Astronoomilised aastaajad 2013 Sisu lühitutvustus ¡ Miks tekivad aastaajad? ¡ Aastaaegade jagunemine ¡ Aastaaegade levik erinevates loodusvööndites ¡ Mis on polaarjoon? ¡ Aastaaegade iseloomulikud tunnused ¡ Mis on sodiaagivöö? ¡ Erinevad tutvustavad joonised ¡ Kasutatud kirjandus Miks tekivad aastaajad? ¡ Aastaaeg on teatud aastaringi periood, millal langeb maapinnale kindel kogus päikesekiirgust. ¡ Aastaaegade teke sõltub Maa asendist oma telje ning Päikse suhtes. ¡ Astronoomilised aastaajad on piiritletud pööripäevadega, mille tekitab päikesekiirte kindel langemisnurk Maale.
6. Peab võrdlema külma ja sooja hoovust, kuidas need mõjuvad ranniku kliimale, 3 punkti. 7. On kaks punkti kaardil, üks on Quito ja teine Chigago(?) ning siis on nende diagrammid(sellised nagu tv ül 11 lk 46) ning pead nende omadusi kirjutama vms.eeskujuks sobibki tv ül 11 lk 46, ainult et kaart on ka ja seal hoovused märgitud juurde ja laius kraadid. 8. Maakera joonis kus on ekvaator, põhja-ja lõunapöörijoon ning lõuna-ja põhja polaarjoon vaja märkida. + küsimus et kus on polaaröö-ja päev ning miks see tekib (vb oli ka küsimus veel et kus on 2 korda aastas päike seniidis). 9. On üks läänemere kaart, kuhu on märgitud soe ja külm front ja tsüklon või antitsüklon ning selle järgi pead 4 punktiga kirjeldama ilma tartus (taolised märgid nagu õp lk 95 ülemisel joonisel on need punased ja sinised kaared ning siis on see rõhuala jooned, nagu tv lk 44 tv ül 3, pead teadma kas
Albeedo-pinna peegeldumisnäitaja. Coriolisi jõud-inertsjõud, mis tekib Maa pöörlemise tõttu ümber oma telje. Hoovus-meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalne liikumine,tuulte pärast. Seniit-Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Polaaröö-periood,mil päike ei tõuse silmapiirile väh 1 ööpäeva jooksul. Polaarpäev-periood, mil päike ei looju väh 1 ööpäeva vältel. Ekvaator-kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega Polaarjoon-kujutletav joon maakera pinnal, ühel pool polaaröö ja teisel pool polaarpäev. Pöörijooned-päike seniidis üks kord aastas Üldine õhuringlus-õhumasside liikumine maakeral Õhumass-ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses. Õhurõhk-rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal. Tsüklon-madalrõhkkond ehk õhurõhu miinumum. Antitsüklon-kõrgrõhkkond ehk õhurõhu maksimum.
huumus Põhjapöörijoon- pöörijoon, mille laiuskraad on 23,5° N. Selle paralleeli peal on päike seniidis üks kord aastas - 22. juunil. Sel ajal on põhjapoolkeral suvi ja lõunapoolkeral talv Lõunapöörijoon- pöörijoon, mille laiuskraad on 23,5° S. Selle paralleeli peal on päike seniidis üks kord aastas - 22. detsembril. Sel ajal on põhjapoolkeral talv ja lõunapoolkeral suvi. Seniit- mõtteline joon maa keskpunktist meieni, mida pikendatakse edasi Põhjapolaarjoon- polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev Lõunapolaarjoon- lõunapoolkera polaarjoon mille laiuskraad on 66,5° S. Lõunapolaarjoonest lõuna poole esineb polaaröö ja polaarpäev. Lõunapolaarjoon läbib ainukese mandrina Antarktise territooriumi. Polaaröö- terve ööpäev on öö Polaarpäev- terve ööpäev on päev Igikelts- maakoore aasta ringi külmunud pindmine kiht Taiga- okasmets
Kliimat iseloomustatakse erinevate pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuur, niiskus, õhurõhk, tuul, sademed ja muud meteoroloogilised elemendid. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes Pöörijoon- on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Polaarjoon-on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Õhurõhk-n õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Kiirgusbilanss-on aluspinnale (mullale, veele, lumele, taimkattele) langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe.Eristatakse positiivset kiirgusbilanssi ja negatiivset kiirgusbilanssi. Positiivse kiirgusbilanssi korral kiirgab aluspind atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab; see toimub
võrdlus).(Päikesekiirte langemisnurgast- mida suurem, seda rohkem (90kraadi-päike seniidis) päike saab olla seniidis pöörijoonte vahel (23,5 kraadi);pöörijooned määrab ära maa pöörlemistelje nurk; pöörijoonel on päike seniidis suvisel pööripäeval ja lõunapöörijoonel on päike seniidis talvisel pööripäeval; päike seniidis ekvaatoril kevadisel ja sügisesel, öö ja päeva pikkusest(kõige pikem päev pool aastat, lühem päeb null tundi, eestis 18h ja 6h; polaarjoon 66,5 kraadi, sealt pooluse suunas polaarpäev/öö pikkus kasvab, aluspinna iseloom(vesi või maismaa, hele või tume), pinnamood, ehitised, pilvisus); VEEKOGU-soojeneb sügavamalt; vesi mobiilsem, kannab soojust ühest kohast teise, toimub veeringlemine; vee erisoojus suurem(soojenemiseks kulub rohkem energiat);suur osa kiirgusest lõhkeb vee aurustumiseks(jahutab veepinna) MAISMAA- soojeneb õhuke pinnakiht; soojus ei kandu eriti sügavamale; maa erisoojus on väiksem(kivimite
kraadi);pöörijooned määrab ära maa pöörlemistelje nurk; pöörijoonel on päike seniidis suvisel pööripäeval ja lõunapöörijoonel on päike seniidis talvisel pööripäeval; päike seniidis ekvaatoril kevadisel ja sügisesel , öö ja päeva pikkusest (kõige pikem päev pool aastat, lühem päeb null tundi, eestis 18h ja 6h; polaarjoon 66,5 kraadi, sealt pooluse suunas polaarpäev/öö pikkus kasvab , aluspinna iseloom( vesi või maismaa, hele või tume ), pinnamood, ehitised, pilvisus); VEEKOGU soojeneb sügavamalt; vesi mobiilsem, kannab soojust ühest kohast teise, toimub veeringlemine; vee erisoojus suurem(soojenemiseks kulub rohkem energiat);suur
mineraalainete kompleks, paikneb huumushorisondis LOODUSVÖÖNDID Põhjapöörijoon ehk vähi pöörijoon on laiuskraad Maal, mille kohal on Päike seniidis suvise päikeseseisaku ajal. Lõunapöörijoon ehk kaljukitse pöörijoon on laiuskraad, millel Päike on seniidis talvise päikeseseisaku ajal Seniit lagipunkt, päike paistab otse lagipähe, puudub vari; päike võib olla seniidis ainult ainult pöörijoontevahelisel alal Põhjapolaarjoon on polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev. Lõunapolaarjoon on lõunapoolkera polaarjoon mille laiuskraad on 66,5° S. Lõunapolaarjoonest lõuna poole esineb polaaröö japolaarpäev. Polaaröö periood, mil päike ei tõuse silmapiirile vähemalt ühe ööpäeva jooksul Polaarpäev period, mil päike ei looju vähemalt ühe ööpäeva vältel Igikelts kestvalt läbikülmunud pindmine maakoore osa, hõlmab maismaast umbes 1/5
Õhutemperatuur langeb troposfääris keskmiselt 6,5 °C ühe kilomeetri kohta. Lokaalselt võib esineda ka temperatuuriinversioone nähtus, mille korral õhutemperatuur kõrguse suurenedes tõuseb. Selline olukord võib esineda peamiselt maapinna lähedal. Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest. Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval. Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub põhjalaiusel 66°33'38" ja lõunapolaarjoon lõunalaiusel 66°33'38". Pöörijoon on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
