Liigisisene spetsialiseerumine Kõige suuremad kohastumised võivad esineda just liigi sees. Kui loodusliku valikuga kaasnevad jõud on liiga tugevad, siis võivad nad varjutada seksuaalse taastootmise ja rekombinatsiooni homogeniseerivad jõud. (=looduslik valik). Ja seda isegi siis, kui leiab aset mõningane ristumine (=inbriiding) võib lokaalselt eelistatumate genotüüpide nii suured eelised, et ebasoovitavad kombinatsioonid pidevalt elimineeritakse. Eeldades, et geenivoog jätkub, populatsioonid jäävad samade liikide osadeks, kuid liigi sees ilmnevad kaasnevad spetsialiseerunud rassid. Lokaalselt spetsialiseerunud populatsioonid kujunevad välja eelkõige nende organismide puhul, mis enamus oma elust on sessiilsed (=kinnitunud). Ja nemad peavad kohanema kõigi nende muutustega, mis keskkonnas toimub. Liikuvad ja liikumatud organismid kohanevad keskkonnaga erineval viisil. Loodete vahepeal olev taimestik peab oskama elama mitu tundi vee keskkonnas ja ka kuivas
Kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu muutumine Populatsiooni genofond populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid ning muud geneetilised elemendid Mikroevolutsioon populatsiooni geneetilise struktuuri muutused ajas, enamasti kohastumise suurenemise suunas Kombinatiivne muutlikkus muutlikkus, mis tuleneb alleelide omavahelisest kombineerumisest sugulisel paljunemisel Geenivoog migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel Geneetiline triiv ehk geenitriiv geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades Mutatusioon päranduv geneetilise info muutus Mutageen mutatsioone põhjustav füüsikaline v keemiline tegur Pudelikaelaefekt olukord, kus populatisooni isendite arv kahaneb tohutult looduskatastroofi v
Regioonide sarnasuse mõõtmine liigilise koosseisu alusel. Ökogeograafilised seaduspärad (Bergmanni, Alleni ja Glogeri seadused). Bioloogilise mitmekesisuse globaalsed seaduspärad. Laiuskraadi ja bioloogilise mitmekesisuse positiivne seos: peamised teooriad ja erandid. Liigifond ja tume elurikkus. Biogeograafia protsessid. Fülogeograafia mõiste. Kolm fundamentaalset biogeograafilist protsessi. Taksonite tekke mehhanismid: mutatsioonid, geneetiline triiv, looduslik valik, geenivoog, asutaja efekt. Allopatriline liigiteke; vikareerimine ja asustamine. Parapatriline liigiteke. Sümpatriline liigiteke. Liikide ökoloogiline eristumine evolutsioonis (krüptilised liigid, adaptiivne radiatsioon). Taksonite väljasuremine evolutsioonis ja kaasajal. Refuugiumid. Liikide valik evolutsioonis. Levi ehk levimine (ökoloogiline ja ajaloolis-biogeograafiline nähtus). Levimine vs. vikareerimine. Beijerincki seadus. Hüppeline, järk-järguline ja sekulaarne levimine.
Must nimekiri - koondab ohtlikke võõrliike. Liigikaitsebioloogia. Koosluste kaitse. Looduskaitse kaitsealad: Heterosügoot - ühe geeni erinevad alleelid (üks dominantne teine retsessiivne). Homosügoot - identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed). Geenitriiv - alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Geenivoog ehk geenisiire - isendite liikumisega kaasnev geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel suurendab varieeruvust. Geneetiline pudelikael - järsu arvukuse languse läbi teinud populatsioonis geneetiline mitmekesisus oluliselt vähenenud geneetilise “pudelikaela” efekt. Lähiristumine ehk inbriiding - suguluses olevate isendite ristumine. Lähiristumissurutis ehk inbriiding depressioon - inbriidingu tagajärg, väiksem elumus ja paljunemisvõime.
