Paleobiogeograafia ajastud (0)

PALEOBIOGEOGRAAFIA
See kirjeldab ja seletab (oletab) möödunud aegade elustikku ajas ja ruumis
• tugineb paleontoloogilistele leidudele, andmetele paleoklimatoloogiast, paleogeograafiast ja laamtektoonikast, kaasaegse biogeograafia seaduspärasustele.
ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t.
• Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse
• Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid , esmased fotosünteesijad – tsüanobakterid
• 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid
• Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. – orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara)
PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T.
• Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus
• Vanimad mikrofossiilid ( bakterid ja vetikad ) – 2000 milj. a.t.
• Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite
• Varaseimad eukarüootide kivistised 1900 milj.a.t. USA-st
• Fütoplanktonis domineerisid akritarhid
• Ilmuvad seened
• Eooni lõpul eristatakse elustiku alusel ediacara ajastu (600-542 m.a.t.)
EDIACARA AJASTU 600-542 MILJ. A.T.
• Pehmekehaliste hulkraksete loomade teke (enamuse seosed kaasaegse loomade süstemaatikaga ebaselge )
- käsnad
- meduusi- ja korallitaolised loomad
- segmendilise ehitusega loomad (Dickinsonia – suurimad kuni 1 m)
- limusetaoline pehmekojaline Kimberella
- lihtsad jälgfossiilid
• Ajastu lõpul väikesed koonilise lubikestaga organismid (Cloudinia)
FANEROSOIKUMI EOON - PALEOSOIKUMI AEGKOND 542-251 MILJ.A.T.
Ajastud:
• KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t.
• ORDOVIITSIUM 488,3-443,7 m.a.t.
• SILUR 443,7-416 m.a.t.
• DEVON 416-359,2 m.a.t.
• KARBON 359,2-299 m.a.t.
• PERM 299-251 m.a.t.
• KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t.
• Kliima niiske ja soe, kontinendid poolustest kaugel, kuid ajastu jooksul mitmeid väljasuremisperioode
• Skeletiga hulkraksete loomade hulgaline teke
• Kambriumi “ plahvatus ” – kiire loomade areng ca 10 miljoni aasta vältel
• Ilmusid limused , käsijalgsed, peajalgsed , okasnahksed, lülijalgsed ( trilobiidid ), arheotsüaadid (esimesi loomseid riffe moodustavad)
• Keelikloomade teke - konodondid
• Rohevetikate ja punavetikate teke
540-505 miljonit aastat tagasi kiire mitmekesistumise kasv
Ilmusid kõikide suundade esindajad (ilma selgete eelasteta)
Ilmus skelett
Vanimad leiukohad : Burgess fauna ( Kanada ) - Ch. Walkott, 1909. A.
Rohkelt pehmete organismide jälgi – lülijalgsed, 140 liiki; problemaatikumid – kellel tänapäevaseid analooge ei ole.
Sel ajal oli üks hiidkontinent – CONDWANA, kuid oli ka väiksemaid kontinente. Olid ainult veelised organismid. Hästi palju oli lülijalgseid. Tänapäeval neid ei eksisteeri enam. On tehtud palju rekonstruktsioone. Üsna agressiivne keskkond – oli kujunenud saaklooma ja kiskja suhted. Saakloomadel tekkinud kaitsemehhanismid . Kes kaevusid pinnasesse, osa roomas osa kinnitus põhja, osa ujusid.
• ORDOVIITSIUM 488,3-443,7 m.a.t.
• Soe kliima, ulatuslikud madalmerealad – ohter karbonaatsete setete teke lubikodadest, mereorganismide sugukondade arv kolmekordistus
• Protistidest ilmuvad kojaga amööbid (kambrilised e. foraminifeerid)
• Ilmuvad sammalloomad
• Ohtralt graptoliite – harunevaid kolooniaid moodustavad loomad
• Ilmuvad korallid (rugoosid ja tabulaadid)
• Esimeste selgroogsete – lõuatute – teke
• Merefaunas kaks biogeograafilist piirkonda – soe ekvatoriaalane ja jahe Gondwana-lähedane
• Toimus maismaa asustamine taimedega – fossiilsed eosed
• Gondwana liigub lõunapoolusele, ajastu lõpeb suure jääajaga
Hiidkontinent alles. Väiksemad on liikunud sellele lähemale.
TRILOBIIDID ehk lülijalgsed – tänapäeval neid enam ei eksisteeri. Nende keha oli lüliline. Massiivne oli peakilp ja mõnel sabakilp. Peakilbil oli moodustunud põsejätked. Nende seas oli põhjas liikuvaid ujuvad ja põhja mudas elavaid. Ohu korral võisid ennast kerra tõmmata. Pealt kattis kõvem kest kuid kõhu osa kaitseta. Neil olid silmad – esimesed liitsilmad. Jäid põsekilbi juurde. Mõnel liigil võisid silmad olla varte otsas. Neid on leitud ka eestist.
• SILUR 443,7-416 m.a.t.
• Kliima soe, kliimavööndid sarnased praegustele
• Ohtralt riffemoodustavaid koralle ja stromatopoore. Palju käsijalgseid (80% kõigist liikidest), karpvähilisi, meriliiliaid. Laialt levinud graptoliidid ja konodondid. Kiskjateks peajalgsed ja meriskorpionid.
• Selgroogsetest rohkesti lõuatuid ja kõhrkalu
• Esimesed algelised soontaimede fossiilid
• Ajastu lõpuks moodustub Laurussia ( Euroameerika ) kontinent
Baltika kontinent oli jõudnud sel ajal ekvaatorile. Ning hiidkontinent on lõuna poolusel .
Palju liike suri välja. Trilobiidid siiski jäid.
Sümbol loom on MERISKORPION, kes oli kiskja meredes. Lülijalgne. Suri hiljem välja. Võis olla mitme meetri pikkune või paarkümmend cm. Lõugtundlad. Haruldased fossiilid.
Siis hakkasid arenema ka esimesed kalad . Kalad ei olnud tänapäevased. Polnud soomuseid vaid katsid tugevad luuplaadid. Osadel puudusid lõuaaparaadid. Pead katsid massiivsed kilbid. Hiljem arenesid lõuaaparaadid kuid olid siiski kaetud plaatidega.
DUNKLEOSTEUS – tuntum plaatkala. Mitme meetrine.
• DEVON 416-359,2 m.a.t.
• Laurussia liigub põhja poole, servadel mägede teke, Gondwana pöördub vastupäeva
• Kliima võrdlemisi soe, märgatav tsonaalsus – kitsas troopiline vöönd, ulatuslikud subtroopilised kõrbealad, Gondwana mandril valdav jahe parasvöötmeline kliima
• Ajastu lõpul suur massväljasuremine
• Õitsengu saavutavad rüükalad
• Ilmuvad luukalad
• Luukaladest eristuvad kopskalad ja vihtuimsed kalad
• Lehtede teke
• Uued eostaimerühmad: kollad , osjad, sõnajalad
• Seemnetaimede teke
• Puittaimede (Archaeopteris) ja metsade teke
• Putukate ja kahepaiksete teke
Peamine kalade õitsenguaeg. Baltika kontinent liikunud üle ekvaatori ning põrkas kokku mandriga kus oli ka p- ameerika. Eesti aladel on hakanud kujunema maismaaline piirkond.
Seda ajastut loetakse selleks ajaks kui toimus maismaa vallutamine . Kala fossiile on leitud hästi palju. Ilmusid esimesed kahepaiksed. Lähimad kahepaiksete fossiilid Lätist. Eestis ei ole. Arenesid kõhrkalad – haid ja raid.
Maismaa vallutamine – on leitud organismi fossiile, kes olid maale minejad. Ka Gröönimaalt on neid leitud. Nimetatakse teda Ichthyostega-ks.
Ilmusid esimesed putukad. Täpselt evolutsioonilist jaotust ei ole teada putukatel.
Maismaale tekkis taimestik – olid vegetatiivselt või eostega paljunevad. Meredes oli hästi palju vetikaid. Maismaad katsid puud, mis meenutasid sõnajalgu.
• KARBON 359,2-299 m.a.t.
• Rifitekitajaid vähe (sammalloomad, käsnad)
• Rüükalad kaovad
• Kõhrkalade õitseaeg (haid)
• Ohtralt kiireltujuvaid ammoniite
• Palju käsijalgseid ja karpe
• Mandrite koondumine hiidkontinendiks
• Gondwanal ulatuslikud liustikud
• Seemnetaimede levik
• Ulatuslike söeladestute teke
Karbon, maismaa loomastik
• Ilmusid esimesed roomajad
• Lendavad putukad
KARBONIAEGSED PUUD
• SOOMUSPUUD (LEPIDODENDRON)
• PITSATIPUUD (SIGILLARIA)
• KALAMIIDID (CALAMITES)
• KORDAIIDID (CORDAITES)
Kliimavööndid karbonis
• Niiske troopika
• Sesoonne troopika
• Subtroopiline kõrb
• Soe parasvööde
Hakkas kujunema hiidkontinent nagu PANGEA . Võisid eksisteerida liustikud. Maismaa niiske.
Siis tegid kiire arengu kahepaiksed ja roomajad . Suurused olid väikese, kuid niisketes soistes alades olid neil üsna soodsad tingimused. Metsad olid võimsad. 4-5 meetrised puud, sõnajalad. Puud olid soomustega kaetud – polnud puukoort. Kui metsad surid, tekkis hulgaliselt turvast , mis tänapäeval on kivisüsi.
Hiidmõõtmetes putukad. Kiili tiibade sirutus oli 70 cm.
Ka meredes toimus kiire areng.
• PERM 299-251 m.a.t.
• Kliima muutus kontinentaalseks hiidmandri Pangea tekke tõttu, ulatuslikud kõrbealad
• Paljasseemnetaimede osatähtsuse kasv
• Kahepaiksete ja luukalade kiire areng
• Pelükosauruste ja imetajataoliste roomajate teke
• Ajastu lõpul suurim massväljasuremine. Rohkem kui 90% mereelustiku liikidest kadus või taandus. Jäädavalt kadusid trilobiidid, tabulaadid ja rugoosid.
Selleks perioodiks oli kujunenud GONDWANA. Kõik mandrid koos.
Mereline areng oli suur. Haid domineerisid.
Ajastu lõppes suure väljasuremisega. Kadusid täiesti lülijalgsed.
Arenesid roomajad ning kahepaiksed. See suur väljasuremine vähendas konkurentsi.
Metsad olid lopsakad ja niisked. Oli ka selliseid roomajaid keda peetakse imetajate eelasteks.
Nt selline kelle seljal oli puri . Sõltusid päikeseenergiast. Kõigusoojased.
MESOSOIKUMI AEGKOND 251-65,5 MILJ.A.T.
Ajastud:
• TRIIAS 251-199,6 m.a.t.
• JUURA 199,6-145,5 m.a.t.
• KRIIT 145,5-65,5 m.a.t.
• TRIIAS 251-199,6 m.a.t.
• Toimub uus soojenemine ning elustiku taastumine , hiidmanner hakkab lagunema , suured kõrbepiirkonnad
• Fütoplanktonisse ilmuvad kokkolitoforiidid, ja mitmekesistuvad silikoflagellaadid
• Rifimoodustajatest ilmusid kuudikkorallid
• Roomajate mitmekesistumine
• Ilmuvad esimesed imetajad ja pärisluukalad
• Taimestikus eristatakse Gondwana floorat ja Lauraasia floorat
• Gondwana flooras on Glossopteris asendunud Dicrodium’iga
• Lauraasia flooras domineerivad primitiivsed okaspuulised koos palmlehikulaadsetega, sõnajalgade ja hõlmikpuudega
• Eristatavad troopiline, soe ja külm parasvööde
Sealt alates hakkavad arenema roomajad. Algab dinosauruste aegkond. Seda nii maismaal kui vees. Taimestik ei ole enam küll nii lopsakas. Ilmuvad esimesed okaspuud . Meredesse ilmuvad sellised loomad, kes on kaheksajala sugulased
Õhu vallutamine – lendavad roomajad. Sulestik puudub. Jäsemed on ühendatud nahkja struktuuriga, millega said liuelda. Olid massiivsed ja jässakad. Luustik ei olnud lindude sarnane. Osadel võis olla ka pikk saba taga, millega tüürida.
• JUURA 199,6-145,5 m.a.t
• Pangea edasine lagunemine , kliima soe ja niiske, meretaseme tõus, ulatuslikud madalmerealad, peaaegu kosmopoliitne taimestik ja loomastik
• Selgrootutest ammoniitide õitseng, ilmuvad rudistid ja krabid
• Taimestikus domineerivad paljasseemnetaimede hulgas palmlehikulaadsed ja ürgpalmlehikulaadsed, ilmuvad araukaarialised, palju sõnajalgtaimi
• Roomajate suur mitmekesistumine (dinosaurused, lendsisalikud ja veeroomajad)
• Väikeste imetajate levik
• Ilmuvad linnud
Sellel etapil hakkas hiidmanner jagunema . Kliima oli üsna soe. Kontinendi keskel olid kõige soojemad piirkonnad ning seal võisid olla ka kõige kõrgemad alad.
Domineerisid hiidsisalikud. Saavutasid kõige suuremad mõõtmed. Kõige suuremad olid taimtoidulised , rahumeelsed. Nende skelette on leitud nt Kobi kõrbest. Üks sarnasus tänapäeva lindudega – toidu seedimiseks oli pugu - neelasid kive, et seedimist lihtsustada. Hiidsisalikke nii maal kui vees. Dinosauruste jälgi on ka leitud nt vulkaanilise tuha pealt. Neid fossiile nimetatakse jälgfosiilideks ehk ………
Taimestikus levisid ka okaspuud. Uued sõnajalad, iselaadsed puud.
Hiidsisalikud olid munejad.
Juura ajastust on leitud tõelise linnu sarnane fossiil . Pärineb Saksamaalt –lubjakarjäärist. Tunnuseid, mis on nii lindudel kui ka roomajatel . Sellel isendil olid lennusuled. Erinevus – oli väga pikk saba – tüürimiseks. Kämblaluudel olid erinevad sõrmelülid - tänapäeval ei ole. Tal oli tugev hammastik, mida tänapäeval ei ole. Ka vaagna ehitus ei olnud linnulaadne. Tõenäoliselt eksisteerisid juba varem.
Meredes : keskaegkonnale tüüpilisemad olid ammoniit - nad võisid kasvada paari meetri suuruseks. Meenutavad tänapäeval olevaid seepiaid ning on suguluses kaheksajalgadega. See on kiskja. Elasid koos suures rühmas. Keskaegkonna lõpus kadusid ka nemad. Tegu on peajalgsetega.
• KRIIT 145,5-65,5 m.a.t.
• Veetaseme edasine tõus, ulatuslikud madalmerealad, soe kliima, kosmopoliitne elustik , ajastu lõpul jahenemine ning meretaseme langus
• Ulatuslik riffide teke ja mineraalse kestaga mikroorganismide levik meredes; diatomiidide teke
• mereelustikus hakkasid domineerima pärisluukalad ja haid
• Katteseemnetaimede teke
• Imetajate hulgas eristusid kukkurloomad , ainupilulised ja platsentaalid
• Roomajate õitseaeg jätkus
• Ajastu lõpul suur massväljasuremine
Massväljasuremine:
• Välja sureb vähemasti kolmandik elustikust
• Väljasuremine toimub suhteliselt lühikese aja jooksul
• Välja surevad mitmesuguste ökoloogiliste tingimustega kohastunud liigid
• Välja suremine toimub globaalselt või väga geograafiliselt suures ulatuses
Põhjendusi massväljasuremistele
• Globaalne jahenemine ja mandrite jäätumine suures ulatuses
• Hapnikusisalduse drastiline vähenemine
• Aktiivne vulkanism
• Kokkupõrge suure asteroidiga
Elustiku taastumisel:
• Laatsaruse efekt – väljasurnuks peetud taksonite fossiilide uus ilmumine
• Lilliputi fenomen – väljasuremise üle elanud liigid on väikeste kehamõõtmetega
Keskaegkonna viimane periood
Mandrid hakkavad võtma tänapäevast positsiooni.
Kriidi ajastut peetakse agressiivseks perioodiks. Taimtoidulised hiidsisalikud ei olnud enam nii suured. Üsna palju oli kiskjalisi. Neist tuntum türannosaurus. Iseloomulik on ka see, et taimtoidulised saurused pidid kiskjalise süsteemiga kohanema ning neil arenesid kaitsesüsteemid: olid sarvemoodustised, luuplaadid, ogalised sabad.
Meredes domineerisid rööviliku eluviisiga saurused.
Kriidi ajastul taimestik : on leitud esimesed õistaimede jäänused, õietolmu. Hakkas levima putuktolmlemine.
DINOSAURUSTE VÄLJASUREMINE:
Meteoriidi tabamus – Mehiko lahte . Avaldas arvatavasti globaalset mõju. Atmosfääri sattus palju lendtolmu ning see takistas päikesevalguse sattumist maale. Sisalikel on eluks vajalik päikesevalgus Suured tulekahjud – temperatuuri märgatav tõus.
Teiseks põhjuseks võib olla suurte magmaväljade tekkimine. Sealt sattus õhku palju mürgiseid gaase . Nt India aladel oli selline väli.
Meteoriidi langemisele viitab see, et settekihtidest on leitud kiht kus mingit ainet (eriitiumi vist) on palju ning see näitab võõrkeha sattumist maale. Selle jälgi leitud üle maailma.
Väljasuremine toimus äkitselt. 65 miljonit aastat tagasi.
Siiski ei olnud väljasuremine täielik. Sellest väljasuremisest said kasu teised loomarühmad
Sauruste jaotus ning tuntumad esindajad.
Sisalvaagnalised dinosaurused
1) sauropoodid – neljal jalal herbivoorid
2) teropoodid – kahel jalal karnivoorid
Lindvaagnalised dinosaurused
kõik taimtoidulised
1)ornitopoodid valdavalt kahejalgsed
2)marginotsefaalid neljajalgsed, “kraega”
3)tyreofoorid neljajalgsed, rüüga
KAINOSOIKUMI AEGKOND algas 65,5 milj.a.t.
Ajastud:
• PALEOGEEN 65,5-23 m.a.t.
• NEOGEEN 23-2,6 m.a.t.
• KVATERNAAR algas 2,6 m.a.t.
• PALEOGEEN 65,5-23 m.a.t.
• India laama kokkupõrkumine Aasia laamaga ning Himaalaja teke, P-Ameerika eraldub Euroopast, sild Aasiaga, eralduvad L-Ameerika, Austraalia ja Antarktika
• Kliima soe ja niiske, troopiline, ajastu lõpul jahenemine
• Imetajate ja lindude kiire areng, imetajad vallutavad vee ja õhu, primaatide teke
• Ajastu lõpul rohttaimede laialdane levik
Kontinendid veel rohkem sarnasest asetuses tänapäevaga.
Kasu väljasuremisest said imetajad. Nende areng. Enne elasid arvatavasti väga peidetult ning olid väga väikesed. Imetajatel oli karvkate , imetasid oma järglasi.
Imetajate mõõtmed hakkasid suurenema. Hakkasid arenema tänapäevaste imetajate eelaste rühmi. Primaatide fossiilide leidmine – lemuriens (elasid puude otsas)
Vaalade evolutsioon – maismaalt on liigutud tagasi vette. Vaala eellane võib olla koeralaadne loom, kes elas ennemalt maal. Sealt arenesidki vaalalaatsed.
Putukate areng ning putuktoiduliste loomade ja lindude areng.
Suured ja jässakad linnud. Mitme meetri kõrgused. Toitusid ka imetajatest (väikestest)
• NEOGEEN 23-2,6 m.a.t.
• Kliima muutus jahedamaks ja kuivemaks
• Sulgus Tethyse ookean, Vahemeri kuivas
• Biogeograafiliste provintside eristumine
• Ulatuslike kõrbete ja rohtlate teke
• Rohttaimede mitmekesistumine, heitlehiste puude ja põõsaste osatähtsuse suur kasv
• Rohusööjate kariloomade ja kiskjate areng
• Suure sigivusega väikeimetajate areng
• Inimahvide teke
Jahedamate perioodide eksisteerimine. Juba sellel perioodil arvatavast kattis Antarktikat jääkiht.
Iseloomustab londiliste areng. Neid võis olla palju ning väga erinevaid. Elevantide ning mammutite eellased.
Uus aegkonnas jälgitakse ka primaatide arengut. Savanni laadsetel aladel elutsesid.
Neogeeni lõpus on toimunud kliima jahenemine. Ilmusid loomad, kes pidid hakkama saama jahedates piirkondades. Karvased loomad – mammutid , mõõkhambulised tiigrid , karvased ninasarvikud jne.
• KVATERNAAR algas 2,6 m.a.t.
• Kontinentide asend kaasaegne, kuid ookeanitase kõikuv
• Jääperioodi algus
• Megafauna õitseng ja kadumine
• Inimese teke
Praegu kestev periood. Selle aja jooksul on olnud 4-5 jäätumist. Viimane neist lõppes 18-20 tuhat aastat tagasi. Maksimum ulatus: p-euroopa, p- ameerikast üle poole kaetud.
Jääkilbi arengu tagajärjel oli maailmamere tase madal. Võisid tekkida maasillad.
Loomade ränded mööda maasildasid.
Tunnusloom: mammut – elas avatud maastikel, tundralaatsetel aladel. Toitus kiduratest mändidest ja puhmastest. Pidi pidevalt sööma. Sooja aitas hoida paks karvkate. Naha all oli väga suur rasvakiht. Külmades tingimustes olid hästi väikesed kõrvad. Liikusid karjas. Arvatakse, et nad tegid suviseid ja talviseid rändeid. Kui liustik taandus, siis liikusid liustiku servaga kaasa, kui aga liikus edasi, siis liikusid liustiku servast eemale.
Mõõkhambulised tiigrid, võimsate sarvedega ürgpõdrad – sarvede tõttu ei olnud võimalik liikuda metsas, karvane ninasarvik – elasid kõik lagedatel väljadel.
Inimesed!
Mammutid surid välja: kliima olud nende jaoks halvenesid – soojenes. Ei kohanenud uute tingimustega ning metsade areng, mis takistasid nende rände teid, jäid isolatsiooni. Kõige nooremad mammutite jäänused on 5-6 tuhat aastat vanad. Mammutite fossiilide otsingud on üsna populaarsed tänapäeval. On leitud Siberist peamiselt – igikeltsa alad.
Inimese areng. Otsitakse ka inimese eellasi, kes on siin planeedil eksisteerinud. Jälgitakse just hominiidide arengut. Sellesse rühma jäävad inimahvid , gorillad, šimpansid.
Inimeste eellaste vanimaid fossiile on leitud Ida-Aafrikast. Tuhakivi pinnal vanimad jäljed 3,5 miljonit aastat tagasi.
On leitud palju erinevaid liike. Eri vanusega. Mõni miljon aastat tagasi oli Aafrikas väga head elamistingimused. Soe kliima, parajalt niiske jne.