või 22.juuni) on põhjapoolkera kallutatud Päikese suunas. Talvisel (21 või 22 dets) on see aga Päikesest ära pööratud. Kevadisel (20 või 21 märts) ja sügisesel (22 või 23 september) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega, nii põhja- kui lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust. Pöörijooned- päikese ja maa vastastikuse asendi järgi pööripäevadel on defineeritud Vähi (23,5°pl) ja Kaljukitse (23,5°ll) pöörijooned ning põhja polaarjoon (66,5°pl) ja lõuna polaarjoon (66,5°ll). Rikked on katkestused kivimkeha pidevuses. Ruhiorud e. troogid on U-kujulise ristlõikega järsuveereliused moldorud, mille liustik on sälkorust kulutanud. Röntgeni kiirgus ca 0,01-10nm. Sandur lauskjas, kergelt kaldu liiva- ja kruusakuhjatis ehk väljauhtetasandik, mis on kujunenud liustiku serva alt välja voolavate jääsulamisjõgede ja ojade uhtkuhikute liitumise või kindla sängita liustikujõe kuhjetegevuse tõttu ühtlases veekihis
Rootsis on tuhandeid rannalähedasi väikesaari. Rootsi geograafiline asetus on järgmine: 11° - 24° idapikkust, 55° - 69° põhjalaiust. 1.2 Kliima Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Põhja-lõuna suunas väljavenitatud asend (1600 km) muudab kliima vaheldusrikkaks: jaanuaris -16° kuni 0°, juulis +12° kuni +18°, kõige põhjapoolsemat Norrlandi lääni läbib ka polaarjoon. Aasta keskmine temperatuur Stockholmis on 6,6° C ja sademete hulk keskmiselt 600 - 700 mm aastas. 1.3 Vetevõrk Rootsis on pea 100 000 järve. Järved katavad ligi 10% maast. Vihma- ja sulavesi liigub kõrgematelt aladelt orgudesse, väikestest veekogudest suurtesse, et lõpuks jõuda merre. Järvede jääolud sõltuvad osalt järve suurusest ja sügavusest, osalt ka kliimatsoonist. Üsna suurtel aladel, kus on lihtne reljeef ja aluspõhi maapinnale lähedal, näit. Rootsi
kuni 15 km paksune kiht, milles on valdav Happesademed- Sademed, mis osa atmosfääri massist ning kus leiavad põhjustavad happelise reaktsiooni, kuna aset kõik peamised ilmastikunähtused neis on lahustunud atmosfääri saastamise Ekvaator- poolustest võrdsel kaugustel käigus õhku paisatud väävel- ja asuv kujuteldav ringjoon, mis jagab ma lämmastikuoksiidid põhja- ja lõunapoolkeraks. Sudu- Õhus olevate saasteainetega Polaarjoon- kujuteldav joon 66,5 segunenud mürgine udu laiuskraadil nii põhja- kui lõunapoolkeral, Veereziim- veetaseme ajaline muutumine millest edasi pooluse suunas esineb Maailmameri- katkematu kihina 70,8% polaaröö ja päev. Maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille Pöörijoon- kaugeim paralleel ekvaatorist, alla ei kuulu järved. millel päike on kord aastas seniidis (23,27) Rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja
tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Ekvaator - on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest. Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval. Ekvaatori laiuskraad on 0°. Pöörijoon on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub 66,5° põhjalaiusel ja lõunapolaarjoon 66,5° lõunalaiusel. 19. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi, selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul;
kõrbestumine protsess, mille käigus viljakas alad muutuvad kõrbeteks. Toimub muldade hävimine. ATMOSFÄÄR atmosfäär maad ümbritsev õhukiht troposfäär atmosfääri alumine kuni 15 km paksune kiht, milles on valdavalt osa atmosfääri massist ning kus esinevad kõik peamised ilmastikunähtused ekvaator poolustest võrdsel kaugusel asuv kujuteldav ringjoon, mis jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks. polaarjoon kujuteldav joon 66,5 laiuskraadil nii põhja- kui lõunapoolkeral, millest edasi pooluse suunas esineb polaarööd ja -päeva. pöörijoon kaugeim paralleel ekvaatorist (23*27'N ja 23*27'S), millel päike kord aastas seniidis. Kiirgusbilanss maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe üldine õhuringlus püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemise maakeral.
kivimid Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi käsitlev õpetus Maalihe- suure pinnasetüki liikumine mööda nõlva alla Atmosfäär Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht Troposfäär- atmosfääri alumine kuni 15 km paksune kiht, milles on valdav osa atmosfääri massist ning kus esinevad kõik peamised ilmastikunähtused Ekvaator- poolustest võrdsel kaugusel asuv kujuteldav ringjoon, mis jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Polaarjoon- kujuteldav joon 66,5 pl ja 66,5 ll. Polaarjoontest pooluse suunas esineb polaarööd ja päeva Pöörijoon- 23N ja23S. Pöörijooned tähistavad ala, mille vahel on päike seniidis. Põhjapöörijoonel on päike seniidis 23.06, lõunapöörijoonel 22.12 ja ekvaatoril 23.03 ning 23.09 Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Üldine õhuringlus- püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside
atmosfääris, mis on suured soojuskiirguse neelajad. 23. Nimeta kliimamuutusi põhjustavaid tegureid Päikesekiirgus, inimtegevus, albeedo, mandrite paigutus ja kasvuhoonegaasid 24. Nimeta kliimamuutuste võimalikke tagajärgi Globaalne soojenemine, merevee taseme tõus, metsatulekahjud 25. Iseloomusta kliimamuutuste mõju Eestile Merevee taseme tõus üleujutab rannikuäärsed alad, Lõuna-Eestis metsatulekahjud 26. Ülesanded töölehelt ja Terast! Mõisted: polaarjoon -on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. pöörijoon - Pöörijoon on kujutletav joon maakera pinnal, mille laiuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas õhumass - kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal õhurõhk - rõhk, mida avaldab õhk kogu atmosfäärisamba ulatuses pinnaühikule
Pealinn Stocholm Riigi kaart GEOGRAAFIA JA RAHVASTIK Rootsi pindala on 449 964 km², mistõttu on tegemist Euroopas suuruselt neljanda riigiga. Umbes pool Rootsi pindalast on kaetud metsaga, haritavat maad on üksnes kümnendik. Rootsis on pea 100 000 järve ja tuhandeid rannalähedasi väikesaari. Põhjalõuna suunas väljavenitatud asend (1600 km) muudab kliima vaheldusrikkaks: jaanuaris 16° kuni 0°, juulis +12° kuni +18°, kõige põhjapoolsemat Norrlandi lääni läbib ka polaarjoon. Aasta keskmine temperatuur Stockholmis on 6,6° C ja sademete hulk keskmiselt 600 700 mm aastas. Rootsi geograafiline asetus on järgmine: 11° 24° idapikkust, 55° 69° põhjalaiust. Rootsi rahvaarv on 8,966 mln. (31.08.2003. a. seisuga), kellest ligi 1 mln. on sündinud välismaal. Rahvastiku keskmiseks tiheduseks on 19,6 inimest km² kohta (Norrbottenis 3 in/km2 võrrelduna Stockholmis 253 in/km2). Umbes 85% elanikkonnast riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim
Talvisel pööripäeval (21. või 22. detsembril) on see aga Päikesest ära pööratud. Kevadisel (20. või 21. märtsil ) ja sügisesel pööripäeval (22. või 23. septembril) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega, nii põhja- kui lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust. Päikese ja Maa vastastikuse asendi järgi pööripäevadel on defineeritud Vähi (23,5pl) ja Kaljukitse (23,5ll) pöörijooned ning põhja polaarjoon (66,5pl) ja lõuna polaarjoon (66,5ll) 5. Ajavööndid 15kraadi kaarepikkust kaardil vastab 1 tunnile 6. Maa magnetism ja magnetväli Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud pöörleva elektrit juhtiva vedela metalltuuma poolt. Magnetväli kaitseb Maa pinda Päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks kõik elava. 7. Päike, Päikese kiirgus Päikese vanus ca 5 miljardit aastat, koosneb põhiliselt vesinikust(70%) ja heeliumist (28%).
Troposfäär- atmosfääri kõige alumine kiht (10-15km paksune), kus paikneb valdav osa õhkkonna massist ja kus leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Temperatuur langeb. Selle kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Seal tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb, tekib ilm ja kliima. Ekvaator- kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest. Polaarjoon- kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub põhjalaiusel 66°33'38" ja lõunapolaarjoon lõunalaiusel 66°33'38". Pöörijoon- kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
