Austraalia vapil on kujutatud Austraaliat sümboliseerivad loomad, linnud ja taimed. 3 lk 1. Austraaliale iseloomulikumad imetajad Austraalist sai saar juba nelikümmend viis miljonit aastat tagasi. Siinsetel taimedel ja loomadel on olnud võimalik areneda ilma välismõjutusteta, seetõttu kohtab Austraalias nii palju kordumatuid taime- ja loomaliike, kes on endeemid ehk keda ei esine kusagil mujal maailmas. 1.1. Ainupilulite selts Nokkloom ja Austraalia silelgasiil kuuluvad ainupiluliste seltsi, kes on nüüdis-aegsete imetajate seas kõige primitiivsemad. Need on roomajate kombel munaspoegijad imetajad, ent neil on seljas karvastik ja nende kehatemperatuur on püsiv (nokkloomal vaevu 32°C), samuti imetavad nad oma poegi. Nokkloom on ebatavalise välimusega, umbes küüliku suurune imetaja. Tema eripäraks on nokalaadselt laienenud koon
Madagaskari tähtsaimad jõed on Betsiboka, Tsiribihina, Mangoky ja Onilahy, mis saavad alguse ida piirkonna mäestikest ja voolavad läbi viljakate orgude läände. Ida poole suunduvad jõed on enamjaolt lühikesed ja kiired ning rohkete koskedega. Suurim järv on idas paiknev Alaotra. Madagaskar on paiknenud Aafrika kontinentidest lahus juba 150 miljonit aastat, mistõttu suur osa viimase 40 miljoni aasta jooksul saarel välja arenenud eluvormidest on endeemid, esinedes ainult sealsel piiratud levialal. Teadlased arvavad, et Madagaskaril elab 5% kogu maailma taime- ja loomaliikidest. Saarel kasvab u. 10 000 taimeliiki, millest 80% ei leidu kusagil mujal maailmas. Õnnetuseks on nõudlus uute põlluharimispaikade järele seadnud suure osa sellest liigirikkusest hävimisohtu. Ida pool on veel säilinud mõningad troopika vihmametsad, kus kasvab väga väärtuslikke mahagoni- ja tulbipuid, kuid läänepiirkonnas on ülekaalus savann ja rohumaad.
barrakuudad. Need on söödavad kalad, seetõttu püütakse neid massiliselt. Saarte rannikualadel elutseb mitmeid kilpkonnaliike. Nende hoolimatu väljatõrjumise tulemusena on mõned neist, näiteks rohekilpkonn, väljasuremise äärel. Nende kilpkonnade kilbid on kõrges hinnas, seda eriti Jaapanis, kus neist prilliraame valmistatakse. LINNUD Mitmel saarel võib kohata üliharuldasi linnuliike. Jamaical elutseb neid üle 250 liigi, millest 25 on endeemid ehk esinevad vaid siin. Näiteks John Crow mägedes elutseb haruldane trupiaallane Icterus leucopteryx, aga Jamaica vihmametsad on koduks äärmiselt haruldasele kuldnokk- amatsoonpapagoile. Ent Jamaica tuntuimaks linnuks on siiski roheliste läikivate sulgedega koolibriline Trochilus polytmus. Amatsoonpapagoid esinevad selle piirkonna kõigil saartel, mitmed neist liikidest on endeemilised, mis tähendab, et nad ei ela kusagil mujal maailmas. Need linnud on
Lagundajad Taimede ja loomade kohanemine elukeskkonnaga *Taimede kohanemine õie, lehe, varre kuju, suurus, värvus, kuju elukeskkonnaga *Loomade kohanemine kõrvad, jalad, karvad, kaitsevärvus; linnu noka ja jalgade elukeskkonnaga kuju; veeimetajate iseärasused; talveuni ja talveuinak, suveuni; lindude ränded; Mimikri RELIKTID ENDEEMID ja NEOENDEEMID Organismide kooseluvormid olemus *OLELUSVÕITLUS *Looduslik valik *KONKURENTS (liigisisene, liikidevaheline) * KISKLUS *Herbivoorid ( taimtoidulised) *Koloonia ja linnulaat Mikroorganismid Loomad, linnud *SÜMBIOOS Taimeriigis
Mitmekesisus ja koosluse stabiilsus ja invasiivsus Taimede (ja ka teiste maismaa elusolendite) mitmekesisus on ruumis ebaühtlaselt jaotunud. Mida väiksem laiuskraad ja mida ekvaatori le lähedamal asuv vööde, seda rohkem liike. Ent ka iga vöötme sees on mitmekesisus ebaühtlaselt jaotunud ja seda ei saa seletada enam geograafilise gradiendiga. Koosluse invasiivsus: Koosluse stabiilsus: Haruldus ja tavalisus; dominandid ja indikaatorliigid; endeemid ja reliktid Endeemne liik esineb üksnes väga piiratud alal nt saarema robirohi ja relikt on vana aja jäänuk näiteks harilik jugapuu Indikaatorliik ehk tunnusliik on bioloogiline liik, mis on tundlik keskkonnategurite muutuste suhtes. Näiteks iseloomustab indikaatorliigi olemasolu (ja ka tema suhteline arvukus) vastava ökosüsteemi, koosluse vm. seisundit, olgu seal siis haiguspuhang, saastumisnähud, liikidevaheline konkurents, kliimamuutus jne.
välistegurid. Olulised tunnused • sagedus • tugevus • regulaarsus • juhuslikud häiringud - maavärinad, komeedid, põlengud jpt • regulaarsed häiringud- inimtekkelised (niitmine, kündmine), põlengud (teatud tüüpi), sügistormid, kevadised üleujutused jpt ohustatus - väljasuremisrisk, tõenäosus välja surra. suktsessioon - Erinevate koosluste vahetumine ajas (samas kohas). haruldus - a) Looduslikult väike levila (näiteks endeemid) b) Väike populatsioon c) Spetsialistliigid (haruldased liigid)- väikese levilaga, väikese populatsiooni suurusega, kitsa elupaiganõudlusega (spetsialistliigid) kliimakskooslus - Kliimaks ehk lõppkooslus (ka püsikooslus) on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Punane nimestik - a) Aitab välja selgitada enam tähelepanu vajavaid liike, b) informeerib
A – populatsiooni suuruse vähenemine B – väike levila, selle fragmenteeritus, kahanemine või kõikumine C – väike populatsiooni arvukus ja selle vähenemine D – väike populatsioon või piiratud levila E – kvantitatiivne väljasuremise riskianalüüs Kuidas defineerida haruldust? Haruldased liigid on väikese levilaga, väikese populatsiooni suurusega ja kitsa elupaiganõudlusega (spetsialistliigid). Haruldased liigid on ka looduslikult väikse levilaga nt endeemid (endeemne liik levib ainult mingis teatud piirkonnas (saarel, riigis vm). Väikesed populatsioonid – nt tippkiskjad Mis probleemid on seotud väikeste populatsioonidega? Kalduvus kiiresti kahaneda: ● Lähiristumisest ja geenitriivist tulenev geneetilise mitmekesisuse kadu ning sellega seotud probleemid ● Demograafilised muutused suremuse ja sündimuse juhuslike kõikumiste tõttu ● Keskkonnatingimuste kõikumised muutuste tõttu kiskluse tasemes, konkurentsis,
A populatsiooni suuruse vähenemine B väike levila, selle fragmenteeritus, kahanemine või kõikumine C väike populatsiooni arvukus ja selle vähenemine D väike populatsioon või piiratud levila E kvantitatiivne väljasuremise riski analüüs Kuidas defineerida haruldust? Haruldased liigid on väikese levilaga, väikese populatsiooni suurusega ja kitsa elupaiganõudlusega (spetsialistliigid). Haruldased liigid on ka looduslikult väikse levilaga nt endeemid (endeemne liik levib ainult mingis teatud piirkonnas (saarel, riigis vm). Väikesed populatsioonid nt tippkiskjad Mis probleemid on seotud väikeste populatsioonidega? Kalduvus kiiresti kahaneda: - Lähiristumisest ja geenitriivist tulenev geneetilise mitmekesisuse kadu ning sellega seotud probleemid - Demograafilised muutused suremuse ja sündimuse juhuslike kõikumiste tõttu
El Nino fenomen (ettearvamatu valitseva tuulesuuna muutus, mille tagajärjeks upwellingu puudumine). Täpsemalt ei käsitle. 6.Külm parasvööde e. lähisantarktika, subantarktika lõunapoolkeral, saarte regioon Temperatuurid 3-11 C talvel, 5-14 C suvel. Hulk liike ühiseid Antarktikaga, kuid siin on ka endeeme. Papenfuss (1964): Antarktika ja Sub-Antarktika saarte floora sisaldab 550 liiki ja 190 perekonda, neist pooled on nende 2 regiooni jaoks endeemid. Lisaks kuuluvad Lähis-Antarktikasse: S-Ameerika, S- Aafrika, S-Austraalia ja Uus- Meremaa. Kõigis regioonides on hulk endeeme. Näiteks Uus Meremaa vetikaflooras 650 liiki, millest ainult 28% on ühised S-Austraalia ja Tasmaaniaga, endeeme on 3%. See näitab,et Uus- Meremaa on eraldunud Austraaliast väga kauges geoloogilises minevikus. Domineerib tsirkumpolaarne Antarktika Hoovus (Antarctic Circumpolar Current), mis kannab ühtlasi nimetust Läänetuulte hoovus (West Wind Drift). See
ca 20 %-ga kogu maailma mageveest. Järve toidab umbes 300 jõge, kusjuures välja voolab ainult Angara jõgi, mis ühineb hiljem Jenisseiga, mis omakorda suubub teisel pool põhja-polaarjoont Kara merre. Baikali järv ei ole ainult maastikuliselt kaunis, vaid on ka elukohaks tervele reale looma- ja taimeliikidele, keda on üle 2600, kusjuures väga suur hulk -960 looma- ja 400 taimeliiki on Baikali järve endeemid. Hoolimata sügavusest on vesi hästi segunenud, osaliselt kuumaveeallikate tõttu, mis tekivad umbes 411 m sügavusel. Järves elab üle 50 kalaliigi. Tuntud liikidest esineb haugi ja ahvenat, kuid peaaegu poole kalavarudest moodustavad kohalikud liigid nagu pikkuimhärg jt. Kaks täiseti läbipaistvat liiki kuuluvad Comephorus' e perekonda ja elavad täielikus pimeduses ca 503 m sügavusel. Enamik kaladest asub madalamas vees järve äärealadel.
Seejuures on see lühikeses ulatuses laevatatav. Mitmed kosed kõikjal saarel suudavad toota väikeses koguses hüdroenergiat. Ülejäänud on aga väikesed ja madalad. See-eest on mitmed sealsed jõed rahvusvaheliselt tuntud oma kalarohkuse poolest. Taimestik Veel 20. sajandi alguses kattis mets üle poole Kuuba pindalast. Praeguseks on see vähenenud 24%-ni. Liigirohkes taimestikus (u. 8000 liiki) on üle poole endeemid. Madalamatel mäenõlvadel kasvab peamiselt troopiline igihaljas ja heitlehis mets. Umbes 30 palmiliigist on iseloomulikem kuningpalm. Kuivemal ja vähemviljakatel aladel kasvab männimetsi, soostunud rannikumadalikel on mangroove. Laiguti on savanne. Saarel kasvab peale palmi veel mahagon, eebenipuu, guajakipuu, pappel, kampetse veripuu, palisander, seeder, hibisk, tubakas, melonipuu ja kapokipuu. 6 Kapokipuu on Kuuba rahvuspuu
Veestik Madagaskari tähtsaimad jõed on Betsiboka, Tsiribihina, Mangoky ja Onilahy, mis saavad alguse ida piirkonna mäestikest ja voolavad läbi viljakate orgude läände. Ida poole suunduvad jõed on enamjaolt lühikesed ja kiired ning rohkete koskedega. Suurim järv on idas paiknev Alaotra. Loodus Madagaskar on paiknenud Aafrika kontinentidest lahus juba 150 miljonit aastat, mistõttu suur osa viimase 40 miljoni aasta jooksul saarel välja arenenud eluvormidest on endeemid, esinedes ainult sealsel piiratud levialal. Teadlased arvavad, et Madagaskaril elab 5% kogu maailma taime- ja loomaliikidest. Saarel kasvab u. 10 000 taimeliiki, millest 80% ei leidu kusagil mujal maailmas. Õnnetuseks on nõudlus uute põlluharimispaikade järele seadnud suure osa sellest liigirikkusest hävimisohtu. Ida pool on veel säilinud mõningad troopika vihmametsad, kus kasvab väga väärtuslikke mahagoni- ja tulbipuid, kuid läänepiirkonnas on ülekaalus savann ja rohumaad
Lõuna-Alpides aeg-ajalt puhuv föön põhjustab liustikke sulatades suuri üleujutusi. Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi, tektoonilisi kui ka liustikutekkelisi( suurim Taupo, sügavaim Hauroko) Algselt leidus Uus-Meremaal palju viljakaid pruun-, punapruun-, ja mustmuldi, neid on aga kahjustanud metsaraie ning maakasutuse ja sissetoodud loomade elutegevuse tagajärjel tekkinud erosioon. Uus-Meremaa taimestik ja loomastik on ainulaadsed, üle 3/4 taimeliike on endeemid. Mitmerindelistes metsades kasvab palju liaane, epifüüte ja sõnajalgpuid. Põhjasaarel kasvab ka hiiglaslik kauripuu, Lõunasaare suuri raiesmikke katab sekundaarne võsa. Uus-meremaa on oma loomastiku omapära tõttu omaette faunistiline piirkond. U-M puuduvad kiskjalised ja sõralised, üle 90% linnuliikidest on endeemsed(kiivi, tui, kea jne). Ainus roomaja on põhjaosa väikesaartel elutsev hateeria. Leidub väga palju sissetoodud loomalikke, neid on üle 600(siil,
Mageveekogudes enamasti sekundaarsed elanikud (kuivalt sinna tagasi pöördunud, meredes sellised nt vaalalised). Optimaalsed tingimused järve elustikule Eestis: harilikud kalgiveelised järved (0,1-1 g mineraalaineid liitris). Madalsoodes elustik nagu eutroofsete järvede taimestikalad, rabades on kõrge happesus, puuduvad lubjaskelettidega loomad. Turbasamblad. Suvel rohevetikad ja räniveikad. Areaale (taksoni levimisalasid) määravad abiootilised ja biootilised tegurid. Endeemid- ainult ühes veekogus või selle kitsas piirkonnas. Nt. Baikali järve hulkrakestest loomades 99% endeemid. Katkendlik levik- biopolaarne (mõned haid ja vaalad). Pseudobiopolaarsus- soojades meredes levila sügavamal. Bipolaarsus on tekkinud temperatuuri muutustega (kliima kunagine soojenemine katkestas areaali). Amfiboreaalne levik: esinemine Atlandi ja Vaikse ookeani põhjaosas, kuid puudumine Põhja- Jäämeres (nt mõned okasnahksed, heeringas, hiidlest)
leiukohad, liigi ökoloogia, teadmised tema kohta, kus võiks esineda. Kõrgema taksoni areaalid perekonna areaali leiab, kui panna üksteise peale areaalid. Areaali suurus · Pindala ja ulatus ei pruugi kattuda ulatus võtab kokku nt lindude pesitsemise pindalad. Rändtirtsud pesitsevad ühes kohas ja levivad pruunidele aladele (joonis slaidil). · Endemism endeem - väikese areaaliga liik o Neoendeemid (endeemid kitsas mõttes) liik on tekkinud hiljuti, pole veel jõudnud laiali levida o Reliktid kunagi on omanud laia areaali, aga siis pole elukord enam tänapäevasele olukorrale sobinud (nt latimeeria) areaalist on järgi jäänud väikene osake. Eesti tuntuim endeem Saaremaa robirohi (leidub ainult Saaremaal)
sest potentsiaalsed partnerid ei tunne teineteist ära. (Nt: loomade ja lindud paaritumismängud ja pulmatantsud) - mehaaniline isolatsioon eri liiki isendite suguorganid ei sobi kokku (Nt: putukad) - sugurakkude biokeemiline sobimatus sugurakud ei ühine eri liikidel - sügoodi eluvõimetus viljastumine toimub, kuid sügoot ei arene normaalselt - hübriidide ehk ristandite viljatus nt muul Endeemsed liigid - endeemid liigid, millel on ainult üks leviala maailmas - eraldatuse tõttu on palju endeemseid liike nt Madagaskaril, Austraalias, Uus-Meremaal, Hawaiil ja Galapagose saartel *Galapagose kilpkonn *Madagaskaril fossa *Eesti Saaremaa robirohi Makroevolutsioon - liigist kõrgemate taksonite (perekond, sugukond, selts) tekkimist ja arenemist - 1) mitmekesistumine organismid kohastuvad uute tingimustega
1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebaharilikul kasvukohal, etalonalad, produktiivsed puistud (plusspuistud), kõrvalsaadused (marjad), olulised elupaigad, esteetiline ja rekreatiivne väärtus, olulisused maastikukaitse vaatekohast, teaduslik katseala, kultuurilooline väärtus 2.Ökosüsteemid: looduslikkus, mitmekesisus, esinduslikkus, haruldaste liikide olemasolu, endeemid, mahukas, piisav leviala, kultuurilooliselt väärtustatud 3.Maastikud: haruldus, kordumatus, esinduslikkus, looduslikkus, esteetilisus, kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus
Liigirikkus langeb läänest itta, kuid mitte lõunast põhja. Flooraelement - Rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. Tsirkumpolaarsed 327 taksonit - hall lepp; tsirkumpolaarsed rannikutaimed 10 rand-seahernes; Euroopa rannikutaimed 15 rand- ogaputk; arktomontaansed 15 mägi-kadakkaer; Põhja-Euroopa 79 - tuhkpihlakas; Euroopa 355 lõhnav käoraamat; Eurosiber 442 harilik tamm; Euraasia 200 lehitu pisikäpp; endeemid 82. Levila piir - 538 taksonit on oma levila piiril Eestis: 128 kirdepiir, 121 põhjapiir, 56 kagupiir, 52 loodepiir, 45 idapiir, 27 lõunapiir, 15 läänepiir, 11 edelapiir. Taimegeograafiline rajoneering: Rajoneerimine on mingi territooriumi teatavate looduslike nähtuste seaduspärasuste üldistamine ja rühmitamine ning selle kujutamine kaardil. Taimegeograafiline rajoneerimine tugineb taimeliikide levikukaartidele, eeskätt areaalipiirile jõudvaid liike arvestades.
Programmialad: Pandivere veekaitseala, Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala. Natura 2000 üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik. Keskkonnastrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste säilimine tulevastele põlvkondadele. Säästev Eesti 21 dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonna säästva arengu strateegia aastani 2030. Eesti endeemid: Saaremaa robirohi, Eesti soojumikas Reliktid Eestis: Jugapuu, hahk, viiger, merikilk 12 Bioindikaatoreid: aerjalalised, väikesed vähid, kopsusamblikud, narmas- ja habesamblikud. Pärandkultuurmaastikud: loopealsed, rannaniidud, puisniidud. I KATEGOORIA LOOMAD:
omapärane struktuur 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal 6. etalonalad 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 8. kõrvalsaadused (marjad) 9. olulised elupaigad 10.esteetiline ja rekreatiivne väärtus 11.olulisused maastikukaitse vaatekohast 12.teaduslik katseala 13. kultuurilooline väärtus Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1. looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste liikide olemasolu 5.endeemid 6.mahukas, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Looduskaitseväärtus: maastikud 1.Haruldus 2.Kordumatus 3.Esinduslikkus 4.Looduslikkus 5.Esteetilisus 6. Kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu: Looduskaitse arenguetapid – 1. Looduskaitse eelduste ehk sugemete kujunemise aeg (põlisrahvaste uskumused jms) 2. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud
mitteavalikustamine. Järelevalve, seire ja registrid. Liigikaitse põhimõtted: Võimalikult madal takson, kõigi liikide säilimine, oluliste biotoopide kahjustamine keelatud, korjamine ja kollektsioneerimine keelatud, ajaline liikumispiirang, soodustavad programmid, elupaikade avalikustamine keelatud, võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine. TAIMESTIKU KAITSE mida kaitsta? Teaduslik väärtus (13 liike on areaali piiril, reliktid ja endeemid), harulduse aste (Üle 60 liigi alla 5 leiukohaga), dekoratiivsus, liikide bioloogilised iseärasused, inimtegevusega kaasnevad ohud. Taimestiku kaitse - teaduslik väärtus: Endeem: Liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. (Saaremaa robirohi, eesti soojumikas.) Relikt (jäänuk): Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. Relikte võib liigitada ajajärgu järgi, mil asjaomast taksonit oli laialdasel alal. (vaevakask,
olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus
olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus
Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste liikide olemasolu 5.endeemid 6.mahukas, piisav leviala 7.kultuurilooliselt väärtustatud Looduskaitseväärtus: maastikud 1.Haruldus 2.Kordumatus 3.Esinduslikkus 4.Looduslikkus 5.Esteetilisus 6. Kultuuriloolisus Looduskaitseväärtus 1 - kõrge looduskaitseväärtus 2 - keskmine looduskaitseväärtus 3 - väike looduskaitseväärtus 0 looduskaitseväärtuseta Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid - looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg
o 1 – kõrge looduskaitseväärtus o 2 – keskmine looduskaitseväärtus o 3 – väike looduskaitseväärtus o 0 – looduskaitseväärtuseta looduskaitseliste väärtuskriteeriumite muutumine ja rakendamine erinevates valdkondades (ökosüsteemid, maastik, metsa ökosüsteemid): o ökosüsteemid: looduslikkus; mitmekesisus; esinduslikkus; haruldaste liikide olemasolu; endeemid; mahukas, piisav leviala; kultuurilooliselt väärtustatud o maastikud: haruldus; kordumatus; esinduslikkus; looduslikkus; esteetilisus; kultuuriloolisus o metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu; kahaneva alaga jäänukid; huvipakkuva arengustaadiumiga; omapärane struktuur; kasvavad ebaharilikul kasvukohal; etalonalad; produktiivsed puistud (plusspuistud);
edaafilistele tingimustele. Seda näeme õues. Aktuaalne taimkate tänapäevane tegelik taimkate (mosaiik erinevate keskkonnaoludega kombineeruvad eri aegadest pärinevad mimesuguse intensiivsusega ja mitut laadi inimtegevuse jäetud jäljed) Taimeliigi/taimekoosluse harulduse põhjused: · Reliktsed ehk jäänukid eelmistest kliimaperioodidest · Paiknevad levila piiril · Kujunevad liigid ja endeemid · Sattunud ohtu inimtegevuse tahajärjel (isendite kogumine, maakasutuse muutumine) maakasutus on kõige tähtsam. · On mingitel keskkonnatingimustest tulenevatel põhjustel kõikjal haruldased · Ülekasutamine ressursina Kõige lõunapoolsema väljanägemisega metsad kasvavad meil põhjas. Kooslused võib taastumispotentsiaali silmas pidades jagada looduslikeks ja poollooduslikeks nig inimtekkelisteks (põllud, metsakultuurid)
looduskaitseväärtus Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku 4. looduskaitselised väärtused ja nende hindamine Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5. endeemid 6. mahukus, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus Looduskaitseväärtuse hindamine: 1. kõrge looduskaitseväärtus 2. keskmine looduskaitseväärtus 3. väike looduskaitseväärtus 0
annaabi.ee 
