Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Biogeograafia (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus elab mingi liik?
  • Miks seda liiki mujal ei esine?
  • Millal mingi liik Eestisse levis?
  • Miks on troopikas rohkem liike kui meil?
  • Mis kehtib Eestis kehtib ka troopikas?
  • Mis Miks?
  • Milleta ei saa N vesi taimedele?
  • Midagi Mis on looduse ühik?
  • Palju liike Kus on palju liike?
  • Miks on mäe tipus jahedam?

Lõik failist

Biogeograafia
Biogeograafia
  • Teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas

Biogeograafilisi küsimusi
  • Kus elab mingi liik?
  • Miks seda liiki mujal ei esine?
  • Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted?
  • Millal mingi liik Eestisse levis?
  • Miks on troopikas rohkem liike kui meil?
  • Kas see on ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas?

Mis on teadus?
  • Uute teadmiste saamise protsess
  • „teaduse tegemine on korduvate seaduspärade otsimine, mitte lihtsalt faktide kuhjamine“ – Robert MacArthur

Biogeograafia tegeleb

  • Klassifitseerimisaste eluslooduses
  • Põhiühik on liik
  • Liigist suuremad taksonid: perekond, sugukond , selts, klass, hõimkond, riik
  • Liigist väiksemad taksonid: alamliigid, geograafilised rassid, varieteedid

  • Karl von Linné – 1707-1778 – biogeograafia looja. Takson
  • Charles Darwin – 1809-1882 – 1858 – evolutsiooni teooria

Taksonid koos
  • Ökoloogilised kooslused

  • Taimekooslus
  • Loomakooslused
  • Seenekooslused
  • Mikroobikooslused


  • Kaugus ei ole elustiku erinevuse ainuke määraja
  • Fossiilid näitavad elustiku kunagist levikut
  • Biootilised interaktsioonid on olulised leviku piirajad
  • Kauglevi on oluline biogeograafiline protsess
  • Kunagine maismaaühendus seletab halvastilevivate taksonite paiknemist eri kohtades
  • Saarte juures on biogeograafilised protsessid paremini jälgitavad

Bioloogiline mitmekesisus – (bio) diversiteet – elurikkus
  • Taksonoomiline mitmekesisus
  • Geneetiline mitmekesisus
  • Koosluse mitmekesisus
  • Funktsionaalne mitmekesisus
  • Fülogeneetiline mitmekesisus

Pattern and Process (seaduspärad ja nende põhjused)
Mis? Miks?
Reeglipärane, korduv nähtus, muster mustreid määravad protsessid
Kirjeldav osa seletav osa
Skaala biogeo makroöko
suur
väike ökograafia ökoloogia
kirjeldav seletav
makroökoloogia
  • Ökoloogiliste seaduspärade seletamine kasutades liikide tunnuseid, arvukust ja levikut
  • Biogeograafia laiendus

Biogeograafia jaotamine
Zoogeograafia
Fütogeograafia ajalooline biogeograafia
Mükogeograafia ökoloogiline biogeograafia
Mikroobigeograafia Looduskaitse biogeograafia
Liike 5-50 milj. , 2 milj. kirjeldatud ; Liigi keskmine „vanus“
1-20 milj. aastat
  • Alfred Wegener : mandritriivi teooria 1912, TÜ töötas 1918

ELUSTEADUSED MAATEADUSED
evolutsioon BIO- loodusegeograafia
süstemaatika GEO- geoloogia
ökoloogia GRAAFIA palentoloogia
molekulaarbioloogia Statistika GIS
looduskaitseteadused
www.biogeography.org
Biogeograafia meetodid
  • Reeglina ei ole eksperimentaalne
  • Looduslikud eksperimendid
  • Ekspeditsioonid
  • Kollektsioonid
  • Töö arvuti taga

  • Andmekogud
  • Uued meetodid ( GIS, mudelid, molekulaarbioloogia, metaanalüüsid)


Biogeograafia seaduspärad ja uurimisobjektid
  • Taksoni areaal e. levila – geograafiline ala, kus mingi takson on levinud

Kaardile märkimine
  • Leiukohtade märkimine
  • Võrgustik
  • Areaal

Mida areaali juures uuritakse/vaadatakse
  • Pindala , suurust
  • Suhtelisust ajas – Egiptuses rändtirtsud , rändlinnud
  • Endeem – kitsa levikuga takson
  • Endemism

  • Neoendeemid – endeemiad kitsas mõttes
  • Paleoendeemid e. reliktid

  • Kosmopolitaansus – väga suured areaalid
  • Liikide- isendite vastuolu

  • Enamus liike väikse areaaliga
  • Enamus isendeid suure areaaliga liikidest

  • Rappoporti seadus – mida külmem seda väiksem areaali pindala , mida rohkem ekvaatori poole seda suurem

