja panus Organisatsiooni panus Jõupingutus Töötasu Võimed Turvatunne Lojaalsus Staatus Kompetentsid

    Juhtimine
    Inimressursi juhtimine EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED
    12
    docx

    Inimressursi juhtimine EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED

    30 ­ 10.30 1. Personalijuhtimise olemus ja kujunemine Personalijuhtimine kui tegevus, mis on seotud inimeste kui ühe olulisema ressursi juhtimisega pärineb ammustest aegadest. Tegevust hakati aga teadvustama üsna hiljuti, 19. sajandil. Erilise tähelepanu sai personali juhtimine ajal, mil tehnoloogilse revolutsiooni käigus uuendati kogu masinapark, mis aga vajas hulgaliselt personali masinapargi hooldamiseks. XX saj. algus ­ personalijuhtimine seisnes teatud soodustuste, teenuste osutamises töötajatele, näiteks lõunasöök tehase kulul; Mary Parker Folletti ja Elton Mayo 20-30-ndad ­ ilmnes personali administreerimine, värbamise ja baasõppe dokumentatsiooni haldamine ­ niinimetatud kaadriküsimustega tegelesid "valgekrae ohvitserid"; 40-50-ndad ­ kujunes välja personalijuhtimine kui iseseisev valdkond, algas sõjajärgne hoogne värbamine, testimine ja õpetamine. USA-s 1940.a. - toimus massiline personaliosakondade loomine

    Inimressursi juhtimine
    Personalijuhtimine kordamine
    9
    doc

    Personalijuhtimine kordamine

    neurokraatne, patriarhaarne, liberaalne, passiivne ja bürokraatlik juhtimine. Samuti keskendutakse ülesannetele orienteeritud ja suhetele orienteeritud integreeritud juhtimisele. · Situatiivse lähenemise ja olukorra teooriad - väidetakse, et eestvedamise edukus sõltub olukorrast. Olenevalt olukorrast võib edu tuua näiteks autoritaarne või demokraatlik juhtimisstiil. 6. Personalijuhtimise eesmärk Nagu kõik juhtimisfunktsioonid, peab ka personalijuhtimine kaasa aitama firma eesmärkide saavutamisele, millest tulenevad ka järgmised personalijuhtimise eesmärgid: · Firma kasum · Organisatsiooni efektiivsus · Ühiskonna teenindamine · Sotsiaalne vastutus · Tugev organisatsiooni kultuur 7. Personalijuhi rollid Personalijuht peab olema: 1. Juhtkonna huve esindav äriinimene 2. Muudatuste kujundaja vastavalt äri vajadustele 3

    Ametijuhend
    Personali juhtimine ja arendamine
    38
    docx

    Personali juhtimine ja arendamine

    keskkonda. Süsteem on koos toimivatest osadest tervik. 1980: Personalijuhtimine muutub äristrateegia osaks (stress, tähelepanu teooria ja praktika ühitamisele, organisatsiooni kliima, grupiprotsessid, organisatsiooni kultuur). Juhtimises vahetule juhtidele palju uusi rolle (sh töötajate värbamine ja arendamine). Personalijuhtimist mõjutavad suunad 21. sajandi alguses: tehnoloogia kiire areng; majanduse globaliseerumine; demograafilised muutused; paindlikud struktuurid, projektid; töösuhted lühemad; virtuaalne organisatsioon; informatsioon; lojaalsus eriaala vs organisatsioon; juhtimine organisatsiooni kultuuri kaudu; maandussurutise mõjud ja järelmõjud; “vajaduspõhised” töötajad (nt FIE, goworkabit, uber jm); inimkapitali nõuete muutused (nõutud uutele kompententsidele vs ülekvalifitseeritus). Personalijuhtimise eripärad 21. Sajandil: oluline on teadmised, informatsioon, know-how; 1) tehnoloogia kiire

    Organisatsiooni psühholoogia
    Personalijuhtimise kordamisküsimused
    5
    pdf

    Personalijuhtimise kordamisküsimused

    1. Personalijuhtimise eesmärk Personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt. 2. Personalijuhi rollid 1. Juhtkonna huve esindav äriinimene Tutvustab firmat tööotsijatele Tunneb turgu ja äri olemust Saab aru, kuidas raha tekib ja kulub 2. Muudatuste kujundaja vastavalt äri vajadustele Suudab tagada strateegias ettenähtud muudatuste elluviimise Omab eesmärgitunnetust ja kindlat väärtuste süsteemi Suudab luua arusaamise muudatuste möödapääsmatusest 3. Organisatsioonisisene konsultant ja partner allüksuste juhtidele Tunneb vastutust firma eesmärkide saavutamise eest Tunnetab meeskonnatöö tähtsust On võimeline looma häid koostöösuhteid 4. Firma strateegia ja äri planeerija: Kuulub strateegia väljatöötajate hulka Teab firma plaane On etteulatuv nägemus järgneva 3 kuni 5 aasta kohta 5. Tale

    Personali juhtimine ja arendamine
    Personali kordamisküsimused
    8
    docx

    Personali kordamisküsimused

    Kordamisküsimused arvestustöö sooritamiseks (raamatupidaja) 1. Mis on personaliarvestus? Personaliarvestus on seadusest tulenev arvepidamine ettevõttes töötavate isikute kohta alates töösuhte vormistamisest, töötingimuste muutmisest kuni töösuhte lõpetamiseni. 2. Nimeta seadusega nõutud personalidokumente ja dokumente, mida personalitöös kasutatakse, kuid seadusega ei nõuta (mõlema liigi kohta vähemalt 3 dokumenti). Seadusega nõutavad personalidokumendid: Tööleping, töögraafik, puhkuste ajakava, palgateatis, tööandja kehtestatud töökorralduse reeglid. Seadusega mitte nõutavad personalidokumendid: töölevõtmise juhend, töötasu tabelid, värbamis ja valiku juhend, personalipoliitika, koolitusplaan, töötaja hindamisleht 3. Loetle töökorralduse elemendid. Struktuuriüksus, ametikohad, ülesanded, tegevused, tööoperatsioonid. 4. Kirjelda erinevaid töökorralduse süsteeme. Käsitsitöö à Tööprotsess on tööriistad või – vahendi

    Personaliarvestus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun