Opekusin. Kuju on valatud pronksi Peterburis. Monumenti piirav väike metallsepisaed on valmistatud Tartus G.E. Lesta töökojas. Monumendi alus on valmistatud graniidist. Baeri monument on muinsuskaitse all. Volbriööl 30. aprillil vastu 1. maid on tavaks saanud, et Eesti Üliõpilaste Seltsi noorliikmed pesevad Baeri monumendi pead vahuveiniga. Traditsioon algas 1989. aastal Kaarel Tarandi eestvedamisel ja kestab siiani. Ernst Bergmanni monument Ernst Bergmann (1836-1907), täisnimega Ernst Gustav Benjamin von Bergmann, oli baltisaksa kirurg ja aseptika rajaja. Tartus õppis ta arstiteadusi ja sai selles doktorikraadi 1860ndal aastal. Bergmann on olnud kirurgiaproffessoriks peale Tartu Ülikooli ka Würzburgi Ülikoolis ja Berliini Ülikoolis. Ta osales välikirurgina mitmetes sõdades, näiteks Preisi- Austria ja Vene-Türgi sõjas. Ta oli üks esimestest, kes hakkas haavaravis steriliseerima kirurgiainstrumente
1613-1913. Esimene, teravate kaartega uusgooti sild ehitati 1808. aastal J. W. Krause projekti järgi Kust on tulnud Kuradisilla nimi, ei ole teada. Kirjanduses pakutakse mitut varianti. Neist ühe järgi olevat eeskujuks Kuradisild Reussi jõel Sveitsis. Ka võis põhjuseks olla ehitustööde juhataja Mannteuffeli nimi (Teufel - saksa k 'kurat') . Või siiski tumedat tooni Kuradisilla nimi pärineb vastandusest läheduses asuva heledama Inglisillaga. Ernst Bergmanni monument Ernst Bergmanni monument asub Toomemäel, Tartus ja on pühendatud arstiteadlase, Tartu Ülikooli kasvandiku ja õppejõu, professor Ernst Bergmanni mälestuseks. Monument valmis 1913. aastal ja monumendi autoriks on saksa kujur Adolf von Hildebrand. Mälestussammas koosneb templiviilu kujutavast graniitseinast, mille ees asetseb postament teadlase pronksbüstiga. Kristjan Jaak Petersoni monument Kristjan Jaak Petersoni monument on püstitatud eesti luuletaja Kristjan
noorpõlvest armas Soosaare, hingekodu, püüdluste lõppeesmärk, panteistlik kõiksusega ühtesulamine, jätkuv vaimne uuenemine). N. ,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl", ,,Kojuigatsus", ,,Neil õhtutundidel", ,,Kodu luule", isegi terve luulekogu ,,Kadunud kodu". Enno ballaadilooming on samuti filosoofilis-lüüriline tundmuslik, ja oma ajas uuenduslik alge, mis ei rõhutanud enam eepilisust ja dramatismi nagu J. Bergmanni ja J. Tamme looming. Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse. Tema kirjeldused ei ole täpsed Võrreldes Noor-Eesti luuletajatega jäi Enno oma ajas ülekohtuselt tagaplaanile. Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem. Teosed · "Uued luuletused" (1909) · "Hallid laulud" (1910) · "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973)
BIOGEOGRAAFIA PROGRAMM 2014 BIOGEOGRAAFIA TEOORIA Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia seaduspärad. Taksoni leiukohad ja areaal, nende kujutamine kaardil punkti, võrgustiku ja alana. Kõrgemate taksonite areaal. Areaali pindala ja ulatus. Areaali suuruse muutlikus. Areaali suurus (Endemism. Neoendeemid ja paleoendeemid e. reliktid. Rapoporti seadus. Kosmopoliitne levik.) Areaali kuju. Disjunktsed e. katkestunud areaalid, levinumad grupidisjunktsioonid. Valed disjunktsioonid. Faunade ja floorade konvergents. Buffoni se...
A. Hermanni laululoomingut iseloomustab muretu optimism, kerge lõbusus, sageli naiivne ilutsemine. Esimesel loominguperioodil (kuni 1880. aastani) matkis K. A. Hermann nii muusikaliselt materjalilt kui ka muusikaliste kujundite loomises saksa väikekodanlike laulude eeskujusid. Teisel loominguperioodil ilmnesid tema juures selgemini rahvusliku iseloomu ja helikeele otsingud. Sel ajal on kirjutatud "Eesti neiu palve pärast Paala lahingut 1217. a." ja "Eesti neiu troost orjapõlve algusel" (J. Bergmanni tekst, 1880. a.). K. A. Hermanni kooriloomingu parim saavutus on 1880. a. kirjutatud laul "Isamaa mälestus". K. A. Hermanni koorilaulud on eranditult homofoonilised, harva on kasutatud üksikuid imitatsioonivõtteid. Harmoonia on lihtne, isegi primitiivne, toetudes peamiselt põhiastmetele. K. A. Hermanni soololaulud ei erine temaatikalt, meeleolult ja helikeelelt millegagi tema koorilauludest. Klaverilooming on kirjutatud saksa salongiheliloojate
Eesti Lipp „Lipp kui riikluse sümbol” Paar nädalat tagasi, 24. veebruaril, vaatasin aknast välja ja silma hakkasid arvukad lipud, mis väljas lehvisid. See oli Eesti Vabariigi aastapäev. Sinimustvalge värvikombinatsioon on omandanud rahva seas väga erilise tähenduse. Mis on selle põhjus? Lipp on sümbol, millega tänapäeval väljendatakse oma riiklikku või kogukondlikku kuuluvust. Meie lipu lugu algas 1881. aastal, kui avaldati Eesti Postimehes üliõpilase Jaan Bergmanni luuletus „Eesti lipp”, kus Eesti värvideks nimetati helesinine, must ja roheline. Helesinine sümboliseeris usku, et kuni kestab taevas, jääb alles ka Eesti rahvas. Must viitas minevikule ja rahvusikku väärtust rõhuvale kuuele ning roheline väljendas lootust, et Eesti saab uueks, nagu loodus igal kevadel. Vironia korporatsiooni asutanud eestlased valisid oma värvideks selle värvikolmiku, aga asendasid Hugo
lapse- ja noorpõlvest armas Soosaare, hingekodu, püüdluste lõppeesmärk, panteistlik kõiksusega ühtesulamine, jätkuv vaimne uuenemine). N. ,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl", ,,Kojuigatsus", ,,Neil õhtutundidel", ,,Kodu luule", isegi terve luulekogu ,,Kadunud kodu". Enno ballaadilooming on samuti filosoofilis-lüüriline tundmuslik, ja oma ajas uuenduslik alge, mis ei rõhutanud enam eepilisust ja dramatismi nagu J. Bergmanni ja J. Tamme looming. N. ,,Võiks otsast alata", ,,Kolm eite" , ,,Vanaisa surm" Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse. Tema kirjeldused ei ole täpsed N. ,,Kevad", ,,Tartu valgel ööl", ,,Öö valge on õnn..." Luuletused Nii vaikseks kõik on jäänud Ei ükski neist armasta mind.
Piibel anti välja kolm aastat hiljem vennastekoguduste liikumise rajaja, krahv Nikolai Ludwig von Zinzendorfi toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. Muud sõjaeelsed piiblitõlked Anton thor Helle tõlge jäi ainsaks eestikeelseks piiblitõlkeks järgmise kahe sajandi kestel. Esimesed uued katsed Piiblit tõlkida tehti alles 20. sajandil 1912. aastal ilmus Paistu pastori Jaan Bergmanni tõlgitud Uus Testament. Kuigi Bergmann tegeles ka Vana Testamendi tõlkimisega, jäi see tema surma tõttu 1916. aastal välja andmata. Järgmise piiblitõlke tegi Kose pastor Harald Põld. Ka sellest jõudis ilmuda 1938. aastal ainult Uus Testament; Vana Testamendi tõlke käsikiri oli küll olemas, kuid läks pärast Põllu surma 1939. aastal kaduma. Piibli tervikteksti teine eestikeelne tõlge ilmus aastatel 19381940 vihikutena. Selle tõlke teostas
o Hingamine o Paljunemine o Ärritus/ erutus Organismide üldised talitused: Metabolism- e. üldine ainevahetus o Anabolism- lagundamine o Katabolism- ülesehitamine Ontogenees- e. individuaalne areng Fülogenees- e. evolutsiooniline areng (ajalooline areng) IGAL LIIGIL ON OMA ÖKOLOOGILINE NISS (kuidas liik elupaigas hakkama saab) o Näitab liigi rolli koosluses o KUJUNEB suhetes teiste liikidega, o KUJUNEB suhetes eluta keskkonnaga BERGMANNI reegel: Jahedas kliimas elutsevate taksonite mõõtmed on suuremad kui soojematel aladel. ALLENI juhis: Suurtel laiustel levinud liigid on tumedamad KOHANEMINE (käitumine) & KOHASTUMINE (adaptatsioon) Adaptatsioon-pärilik kohastumine, loodusliku valiku tulemus Aklimatsioon- fenotüüpne kohastumine, toimub reakstsiooninormi piires Õppimine- sotsiaalne kohastumine, kaasneb sotsiaalse keskkonnaga
Need kogud kõnelevad paigalseisust ning isegi tagasiminekust. Vaadeldavas kogus on Enno pannud suuremat rõhku riimile ja stroofi mitmekülgsusele, kasutab sageli sonetivormi, kuid kahjuks need suurendavad sõnastuse kuivust. Luulekogusse ,,Kadunud kodu" sisaldab endas ka sotsiaalse suunaga luuletust ,,Tikk, takk! ...", milles väljendub kaastunne sõja ohvritele. Enno elujõulisema luulepärandi moodustavad lastelaulud, millest esimesed avaldati juba 1902. aastal J. Bergmanni toimetatud ,,Lastelehes". Lapsepõlves vanaemalt kuuldud rahvalaulud juhatasid Ennole kätte tee laste hinge. Nõnda ilmusid valmikud ,,Lastelehes" (1902 -1906) ja ,,Laste Rõõmus" (1907) esimesest marjuleminekust, tibukese unenäost, liivaaugus talupidavast peremehest jne. Viljakam periood lastelaulude loomingus oli 1923-1925, millal Enno oli ajakirja ,,Laste Rõõm" toimetaja.
püüdluste lõppeesmärk, panteistlik kõiksusega ühtesulamine, jätkuv vaimne uuenemine). N. ,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl", ,,Kojuigatsus", ,,Neil õhtutundidel", ,,Kodu luule", isegi terve luulekogu ,,Kadunud kodu". Enno ballaadilooming on samuti filosoofilis- lüüriline tundmuslik, ja oma ajas uuenduslik alge, mis ei rõhutanud enam eepilisust ja dramatismi nagu J. Bergmanni ja J. Tamme looming. N. ,,Võiks otsast alata", ,,Kolm eite" , ,,Vanaisa surm" Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse. Tema kirjeldused ei ole täpsed N. ,,Kevad", ,,Tartu valgel ööl", ,,Öö valge on õnn..." Võrreldes Noor-Eesti luuletajatega jäi Enno oma ajas ülekohtuselt tagaplaanile. Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem
Hästi on kirjeldatud sammalt, sõnajalgu, teed. Väga ilmekalt on välja toodud see, et autor väga igatseb seda kohta, mida ta kirjeldab. Luuletuse lõpus on selgelt kirjas, et see koht, mis kunagi olnud on vanemate kätega valmis ehitatud. Ernst Enno igatses väga kodutalu Soosaarel, mis on ta luules selgelt nähtav. Lastelaulud Enno elujõulisema luulepärandi moodustavad lastelaulud, millest esimesed avaldati juba 1902. aastal J. Bergmanni toimetatud ,,Lastelehes". Lapsepõlves vanaemalt kuuldud rahvalaulud juhatasid Ennole kätte tee laste hinge. Nõnda ilmusid valmikud ,,Lastelehes" (1902 1906) ja ,,Laste Rõõmus" (1907) esimesest marjuleminekust, tibukese unenäost, liivaaugus talupidavast peremehest jne. Viljakam periood lastelaulude loomingus oli 19231925, millal Enno oli ajakirja ,,Laste Rõõm" toimetaja. ,,Patsu, patsu kooki", ,,Oi suvi, õnnis lastemaa", ,,Uisutajad", ,,Heinaaeg on ikka nii" on
hinge ja äratas õpilases juba varakult kustumatu huvi matemaatiliste teadmiste vastu. Maailma asju arutades vahetati siis Semperite peres ka mõtteid selle üle, kelleks Johannes koolitada. Selles lepiti küll kokku, et hariduse poole tuleb püüda, sest seda ei söö rooste ega näri koi. Isa kavatsuste koha pealt pidi poisist saama maamõõtja, mida peeti sündsaks ja väärt ametiks. Raamatupidajast onu Peterburis oli kindlalt soovitanud leiba teenima hakata tema sarnaselt raamatupidajana. Bergmanni ootuste ja lootuste järgi aga pidi Johannesest saama kirikuõpetaja, mis oli tema arvates ametite amet ning millest kõrgemat olla ei saanud. Siiski viidi 9-aastane Johannes 1901. aastal Viljandi Heine neljaklassilisse eraprogümnaasiumi. Heine erakool oli küllaltki kallis õppeasutus. Hans Semper tuli sageli sinna poja asju õiendama, kuldrublad peos. Kooliga kaasnesid ka esmakordsed otsesed sidemed lapsepõlvekoduga ning vanematega, mis oli juba omaette karm elukool. Kuid
liikumisega. Stragger ja weaver on hiirte fenotüübid, mida põhjustavad vastavad geenid homosügootses olukorras. 4.1 Weaver mutandid, kaaliumikanali poori valgu defekt graanulrakkudes Weaver mutatsioon mõjutab väikeaju graanulrakke rakke, mida leidub kesknärvisüsteemis kõige rohkem. Nende rakkude puudusel on hiirte kõnnak tuikuv. Arvati, et mutatsioon mõjutab graanulrakkude eellasrakke ja Bergmanni gliaarakkude vahelist interaktsiooni, kuid hilisemad uurimused näitasid, et graanulrakud weaver hiirtel ei diferentseerunud ja need rakud surid enne gliiarakkudega interakteerumist. Seega peaks mutatsioon kodeerima valku, mis tavaliselt funktsioneerib graanulraku eellasrakus. Valku otsiti hiire 16. kromosoomist (seal teati esinevad weaver geen), mis on homoloogiline inimese 21. kromosoomiga. Hiire vastavast kromosoomi osast leiti geen, mis kodeeris osa kaaliumikanalist.