Areaali kuju
  • Geograafilised levitakistused

  • Euraasias ida-läänesuunas
  • Põhja-Ameerikas põhja-lõuna suunas

  • Vööndilised

  • Tsirkumpolaarsed - jääkarud
  • Pantroopilised – kookospalm

  • Katkestustega

Areaali katkestused e. Disjunktsioonid
  • Ühe taksoni esinemine eri piirkondades
  • Katkemine barjääri tekke tõttu – tekivad vahele mäed, ookean
  • Kauglevi
  • Grupidisjunktsioonid

  • Holarktiline – punahirv, harilik pöök
  • Lemuuria
  • Bipolaarne – erinevatel poolkeradel IIIII - ei tea

Konvergents – evolutsiooni kaugete taksonite muutumine sarnasteks

Hunt- kukkurhunt
Ümiseja- vombat
Kaktus- piimalill
ökogeograafilised seaduspärad
  • Biogeograafia „ seadused“
  • Oluliste ökoloogiliste tunnuste muutumine ruumis
  • Makroökoloogia eelkäija!
  • Bergmanni seadus – suurematel laiuskraadidel on loomade kehasuurus suurem
  • Alleni seadus – soojaverelistel sugulasliikidel on külmas elavate SIIT KA PUUDU TEKST!!!
  • Glogeri seadus . niiske elupaiga loomad on tumedama kehavärvusega kui kuiva elupaigaga loomad

Taimelehtede suurus ja kuju
  • Tervete leheservadega liikide hulk flooras – sademed
  • Lehe suurus – temp. Mida suurem leht seda soojem temp.
  • Kasutatakse paleokliima hindamisel

Ökoloogiliste koosluste levik:
  • Võetakse arvesse mingi piirkonna taksonite komplekt
  • Soontaimed, linnud , imetajad, mükoriisaseened
  • Taksonoomiline jaotus
  • Eluvormide jaotus
  • Jaccardi indeks – koosluste sarnasuste indeks J = ühised /kogu

Jaotused biogeograafias
  • Klassifitseerimine

  • Sarnased alad ühendatakse ühte klassi
  • Võib olla mitmel pool, mitme osana
  • Näiteks bioomid

  • Rajoneerimine

  • Eraldatakse piirkonnad , mis on seesmiselt piisavalt sarnased
  • Igat üksust ühes koguses
  • Floristilised riikkonnad , zoogeograafilised regioonid , ökoregioonid

  • Buffoni seadus – klimaatiliselt sarnastes kuid geograafiliselt isoleeritud regioonides esinevad erinevad liigid
  • Wallace´i joon tsoon

Elurikkuse mitmekesisus
Laiuskraad vs. Biomitmekesisus
  • Nii maismaa- kui veeorganismid
  • Erandeid vähe ( pingviinid , hülged, männid, ektomükoriisaseened)
  • Kehtiv ka fossiilsete liikide kohta

  • Taimedel vähemalt 110 milj. a.t.
  • Mereloomadel vähemalt 250 milj. a.t.

  • Seletused

  • Neutraalsed mudelid
  • Bioloogilised interaktsioonid -
  • Keskkonnafaktorid – primaarne produktsioon ( pole külma talve)

Biogeograafilised protsessid
Liigitekke mehhanismid
  • Mutatsioonid, alleelide varieeruvus
  • Geneetiline triiv : juhuslik muutus alleelide sagedustes
  • Looduslik valik : teatud geenidega isendite suurem tõenäosus järglasi anda
  • Geenivoog : geenide sisseränne teistest populatsioonidest
  • Asutaja efekt : väike valik alleele paneb aluse uuele populatsioonile

Allopatriline liigiteke
  • Geograafiliselt isoleeritud populatsioonid
  • Kaks varianti
Vasakule Paremale
Biogeograafia #1 Biogeograafia #2 Biogeograafia #3 Biogeograafia #4 Biogeograafia #5 Biogeograafia #6 Biogeograafia #7 Biogeograafia #8 Biogeograafia #9 Biogeograafia #10 Biogeograafia #11 Biogeograafia #12 Biogeograafia #13 Biogeograafia #14 Biogeograafia #15 Biogeograafia #16 Biogeograafia #17 Biogeograafia #18 Biogeograafia #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kärt Erikson Õppematerjali autor
aine biogeograafia loengute ja salidide konspekt

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
34
docx

Biogeograafia

Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia: teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas. o Teadus on uute teadmiste saamise protsess. Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine?

