Biogeograafia programm (0)

 
BIOGEOGRAAFIA  PROGRAMM 2014 
 
 
BIOGEOGRAAFIA TEOORIA 
 
Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi 
biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri  tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). 
Biogeograafia jaotamine.  Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus . Biogeograafia asend 
seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia 
mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia , evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. 
Biogeograafia metoodika.  
Biogeograafia seaduspärad.  Taksoni leiukohad ja areaal , nende kujutamine kaardil punkti, 
võrgustiku ja  alana . Kõrgemate taksonite  areaal. Areaali pindala ja ulatus. Areaali suuruse 
muutlikus. Areaali suurus ( Endemism . Neoendeemid ja paleoendeemid e. reliktid. Rapoporti 
seadus. Kosmopoliitne levik.) Areaali kuju. Disjunktsed e. katkestunud areaalid , levinumad 
grupidisjunktsioonid. Valed disjunktsioonid. Faunade ja floorade konvergents. Buffoni seadus. 
Koosluste jaotused biogeograafias: klassifitseerimine ja rajoneerimine. Regioonide sarnasuse 
mõõtmine liigilise koosseisu alusel. Ökogeograafilised seaduspärad ( Bergmanni , Alleni ja 
Glogeri seadused). Bioloogilise mitmekesisuse globaalsed  seaduspärad. Laiuskraadi ja 
bioloogilise mitmekesisuse positiivne seos: peamised teooriad ja erandid. Liigifond ja tume 
elurikkus. 
Biogeograafia protsessid. Fülogeograafia mõiste. Kolm fundamentaalset biogeograafilist 
protsessi. Taksonite tekke  mehhanismid :  mutatsioonid , geneetiline  triiv , looduslik valik, 
geenivoog, asutaja efekt. Allopatriline liigiteke; vikareerimine ja asustamine . Parapatriline 
liigiteke. Sümpatriline liigiteke. Liikide ökoloogiline eristumine evolutsioonis (krüptilised liigid, 
adaptiivne radiatsioon ). Taksonite väljasuremine evolutsioonis ja kaasajal. Refuugiumid. 
Liikide valik evolutsioonis. Levi ehk levimine (ökoloogiline ja ajaloolis -biogeograafiline nähtus). 
Levimine vs. vikareerimine.  Beijerincki seadus. Hüppeline, järk-järguline ja sekulaarne 
levimine.  
Saarte biogeograafia. Saar kui biogeograafia mudelobjekt. Isoleeritud keskkond kui saar. 
Saarte tüübid (mandrilised ja ookeanilised, isolatsiooni varieeruvus). Liigirikkuse seos pindala 
ning isoleeritusega, nende põhjused. Liikide vahetumine saartel ( lokaalsed immigratsioonid ja 
lokaalsed väljasuremised). Robert MacArthur & Edward Wilson: tasakaaluline liigirikkuse 
teooria. Lisamõjud lokaalsele immigratsioonile ja ekstinktsioonile. Dünaamiline ookeanisaarte 
biogeograafia mudel. Saarestikud. Metapopulatsioonid ja metakooslused. 
Jäänukpopulatsioond ja väljasuremise võlg. Liikide olemasolu-puudumine 
suuruse/isolatsiooni graafikul, seos looduskaitsega. Liikide valik immigratsioonil ja 
ekstinktsioonil. Pesastunud ja malelaua liikide leviku mustrid . Saarte seos liigitekkega, 
“liigipump”. Saarte evolutsioonilised eripärad ( gigantism , kääbustumine, lennuvõimetus, 
taimede puitumine jne.). 
Looduskaitse biogeograafia. Üks suur või mitu väikest  kaitseala (SLOSS) käsitlus. 
Taksonite harulduse tüübid (Rabinowitzi jaotus). "Linné puudujääk" ja " Wallace 'i puudujääk" 
looduskaitse biogeograafias. Looduskaitse biogeograafia kaks lähenemist: esindatus ja 
"kuum punkt".  
Maa keskkond bioloogilise mitmekesisuse määratlejana.  Bioomid . Bioomide seos 
temperatuuri ja sademetega. Biomassi ja produktsiooni jaotus eri bioomides. Päikese energia 
muutus laiuskraaditi. Tuulte muster (Hadley tsirkulatsiooniringid). Coriolise efekt. Hoovused. 
Sademete muster, seos ookeaniga ja mäestikega. Kõrguse jahutav efekt. Kõrgusvööndilisus. 
Kliima varieeruvus. Mulla niiskusetingimused, evapotranspiratsioon. Mulla tekke peamised 
protsessid. Veekeskkonna ulatus ning  jaotumine . Mageveekeskkond: kihistumine , toitained . 
Ookeani soolsuse ja temperatuuri varieerumine.  
Biogeograafia simulatsioon (BGSIMweb). Simulatsiooni põhimõtted, protsessid ja 
nähtused, mida saab uurida. 
 
 
BIOOMID 
 
Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas. Mõisted: igikelts , polügonaalsood, palsad, aapasood, 
pingod, termokarst , solifluktsioon. Alavööndite iseloomustus Arktikas (jäävöönd, 
külmakõrbevöönd, tundra , metsatundra). Taimede ja loomade kohastumused  Arktikas. 
Tähtsamad taime- ja loomaperekonnad Arktikas. Polaarpiirkonna piir lõunapoolkeral. Elustiku 
iseloomustus Antarktika kontinendil ja seda ümbritsevas ookeanis. 
Metsavööndid. Metsade levikut piiravad tingimused. Enimohustatud  metsad maakeral. 
Maailmas  enamlevinud puude perekonnad. 
Boreaalsed metsad. Asend, kliima, muld , aineringe . Tähtsamad puuliigid eri 
maailmajagudes. Sammalde osatähtsus boreaalses vööndis. 
Nemoraalsed heitlehised metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Erinevus boreaalsetest 
metsadest. Tähtsamad puude ja imetajate perekonnad erinevates maailmajagudes. 
Parasvöötme vihmametsad .  Paiknemine ja iseloomustus. 
Parasvöötme rohtlad . Levik, kliima, üleminekud. Evolutsiooniline  ajalugu. Pinnavormid ja 
muld. Kõrreliste kohastumised rohtlas , teised  eluvormid . Aineringe: karjatamine , lagunemine, 
põlemine. Loomastiku eripärad. 
Kõrbed. Levik, kliima, jaotus mullatingimuste järgi. Abiootiline  keskkond, erosioon . Taimede 
ja loomade kohastumised kõrbes. 
Savann. Levik, kliima, struktuur. Pinnamood , aineringe. Taimestiku ja loomastiku eripärad. 
Subtroopilised metsad. Vahemere-tüüpi subtroopiliste metsade paiknemine, kliima. 
Taimede kohastumised kliimale ja tulekahjudele. Tähtsamad puude perekonnad.  Niiskete  
subtroopiliste metsade paiknemine ja kliima. Tähtsamad puude perekonnad. 
Troopilised metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Troopiliste vihmametsade struktuur. 
Puude juurestikutüübid. Epifüüdid ja liaanid . Taimede ja loomade mutualisme. Iseloomulikud 
taimestiku ja loomastiku esindajad erinevates maailmajagudes. 
Ookean. Sügavus- ja valgustsoonid maailmameres. Toiduahel ookeanis. 
Primaarproduktsiooni  soodustavad nähtused. Tähtsamad apvellingu  piirkonnad 
maailmameres. Korallriffide ja vetikametsade levik ja iseloomustus. Pelaagiliste tsoonide  
elustiku iseloomustus. Bentose elustiku iseloomustus. 
 
 
PALEOBIOGEOGRAAFIA 
 
Jääperioodide tekke seletusi. Laamtekoonika olemus. Suurimad väljasuremisperioodid maa 
elustiku ajaloos ning nende põhjendusi. Laatsaruse efekt ja lilliputi fenomen . 
Arhaikum. Eooni piirid. Elu tekke arvatav aeg. Esmased organismid. 
Proterosoikum . Eooni piirid. Tähtsamad muutused elustikus (eukarüootide ja mitmerakuliste 
organismide teke). Ediacara ajastu loomastiku iseloomustus. 
Paleosoikum. Aegkonna piirid, ajastute nimetused ja piirid, mandrite liikumine. Kambriumi 
“ plahvatus ”. Tähtsamad sündmused ajastute kaupa (keelikloomade teke, selgroogsete teke, 
maismaa asustamine taimedega, seemnetaimede ja metsade teke, putukate ja kahepaiksete 
teke, ulatuslike söeladestute teke, roomajate teke, imetajetaoliste roomajate teke). 
Mesosoikum . Aegkonna piirid, ajastute nimetused ja piirid, mandrite liikumine, kliima. 
Tähtsamad sündmused ajastute kaupa (imetajate ja pärisluukalade teke, lindude ja konnade 
teke, katteseemnetaimede teke). Sauruste jaotus ning tuntumad esindajad. 
Kainosoikum . Aegkonna piirid, ajastute nimetused ja piirid, mandrite liikumine, kliima. 
Muutused elustikus ajastute kaupa (imetajate ja lindude kiire evolutsioon , rohttaimede levik; 
ulatuslike kõrbete ja rohtlate teke, rohusööjate, kiskjate ja väikeimetajate kiire areng; inimese 
teke, megafauna õitseng ja kadumine). 
 
 
REGIOONID  
 
Iseseisva töö materjalides käsitletud piirkondade kohta (kas videod või Eesti Looduse 
artiklitest):  Argentina , Costa Rica  ja Kanaarid. Asend, kliima, topograafia , evolutsiooniline 
ajalugu, iseloomulikud taimkattetsoonid, kõrgusvööndilisus, karakteersed taime- ja 
loomaliigid, seos inimtegevusega, looduskaitseprobleemid. Tartu Ülikooli botaanikaia 
kasvuhoonete külastamine eri regioonide taimedega tutvumiseks.