Biogeograafia
on see arktiliseks ja alpiinnseks eristunud.
Konvergents.
Evolutsioonilselt kaugete taksonite muutumine sarnasteks (,,valed disjunktsioonid")
arenenud sarnasteks seetõttu, et ökoloogiline roll ja eluviis nõuab just sellist
eluvormi. Meenutavad disjunktsiooni, sest nii sarnased välimuselt, kuid
evolutsioonilselt pole kunagi koos olnud. Nt urson (Ameerikad) ja okassiga (vana
maailm), kapibaara (am) ja kääbusjõehobu (aaf), pakat (am) ja vesihirvik(aaf), aguuti
(am) ja pisiantiloop (aaf), hallmasaama (am) ja kollaselg-kabrik (aaf).
Pärisimetajate ja kukkurloomade sarnasus.
Kaktus ja piimalill.
Ökogeograafilised seaduspärad.
· Biogeograafia ,,seadused"
· Oluliste ökoloogiliste tunnuste muutumine ruumis (nt kehamassi suurus).
· Need seaduspärad on makroökoloogia eelkäijad.
· Bergmanni seadus suurematel laiuskraadidel on loomade kehasuurus