valge rahva püüd õnne ja valguse poole. Ühe teate järgi olevat võetud eeskujuks Soome rahvusvärvid ja lisatud must. Üldise arvamuse järgi sümboliseeris sinine usku eesti rahva tulevikku, must eesti mullapinda, rahvuslikku musta kuube ja rasket minevikku ning valge väljendas lootust ilusamale tulevikule. Lipuvärvide tõlgendus sisaldub ka Martin Lipu luuletuses "Eesti lipp". Sinine, must ja valge ei olnud algusest peale enesestmõistetavad Eesti lipuvärvid. Nii on Jaan Bergmanni 1881. aastal avaldatud luuletustes Eesti lipp ja Lipulaul Eesti lipu värvideks nimetatud sinine (helesinine), must ja "rohiline", 1882. aastal avaldatud Friedrich Wilhelm Ederbergi luuletuses Eesti lipp "must, roheline, taevasina karva"". Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid hoiule Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i). 26. märtsiks 1884 (vana kalendri järgi; 7. aprilliks uue kalendri järgi) valmis Karl August Hermanni abikaasa
kui ka suulise pärimuse puhul). Suulisuse kaudu ei saa kirjeldada rahvaluulet tervikuna, küll on aga endiselt aktuaalne uurida pärimuse suulise leviku erijooni (mälu, teksti ja informatsiooni eripära). Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.9. Anonüümsus Anonüümsuse mõiste seostub autori mõistega: ühe seisukoha järgi on autoriks rahvas, mis tähendab küllalt ebamäärast autorikäsitust. (Valdavalt 19. sajandi folkloristika, sh Soome koolkond. Meenutatagu siinkohal ka Jaan Bergmanni käsitlust rahvaluulest ja kunst- v autoriluulest, 1878); selle lähenemisviisi kriitika lähtub seisukohast, et konkreetseid tekste ei saa luua kollektiivselt, need on seotud konkreetsete inimeste loomevõimega teise seisukoha järgi (1920ndaist) anonüümsus ei tähenda autori puudumist, näiteks Oskar Loorits kasutab väljendit "autoreid nimepidi harilikult ei teata" (1936). Selle seisukoha kriitika lähtub teadmise ja teadmatuse ebamäärasusest:
Holarktiline punahirv, harilik pöök Lemuuria Bipolaarne erinevatel poolkeradel IIIII - ei tea Konvergents evolutsiooni kaugete taksonite muutumine sarnasteks · N : Urson (Ameerika) , Okassiga ( vana maailm) Hunt- kukkurhunt Ümiseja-vombat Kaktus-piimalill ökogeograafilised seaduspärad · Biogeograafia ,, seadused" · Oluliste ökoloogiliste tunnuste muutumine ruumis · Makroökoloogia eelkäija! · Bergmanni seadus suurematel laiuskraadidel on loomade kehasuurus suurem · Alleni seadus soojaverelistel sugulasliikidel on külmas elavate SIIT KA PUUDU TEKST!!! · Glogeri seadus . niiske elupaiga loomad on tumedama kehavärvusega kui kuiva elupaigaga loomad Taimelehtede suurus ja kuju · Tervete leheservadega liikide hulk flooras sademed · Lehe suurus temp. Mida suurem leht seda soojem temp. · Kasutatakse paleokliima hindamisel
Kasutati naerugaasi, eetrinarkoosi, hedonaali jt. Suure pöörde anestesioloogias põhjustas müorelaksantide ehk lihaseid lõõgastavate preparaatide kasutuselevõtmine, sest nende toime foonil võib õõntesiseste operatsioonide puhul kasutada väga pindmist narkoosi. Aseptika on profülaktiline mikroobide hävitamine füüsikaliste vahenditega kõigilt haavaga kokkupuutuvailt esemeilt. Aseptika kasutusele võtmine E. Bergmanni poolt avas kirurgias uue ajastu. Kaasaja kirurgia tugineb aseptikale. Seepärast tuleb kirurgilises töös jälgida põhilist aseptika reeglit: kõik esemed, mis haavaga kokku puutuvad, peavad olema steriilsed. Mikroobid võivad sattuda haava eksogeensel või endogeensel teel. Eksogeenne infektsioon satub haava haiget ümbritsetvast väliskeskkonnast: õhust, sülje ja teiste ekskreetide piiskadega ja haavaga kokkupuutuvailt esemeilt
ENDEEM- Liik või muu takson, mille levik piirdub suhteliselt väikese maa-alaga, 27. Eesti ökosüsteemid. 28. Ökoloogilised reeglid (Alleni, Bergmani, Glogeri reeglid) Alleni reegel Seaduspärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad (kõrvad, saba, jäsemed) on külmas kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavail (siilid, rebased). Bergmanni reegel Seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondadeson külmade alade liikidel (karu, tiiger, metssiga) kehamõõtmed suuremad kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindala suhteliselt vähem. Glogeri reegel Ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad
Eestimaale! 1886 kokku võetud isamaalise luule perioodile iseloomulikke teemasid ja motiive, põhimotiivid. suutmata lüürikas mainimisväärselt uut pakkuda. Tema luuletused ilmusid ajakirjanduses ja 6. Järelärkamisaja luule. mitmetes kogumikes. Oma luuleloomingu avaldas Sel ajal ilmunud välja uued ajalehed, kirjastused ja ta hiljem koondkoguna ,,J. Bergmanni laulud" luuletused. Kuulsad luuletajad on tol ajal : K.A. Tema peazanr on ballaad. Jakob Liiv (1859-1938). Hermann, M.J. Eisen, A. Piirikivi, J. Bergmann, Alatskivi lähedalt pärit Jakob Liiv õppis Kodavere Jakob Liiv, J. Tamm, A. Haava, K.E. Sööt, Juhan kihelkonnakoolis. Jakob Liiv on Juhan Liivi Liiv. Hermann Karl August 1851-1909, eesti noorem vend, oli ka üsna viljakas. Ta oli keeleteadlane, ajakirjanik ja muusikategelane. H. mitmekümne raamatu autor
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
sajandil. Samast ajast pärinevad pooleldi kokku varisenud tehisgrott ja ehissillake. Nii ülikooli hoonete kui ka Toomemäe tollasel kujundamisel on olulist rolli mänginud arhitekt Johann Wilhelm Krause tegevus. 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärinevad kaks jalakäijate silda: Ingli- ja Kuradisild. Toomemäel asub ka Toomemäe ohvrikivi, mille autentsus ja päritolu on teadmata. Monumentidest paiknevad seal Kristjan Jaak Petersoni, Villem Reimani, Karl Ernst von Baeri, Ernst Bergmanni ja Friedrich Robert Faehlmanni kujud, samuti Friedrich Georg Wilhelm Struve mälestusmärk ning ülikooli raamatukogu esimese direktori Karl Morgensterni aia, nn Area Morgensterniana tähis. Toomemäest üle vallikraavi jääb Kassitoome park, kus kunagises linna kruusa- ja liivakarjääris paikneb Kassiorg ehk Toomeorg. Tänapäeval tegutseb toomkiriku restaureeritud osas Tartu Ülikooli ajaloo muuseum, tornidesse on rajatud vaateplatvormid. Endise sünnitusmaja hoonesse on kolinud
kliimas elavail liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad , kui soojas kliimais elavail(siilid, rebased).Nähtus seostub termoregulatsiooniga- kahandab külmas keskkonnas soojuskadu ja soodustab soojas keskkonnas soojuse äraandmist. A.r on erijuht üldisemast kehapinnaökonoomsuse põhimõttest, mille kohaselt külmade alade loomadel on suhteline kehapindala väiksem kui soojade alade loomadel. Sellepärast on arktilistel imetajatel kompaktne kehakuju. Bergmanni reegel – seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel (karu, tiiger) kehamõõtmed suuremad, kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes, suureneb keha soojust loovutatav välispindala suhteliselt vähem. Mõned muud põhjused piiravad B. r. –i avardumist( nt. Artikas on soodsamas olukorras väiksemakasvulised liigid, kes jõuavad saavutada täiskasvanu kehasuuruse suve jooskul
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
1. Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Saab rääkida looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud teadlik) ja teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 Ahvenamaa, 1569 Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 Drachenfelseni kalju Saksama...
Keskkonnast räägitakse, sest meie olemegi keskkond. Deep. Maakera rahvaarv suureneb.. EL mõiste keskkonnast - vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed ja seal elavate elusorganismide vahelised seosed. Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ning üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse inimese vahetut keskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Tegevuste kompleks. Keskkonnakaitse olemus: teaduslike, praktiliste ja tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesandeks on tõhusamalt ja säästlikumalt kasutada loodusressursse, vältida reostust jne.. Keskkonda tuleb kaitsta, sest: ökosüsteemide teenused o Provisioning services - Varustavad teenused o Supporting services - Elu toetavad teenused o Regulating services - Reguleerivad teenused o Cultural services - Kultuurilised teenused Esteetiline väärtus ...
kliimas elavail (siilid, rebased). Nähtus seosneb termoregulatsiooniga kahandab külmas keskkonnas soojuskadu ja soodustab soojas keskkonnas soojuse äraandmist. A. r. on erijuht üldisemast kehapinnaökonoomsuse põhimõttest, mille kohaselt külmade alade loomadel on suhteline kehapindala väiksem kui soojade alade loomadel. Seepärast on arktilistel imetajatel (nt. obi lemmingul) kompaktne kehakuju. Vrd. Bergmanni reegel. Arndt-Schulzi reegel Seaduspärasus, mille kohaselt nõrgad ärritused soodustavad, tugevad pärsivad ja ülitugevad halvavad bioloogilisi protsesse. Baule reegel Seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine mitme defitsiitse elemendi üheaegse manustamise tulemusena on võrdeline elementide üksikeffektide korrutisega. Vrd. Liebigi r., Mitscherlichi r. Bergmanni reegel Seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on
Nt urson (Ameerikad) ja okassiga (vana maailm), kapibaara (am) ja kääbusjõehobu (aaf), pakat (am) ja vesihirvik(aaf), aguuti (am) ja pisiantiloop (aaf), hallmasaama (am) ja kollaselg-kabrik (aaf). Pärisimetajate ja kukkurloomade sarnasus. Kaktus ja piimalill. Ökogeograafilised seaduspärad. · Biogeograafia ,,seadused" · Oluliste ökoloogiliste tunnuste muutumine ruumis (nt kehamassi suurus). · Need seaduspärad on makroökoloogia eelkäijad. · Bergmanni seadus suurematel laiuskraadidel on loomade kehasuurus suurem (et seda uurida on vaja levikuatlast, teadmist loomade kehamassist). Leidis peamiselt soojaverelistel loomadel sooja on kergem hoida, kui on suurem kehamass (suurematel laiuskraadidel on külmem, peab palju sooja hoidma). Seda on selgelt näha valgesaba-pampahirve puhul, mis levib Kanadast kuni Amazonase jõeni. Michiganis on tema kehamass palju suurem kui Nicaraguas.
soojas kliimas elavail (siilid, rebased). Nähtus seisneb termoregulatsiooniga kahandab külmas keskkonnas soojuskadu ja soodustab soojas keskkonnas soojuse äraandmist. A. r. on erijuht üldisemast kehapinnaökonoomsuse põhimõttest, mille kohaselt külmade alade loomadel on suhteline kehapindala väiksem kui soojade alade loomadel. Seepärast on arktilistel imetajatel (nt. obi lemmingul) kompaktne kehakuju. Vrd. Bergmanni reegel. Bergmanni reegel Seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikidel (karu, tiiger, metssiga) kehamõõtmed suuremad kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindala suhteliselt vähem. Mõned muud põhjused piiravad B. r-i avaldumist (nt. Arktikas on soodsamas olukorras väiksemakasvulised liigid, kes jõuavad saavutada täiskasvanu kehasuuruse suve jooksul). Vrd. Alleni r.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