erinevad alleelid, üks dom ja üks retsessiivne. Aa ja Aa Homosügoot- diploidse indiviidi homoloogilistes kromosoomides on ühe geeni ühsugused allelid, nt dom AA või retsessiivsed aa geenitriiv- juhuslikud muutused populatsiooni gen. Struktuuris nt iga järgmine generatsioon kannab endas vaid teatud osa vanemate geenidest ; väikestes populatsioonides on suurem mõju. Ekstreemne näide on amishite 6 sõrme edasikandumine, kuna nad saavad ainult kogukonnas lapsi geenivoog ehk geenisiire- isendite liikumisega kaasnev geneetilise materjali vahetus populatsioode vahel, suurendab varieeruvust geneetiline pudelikael- geneetiline mitmekesisus väheneb oluliselt kui populatsiooni arvukus langeb järsult (1-3 põlve jooksul). Põhjuseks katastroof, inimene, populatsioonilained ja uus pop kannab edasi vaid osa endise populatsiooni genofondist lähiristumine ehk inbriiding- sugulusristamine, downisündroom, Przewaski hobused
teatud osast eelmise generatsiooni geenidest. - alleelisageduste juhuslik muutus populatsiooni uutes põlvkondades populatsiooni pudelikael (geneetiline pudelikael) - Populatsioonis on toimunud järsk arvukuse langus (näiteks haiguse, loodusõnnetuse vms tõttu) ja populatsiooni geneetiline mitmekesisus väheneb, sest osasid (enamasti haruldasi) alleele kandvad isendid on kas surnud või ei saa paljuneda geenivoog ehk geenisiire - isendite liikumisega kaasnev geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel Kordamisküsimusi ja –teemasid Looduskaitse eetilised alused ✴ elurikkust tuleb säilitada; ✴ ökoloogiline keerukus (komplekssus) peab säilima; ✴ evolutsioon peab jätkuma; ✴ liigirikkusel on oma sisemine väärtus. Looduskaitse põhiprintsiibid – • Ettevaatusprintsiip Kui otsuste tagajärjed ei ole täpselt teada ning ei ole välistatud negatiivsed tagajärjed
( nt hülged). Liigisisene spetsialiseerumineKõige suuremad kohastumised võivad esineda just liigi sees. Kui loodusliku valikuga kaasnevad jõud on liiga tugevad, siis võivad nad varjutada seksuaalse taastootmise ja rekombinatsiooni homogeniseerivad jõud. (=looduslik valik). Ja seda isegi siis, kui leiab aset mõningane ristumine (=inbriiding) võib lokaalselt eelistatumate genotüüpide nii suured eelised, et ebasoovitavad kombinatsioonid pidevalt elimineeritakse. Eeldades, et geenivoog jätkub, populatsioonid jäävad samade liikide osadeks, kuid liigi sees ilmnevad kaasnevad spetsialiseerunud rassid. Lokaalselt spetsialiseerunud populatsioonid kujunevad välja eelkõige nende organismide puhul, mis enamus oma elust on sessiilsed (=kinnitunud). Ja nemad peavad kohanema kõigi nende muutustega, mis keskkonnas toimub. Liikuvad ja liikumatud organismid kohanevad keskkonnaga erineval viisil. Loodete vahepeal olev taimestik peab oskama elama mitu tundi vee keskkonnas ja ka kuivas
Mereloomadel vähemalt 250 milj. a.t. · Seletused Neutraalsed mudelid Bioloogilised interaktsioonid - Keskkonnafaktorid primaarne produktsioon ( pole külma talve) Biogeograafilised protsessid Liigitekke mehhanismid · Mutatsioonid, alleelide varieeruvus · Geneetiline triiv : juhuslik muutus alleelide sagedustes · Looduslik valik : teatud geenidega isendite suurem tõenäosus järglasi anda · Geenivoog : geenide sisseränne teistest populatsioonidest · Asutaja efekt : väike valik alleele paneb aluse uuele populatsioonile Allopatriline liigiteke · Geograafiliselt isoleeritud populatsioonid · Kaks varianti Vikareerumine algpop. Laguneb kaheks, mingi takistuse tõttu ( merepinna tõus) Asustamine Parapatriline liigiteke · Osaliselt kattuvad areaalid · Keskkonnagradient Sümpatriline liigiteke · Ilma geograafilise isolatsioonita
Kui loodusliku valik Lehekülg 13 lokaalsed jõud on väga tugevad, siis võivad nad varjutada seksuaalse taastootmise ja rekombinatsiooni homogeniseerivad jõud. Isegi siis kui leiab aset mõningane ristumine (inbreeding) võib lokaalselt eelistatumatel genotüüpide olla nii suured eelised, et ebasoovitavad kombinatsioonid pidevalt elimineeritakse. Geenivoog jätkub, populatsioonid jäävad samade liikide osadeks, kuid liigi sees ilmnevad lokaalsed spetsialiseerunud rassid. Mobiilsed ja sessiilsed liigid käituvad keskkonna muutusele erinevalt. Sessiilsed peavad olema äärmiselt paindlikud. Lokaalsed spetsialiseerunud populatsioonid kujunevad välja eelkõige nende organismide puhul, mis enamuse oma elust on sessiilsed. Mobiilsus on niisugune omadus, mis annab
geograafilisele levikule. Kolm fundamentaalset biogeograafilist protsessi: · taksonite teke · taksonite väljasuremine · taksonite levimine Taksonite tekke mehhanismid: · mutatsioonid alleelide varieeruvus · geneetiline triiv juhuslik muutus alleelide sagedustes populatsiooni järgmistes põlvkondades · looduslik valik teatud geneetilise koodiga isenditel on suurem tõenäosus järglasi anda · geenivoog geenide sisseränne teistest populatsioonidest · asutaja efekt väike valik alleele paneb aluse uuele populatsioonile Allopatriline liigiteke; vikareerimine ja asustamine. · Allopatriline liigiteke uus liik tekib geograafilise isolatsiooni tõttu lähteliigist. o Vikareerimine olukord, kus populatsioon jaguneb geograafilise barjääri tõttu kaheks või enamaks suhteliselt võrdseks osaks ning aja
paardumisest populatsiooni ulatuses. Ja teisalt - mingi aja subpopulatsioonidena elanud liik võib keskkonnatingimust vm. muutudes ühineda taas ühtseks. Subpopulatsioonide olemasolu juhib intuitiivselt mõtte nende üha suurenevale kaugenemisele - kuni uue liigi tekkeni. Et omada mingitki kvantitatiivset pidepunkti sedalaadi arutlusteks, on vaja teada, millises mahus peaks näiteks säiluma geenivoog subpopulatsioonide vahel selleks, et saaks püsida ühtne geenitiik. Aritmeetikast tuleneb vahetult üks järeldus - subpopulatsioonides on homosügootsuse aste alati kõrgem, kui suures populatsioonis. Kui väga täpselt väljenduda, siis kahe etteantud homosügootsuse sagedusega subpopulatsiooni liitumisel on suures populatsioonis vähem homosügoote. Seda kutsutakse Wahlundi efektiks ja sellest tuleneb üks oluline
annaabi.ee 
