Kand ja varbad Ühel külmal sügisesel hommikul mõtles halli habemega Härra Kand, et võiks jalutama minna. Mõeldud tehtud ütles kand ja hakkas riidesse panema. Kand haaras taevasinise soki ja hakkas seda selga panema. Hetkel kui sokk lähenes varvastele hüüdsid viis väikest külmetavat varvast valjult EI TOHI. Kand oli üllatunud ja natkuke sõnatu, miks on tema head sõbrad järsku tema vastu. Algul ei saanud elukogenud Härra Kand mitte midagi aru, mida kõik need viis väetit varvast öelda tahavad, sest kõik nad hädaldasid läbisegi. Hiljem kui kõik varbad olid maha rahunenud, sai Kand aru mis toimub. Kolmel varbal oli jääkülm ning kaks varvast olid igapäevasest bussis seismisest ja istumisest kanged nagu pensionärid. Pärast paari minutit jõudis Härra Kand selgusele, et toas passimine ja ainult soojades
kaaselanikke ära kasutatakse. Tegemist on lõpmatu vägivallaga, mis kaasneb ühiskonna arenguga ja mugavuste tekkimisega. Film tõestas, et enamjaolt iga indiviidi huvitab vaid tema enda heaolu, mitte kaasinimeste oma. Mulle tekitas see film väga jahmatavaid emotsioone. See oli jalustrabavalt realistlik ja võib öelda ka, et jäle. Filmivaatamise ajal lahkus saalist nii mõnigi inimene, sest seda oli raske vaadata. Väljudes kinosaalist olin täiesti sõnatu, sest ma ei osanud aimatagi, kuidas inimeste endi silme ees üha kasvab piiritu vägivald, mis muutub aina traagilisemaks.
Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida mujal looduses ei kohta. Tänu keelele on saanud on saanud võimalikuks nende tunnuste areng, mis eristavad Homo sapiensi kõigist teistest olenditest. Saksa filosoof Karl Jaspers.."Inimese suurim saavutus maailmas on isikute vaheline suhtlemine" Kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Inimestevaheline teabeprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete reguleerimine. Üks inimese põhivajadustest Emotsionaalsete seisundite, mõtete, tunnete, teadmiste, oskuste, huvide, väärtus orientatsioonide.......vastastikune vahendamine jne.jne.jne Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav? Elus hakkamasaamiseks pole suhtlemist vaja õppida?
autoriks Neeme Kuningas ning muusikaliseks juhiks Tarmo Eespere. ,,Cyrano de Bergerac'' põhineb Edmund Rostand'i kuulsal ja samanimelisel värssdraamal, mis jutustab sügavast ja ennastohverdavast armastusest. Nimelt on peategelane, Cyrano, kelle välimus talle just meelepärane pole, meeletult armunud kaunisse tütarlapsesse nimega Roxane. Paraku selgub aga, et Roxane'i süda kuulub äsja Pariisi saabunud Christianile. Kui noormees ka ise Roxane'i armastusest kuuleb on ta sõnatu ning ennastohverdavalt lubab Cyrano teda aidata andes talle kirja, mille ta ise oli tütarlapsele kirjutanud. Christian ei olnud oma tunnete kirjeldamises just väga osav. Teises vaatuses aitab Cyrano noortel isegi abielluda ning kolmandas vaatuses noor ja ilus Christian sureb. Mõne aja pärast mõistab neiu, et oli armunud hoopis Cyrano hinge ja olemusse. Teose lõpp on traagiline, sest sureb ka Cyrano ja Roxane, kes oli elanud vaid illusioonides on ilma jäänud oma mõlemast armastatust.
meeldiv, normaalne, ohutu, vajalik, s.t huvitav. * Psühholoogilise kontakti saamine suhtlemisel algab positiivsest hoiakust teise inimese või inimeste suhtes. Enamasti on igas kultuuris välja kujunenud rituaalid, millega suhtlemist alustatakse ja lõpetatakse ning need rituaalid (tervitus- ja lahkumisrituaalid) on ka omamoodi alguseks positiivse hoiaku väljendamisel suhtlemispartneri suhtes. 6)Kehakeel * *Väga tähtis suhtlemisel ja teise isiku tajumisel on ka kehakeelel. Sõnatu suhtluse teel antakse edasi koguni 55% suhtumisest ja tundumustest. Sõnad on teabe edastamiseks, mitteverbaalse kanali kaudu väljendatakse aga tundeid ja suhtumist partnerisse * Mitteverbaalsete signaalide tõlgendamisel on esmatähtis jälgida sõnade ja käitumise seost * Käitumisest lahus sõnatul eneseväljendusel polegi mõtet : zestid, poosid ja puudutused saavad tähenduse vaid kindlas kontekstis.
JÕULUNÄIDEND ,,JÕULUSOOV" JUTUSTAJA (ELERI): ELASID KORD SÜGAVAL PAKSUS METSAS EIT JA TAAT, NEIL OLI POEG MADIS KEDA NAD VÄGA HOIDSID. NAD OLID KÜLL VAESED JA TÖÖD PIDI KÕVASTI TEGEMA, AGA ARMASTASID OMA POEGA VÄGA. MADIS OLI AITAS EITE TAATI IGATI. AGA SIIS TULI TALV JA METSAS OLI VÄGA KÜLM JA KÕLE. EIT (TRIINU) : MADIS, POEG TOO PAGARI JUUREST MEILE PÄTSI LEIBA. TAAT (ELERI): OOTA POJAKE ÄKKI SAAKSID KA PUUSEPA JUURES KÄIA JA TUUA KIRVE MIS MUL ÜKSPÄEV TEMA POOLE JÄI. MADIS (KASPAR/ELERI): HEA KÜLL JUTUSTAJA (ELERI): MADIS OLI VAHEPEAL TÄITSA KURI, ET EMA JA ISA TEDA NÕNDA KÄSUTAVAD, AGA TA MÕISTIS, ET EMA JA ISAL ON NIIGI RASKE. PEALEGI OLI SELLEL PÄEVAL JÕULULAUPÄEV JA TA LOOTIS, ET VÄHEMALT SELLEL ERILISEL PÄEVAL LASEVAD EMA JA ISA TA NATUKE KAUEM MAGADA JA PUHATA. POISI UNISTUS OLI NÄHA OMA ELUS ÜKSKORD JÕULUVANA. PAGAR (TRIINU) : TERE MADIS! TULID SOOJA LEIBA OSTMA TÄNASEKS PIDUPÄEVAS VÕI? MADIS (KA...
Elamistegurid 2 Hingamine on elutähtis Rakud saavad hapnikku Kõik teised elutoimingud sõltuvad täielikult hingamisest Söömine ja joomine Ilma imemisja neelamisoskuseta oleks elamine ja kasvamine mõeldamatu Elamistegurid 3 Eritamine Reflektoorne reageering organismi poolt, kus uriin koguneb kusepõide ja rooja soolestikku Äärmiselt privaatne tegevus Isiklik puhtus ja riietumine Neis peegeldub kultuuri ja traditsioonide aspekte Seksuaalne tähendus Sõnatu kommunikatsiooni vahend Elamistegurid 4 Kehatemperatuuri kontroll Inimesel on võime säilitada kehatemperatuuri konstantsena Koed ei kannata väga kõrget või madalat temperatuuri (kuumarabandus, hüpotermia) Füüsiline aktiivsus Suurte ja väikeste lihasgruppide poolt teostatud liigutused Näiteks: söömine, joomine, eritamine, töötamine Elamistegurid 5 Töötamine ja mängimine Täiskasvanutele tagab sissetuleku Ühele töö, teisele hobi Seksuaalsuse väljendamine
Kirjelda oma sõnadega mis on etikett? Käitumisreeglistik Nimeta kolm tervitamise viisi. 1. sõnaline 2. sõnatu 3. füüsiline Töösituatsioonis: Mees alluv ja nais ülemus, kes teretab keda esimesena ja kes annab käe esimesena? Mees tervitab esimesena ja annab käe ka esimesena. Milliseid peakatteid ei võta mehed peast tervitamisel? 1.sõjaväevormi müts 2.usklike peakate Millisel juhul võtavad naised tervitamisel ära peakatte? Täida lünk: Äripartnerid on ...................................................võrdsed. Nimeta kaks visiitkaardi liiki. 1.ametikaart 2. lihtkaart
"Pipi Pikksukk", "Kosjakased". Minule läks väga hinge laul "Misty Town" ("Valgesse uttu") ooperist "Raudne kodu",kuna see tõi esinejas välja viimsedki laulmis- ja näitlemisoskused ja muutis tervikpildi väga usutavaks ja nauditavaks. Erilise publikujoovastuse teenisid vaimukalt esitatud Arvo Pärdi klaveripalad "Saabatega kass" ja "Liblikad", mida mängisid korraga ühel klaveril Hele Kõre ja Evelin Pang. Sõnatu etteaste aga rääkis läbi muusika oodatustki enam. Kevadet oli saalis tunda nii lillede näol, mida rahva seas küsimustele õigestivastamise eest lahkelt jagati kui ka eelnevalt juba kõlanud "Lindude laulust", milles oli kohati isegi raske eristada lauluhääli ehtsatest lindudest. Kaunid klaverihelid tõid saali aga kevadet juurdegi. Melanhoolset tooni lisas "Kerjuse laul" ja Valgre "Ta keerutab, lennutab...", mis on algne ja kurvakõlaline versioon laulust "Saaremaa valss"
Kõige meeldejäävam kontsert, kus käinud olen, on kindlasti pop-rock artisti Pink kontsert Tallinnas. Vaatama sellele, et kontsert toimus ligi neli aastat tagasi Tallinnas Saku Suurhallis, mäletan endiselt emotsioone ning meeleolu selgelt, nagu oleks üritus aset leidnud alles eile. Julge ning omapärane Pink on kuulunud minu lemmikartistide hulka juba alates lapsepõlvest. Kui sain sõbrannadelt teada, et too Eestisse esinema tuleb, olin lausa sõnatu! Kohe teatasin uudisest ka vanematele ning sain nende nõusoleku. Kontserdile läksingi koos enda kahe parima sõbrannaga. Alecia Beth Moore, rohkem tuntud oma lavanime Pink järgi, on üks Ameerika kuulsamaid laulja-laulukirjutaja ning muusik. Ta avaldas oma esimese albumi ''Can't Take Me Home'', mis oli R&B mõjutustega, 2000. aastal LaFace Recordsi all ja see saavutas müügiedu. Tema teine stuudioalbum ''Missundaztood'', mis oli rohkem pop-rock suunaga, ilmus 2001. aastal
SUHTLEMINE Suhtlemise elamistoiming Inimene veendab suurema osa päevast teiste inimesega erimevatel viisidel suheldes, seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. Suhtlemisprotsess 1960.a. pakkus Berlo oma töös välja suhtlemismudeli, mis koosneb neljast olulisest osast: LÄHETAJA SÕNUM KANAL VASTUVÕTJA Võib öelda, et suhtlemisel kasutatakse tavaliselt kahte kanali – sõnaline ja sõnatu suhtlemine. Parakeel tegeleb pigem sellega, kuidas me kasutame oma keelt ja mida me ütleme. Ta hõlmab hääletooni, rääkimiskiirust, täiendushäälitsusi nagu „hmm“ ja „ahh“, ja see on pigem vokaalne suhtlemine. Terminit kineetika kasutatakse iga organismi sõnumit edastava liigutuse tähistamiseks. Paistab, et inimestel on raskem teadlikult kontrollida oma kehakeelt kui verbaalset suhtlemist. Sõltuvalt kontekstist on sõnatul suhtlimisel erinevad eesmärgid
eksitab, mis haised. Ehk siis kui varemalt oli inmene koopa vang, siis nüüd on ta selle arhitekt. ,, Ühiskond ei ole mitte häda ja viltsus, ta on tõeline katastroof..." Ta neab põhja kristluse, ,, mida võimsam on intitustsioon, seda vähem on tema inimlikkust". Seega pöörab ta selja maailmale, elule. Ainukeseks pääsemiseks peab ta surma, ehk lunastus on enesetapp. Talle ei meeldi, et meid kõiki seob üksteisega sõnatu kokkulepe pidada vastu kuni viimase hingetõmbeni, ,,surm, ehkki igavene, pole inimtavades endale kohta leidnud, tema kui ainus reaalsus ei tule kunagi moodi, seega on inimesed vanameelsed. Neile, kes ei suuda end tappa, on loomuses saamishimu ja kättemaks. Elab ta või mitte, see on teiste mure. Filsosoofial oleks ometi kord aeg kõigutada TÕE autoriteeti ning vabaneda kõigist definitsioonidest..". Ta teeb vahet filosoofil ja filosoofil. On mõtlejaid, kel puudub isikupära, võttes kuju
ropsatas ja raksatas, käratseti, märatseti - käigu põrgu tõllatagi, timukanäod võllatagi. „Ohvrisuits“ Sisaldab luulet aastaist 1904-1920 Suur valik armastusluuletusi Salmid on ainulaadsed meie luulekunstis Salmide tuuma juurde pääseb mõtte ja fan taasia visa koostööga „Unised käod“ Vaikides akna sa avasid, unised kukkusid käod. Aia me peenraid ja lavasid mähkisid unede näod. Vaikuses suikuvalt tuuletus unised kukkusid käod. Sõnatu suisutas luuletus, kevadöö unede näod. „Tuli ja tuul“ Sisaldab 1930-ndatel aastatel ja sõja ajal kirjutatud luuletusi koos võõrsil looduga Luuletusi kodumaakaotuse traagikast Tagasivaatavat valgust langeb värsspildistustele sõjaeelsest Tartust, Toomemäest, ülikooli raamatukogust ja luuletajast enesest loengut pidamas „Tartu rahu (1)“ Läbi okste haraliste lehte puhkevate viirgab, ümber tuttavsaraliste katuste see kevad kiirgab. Linn, maasüda
Orgon läheb pojaga tülli, kuigi Tartuffe tunnistab, et on petis. Orgon ei kuula ja karjub Damise peale. Ütleb pojast lahti ja tahab Mariane Tartuffega kohe paari panna (VI stseen) Tartuffe hakkab peale Damise lahkumist Orgonile pugema. Orgon tahab kinkida kogu vara talle (VII stseen) IV VAATUS Cleante palub Tartuffel veenda Orgoni, et ta pojale armu annaks. Tartuffe on suht ükskõikne; Cleante on sõnatu (I stseen) Dorine räägib, et tuleb jõud ühendada ja panna Orgonile aru pähe, et abielupaari ei tekiks (II stseen) Mariane palub põlvili isa, et ta ei peaks Tartuffega abielluma, Orgon ähvardab kloostrisse panna. Dorine & Cleante proovivad ka tulutult veenda Orgoni. Elmire pakub välja, et Orgon saaks näha seda mida Damis (III stseen) Orgon ja Elmire valmistuvad pettuse paljastamiseks, Orgon peidab end laua alla (IV stseen)
konstrueerida ja dekonstrueerida tekkivaid ja taas ümberlükatavaid mõistestikke, kuid usun, et selline uurimine kogub vaid metaandmeid erinevate inimkultuuri avalduste kohta, eemaldudes ühtlasi inimeseksolemise imelisest müstikast. Nagu Michel Foucault sõnastas, on nüüdisaegse kultuuri osaks mitte enam avastamine, vaid keeldumine sellest, mis ollakse. Mõistus räägib iseendaga ja vaimustub oma säravast retoorikast, unustades inimvaimu sõnatu kõnetamisvõime. Mõistus vajab tõendamist ja seetõttu ei lepi ta just kergesti sellega, et Jumal võib olemas olla ka mõistuse kinnitava templita. Või ehk siis nõnda, et küll me ta kunagi füüsikas Suure Ühendteooria abil kuskilt mateeria sügavustest välja sikutame ja siis on ta demüstifitseeritud ja armetu nagu moosivarguselt tabatud kratt. Paraku on nii nagu keelerelativismi kuulutanud Wittgenstein märkis, et keel kui märgisüsteem on piiratud väljendusvõimsusega
kasvatada, hävitab iseenda lastes teistel käituda kuida ise heaks arvavad ja saatusele alluv inimene on nõrk ning halvaks eeskujuks teistele. 4. Otsuste langetamisel on vaja kuulata arukate inimeste arvamusi ja neid põhjalikult kaaluda enne otsuse langetamist. Inimene peab elama kooskõlas oma põhimõtetega nind need ei muutu olenevalt olukorrast. Linna elama jäädes tegi ta sõnatu kokkuleppe seal kehtivate seadusteda, ning ta peab neid jälgima. 5. Õiglaselt toimimine on Sokratese arvates oma põhimõtete jälgimine ning ka teistesuhtes hästi toimimine, ehk neile tahtlikult halva mitte tekitamine. 6. Isekas toimimine võib hävitada nii seaduse kui ka linna enda, seetõttu peab Sokratese arvates iga kodanik kas leppima nende seadustega või püüda neid ümberveenda. 7
Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks . Me ei lävi teistega mitte ainult sõnade, vaid ka sõnatu keele (miimika, liigutused, poosid, silmside) abil . Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust . Mitteverbaalseid signaale kasutatakse isiklike suhete hoidmiseks ja loomiseks, sõnu aga väliste sündmuste kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. Michael Argyle'i andmetel moodustab verbaalne osa 7%, hääletoon 38 % ning visuaalne osa kogunisti 55% terviksõnumist
empaatiline kuulamine. Vaikseks kuulamiseks on oskus tähelepanelikult kuulata kaaslast, ilma et kaasvestlejat katkestaks. Selline käitumine eeldab füüsilist ja vaimset keskendumist ja aitab väljendada huvi, arusaamist ja toetust. Selle alla kuulub ka noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Selle pärast on kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine väga oluline. Peegelduv kuulamine on käitumisviis kuulajale, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, et ta saaks end paremini väljendada. See on seotud ka täpsustamisega, juhul kui kuulaja aru ei saanud, või kui on vaja täiendavat infot. Peegeldamist kutsutakse ka ümbersõnastamiseks. See tähendab, kuulaja poolset sama mõtte väljendamist teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust.
raames *Avalik suhtlemine- teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale, enamasti formaalne, vastuvõtja passiivne *vahendatud kommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on teineteisest eraldatud ajas ja ruumis Kommunikatsiooni komponendid *kommunikaator- info andja *retsipient- info vastuvõtja *kommunikant- samaaegselt nii teabe saatja kui vastuvõtja *märk- iga tähendusliku sisu omane sõna või sõnatu väljendus *märgiline käitumine märke kasutav, vahendav või tõlgendav tegevus e. Kommunikatsioon Dekodeerimine- sõnaliste ja mittesõnaliste signaalide lahtimõtestamine eesmärgiga tabada neisse kätketud tähendust. 5 verbaalse kommunikatsiooni oskust Kaks on seotud kodeerimisega: kõnelemine ja kirjutamine. Kaks seotud dekodeerimisega: kuulamine ja lugemine. Dekodeerimine ja kodeerimine- >loogiline mõtlemine ja arutlus oskus. Suhtlemistõkked
lühikeseks, sest Camille leiab ettekäände ning põgeneb. Esimene armastus on igavene, aeg ei möödu, see on armunute printsiip. Abikaasa: Camille tutvub Pariisis mehega ühel õhtul ning juba 8 päeva hiljem nad abielluvad vanemate teadmata. Ühel päeval lähevad nad aga lahku ning siis abillub Camille marokolasega Amal'iga. Nii nagu Camille, nii oli ka Amal eelnevalt abielus, kuid mõlemad lahutasid ning siis abiellusid. Armuke: Armukesel ei ole sõna, ta on sõnatu mees. Romaanis nimetab Camille igat armukest André'ks, sest ta ei suuda muud nime panna. Camillel on armuke, kellega nad kirja teel kaua suhtlevad. Armukesel on samuti abikaasa olemas, seega ta ei ole vaba, kuid ta siiski armastab Camille'i. Ühel hetkel aga Camille katkestab suhted armukesega, kuid siis nutab ta mitu aastat armukest taga. Kirjastaja: on üks esimesi mehi, kellest juttu tuleb. Kirjastaja helistab Camille'le et öelda, et ta armastab teda.
SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulmine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta. (Postimes 2010) See tähendab, et seda osa kas siis ei mõisteta või siis lihtsalt unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot, võib öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja kahte inimest ja ühte juttu. Enamik arusaamatusi tuleneb inimeste suhtlemise iseärasustest. Esitatud probleem ei pruugi olla peamine, sest soov peita midagi iseendas, hirm kontrolli kaotamise või haiget saamise ees võib pimestada ka kõneleja enda. 1 AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD Selleks, et mitte ainult kuulda vaid ka kuulata, mida teine inimene ütleb või räägib, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. (Postimees 2010) 1.1 Aktiivse kuulamise tähendus Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust (sobilik kehakeel, distants ja silmsideme loomine segajatsest vabas keskkonnas). Samuti oskus...
STROOFID Kõik luuletused on ühestroofilised 7-15 rida. KÕLAKUJUNDID Puuduvad. KÕNEKUJUNDID Metafoorid : Ärkasin kahekümne seitsme aastasena ega teadnud eriti midagi. Epiteedid : Kauge igatsus lk 9 Vihmamärgi asfaltteid lk 15 Vaikne lein lk 54 Väike teesklus lk 51 Õhtutagune tühermaa lk 50 Liikumatu õhk lk 31 Pimedaid puiesteid lk 26 Sõnatu üksiolek lk 25 Hommikune unenägu lk 60 Harali sõrmedega lk 70 Võrdlused : Nagu uimaseks löödud loom lk 53 Kevade õhtus nagu jääinimesed lk 52 Mis kahiseb nagu raadiokanalite vaheline tühiruum lk 49 Isikustamine : Udu lõikab mäed ära lk 10 Oksad kummarduvad lk 11 Tuul rääkis lobajutte lk 15 Lumi on painutanud puudest väravad lk 33
kui kuulajal. Aktiivse kuulamise oskust liigitatakse kolmeks: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine ja empaatiline kuulamine. Vaikne kuulamine on oskus tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse kuulamise alla kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine on seotud ka täpsustamisega - juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot. Ning peegeldav on ka ümbersõnastamine - kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust.
ma iial endale andeks." See, mis ma ütlesin, olgu mu elu truuduse vandeks. MA OLEN PANNUD SEGAST ka selget olen pand mind peetud on kui segast ja antud armuand ma olen saanud raha ja riided söögi toad on tihti väga paha jalg märg või nürid noad ma kardan sisekorda ja tolmulappisid ei suuda teha korda ka seinakappisid ka kahhelkive seina ei oska laduda ma oskan kasteheina vaid ära kaduda I Suguühe Surnuaiapingil Elu igavese Jätkumise ilu. Öine hümn Peaaegu sõnatu, Või kui, siis silbilis-rõhuline. II Siselinna kalmistu Tõsiduses, salapäras Mehe-eluks valmistu, Juhan, Kuu- ja tähesäras. Kasutatud kirjandus: http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/ http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/Elulugu.html http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/Looming.html http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/Luulenaiteid.html
logeledes, tahtis tüdruk valmistada poisile üllatust. Ta läks selle sama paadilogu juurde ja võttis sealt alt kaks kaelaketti. Kaelakettide otsas rippusid poolikud südamed, üks poisile ja teine tüdrukule. Need kaelaketid olid tähiseks nende armastusele. Järsku täitus terve taevas pilvedega ja tõusis torm. Tüdruk ei jõudnudki reageerida, see oli nagu välk selgest taevast. Puu mille najal poiss pikutas murdus, otse poisile peale ja poiss sai silmapilgselt surma. Tüdruk oli alguses sõnatu, ta ainult vaatas poisi keha puu all. Ta jooksis poisi juurde ning kallistas teda. Ta üritas teda päästa, kuid mõistis, et ei suuda. Ta pani poisile selle kaelaketi kaela, nii on nad igavesti koos. Lained lõid üle kalda, kuni vesi hakkas meeletu kiirusega tõusma, tüdruk jooksis teadmata suunas minema. Ta oli jooksnud juba kaua kaua, randa polnud enam nähagi. Ta jooksis edasi, ta ei tahtnud peatuda, kuid lõpuks peatus. Kukkus põlvili maha keset teed ja puhkes nutma
linnaosast. Ükskord saab ta ka ise sinna korteri, koos Elleniga. Siis noormees enam ei tule, siis on ta Elleni mees ja elab tamaga kahekesi. Koju minnes võttis Edi Marionil käe alt kinni. Tüdruk oleks tahtnud end veel rohkem tema vastu suruda. Kodus on kõik tavaliselt, välja arvatud see, et Marion peab oma magamis riietega emaisa tuppa minema. Seekord ta ei tassi neid, las Edi magab elutoas diivanil ning mitte koos Elleniga Marioni toas. Õdede vahel käis sõnatu võitlus. Ellen viib ise õde magamisriided teise tuppa. Tagasi tulles on tal imestunud nagu peas. "Marion on armunud, ta on Edisse armunud." Ema ei suuda seda uskuda, tema Marion on ju alles laps. Ta nõuab seletusi isa arvates on see jutt lihtsalt lapsikusest. Ellen ei ole selle poolt, midagi peab olem Edi ja Marioni vahel, et õde nii oma päevikusse kirjutab. Tüdruk arvab, et nüüd astub Edi tema kaitseks välja, seda ei juhtunud. Noormees ütles lihtsalt: "väike nali ehk ainult"
Kui nüüd pöörduda õendusteoreetikute poole, siis nendel on ka oma keskkonna nägemine ja seletus selle mõjust inimesele ja nende tervisele. Virginia A. Henderson näiteks ütleb, et välistingimused mõjutavad organismi elu ja arengut. Sotsiaalne keskkond on patsiendi ja tema peresisesed suhted.Siin oluline keskonna tasakaal ja isiklik hormonia. Florence Nightingal ütleb, et keskkond annab ja võtab elu.See koosneb kõigest, alates patsiendile antavast toidust, kuni õe sõnalise ja sõnatu suhtlemiseni. Katie Eriksson, väidab,et keskkonnas on nii positiivsed kui ka negatiivsed mõju indiviidile,mis sõltub tema suutlikkuse tasest.Hildegard E.Peplau toob välja,et keskkond inimeste ümbritsevad ja muutuvad jõud,mis mõjutavad patsiendi tervise paranemist(nt.haigla,vanemate kodu). Õendustegevus Õendustegevus on igapäevased tegevused,mis tagavad patsientide terviseseisundi paranemist
avanemisele. Juhi negatiivsed emotsionaalsed seisundid sünge nägu, ärritub pisiasjade peale, tõstab häält viivad meeskonna initsiatiivi ja loovuse kahanemisele. Juht, kes suudab oma tundeid juhtida, suurendab sellega oma positiivse mõju ulatust ja töö tulemuslikkust. Näited emotsioonide mõjust: Kui juht on väga tõsine ja kontrollib ennast rangelt, siis meeskond jäljendab teda ning tundetusest saab sõnatu norm. Nii surutakse paljudes meeskondades maha näiteks õnnestumisejärgne loomulik rõõmutunne. ,,Tegime hästi ära ja mis siis, see on ju normaalne''. Tähistamist ei toimu. Tunnete allasurumine surub energia ka alla. Juhini on jõudnud kaebused klienditeeninduse madala taseme kohta. Ta nõuab hommikusel koosolekul pahasel häälel oma meeskonnaliikmetelt säravaid silm, positiivset hoiakut ja kliendile rõõmu valmistamist. Mida teeb teenindusmeeskond? Kuulab vaikides noomimise ära,
vastuvõtjale ( ); sotsiaalkonstruktsionistlik peab kommunikatsiooni Süsteemiteooria eelised kommunikatsiooni käsitlemisel: interaktsioonide tunnetusobjekt on dünaamilised protsessid; vaatleb protsesse tervikuna, mistõttu tema analüüs on Ei pruugi olla keelega seotud väga suures ulatuses terviklik; sõnatu, kusjuures ei ole seotud sirgjoonelise põhjuslikkusega mitteverbaalne kommunikatsioon saadab ja ka juhib (kausaalsusega); verbaalset lubab seletada kommunikatsiooni funktsiooni kommunikatsiooni ühiskonnas hiljemalt siin lõpevad muude kommunikatsiooniteooriate Mitteverbaalne kommunikatsioon
ja pardoksi(Zeldin 1998, 15). Paljud just nn väikesed inimesed on suutnud oma sõndaega muuta palju. Need inimesed on olnud julged, nad on unustanud sõnakehvuse ja kõhklused ning kõnelnud otse südamest mis on tihtipeale muutnud ajaloos nii mõndagi rohkem kui võimu ja väe valdajad. 3 2. SUHTLEMINE JA SUHTED Suhtlemise põhisisuks on kahe või enama osapoole vaheline sõnaline või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Suhtlust saab mõõta selle alusel kui ladusalt, millises mahus ja millise kasuteguriga vastatikuse mõistmise tähenduses inimesed on suutelised andma ja saama infot. Suhtlemisest tekib inimestel suhtumine üksteisesse ja see oleneb sellest kui sisukat teavet edastatakse ja kui köitvalt seda tehakse(Kidron 2004, 15). Sotsiaalse kooselu üheks normiks on nõue tagada suhtluse võimalikust kasutades ühist
seltskondlikku vestlust; tunda end hästi, kui mulle on tehtud jääda eriarvamusele; kompliment. IV. KEHTETU KÄITUMINE (2) Plussid Teiste vajaduste, soovide ja tahtmistega arvestamine on olulisem kui iseendaga arvestamine. Need tunded raskendavad enesekehtestamist ja teevad inimese kergesti manipuleeritavaks. Ei väljenda oma vajadusi otse, vaid kaudselt, sageli sõnatu käitumise abil, laseb teistel väljendada või ei väljenda oma soove üldse. Selline käitumine hoiab ära konflikte ja tülisid. Jääb äraõpitud käitumiste raamidesse. Midagi uut proovida oleks ju pingutav! Annab vastutasuks teiste heakskiidu. Selline inimene ei vastuta tulemuste eest, sest tegi mis kästud. IV. KEHTETU KÄITUMINE (3) Miinused Oma elu jääb elamata. Läheb teiste määratud rada.
kuulamine, peegeldav kuulamine ja empaatiline kuulamine. 1.1.1 Vaikne kuulamine Vaikne kuulamine seisneb oskuses tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine on väliselt passiivne, nõuab aga suurt vaimset ja füüsilist keskendatust. Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: 1) on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) 2) ei ole endas kindel (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). 4 Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas: 1) rääkija väljendusoskus on puudulik 2) partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks
Näiteks leidis ta, et häbi tõttu valgub inimesel veri näkku ja inimene punastab; millegi üle mõtleval inimesel on kulm kortsus või kissitab silmi; imestust väljendavad kergitataud kulmud. Erilise hoo sai mittesõnaliste väljendusvahendite uurimine 1960 aastal. Kümnendi lõpul avaldas J. Fast suure tähelepanu teosega "Body language". Mehrabiani järgi väljendab inimene vaid 7% oma hoiakuist ja tunnetest sõnade abil. Hääle abil antakse edasi informatsiooni 38% ja kehakeele ehk sõnatu suhtluse teel koguni 55% . Kehakeele lugemine NÄGU inimesed pööravad suhtlemisel näole ja selle ilmele erilist tähelepanu, kuivõrd just näolt saab kõige paremini välja lugeda tundeid, suhtumist ja vastastikuse mõjutamise märke. Inimene on võimeline tundma kuut põhiemotsiooni: üllatust, hirmu, viha, vastikust, rõõmu ja kurbust. Üllatust väljendavad kõrgele tõstetud kaardus kulmud, otsmik on kortsus, lõug veidi alla langenud ja suu lõdvalt lahti.
mu elu truuduse vandeks. *** sa karjatad pikalt ja valuga libisen ei jõua ma kedagi paluda libisen su metsast sind kaevasin tookord ma juurtega ei lastega sündinut korrata suurtega *** Ja ikka valgusesse vaadata: Kui aknale on kardin veetud ette, Kui kõik on koos Ja nõnda omaette, Ka siis, kui sinu verekell käib ette. Kui valge tund, Ka siis on ülim kohus Koos valgusega olla hädaohus. Suguühe Surnuaiapingil Elu igavese Jätkumise ilu. Öine hümn Peaaegu sõnatu, Või kui, siis silbilisrõhuline. *** Siselinna kalmistu Tõsiduses, salapäras Meheeluks valmistu, Juhan, Kuu ja tähesäras. *** väljas lõõmab juuli õhus lendab vikat suures südalinnas elab Rubanovitsch oma lapsepõlves ajasin ma ringi varajasel ajal kohviveski vänta see fajansist asi köögiseina küljes aga meie hoovis rippus õudne kuu Ükskõik siin ilmas, millele sa toetud, kas vastu klaverit või piljardit, see kõik ei loe. Vaid päevad need on loetud:
paista võimalikult ebaloomulik. Tänaseks on olukord täpselt vastupidine. Parimad juuksehooldus- ja meigivahendid pigem ravivad, toidavad ja hooldavad ning annavad loomuliku ja terve väljanägemise. 12. Kokkuvõte Tänapäeval saadakse tundmatust inimesest esimene mulje tema välimuse ja riietuse järgi. Soengu ja rõivaste järgi otsustatakse tema maitse, korralikkuse, jõukuse ja seltskondliku kuuluvuse üle. Välimus on inimese sõnatu visiitkaart. Mõnikord ütlevad soeng ja rõivad meie kohta isegi rohkem, kui me seda sooviksime. Välimus saadab signaale, millest me ei pruugi alati teadlikud olla. Enne, kui me üldse midagi öelda jõuame, kõnelevad soeng, riided ja kehakeel. Võib-olla kõlab see ülepakutult, sest on ju palju meeldivam ette kujutada, et ilu on ainult inimese sees. Ometi pole enamik meist nii eelarvamusvabad, et suudaksid vältida kellelegi esmakordsel (ja võib-olla ka viimasel)
Õige kuulaja teab millises olukorras olla vaikne kuulaja ja millises peegeldav kuulaja. 3.1.1 Vaikne kuulamine Vaiksel kuulajal on vaja oskust tähelepanelikult kõnelejat kuulata teda katkestamata. Selline kuulamine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse kuulamisega kaasnevad noogutamine, toetavad lühirepliigid, mis soodustavad suhtluspartneri edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Rääkija peab märkama ja aru saama, et teda kuulatakse ja kuuldakse. 3.1.2 Peegeldav kuulamine Peegeldav kuulaja annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine tähendab täpsustamist - juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot. Peegeldava kuulamise võtteks on ka ümbersõnastamine - kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust.
kontakt usaldus võrdne tasand, soovitavalt täiskasvanu tasand (Kuulamine, 2013) 1.1 Vaikne kuulamine Vaikne kuulamine on oskus tähelepanelikult kõnelejat kuulata teda katkestamata. Selline kuulamine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse kuulamisega kaasnevad noogutamine, toetavad lühirepliigid, mis soodustavad suhtluspartneri edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Rääkija peab märkama ja aru saama, et teda kuulatakse ja kuuldakse. (Uverskaja, 2013) 1.2 Peegeldav kuulamine Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine on seotud ka täpsustamisega juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot. Ning peegeldav on ka ümbersõnastamine kuulaja poolne sama mõtte
Oleme ainult unustanud seda teadlikult kasutada ja desifreerida. Kehakeele ekspert Samy Molcho ütleb: ,,Meie tõelist olemust, näitab meie keha. Iga sisemine liigutus, tunne, emotsioon või soov väljendub keha kaudu. Kui meil on avatud meel ja terav silm märkamaks ja mõistmaks keha poolt saadetud signaale ja kommentaare, kulgevad paljud vestlused ja kohtumised palju kergemalt ja edukamalt. Kehakeele tundmine võimaldab vaba ja otsekohest suhtlemist". Kehakeele lugemine Sõnatu suhtlemise alaliigid on takseemika e kehaline kontakt, prokseemika e suhtlemise ruumiline aspekt ja kineesika e keha liikumise aspekt (miimika, pea ja pilgu liikumine, zhestid ja poosid jne). Taktiilse suhtlemise alla kuuluvad näiteks kätlemine, õlale patsutamine, üksteise puudutamine. Kehakontakt on läheduse selgemaid näitajaid. Paljud uuringud, veel enam aga praktilisi suhtlemisoskusi jagavad õpikud on pühendatud kehakeele märkide lahtimõtestamisele.
