on see arktiliseks ja alpiinnseks eristunud. Konvergents. Evolutsioonilselt kaugete taksonite muutumine sarnasteks (,,valed disjunktsioonid") arenenud sarnasteks seetõttu, et ökoloogiline roll ja eluviis nõuab just sellist eluvormi. Meenutavad disjunktsiooni, sest nii sarnased välimuselt, kuid evolutsioonilselt pole kunagi koos olnud. Nt urson (Ameerikad) ja okassiga (vana maailm), kapibaara (am) ja kääbusjõehobu (aaf), pakat (am) ja vesihirvik(aaf), aguuti (am) ja pisiantiloop (aaf), hallmasaama (am) ja kollaselg-kabrik (aaf). Pärisimetajate ja kukkurloomade sarnasus. Kaktus ja piimalill. Ökogeograafilised seaduspärad. · Biogeograafia ,,seadused" · Oluliste ökoloogiliste tunnuste muutumine ruumis (nt kehamassi suurus). · Need seaduspärad on makroökoloogia eelkäijad. · Bergmanni seadus suurematel laiuskraadidel on loomade kehasuurus suurem (et seda uurida on vaja levikuatlast, teadmist loomade kehamassist).
vastupidi. Nad on ka kõrbid ja tumedad. 05.04.07 Liina Laanenurm Hobuste värvused Värvuse määrab ära melaniin. Paarisallelid võivad jaguneda dominantseteks(E) ja retsesiivseteks(e). Must tugev värvus. Märgitakse tähega EE, Ee või cc. Teised värvuse mõjutajad peavad olema retsesiivsed(aa, dd, ww jne). Enamus tõugusid on must värvus olemas, aga vaid vähestel see avaldub. Kõrb Kõrvi värvuse määrab ära aguuti geen. Värvuse valem peab olema E-;A-;CC;dd;ww jne. CC geen jaotab värvuse ühtlaselt kogu kehale. Raudjas peab olema homosügootselt retssesiivne. ee,aa,CC,dd,ww jne. Valge laka määravad ära ,,flaksini" homosügootne retsessiivne geen ff. ww geen on valge geen ja gg geen on hall. Kuid kui nad oleksid heterosügootsed siis oleks nad dominantsed. Ülejäänud geenid saab jagada kahte gruppi: 1. Lahjendus geenid Siia kuuluvad: a
annaabi.ee 