GEOGRAAFIA JA RAHVASTIK Rootsi pindala on 449 964 km², mistõttu on tegemist Euroopas suuruselt neljanda riigiga. Umbes pool Rootsi pindalast on kaetud metsaga, haritavat maad on üksnes kümnendik. Rootsis on pea 100 000 järve ja tuhandeid rannalähedasi väikesaari. Põhja-lõuna suunas väljavenitatud asend (1600 km) muudab kliima vaheldusrikkaks: jaanuaris -16° kuni 0°, juulis +12° kuni +18°, kõige põhjapoolsemat Norrlandi lääni läbib ka polaarjoon. Aasta keskmine temperatuur Stockholmis on 6,6° C ja sademete hulk keskmiselt 600 - 700 mm aastas. Rootsi geograafiline asetus on järgmine: 11° - 24° idapikkust, 55° - 69° põhjalaiust. Rootsi rahvaarv on 8,966 mln. (31.08.2003. a. seisuga), kellest ligi 1 mln. on sündinud välismaal. Rahvastiku keskmiseks tiheduseks on 19,6 inimest km² kohta (Norrbottenis 3 in/km2 võrrelduna Stockholmis 253 in/km2). Umbes 85% elanikkonnast riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim
· Soe õhk seob palju niiskust · Vahemereline kliima · Konvergents vahemerelises kliimas · NAO Indeks : õhurõhu vahe Asooride ja Islandi vahel Polaarsed bioomid · Bioom suureskaalaline ökosüsteem e. maakera elustiku suurjaotus Maismaal seotud kliima ka taimkattevöönditega Ookeanis seotud temperatuuri ja sügavusvöönditega Polaaralade piirid · Astronoomilis-geograafiline piir polaarjoon ( 66033´) · Binoomide piirid Arktikas 50. Ja 70. Laiuskraadi vahel aasta soojem kuu +100 isoterm Antarktikas 50. Ja 60. Laiuskraadi vahel , pinnavee temp. +20 - -20 Igikelts Polügonaalsoo keskelt madalamad ning veega kaotud ( polügoonide servades kõrgemad) seal toimub turba juurdekasv Palsa kühmuke , mis tekib kui turba all vesi külmub ja kergitab turvast Aapa soo madalsoo , kus taimkate toitub põhjaveest , kõrgemad osad kulgevad ribadena
faasidega *Päikesekalender tugineb Maa tiirlemisele ümber Päikese ja pöörlemisele ümber oma telje *Kuu- ja Päikesekalender segatüüpi kalender *Planeedikalender- milline tähistaevas välja näeb, kus planeedid asuvad. 12. Tähtsamad jooned ja punktid maakeral (poolused, polaarjooned, pöörijooned, ekvaator, 0o- meridiaan, kuupäevaraja jne.) -*Poolused-Taevaskera ööpäevase pöörlemise telge nim maailma teljeks. Taevaskera ja maailma telje lõikepunkte nim maailma poolusteks.*Polaarjoon- on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub 66,5° põhjalaiusel ja lõunapolaarjoon 66,5° lõunalaiusel.*Pöörijoon- on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). *Ekvaator- on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub
Ookeani temperatuur varieerub polaaralalt ekvaatorini -20-30 kraadi. Kõige laiem ja soojem ala on Okeaanias. Biogeograafia simulatsioon (BGSIMweb). · Võimaldab uurida elurikkuse muutust ökoloogilises ja evolutsioonilises ajas. · Simulatsioonis saab luua ülemaailmsesse ookeani mandreid ja saari, mida hakkavad asustama liigid. BIOOMID suureskaalaline ökosüsteem e. maakera elustiku suurjaotus. Polaarpiirkonnad. astronoomilis-geograafiline piir: polaarjoon (66 o33') · Piirid Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 o isoterm. · Mõisted: o Igikelts kestvalt külmunud maakoore ülemine osa. Tekib aladele, kus esinevad aastaringselt madalad õhutemperatuurid ja esineb vähe sademeid. Paksus võib ulatuda paarist meetrist 1500meetrini. o Polügonaalsood - tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva
ehk ekvinoks. Kevadine pööripäev 20. või 21. märtsi paiku. Suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku. Sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku. Talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku 9. Geograafilised koordinaadid, tähtsamad jooned maakreal. -*Poolused-Taevaskera ööpäevase pöörlemise telge nim maailma teljeks. Taevaskera ja maailma telje lõikepunkte nim maailma poolusteks.*Polaarjoon- on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub 66,5° põhjalaiusel ja lõunapolaarjoon 66,5° lõunalaiusel.*Pöörijoon- on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval).
Jne. MÕISTED: Atmosfäär- Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär- Atmosfääri kõige alumine kuni 15 km paksune kiht, milles on valdav osa atmosfääri massist ning kus leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused 28 Ekvaator- Poolustest võrdsel kaugusel asuv kujuteldav ringjoon, mis jagab maa põhja ja lõunapoolkeraks Polaarjoon- kujuteldav joon 66,5 laiuskraadil nii põhja- kui lõunapoolusel, millest edasi pooluse suunas esineb polaarööd. Pöörijoon- paralleel, millel päike on kord aastas seniidis. Kiirgusbilanss- Maale jõudnud ja Maalt lahkunud lahkunud kiirgusvoogude vahe Üldine õhuringlus- Püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemise maakeral Õhumass- Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja
annaabi.ee 