Meediale on kahjuks vähe tagasisidet. Ettevalmistatud kõne on kindla teavega , suunatud konkreetsele aadressile, edastatud spetsiaalsete vahenditega, mõeldud laiale kuulajaskonnale ja selle tagasiside on kahjuks suhteliselt väike. Massikommunikatsioon Ehk siis kommunikatsioon kui: · sõnumi siirdamine A-lt B-le inimeste vestlus, raadiosaade, keelepeks, lõhn jne. · Interpersonaalne kommunikatsioon ehk suhtlus iseendaga · Individuaalne kom. see on sageli sõnatu ehk vahesuhtlus · telekommunikatsioon ehk telefon, raadio, tv, e-mail, msn, sms Massisuhtlus võeti kasutusele eestis aastal 1960. Massisuhtlus on suhtlus läbi televiisori, ajalehtede, kino, raadio ja mis tahes reklaami. Massikommunikatsioonis on kasutusel erinevad vahendid. Oma olemuselt on see vahend, mille abil levitatakse info laiale kuulajaskonnale. Massikommunikatsiooni jaotatakse väljendusvahendite järgi elektrooniliseks- ja trükimeediaks.
Lemmik ujumisstiil on liblikas. Martin Liivamägi kellelt oodati õlümpia eel 200 m kompleksis poolfinaali pääsemist , osutub suurimaks läbikukkujaks. Loodetud kahe minuti alistamisest ja poolfinaalist pole lõhnagi aeg 2.03,66 annab 46 sportase konkurentsis 35. Koha ja võrdub tema klassist mehele sisuliselt uppumisega . Viimasena viiks poolfinaali 2.00,57, ka 20aastase noormehe rahvusrekord 2.01,37 jääb oioi kui kaugele . ,, Olen sõnatu , sest soojendusel oli elu parim tunne" , poetab Liivamägi , keda võis enne Pekingit õigusega pidada Eesti parimaks meesujujaks . Ta suudab eelujumises rivaalidega sammu pidada vaid pool basseinipikkust , viimased meetrid kulgevad vaevaliselt . Üllatav allaminek sportlaselt kes on 2 aastat olümpia nimel elanud ja treeninud . Tulemus: 35. koht MIKO MÄLBERG Meeste 50 m vabaltujumine 22,37 Eesti rekord (25. Koht) Sünniaeg ja koht: 3. mai 1985, Tallinn Mõõdud: 181 cm, 75 kg
kuulamise ajal hoopis sellele, kuidas esitada küsi-musi või vastata rääkijale. 6 asja, mis aitavad kuulata 1.Tähelepanu Kuulaja ei lase oma tähelepanul hajuda, vaid hoiab selle kuulamise ajal rääkijal. Et seda lihtsam teha oleks, tuleb segavad tegurid kõrvaldada: lülitada kinni teler ja raadio, lülitada välja telefonid, viia lapsed vanavanemate juurde. Samuti võib olla kodus palju rutiinseid, segavaid asju. Siis võib aidata keskkonnavahetus. 2.Sõnatu suhtlemine ehk kehakeel Siia kuuluvad miimika, poos, zestid ja silmside. Esimesed kolm annavad rääkijale märku, et me saame temast aru ja elame kaasa. Silmside õige kestus tuleb aga kuulamise ajal endal leida. Ainitine silmapunnitamine pole tavaliselt hea. Laske rääkijal pilguga harjuda: vaadake talle otsa, kuni ta seda talub, siis keerake pilk ära. Järgmise vaatamisega võite silmside kestust pikendada. Oluline on ka kaugus, millelt suheldakse
Paradigma kui väärtuste, hoiakute maailmapildi kompleks. Paradigma osad: 1.seadused, tõekspidamised 2.väärtused 3. ... 4. ... 5. Paradigma kui musternäidis, -näide paradigma mõiste filosoofilises tähenduses. Näiteid. Näiteks kõik füüsikud alustavad ühesuguste näidiste selgeksõppimisega. Nende protsessi edenedes hakkavad nende sümboliüldistusi üha enam illustreerima erinevad musternäited. ... 6. Sõnatu/vaikiva teadmise koht Kuhni teaduskäsituses (peamiselt Postscriptumi alusel). Näiteid. Et kui on mingi stiimul, mis viib teatud aistinguni, siis selle stiiumuli tunneme ära teooria vahendusel. Teooria äratundmise mitteteadvustamise korral on teadmine vaikiv. Falsifikatsionismi seminari küsimused: 1. Kuidas tuleks Popperi arvates asuda lahendama induktsiooniprobleemi? Kuidas ta kirjeldab induktiivse loogika raskusi?
Aktiivseks ja passiivseks kuulamiseks. Aktiivne kuulamine jaguneb omakorda kolmeks osaks: Vaikne kuulamine - oskus tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse kuulamise alla kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Peegeldav kuulamine - kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine on seotud ka täpsustamisega - juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot. Ning peegeldav on ka ümbersõnastamine - kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust.
ja järgnevat liigutust. Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks (1. Lk:45). Me ei lävi teistega mitte ainult sõnade, vaid ka sõnatu keele (miimika, liigutused, poosid, silmside) abil (2. Lk:15). Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust (2. Lk : 3). Mitteverbaalseid signaale kasutatakse isiklike suhete hoidmiseks ja loomiseks, sõnu aga väliste sündmuste kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. Michael Argyle'i andmetel moodustab verbaalne osa 7%, hääletoon 38 % ning visuaalne osa kogunisti 55% terviksõnumist
Wikmani poisid leppisid kokku, et nad aitavad Pukspuu Juhanit õppimises järgi, et ta saaks uuesti tagasi Wikmani gümnaasiumisse. Nimelt heideti Juhan Pukspuu koolis välja magneesiumiplahvatuse pärast. Juhan Pukspuul oli kaks õde. Üks vanem õde Aino ja teine kaksikõde Virve. Juhan Pukspuud pidi aitama klassi priimus Richard Laasik, ehk Riks. Kuid Riks ei julgenud üksi sinna minna. Ta tahtis, et Jaak Sirkel temaga kaasa tuleks. Nõnda kohtas Jaak Virvet. Jaak oli Virve ilust sõnatu ja ta armus temasse. Kui proua Pukspuu kutsus kõiki teed jooma, siis kohtas Riks samuti Virvet. Sootuks armus ka tema Virvesse ära. Tundus, et ka Virvele meeldisid mõlemad poisid. Kuid Riks kohtus Virvega palju tihedamini kui Jaak, kuna Riks käis igapäev Pukspuude juures Juhanit õpetamas. Mõlemad poisid üritasid Virvele meelepärased olla. Kakluseks neil ei läinud, kuid sõnavahetuseks küll. Riks oli väga tihti solvunud ja pettunud, sest Jaak jõudis igas asjas temast ette.
d) saatürid ja korüfee- saatürid- ditürambide esitajad, kelleks olid sikusarvedega nahkadesse riietatud mehed. Korüfee- sellise koori eeslaulja e) muusikavormid- ehk muusikaline vorm on heliteose ülesehitus f) Helilaadid - muusikas erinevat funktsiooni omavate helikõrgusastmete abstraktne süsteem, mille konkreetseks avaldumisvormiks on helirida. g) ühendkunst ehk …muusika+poeesia+tants h) pantomiim - on sõnatu kehalise väljenduse kunst, mis rajaneb jäljendamisel ja imaginaarsel kujutamisel i) mis oli muusika eesmärk Vanas Kreekas: puhastada keelt, meelt ja ravida haigusi. j) Pillid - aulos, lüüra, forminks, barbiton, kitara. 5. Selgita keskaja kristlikku ja ilmalikku muusikat iseloomustavaid nähtusi: a) gregoriuse koraal - keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul
Kadunud poja tagasitulek Rembrandti luigelaul, viimane hingeliigutuse-pilt on "Kadunud poja tagasitulek". See on vapustav stseen andeksandmisest, armastusest, leppimisest. Vana ja pime isa kummardub tema ees põlvitava poja üle. Ta ei näe poja lagunenud jalanõusid ega tema viletsat riietust, ainult tunnetab, et poeg palub tehtud vigade pärast andestust. Pime isa on oma käed pannud poja õlgadele ja nii õnnistab ta vaikides paluja tulevikku. See on sõnatu teineteisemõistmine, hingeliigutushetk, mil mõlemad kuulavad teineteise südametukseid. 13 Autoportree 1661. aastal maalitud "Autoportreel" kujutab Rembrandt ennast koos töövahendite - paleti ja pintslitega. Kunstnik jätab oma vasaku silma täiesti varju ja sunnib vaatajat niimoodi endale sügavalt otsa vaatama, üksteisega tõtt tunnistama
aastail. Võrrelge seda Tartu teatrimurranguga. 1960 aastal töötas Mikiver väliselt vahenditelt nappi mõtteteatri laadis. Selleaegsed lavastused olid väga tugevalt keskendunud mingi idee väljendamisele. Siiski polnud need kuivalt mõistuslikud, vaid kantudvaimsest kirest, väärtustades sisemist sõltumatust ja rasketes olukordades iseendaks jäämist. Tema lavastustes võis tunda vaimset vabadust, ideoloogilist vastasseisu. Ta moodustas tihti oma lavastustele sõnatu raami. Teda võib pidada Vanemuise uuenduste jätkajaks Tallinnas, kuid seda mitte täielikult. Sarnasus Tartu uuendajatega seisnes selles, et ka tema viljeles rohkem näitemängu, teatraalsust. Tähtis oli näitleja töö ja vihje, et tegemist on teatriga, mitte realismiga. Erinevus seisnes aga selles, et näiteks lavastuses ,,Roomeo ja Julia" lähtuti tekstist, mis moodustas raami, mis mängu käigus omaks tehti. Mikiver ei tunnistanud Tartus mängitavat
puutumatust vaja. Kelle terrorism? "Terrorism" on vist ilus sõna. Miks muidu on seda juba aasta aega korrutatud igal soodsal ja ebasoodsal, sobival ja sobimatul, tähtsal ja tähtsusetulgi juhul? Või on sel kõigel veel mingi muu põhjus, mis ei olegi sõna kõlaga otseselt seotud? Kui uurida asja lähemalt, selgub, et "terrorismi" mõiste alla on tõepoolest hakatud viima üpris erinevaid ilminguid. Sõnatu enesetapja kaubandukeskuses või bussis; suurejooneline vaatemäng kaaperdatud lennukite, Pentagoni ja põlevate pilvelõhkujatega; riiklikud investeeringud tuumarelva ehitamiseks; pommirünnak soojale maale sõitnud turistidele; paramilitaarsete rühmade treenimine ja varustamine; raha väljapressiv üksik täpsuslaskja; pantvange võtvad sõdalased, kes nõuavad sõja lõpetamist, jne. Kõigele sellele on küll ühine
Kahtlustame teie haigla sööklatädi Marjut selles raskes õnnetuses, kuna tema valmistas ainukesena hommikueinet. Peakokka majas veel ei olnud. Esialgu võtame Marju vahi alla. Arvan, et asi on juba üsnagi selge. Mõrvas on süüdi Marju. Head õhtut teile doktor Vismar! Astume veel siit läbi." Dr. Vismar ei jõudnud sõnakestki lausuda, ta nägi vaid politseiinspektori musta mantli ääre välgatust. Doktor oli jõuetu, sõnatu, ilmetu. Ta läks oma kabinetti ning mõtles asja üle järele. Vismar arvas, et kõige õigem oleks minna politseijaoskonda ja nõuda sööklatädi vabastamist. Ta oli niivõrd hea doktor, et hoidis haiglatöötajaid nagu oma perekonda. Kõik olid talle väga lähedased. Ta avas oma kirjutuslaua sahtli ja jäi silmitsema läikivasse paberisse pakitud karbikest, mis talle hommikul postimajast toodi ning mille ta hoolimatult sahtlisse oli visanud.
annaabi.ee 