Geograafia
thumbnail
7
docx

Paleobiogeograafia ajastud

PALEOBIOGEOGRAAFIA See kirjeldab ja seletab (oletab) möödunud aegade elustikku ajas ja ruumis · tugineb paleontoloogilistele leidudele, andmetele paleoklimatoloogiast, paleogeograafiast ja laamtektoonikast, kaasaegse biogeograafia seaduspärasustele. ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t. · Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse · Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad ­ tsüanobakterid · 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid · Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. ­ orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. · Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus

Biogeograafia
thumbnail
2
pdf

Biogeograafia programm

BIOGEOGRAAFIA PROGRAMM 2014 BIOGEOGRAAFIA TEOORIA Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia seaduspärad. Taksoni leiukohad ja areaal, nende kujutamine kaardil punkti, võrgustiku ja alana. Kõrgemate taksonite areaal. Areaali pindala ja ulatus. Areaali suuruse muutlikus. Areaali suurus (Endemism. Neoendeemid ja paleoendeemid e. reliktid. Rapoporti seadus. Kosmopoliitne levik.) Areaali kuju. Disjunktsed e. katkestunud areaalid, levinumad grupidisjunktsioonid. Valed disjunktsioonid

Biogegraafia
thumbnail
4
docx

Biogeograafia näidisküsimused

Biogeograafia näidisküsimusi: Millised on peamised puudujäägid teadmistes looduskaitse biogeograafias? Milliste küsimustega tegeleb looduskaitse biogeograafia? Linné puudujääk (Linnean shortfall) ­ looduskaitse biogeograafia üks olulisemaid probleemiasetusi. Teadaolevate ja kirjeldatud liikide arvu (ca 1.7 miljonit) ning eeldatava tegeliku liikide arvu (hinnanguliselt 5 kuni 25 miljonit) vahel on suur tühimik, mistõttu looduskaitselised meetodid ja eesmärgid ei pruugi sugugi reaalsele mitmekesisusele vastata. Kas mitmekesisuse ,,kuumad punktid" on tõepoolest oluliselt mitmekesisemad, või on need paigad lihtsalt mingitel põhjustel paremini läbiuuritud?

Biogeograafia
thumbnail
6
docx

Evolutsioon

Evolutsiooniteooriad Kuna kristlik maailmavaade õpetas uksuma autoriteetide ideesi ja ei lubanud kahelda piiblis kirjapandus, siis jäi evolutsiooniline mõtlemine kauaks tahaplaanile. Prantsuse loodusteadlane GEORGES-LOUIS LECLERC DE BUFFON koostas 44-köitelise loodusloo entsüklopeedia ning seadis kahtluse alla piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgas eelliikidest, kuid ta ei suutnud esitada piisavaid tõendeid. Rootsi teadlane CARL VON LINNÉ nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda taimede peal märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. LAMARKISM ­ JEAN BAPTISTE LAMARCK Ta arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad järglastele. Seda hüpoteesi on

Bioloogia
thumbnail
152
pptx

Elu areng Maal

Elu areng Maal Bio IV 4 miljardi aasta vanune Maa Sagedased vulkaanipursked Mullakiht puudus Madalad mered Esialgne atmosfäär sisaldas N2, CO2, SO2, H2S, CH4 Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht, UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Maa areng Elu teke 1. aminohapped, N-alused, monosahhariidid 2. Polüpeptiidid, polünukleotiidid 3. Polümeermolekulid ­ rakutaolised süsteemid - Rakumembraan - Pärilikkusaine (Ilmselt RNA) Elu tekke eksperimendid Stanley Miller Keemilise evolutsiooni algtingimused Saaduseks 4 aminohapet Elu tekke eksperimendid Aminohapete segu kuumutamisel laavatükil tekivad polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustavad mikrokerasid Maaväline päritolu? Katsed pole andnud kõiki biopolümeeride

Bioloogia
thumbnail
21
docx

Evolutsioon Maal

Loomade areng maal Sisukord................................................................................................................2 Maa.......................................................................................................................3 Arhaikum ürgeoon................................................................................................4 Proterosoikum......................................................................................................5 Fanerosoikum.......................................................................................................6 Paleosoikum Vanaaegkond...................................................................................6 Kambrium..........................................................................................................6-7 Ordoviitsium......................................................................................................8-9 Silur ...................................

Ajaloolised sündmused
thumbnail
7
doc

Maa teke ja areng

TUND nr 7 11.klass 2.3. MAA TEKE JA ARENG Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille heledus kasvab ootamatult miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht, must auk), energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Arvatakse et supernoovade plahvatustest eraldunud raskete elementideta poleks elu teke olnud võimalik. Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooni tõttu seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese

Geograafia




Kommentaarid (1)

239968 profiilipilt
239968: copy paste slaididelt
16:06 09-03-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun